1980-04-03-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
6 0 9
Kristuse surnuist ülestõusmispüha
on ristikoguduses läbi kahe
aastatuhande olnud suur rõõmupüha.
Kui Jeesus äratas Laatsaruse
surnuist üles, iis oii ka seal
rõõm suur. ülestõusmise püha on
Jeesuse Kristuse su rma^ä ühendatud.
Ta ei ole isesäisev ,,ülestõus-mispüha",
siis kao cs pühade tõeline
sisu ja need f ühad muutuk-sik
rahvapäraselt populaarseks
kevadepühadeks, munadepühadeks
või lihavõtte pühadeks, ülestõusmispühade
rõõm peab olema
põhjendatud Jeesiise Kristuse
kannatuse ja surmaga inimkonna
pattude kustutamisel. Kui Kristuse
ülestõusmispühast kõnelda,
peab Suur Reede käinia selle eel.
Jeesus oli ristile naelutatud ja
• suures kannatuses nii et ta pidi
hüüdma
~,Mvi Junjal, mu Jumal miks oled
sa mind maha jätnud'', fa oli nagu
üksinda jäänud sõdur lahinguväljal
mõnede kaaslastega vaenlastest
ümberj piiratun^, abita °|a
nagu kõigist unustatud. Nii nagu
inimene rasketel tundidel võib vahel
olla oma haigusje ja üksildusega
meeleheite piiril. Kui inunene
lahinguväljal või haigevoodil võitleb,
siis on heitlus; surma varjude
eemale tõrjumiseks. Jeesus ei võidelnud
aga mitte oima elu eest ja
oma isamaa eest, vaid ta andis ennast
vabatahtlikult surma, et selle
surma hinnaga kõigi inimeste
patte kustutada ja Jumalaga neid
lepitada. Ei ole ju suuremat armastust
sel, kes oma elu annab
oma sõprade eest. Jumal oma Poja
Jeesus Kristuse surmaga kustutas
täielikult nende patud, kes
sellesse pattukustutavasse surma
usuvad. Kodumaal oli Suur Reede
eriline päev, mil ärid, kohvikud,
kinod ja teatrid olid suletud ja
vaevalt sel päeval keegi ka öma
sünnipäeva pühitses. Sel päeval
oli tunne, et lind ei laulnud ega
oks puus ei liikunud. Ka järgnev
vaikne laupäev oli Issanda haua
juures usus valvamine, mil kelle-gil.
ei tulnud mõtessegi laulda ega
tantsida. Jeesuse viimased sõnad
olid: See on lõpetatud -^inimkonna
lunastamise töö ja heitis hinge.
Jeesus võeti ristilt ja pandi
hauda. Jeesuse kohta öeldakse vahel,
et ta suri oma tõekspidamiste
eest, nii nagu palju' tõe ja õiguse
eest võitlejad on oma elu pidanud
jätma. Kuid nende surm
jääb surmaks. Jeesuse surm oleks
jäänud ka surmaks.
Kuid nädala esimesel päeval
läksid naised Jeesuse hiaua juurde
teda võidma. Oma suureks üllatuseks
kohtusid nad ingliga. Nii nagu
Petlemma väljal ka ingel kuulutas
et teile dn Õniiistegija sündinud
ja karjased leidsid Jeesuse
sõimes magavat. Ei olnud see mingi
eriline viirastus või unenägu.
Nüüd kui naised on haua juures
ingel jälle kuulutab sama Jeesuse
kohta üteldes: iXrge ehmatage.
Teie otsite Jeesust Naatšaretist,
kes oli risti löödud, tema on üles
tõusnud, teda pole siin; tulge vaadake
aset kus ta hinganud''. Evangeeliumide
viimased peatükid räägivad
selget kee|t Jeesuse surnuist
ülestõusmisest. Jüngrid kohtasid^
Jeesust Emmause teel ülestõusmispüha
õhtupoolikul. Kui nad
Jeruusalemma tagasi tulid oli
nende vastastikkune tervitus: Issand
on tõesti üles tõusnud ja Šii-monale
näidanud. Hiljem Jeesus
näitas ennast viiesajale vennal^
ühel korral. Kui Peetrus 50 päeva
hiljem Nelipüha päeval jutlustas,
oli kuulutuse sisu, et Jeesus on
surnuist üles tõusnud.
Kristuse ülestõusmine ön kui
võidukroon. Ta oli surnud ja nüüd
ta elab. Jumal on tema lunastavat
surma inimkonna patust päästmiseks
küllaldaseks pidanud. Kristuse
ülestõusmine surnuist on risti-'
usu> südamik, et meie usk ei ole
tühine — usu fantaasia ja Hlosoo-fia.
Kristuse surnuist ülestõusnii-se
teade levis Rooma riigis kiiresti
ja keiser Konstantini ajal sai
ristiusk rooma rahva usuks.
Kristust ei saanud keegi hauas
kmni hoida. Juudid tahtsid küll
Kristust hauda jätta ning hiljem
levitasid juttu, et jüngrid on Jeesuse
ära varastanud — tahtsid et
Jeesus oleks surnud Jeesus ja mitte
ülestõusnud Issand, kes surma,
saatana ja põrgu oma jalgade alla
tallas ja võidukana ennast näitas.
Ja nii tohime meiegi laulda. „Võit-ja
võta võidupalmid vastu oma
rahva käest".
Viimaks küsime kuidas ülestõusnud
Jeesusse uskumine on
vpimalik. Neil pühade ajal kuuleme
jälle Kristuse ülestõusmisest
ja varsti unustame selle. Keegi ei
suuda omast jõust uskuda^ sest
see on Püha Vaimu töö, Et kristliku
kiriku sisu on Jeesuse surnuist
ülestõusmine, mis kirikut ori
läbi kahe aastatuhande elus hoidnud,
on suur ime ja kinnitus ülestõusnud
Issandast. Püha Vaimu
läbi hoiab Jeesus inimeste usu elavana.
Inimlikud usulised meelei.
olutsemised ei hoia kristlikku kirikut
kunagi elavana, üksnes üles*
tõusnud Issand oma sõha läbi Püha
Vaimu tegevuses olles, hoiab
meid ristiinimestena ja oma kirikut.
Rõõmustagem ka neil järjekordsetel
Ülestõusmise pühadel,
sest Kristuse surnuist ülestõusmir
ne on ka kord meie ülestõusmine.
.0. GNADENTEICH.
laopäeval, 112. aprillil Bunting
Kavas) Laulab pr. Norheim; Tantsuks Valter Ramätutri^
STOKHOLM (M.E.) - 19. märtsil
tabati Mart Niklus ja vahistati. Teda
süüdistatakse võimuesindajatele
vastuhakkamises 11. märtsil Tarfp
jaamas, ning t^ mõisteti selle ^est
13 ööpäevaks aresti ja viidi Tartu
vanglasse. 17. märtsil oli ta andnud
USA lehe „Christian Science Monitor"
korrespondendile DavidWillise-le
intervjuu, mis avaldat järgmisel
päeval. Nimetatud karistuse juurde
kuulus ka pea paljaks ajamine.
...Teatavasti pidi 21. märtsil toimuma
Tartu rahvakohtus Mart Nikluse
vallandamise asja läbivaatamine,
kuid see jäi ära seekord põhjusel, et
asjaosaline „kannab õiglast karistust**.
Nõnda saadigi avalikult teada
Mart Nikluse kinnivõtmisest.
21. märtsil kutsuti Enn Tarto
KGB-sse, kus teda kuulas üle Tartu
KGB ülem Heino Vallner isiklikult.
Talle tehti ametlik hoiatus, kuna tema
allkiri on viimasel ajal figureerinud
mitriietel protesetikirjadel. Ka
avaldas KGB rahulolematust seoses
sellega, et Enn Tarto Oli koos Mart
Niklusega külastanud ,,paadunud
terroristi teodor Reinholdit'^ kes oli
3. märtsil vabanenud Siberi koonduslaagrist.
Vallner seletanud, et Tarto
on vahendanud Reinholdilt saadud
informatsiooni läände, kus tagurlikud
ringkonnad on seda kasutanud
ära Nõukogude-vastastel eesmärkidel,
tehes selle avalikuks. Okupatsioonivõimud
on olnud eriti ärritatud
telefonikõnede eetrisse laskmisest ja
. on astunud. vastavaidsamme selle
• takistamiseks.,- - •,
Jüri Lina, -
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas korraldusel peeti laupäeval, 29. märtsit^^^ Eesti
Eesti Organisatsioonide Konverenfs. Kutsed osavõtuks olid saadetud kõigile kesk- jikohalikele orga-msatsioonidele.
Kohal olid esindajad kõigist suurematest^^^^e keskustest. Kokku oli esittdatui
53 organisatsiooni ja kogudust llOl delegaadiga. Konver
ESTö-80, raamides peetavale Rahluškongressile. ./ ,
.. .Konverentsi avas Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas esimees Udo Pe-tersoo.
Aupeakonsul. Ilmar Heinsoo
•soovis head kordaminekut. Kutse
osavõtuks ESTO-80 üritustest andis
edasi ESTO-80 esimees Robert Nor-vell,
kes Rootsist oli kohale sõitnud.
AvapaJvuse pidas praost Oskar
Puhm. •
Konverentsi esimene osa oli pühendatud
vabadusvõitlusliikek ja rah-vuspoliitilistfle
küsimustele. Efte^
.kannetega esinesid L. Leivat, H. Teder,
R.NorvellyT. Tõsine Ja H. Lupp.
Igale ettekandele järgnes läbirääki^
mine..'
EIOLE PROGRAMMI . :
L Leivät andis ülevaate- muutu-
- vast poliitilisest olukorrast. See ei lu-
• banud midagi head. Ta märkis, et 35
aastat tagasi loodeti lühikest pagu-
^ laspõlve ja oldi aktiivsed. Nüüd oleme
leiged ja kuulame kommunistlikku
rahupropagandat. N. Liit on
end tugevasti relvastanud ja võib lubada
enesele suuremat riski välispo-
HiJilisel alal. Seesmiselt N. Liit on tugev
ja rahva ülestõusu kehtiva korra
tastu ei ole märgata. Meie program-liks
on Eesti vabaduse taastamine,
kuid selleks ei oie;'koostatud veel va-jalist
programmi.
Sõnavõttudes ettekande kohta A.
Kala soovitas ära kasutada praqgust
KGB survet eesti noorte vastu, kes-heiskasid
rahvuslipu EV aastapäeva
puhulTartus. Tuleks saata protesti-memorandumeid
Kanada valitsuse
liikmetele, korraldada pressikonve-.
rents ja demonstratsioon N. Liidu
saatkonna ees. A. Nõmmik leidis, et
35 aastat välisvõitlust Eesti iseseisvuse
taastamiseks ori olnud küllalt
pikk aeg, et selle kestel kujundada
ikestatud rahvaste ühine programm
N. Liidu dekölonialiseerimiseks ning
kommunistliku diktatuuri alt vaba^
nenud Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud
rahvaste koostööks kultuurilisel,
majanduslikul ja poliitilisel alal.
Küsimus tuleks võtta Rahvuskong-ressi
kavassej K. Tori tõstatas küsimuse,
kas vangistatud või KGÖ surve
all olevatele vabadušvoitlejateie
saadetud pakid jõuavad pärale või
peab need kinrii KGB ja laseb paki
saajatel surve all anda allkiri, et
pakk on kätte saadud. U. Petersoo ja
õp. A. Taul tegid tjemale selgeks, et
paki saatmine igal juhul on vabadus^
võitlejatele suufŽks moraalseks
toeks ja 'kellegi olukorda halvemaks
ei tee.
H. Teder, ettekandes Okupeeritud
Eesti ja meie" andis ülevaate
I (Järg. Ihk.
20. aprillil 1980 kella 11 hom.—10 õ,
Toronto Eesti Majas alumisel •1;
, GEISLINGEM (>,Meie Elu" •kaastööliselt). -^^^
rahvusvaheliselt tuntud päevaleht „Die Welt" avaldas oma 19.
märtsi numbris baltimaalaste memorandumi, mis esitati nõukogude
interventsiöorii vastu Afganistanis;
nn
S l
avaras uues Furlane Klubis 7065 Islington Ave.
laupäeval, 10. mail algusega kell 6 p.L
Ohtüsööfeloua veiniga * Eeskavad Tönts
Leht kirjutab: ,>Grüpp inimõiguslaste
aktiviste nõukogude balti riikidest
on nõukogude invasiooni Afganistani
avalikult tauninud. 17 leedulast,
kolm eestlast ja üks lätlane kirjutasid
alla kirjale, mis oli adresseeritud
N. Liidu üleriinõukoguler ÜN-i
peasekretärile ja afganistani rahvale.
Kirjas öeldakse:
VASTUOLUS LEPINGUGA - /• , .
^Maailma vapustas 27. dets. 1979
teade nõukogude armee sissetungist
Afganistani. Seletused, millede kohaselt
see toimus Afganistani valitsuse
palvel .ja vastavalt niinimetatud sõprus-
ja koostöölepingule välismaa
agressiooni vastu, ei oma mingit tõe-alust.'
Amini valitsus ei saanud nõukogude
armeed paluda iseenda kukutamiseks
ja Karmall valitsust ei eksisteerinud
tol ajal üldse. Ükski teine
riik ei katsunud oma armeed Afganistani
saata, IsegiiBrezhnev ei
kinnitanud midagi sellist oma vastustes
;;Pravda" korrespondendi küsimustele:
Nõukogude armee sissetung on
: vastuolus N. Liidu-Afganistani lepinguga
..agressiooni" määratluse osas,
alla kirjutatud 1933. a. Selle lepingu
artiklid 2-ja 3 kinnitavad, et iga sõjajõudude
interventsioon moodustab
agressiooni ega pole mingite majanduslike
ega poliitiliste argumentide-:
ga õigustatav.
sissetungi Afganistani selgesti tauninud.
UN-i täiskogu resolutsioonis 15.
Pääsmiid $20.00 isikult — prl. V. Sillart tel. 483-1955 õhtutL
jaan. 1980 hääletasid 104 riiki võõ-rast.
e Ü. . 1k suste kohese ji„a t4.i:. ngiim^ , ,ucst taet nta, 7 , . . 1 ... I
tagasitõmbumise Afganis^anist^poolt,
ainult 18 olid vastu.
Meie toetame UN-i täiskogu reso-.
lutsiooni jä nõuame, et kõik nõukogude
Üksused saaksid viivitamatult
. j a tingimusteta Afganistanist tagasi
tõnimatud."
' Allakirjutajate hulka kuulub • ka
eesti teadlane Jüri Kukk, kes läinud
aastal tegi. teatavaks oma väljaastumise
komparteist.
Klubi Torontos borrcsldob
yÄÄRTüSLIKE VÕITÜDE6A
l, 20. aprillil Eesti Maja suures saäMs,
algusega kell 12.00
KÕIK TERETULNUD.
13. APRILLIL 1980, KELL 15,30, LAWRENGE. PARK XOLLEGIATE INSTITUTE AUDITOORIUMIS,
125 CHATSWORTH DRIVE. Lõimapool Lawrence Ave. W. ja idapool Avenue Rd. ristumist.
Nr. 52A buss Lawrence Ave. ja Yonge St. jaamast läände ja Lawrence Ave. ja Spadina Ave. Jaamast
idasse. Küllaldane autopark kooliõuel.
: • v©i eHekpRdes Haiikoor — Segakoor — Meeslfoor-
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ü^^
Pääsmed saadaval kooride ja orkestri liikmeilt, Abistamiskomiteest ja kohapeal.
Pääse ?6.—, pensionärid ja õpilased $4.— i
Ka Balti riikidel olid sarnased lepingud
sõprus ja koostööle N. Lii- 1;
duga. Aastal 1940 tungisid nõukogu- 1;
de üksused nende lepingute alusel ka ^
neisse riikidesse. Seetõttu on eesti,
läti ja leedu rahvad selliste aktsioo-nide
sihtides ja resultaatides väga jl
hästi teadlikud.
Maailma ühiskond on võõra armee
jö /eupäevef. 5. oprillil.
EESTI EV. LyTIRI USU PEETRI
,20. aprill 1980, kell
Peetri kirikus, Toröimtos
Muus®: Stipendiaatide Kammer Orkestri saatel.
Kavas: HAYDM, HANDEI;, MOZÄRT, SIBELIUS
Pääsmeks kirikukorjandus.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 3, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-04-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800403 |
Description
| Title | 1980-04-03-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 6 0 9 Kristuse surnuist ülestõusmispüha on ristikoguduses läbi kahe aastatuhande olnud suur rõõmupüha. Kui Jeesus äratas Laatsaruse surnuist üles, iis oii ka seal rõõm suur. ülestõusmise püha on Jeesuse Kristuse su rma^ä ühendatud. Ta ei ole isesäisev ,,ülestõus-mispüha", siis kao cs pühade tõeline sisu ja need f ühad muutuk-sik rahvapäraselt populaarseks kevadepühadeks, munadepühadeks või lihavõtte pühadeks, ülestõusmispühade rõõm peab olema põhjendatud Jeesiise Kristuse kannatuse ja surmaga inimkonna pattude kustutamisel. Kui Kristuse ülestõusmispühast kõnelda, peab Suur Reede käinia selle eel. Jeesus oli ristile naelutatud ja • suures kannatuses nii et ta pidi hüüdma ~,Mvi Junjal, mu Jumal miks oled sa mind maha jätnud'', fa oli nagu üksinda jäänud sõdur lahinguväljal mõnede kaaslastega vaenlastest ümberj piiratun^, abita °|a nagu kõigist unustatud. Nii nagu inimene rasketel tundidel võib vahel olla oma haigusje ja üksildusega meeleheite piiril. Kui inunene lahinguväljal või haigevoodil võitleb, siis on heitlus; surma varjude eemale tõrjumiseks. Jeesus ei võidelnud aga mitte oima elu eest ja oma isamaa eest, vaid ta andis ennast vabatahtlikult surma, et selle surma hinnaga kõigi inimeste patte kustutada ja Jumalaga neid lepitada. Ei ole ju suuremat armastust sel, kes oma elu annab oma sõprade eest. Jumal oma Poja Jeesus Kristuse surmaga kustutas täielikult nende patud, kes sellesse pattukustutavasse surma usuvad. Kodumaal oli Suur Reede eriline päev, mil ärid, kohvikud, kinod ja teatrid olid suletud ja vaevalt sel päeval keegi ka öma sünnipäeva pühitses. Sel päeval oli tunne, et lind ei laulnud ega oks puus ei liikunud. Ka järgnev vaikne laupäev oli Issanda haua juures usus valvamine, mil kelle-gil. ei tulnud mõtessegi laulda ega tantsida. Jeesuse viimased sõnad olid: See on lõpetatud -^inimkonna lunastamise töö ja heitis hinge. Jeesus võeti ristilt ja pandi hauda. Jeesuse kohta öeldakse vahel, et ta suri oma tõekspidamiste eest, nii nagu palju' tõe ja õiguse eest võitlejad on oma elu pidanud jätma. Kuid nende surm jääb surmaks. Jeesuse surm oleks jäänud ka surmaks. Kuid nädala esimesel päeval läksid naised Jeesuse hiaua juurde teda võidma. Oma suureks üllatuseks kohtusid nad ingliga. Nii nagu Petlemma väljal ka ingel kuulutas et teile dn Õniiistegija sündinud ja karjased leidsid Jeesuse sõimes magavat. Ei olnud see mingi eriline viirastus või unenägu. Nüüd kui naised on haua juures ingel jälle kuulutab sama Jeesuse kohta üteldes: iXrge ehmatage. Teie otsite Jeesust Naatšaretist, kes oli risti löödud, tema on üles tõusnud, teda pole siin; tulge vaadake aset kus ta hinganud''. Evangeeliumide viimased peatükid räägivad selget kee|t Jeesuse surnuist ülestõusmisest. Jüngrid kohtasid^ Jeesust Emmause teel ülestõusmispüha õhtupoolikul. Kui nad Jeruusalemma tagasi tulid oli nende vastastikkune tervitus: Issand on tõesti üles tõusnud ja Šii-monale näidanud. Hiljem Jeesus näitas ennast viiesajale vennal^ ühel korral. Kui Peetrus 50 päeva hiljem Nelipüha päeval jutlustas, oli kuulutuse sisu, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kristuse ülestõusmine ön kui võidukroon. Ta oli surnud ja nüüd ta elab. Jumal on tema lunastavat surma inimkonna patust päästmiseks küllaldaseks pidanud. Kristuse ülestõusmine surnuist on risti-' usu> südamik, et meie usk ei ole tühine — usu fantaasia ja Hlosoo-fia. Kristuse surnuist ülestõusnii-se teade levis Rooma riigis kiiresti ja keiser Konstantini ajal sai ristiusk rooma rahva usuks. Kristust ei saanud keegi hauas kmni hoida. Juudid tahtsid küll Kristust hauda jätta ning hiljem levitasid juttu, et jüngrid on Jeesuse ära varastanud — tahtsid et Jeesus oleks surnud Jeesus ja mitte ülestõusnud Issand, kes surma, saatana ja põrgu oma jalgade alla tallas ja võidukana ennast näitas. Ja nii tohime meiegi laulda. „Võit-ja võta võidupalmid vastu oma rahva käest". Viimaks küsime kuidas ülestõusnud Jeesusse uskumine on vpimalik. Neil pühade ajal kuuleme jälle Kristuse ülestõusmisest ja varsti unustame selle. Keegi ei suuda omast jõust uskuda^ sest see on Püha Vaimu töö, Et kristliku kiriku sisu on Jeesuse surnuist ülestõusmine, mis kirikut ori läbi kahe aastatuhande elus hoidnud, on suur ime ja kinnitus ülestõusnud Issandast. Püha Vaimu läbi hoiab Jeesus inimeste usu elavana. Inimlikud usulised meelei. olutsemised ei hoia kristlikku kirikut kunagi elavana, üksnes üles* tõusnud Issand oma sõha läbi Püha Vaimu tegevuses olles, hoiab meid ristiinimestena ja oma kirikut. Rõõmustagem ka neil järjekordsetel Ülestõusmise pühadel, sest Kristuse surnuist ülestõusmir ne on ka kord meie ülestõusmine. .0. GNADENTEICH. laopäeval, 112. aprillil Bunting Kavas) Laulab pr. Norheim; Tantsuks Valter Ramätutri^ STOKHOLM (M.E.) - 19. märtsil tabati Mart Niklus ja vahistati. Teda süüdistatakse võimuesindajatele vastuhakkamises 11. märtsil Tarfp jaamas, ning t^ mõisteti selle ^est 13 ööpäevaks aresti ja viidi Tartu vanglasse. 17. märtsil oli ta andnud USA lehe „Christian Science Monitor" korrespondendile DavidWillise-le intervjuu, mis avaldat järgmisel päeval. Nimetatud karistuse juurde kuulus ka pea paljaks ajamine. ...Teatavasti pidi 21. märtsil toimuma Tartu rahvakohtus Mart Nikluse vallandamise asja läbivaatamine, kuid see jäi ära seekord põhjusel, et asjaosaline „kannab õiglast karistust**. Nõnda saadigi avalikult teada Mart Nikluse kinnivõtmisest. 21. märtsil kutsuti Enn Tarto KGB-sse, kus teda kuulas üle Tartu KGB ülem Heino Vallner isiklikult. Talle tehti ametlik hoiatus, kuna tema allkiri on viimasel ajal figureerinud mitriietel protesetikirjadel. Ka avaldas KGB rahulolematust seoses sellega, et Enn Tarto Oli koos Mart Niklusega külastanud ,,paadunud terroristi teodor Reinholdit'^ kes oli 3. märtsil vabanenud Siberi koonduslaagrist. Vallner seletanud, et Tarto on vahendanud Reinholdilt saadud informatsiooni läände, kus tagurlikud ringkonnad on seda kasutanud ära Nõukogude-vastastel eesmärkidel, tehes selle avalikuks. Okupatsioonivõimud on olnud eriti ärritatud telefonikõnede eetrisse laskmisest ja . on astunud. vastavaidsamme selle • takistamiseks.,- - •, Jüri Lina, - Eestlaste Kesknõukogu Kanadas korraldusel peeti laupäeval, 29. märtsit^^^ Eesti Eesti Organisatsioonide Konverenfs. Kutsed osavõtuks olid saadetud kõigile kesk- jikohalikele orga-msatsioonidele. Kohal olid esindajad kõigist suurematest^^^^e keskustest. Kokku oli esittdatui 53 organisatsiooni ja kogudust llOl delegaadiga. Konver ESTö-80, raamides peetavale Rahluškongressile. ./ , .. .Konverentsi avas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Udo Pe-tersoo. Aupeakonsul. Ilmar Heinsoo •soovis head kordaminekut. Kutse osavõtuks ESTO-80 üritustest andis edasi ESTO-80 esimees Robert Nor-vell, kes Rootsist oli kohale sõitnud. AvapaJvuse pidas praost Oskar Puhm. • Konverentsi esimene osa oli pühendatud vabadusvõitlusliikek ja rah-vuspoliitilistfle küsimustele. Efte^ .kannetega esinesid L. Leivat, H. Teder, R.NorvellyT. Tõsine Ja H. Lupp. Igale ettekandele järgnes läbirääki^ mine..' EIOLE PROGRAMMI . : L Leivät andis ülevaate- muutu- - vast poliitilisest olukorrast. See ei lu- • banud midagi head. Ta märkis, et 35 aastat tagasi loodeti lühikest pagu- ^ laspõlve ja oldi aktiivsed. Nüüd oleme leiged ja kuulame kommunistlikku rahupropagandat. N. Liit on end tugevasti relvastanud ja võib lubada enesele suuremat riski välispo- HiJilisel alal. Seesmiselt N. Liit on tugev ja rahva ülestõusu kehtiva korra tastu ei ole märgata. Meie program-liks on Eesti vabaduse taastamine, kuid selleks ei oie;'koostatud veel va-jalist programmi. Sõnavõttudes ettekande kohta A. Kala soovitas ära kasutada praqgust KGB survet eesti noorte vastu, kes-heiskasid rahvuslipu EV aastapäeva puhulTartus. Tuleks saata protesti-memorandumeid Kanada valitsuse liikmetele, korraldada pressikonve-. rents ja demonstratsioon N. Liidu saatkonna ees. A. Nõmmik leidis, et 35 aastat välisvõitlust Eesti iseseisvuse taastamiseks ori olnud küllalt pikk aeg, et selle kestel kujundada ikestatud rahvaste ühine programm N. Liidu dekölonialiseerimiseks ning kommunistliku diktatuuri alt vaba^ nenud Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud rahvaste koostööks kultuurilisel, majanduslikul ja poliitilisel alal. Küsimus tuleks võtta Rahvuskong-ressi kavassej K. Tori tõstatas küsimuse, kas vangistatud või KGÖ surve all olevatele vabadušvoitlejateie saadetud pakid jõuavad pärale või peab need kinrii KGB ja laseb paki saajatel surve all anda allkiri, et pakk on kätte saadud. U. Petersoo ja õp. A. Taul tegid tjemale selgeks, et paki saatmine igal juhul on vabadus^ võitlejatele suufŽks moraalseks toeks ja 'kellegi olukorda halvemaks ei tee. H. Teder, ettekandes Okupeeritud Eesti ja meie" andis ülevaate I (Järg. Ihk. 20. aprillil 1980 kella 11 hom.—10 õ, Toronto Eesti Majas alumisel •1; , GEISLINGEM (>,Meie Elu" •kaastööliselt). -^^^ rahvusvaheliselt tuntud päevaleht „Die Welt" avaldas oma 19. märtsi numbris baltimaalaste memorandumi, mis esitati nõukogude interventsiöorii vastu Afganistanis; nn S l avaras uues Furlane Klubis 7065 Islington Ave. laupäeval, 10. mail algusega kell 6 p.L Ohtüsööfeloua veiniga * Eeskavad Tönts Leht kirjutab: ,>Grüpp inimõiguslaste aktiviste nõukogude balti riikidest on nõukogude invasiooni Afganistani avalikult tauninud. 17 leedulast, kolm eestlast ja üks lätlane kirjutasid alla kirjale, mis oli adresseeritud N. Liidu üleriinõukoguler ÜN-i peasekretärile ja afganistani rahvale. Kirjas öeldakse: VASTUOLUS LEPINGUGA - /• , . ^Maailma vapustas 27. dets. 1979 teade nõukogude armee sissetungist Afganistani. Seletused, millede kohaselt see toimus Afganistani valitsuse palvel .ja vastavalt niinimetatud sõprus- ja koostöölepingule välismaa agressiooni vastu, ei oma mingit tõe-alust.' Amini valitsus ei saanud nõukogude armeed paluda iseenda kukutamiseks ja Karmall valitsust ei eksisteerinud tol ajal üldse. Ükski teine riik ei katsunud oma armeed Afganistani saata, IsegiiBrezhnev ei kinnitanud midagi sellist oma vastustes ;;Pravda" korrespondendi küsimustele: Nõukogude armee sissetung on : vastuolus N. Liidu-Afganistani lepinguga ..agressiooni" määratluse osas, alla kirjutatud 1933. a. Selle lepingu artiklid 2-ja 3 kinnitavad, et iga sõjajõudude interventsioon moodustab agressiooni ega pole mingite majanduslike ega poliitiliste argumentide-: ga õigustatav. sissetungi Afganistani selgesti tauninud. UN-i täiskogu resolutsioonis 15. Pääsmiid $20.00 isikult — prl. V. Sillart tel. 483-1955 õhtutL jaan. 1980 hääletasid 104 riiki võõ-rast. e Ü. . 1k suste kohese ji„a t4.i:. ngiim^ , ,ucst taet nta, 7 , . . 1 ... I tagasitõmbumise Afganis^anist^poolt, ainult 18 olid vastu. Meie toetame UN-i täiskogu reso-. lutsiooni jä nõuame, et kõik nõukogude Üksused saaksid viivitamatult . j a tingimusteta Afganistanist tagasi tõnimatud." ' Allakirjutajate hulka kuulub • ka eesti teadlane Jüri Kukk, kes läinud aastal tegi. teatavaks oma väljaastumise komparteist. Klubi Torontos borrcsldob yÄÄRTüSLIKE VÕITÜDE6A l, 20. aprillil Eesti Maja suures saäMs, algusega kell 12.00 KÕIK TERETULNUD. 13. APRILLIL 1980, KELL 15,30, LAWRENGE. PARK XOLLEGIATE INSTITUTE AUDITOORIUMIS, 125 CHATSWORTH DRIVE. Lõimapool Lawrence Ave. W. ja idapool Avenue Rd. ristumist. Nr. 52A buss Lawrence Ave. ja Yonge St. jaamast läände ja Lawrence Ave. ja Spadina Ave. Jaamast idasse. Küllaldane autopark kooliõuel. : • v©i eHekpRdes Haiikoor — Segakoor — Meeslfoor- ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ü^^ Pääsmed saadaval kooride ja orkestri liikmeilt, Abistamiskomiteest ja kohapeal. Pääse ?6.—, pensionärid ja õpilased $4.— i Ka Balti riikidel olid sarnased lepingud sõprus ja koostööle N. Lii- 1; duga. Aastal 1940 tungisid nõukogu- 1; de üksused nende lepingute alusel ka ^ neisse riikidesse. Seetõttu on eesti, läti ja leedu rahvad selliste aktsioo-nide sihtides ja resultaatides väga jl hästi teadlikud. Maailma ühiskond on võõra armee jö /eupäevef. 5. oprillil. EESTI EV. LyTIRI USU PEETRI ,20. aprill 1980, kell Peetri kirikus, Toröimtos Muus®: Stipendiaatide Kammer Orkestri saatel. Kavas: HAYDM, HANDEI;, MOZÄRT, SIBELIUS Pääsmeks kirikukorjandus. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-03-01
