Meie Elu = Our life, February 18, 1977

              FHDAY, FEBRXJARY
B8BHM .ta
lepik edasi
ihu koguduse
Kanada Eesti Võitlejate ühingute Liidu koosolekult Hamiltonis; Istuvad vasakult: R. Tralla, G. Buschmann, A.
Jurs, K. Tori ja G Merimets. Seisavad ees: V. Tera, M. Niinvee, V. Rxiiend, P.-Auksi, E.. Uduste^;A. Kala. Taga:
K. Koger, A. Voode, H. Lember, H. Teder ja E. Lindaja. Foto — S. Preem.
VÕITLEJATE
ESINDU
HIN6UTE
KOOS MMI
Kanada Eesti Võitlejate ühingute
liidu (KEVÜL) Esinduskogu pidas
oma peakoosoleku laupäeval, 12.
veebruaril Hamiltonis kaasmaalase
Reio hotelli ruumides. Kohal olid
Võitlejate Ühingute esindajad Toron­tost,
Hamiltonist ja Ottawast. Küla­listena
viibisid kohal ka Ameerika
Vabadusvõitlejate ühingute Liidu
esimees G. Buschmann ja Michigani
Vabadusvõitlejate ühingu sekretär
R. Tralla ja G.eorg Merimets.
'KEVÜL esimees Kalju Tori andis
edasr" aupeakonsul Ilmar Heinsoo
ja Montreali Võitlejate •Ühingu ter­vitused.
' ,
Külalisena Titles tervitussõnad Q.
Buchman :Ameerika Vabadusvõitle­jate
Ühingute Liidu poolt ja R. Tralla
Michigani .Vabadusvõitlejate Ühingu
poolt. Ta ütles,, et on käes aeg kus
'tuleb vaadata, sisepoliitilistele olu­kordadele
hoopis uue pilguga,.kuna
punased on asunud hoopis tihedama­le
rünnakule ja meie peame selleks
valmis olema. . .'
• Koosolekul esitati tegevus- ja ma^
jandusäruandeid, milledest .selgus,
kui tihedat tegevust 1 on arendanud
Liidu üksikud Ühingud.
KEVÜL tegevuskavas on märki­misväärsed
neli esimest punkti:
Liit teostab, meie: põhikirja 'para­grahv
2 eesmärid ja.ülesandeid van­kumatult
l^inni pidades Eesti Soja?
•meeste Kongressil, 7. juulil 1976. a.,
Baltimores vastuvõetud resolutsioo-vaiiis
Miss Ta 11 Su naks7 ^
nidest ja koostöös kõigi .Eesti sõja-meeste
ning teiste rahvuslike keskse­te
organisatsioonidega, kusjuures:'
1) Jätkab •energilist võitlust Eesti
maa ja rahva vabaduse hing iseseis­vuse
teostamiseks kõigi võimalike ja
lubatud vahenditega.
2) Ei tunnista N. Liidu okupatsioo­nivõimu
Eestis, ei suhtle temaga, ega
nende poolt siia saadetud, kommu­nistlike
funktsionääridega, või nn.
kultuuritegelaste ^delegatsioonidega.
Nõuame okupantide, lahkumist Ees-'
tist koos nende poolt sisse toodud
muulastega.
3) Hoiab puhtad oma read vaenla­se
• funktsionääridega suhtlejatest,
nendega koostöö tajatest, kaasaaita­jatest,
samuti ka korduvalt kommu­nistlike
maade. külastajatest. Sama-soovitame
ka teistel .organisatsiooni.-,
dcl teha. , .
- 4) Korraldab kommunismivastast
võitlust ja selgitustööd nii sõnas kui
kirjas ning vastavate demonstratsi­oonidega
koostöös teiste .ikestätud
rahvastega ja Eesti organisatsiooni­dega.
• .' Hiljem ülestõstetud, küsimuste
arutlemisel selgus, et KEVÜL esin­duskogu
soovib tihedat ja.head koos-j
tööd Eestlaste Kesknõukoguga Ka­nadas
meie- Eesti rahva huvide eest
tegutsemisel. . ' :
Koosolek lõppes Eesti hümniga.
Koosolekule-järgnes õhtusöök Reiö
hotellis. .
• -m. .
Tänavused „Karavani" pidustused
toimuvad reedest 17. juunist kuni
järgmise laupäevani 25. juunini.
Sel:ajal muudetakse eelmiste aas­tate
eeskujul Eesti Maja jälle Tallin­naks,
kus esitatakse eestipärast ka­va,
pakutakse eesti toite, näidatakse
eesti etnograafilisi töid ja kunsti
ning kus töötab jälle oma postkon­tor.
Postkontorit juhib filatelist H.
Mäeste. ; ; -
„Miss Tallinnaks" valis korraldav
komitee oma liikme Tiina Järviste
kellele abiliseks kutsuti Linda Nii­tenberg:
-
Kavalises osas on teada veel kunst­nik
Endel Rubergi nahatööde demon­stratsioon
koos tema tööde näituse­ga.
. Eesti Etnograafilise Ringi välja­panekud
ja demonstratsioonid.
Karavani komiteesse kuuluvad esi­mehena
Laas Leivat, abiesimees Tõ­nu
Tõsine ja üiclmänedzher Kalju Jõ­gi.
• - ••• •
igi -aastapäev*
Vabariigi aastapäeval,' neljapäeval,
24. veebruaril kell 10.30 õhtul toimub
EKN korraldusel raadiojaama CHIN
kaudu iainel 1 OliFM Vabariigi aasta­päevale
pühendatud eesti, raadiosaa­de.
Saates esineb; aupeakonsul I.
Heinsoo eestikeelse ja EKN esimees.
U. Petersoo ingliskeelse sõnavõtuga.-
Sissejuhatuse saatele, ütleb , ja tea­dustajana
esineb EKN- abiesimees L.
Leivat. Vaheldumisi sõnavõttudega
esitatakse raadiosaates eesti muusk
kat, •." "
Möödunud jumalateenistuse järele
pidas Toronto Eesti Ev. Lutheriusu
Kolmainu kogudus oma korralise
täiskogu koosoleku, mille peamised
päevakorrapunktid olid aruanded ja
valimised.
Koguduse õpetaja 0. Gnadenteichi
aruandest nähtus, et ta pidas aasta
jooksul .75 jumalateenistust, neist
Toronto Kolmainu koguduses, 31,
ülejäänud teenistused St. Catharine-sis,
Londonis, kelle teenimine läks
aasta teisel poolel üle õpetaja E.
Lotsmaa'le, Montrealis ja Ottawas.
Jumalateenistustest osavõtt oli veidi
suurem eelmisest aastast ja samuti
ka armulauast osavõtt. Kogudusse
tuli aasta jooksul juurde 20 uut lii­get,
kuna surma läbi lahkus üks,lii­ge.
Nii võib möödunud aastat kogu­duse
elus üsna rahuldavaks pidada.
Koguduse Naisringi tegevust elustas
Käsitööringi tegevus E. Pallase juha­tusel.
Töö tulemusena käsitööring
korraldas 'möödunud koguduse aas­tapäeval
käsitööde näitemüügi ilu­sate
ja peente töödega, mis tegijailt
palju aega ja kannatlikkust nõudsid.
Majandusliku ülevaate andis kogu
duse laekur Eik Varep. Koguduse
aastane läbikäik.oli $12,765.81, ning
aasta lõpuks oli ligi tuhande dollari
line ülejääk. Olgu märkida, et Kol­mainu
kogudus ja St. Catharinesi
kogudus kannavad ühiselt õpetaja
palga ja teised koguduse teenimisega
ühenduses olevad kulud- kahe peale
— varemalt oli kolmas ühiste kulude
kandja ka Londoni Pauluse kogudus
Majanduslikus koostöös teise kogu
dusegä välditakse elukalliduse tõusu
ajal tunduvalt suurema majandusli
ku kohustuse kandmist. .
•Naisringi rahalise aruande • esitas
laekur Minna Linnamäe, kes teatas,
et käsitööringi tegevus on möödunuc
aastal ringi, kassa tõusule tunduvalt
kaasa aidanud. . _ -.-..)'.
.'" Valimisele tüli.koguduse nõukogu
kes hiljem endi keskelt juhatuse va
lisid. Esimeheks valiti tagasi Eber-hard
Lepik, abi esi meheks A. V. Viira
läekahoidjaks E; Varep, .abiks Ä
Koor, kirjatoimetajaks Leopolc
Rossbaum, abiks Atmar Heinmaa
ametita jühatusliikmeiks Richard-
'Oskar Leet ja Boris Stulöv, juhatus­liikme
kandidaatideks Endel Timm
ja Johannes Almer;-Koguduse nõu
kogusse jäid Jüri Härmatare, • sen
Aricmi Kelemit, Jaah Einola, Aleks
ander Randsalu, .Jaan Randsalu ja
Oskar Rosenberg;; revisjoni; komis
j on jäi endiseks: Raimond Vilde; Ro­man
Marle.y ja Rein Lainevool.
Edaspidine tegevus jätkub nagu
möödunud aastal: koguduse loterii'
20. märtsil, emadepäev mais/ surnu­aiapüha
Mt. Pleasanti Surnuaial juu­nis,
vabaõhu jumalateenistussep­tembri
pikal nädalalõpul perekond
Randsalu juures. Koosolek lõppes
õpetaja rahusooviga.
Soomepoiste peolt Torontos. Ülal, vasakult — Soomepoiste klubi esimeesj
E. Marten, pr; Marten/õp. O. Puhm; pr. Tigane. All — E. Ruberg, pr. Ru­berg,
eelmine esimees Ä. Tamm ja pr. Tamm. Foto -r-. S. Preem
Soomepoiste Klubi Torontos tähis- ming ja „Kannikesed", hiljem
tas JR, 200 üksuse 33. aastapäeva bedane kuu", „Tuult ei pinud", jäl-peoõhtugä
laupäeval, Eesti Maja suu- legi nende omalooming ja lõpuks
res saalis. Soomepoisse, nende kaa-# y,ÖÖ pime", mille rindeäineline tekst
sasid ja sõpru, oli kogunenud üle oma ajakohasusega meeldis publiku-paarisaja,
mis jättis just paraja jao te; nii et see tuli kordamisele. Laule
Pärast mitmeid nõupidamisi on kogu seminarist pSavõtjaskond vai
nüüd Eesti Liit Kanadas poolt kor­raldatava
eesti organisatsioonide
kestesse, diskussioonigruppidesse.
Hiljem kogunetakse, uuesti, et ara
juhtkonna seminari kava selgunud, kuulata diskussioonigruppide aruan
See esmakordne ühiskondlik semi­nar
viiakse läbi 20t ja 23. mai vahe­mikus
kui Kanadas on pikk nädala­lõpp.
Kohaks on valitud looduslikult
ilus Trenfi ülikool Peterboros.
Registreerimine seminari algab
reede, 20. mai õhtul, millele järgneb
UUvunemisõhtu.
Laupäeval algab tegevus hommiku­võimlemisega
prof. dr. J ü r i Danieli
ded, millele järgneb üldine diskus­sioon.
,
'Pärast, õhtusööki, kõneleb Mary­landi
ülikooli professor Valter Rand
meie tuleviku - perspektiividest eesti
rahvusgrupina. Prof/ Rand tegeleb
uue teadusliku haru — estoloogia —
väljaarendamisega, õhtul räägib
moodsate tantsude õpetaja Mia, Da-hiel
tantsupidudest ning annab mõ-juhatusel:.
Sellinevõimlemine \toi-; ningaid nõpünäiteid moodsa tantsu
mub ka teistel hommikutel prof. Tai-mo
Pallandi või; prof., Danieli juhti­misel.
-/
Siis seminar tantsib;
Pühapäev on pühendatud prakti-
'i listele organisatsioonitöö küsimüste-
Seminari sisuline töö avatakse kell le ELK juhatusliikme Vello Hubeli
9, millele järgneb loeng organisatsi­ooni
teooriast ja praktikast mag. Ro­bert
Kreemi poolt. Selles loengus kä­sitletakse
gruppide tekkimist, infor-maalset
ja formaalset organisatsioo­ni,
ühiskonda ja selle suunamise alu­seid.
Sellele järgneb õp. Heino Laa­neotsa
loeng „Mis kõik võib valesti
minna?" Tema ülesandeks on välja
tuua organisatsioonide töö praktikas
asju, mis on kas kahe silma vahele
jäetud ettenägematuse tõttu , või
juhtkonna vastutustunde puudusest.
See loeng on omakorda sissejuhatu­seks
Toronto ülikooli kehalise kasva­tuse
dekaani prof. dr. Jüri Danieli
loengule Juhtimise teooria". Lõuna­söögil
kõneleb kommunikatsioonist,
inimvahekordade tähtsusest admi­nistratiivse
teooria alusel mag. Jaan
Lepp, Eesti Peaskaut.
Peale lõunat algab tegevus ülevaa-tega
Kanada multi-kultuuri poliiti­kast.
Multi-kultuuri poliitika pers­pektiive
laiemalt vaatleb prof. dr.
Karl.Aun Wilfred Läurieri ülikoolist.
Nende ettekannete järele jaguneb
koordineerimisel.. Päev algab kolme-tunnilise
• sümpoosiumiga, kus kuus
ettekannet. Organisatsiooni admi­nistratiivsetest:
küsimustest kõneleb
ÜEP '72 majandusjuht Antoni Truu-vert.
Programmi plaanitsemise alu­seid
käsitleb Kanada eesti gaidide
juht ja kooliõpetaja Ene Lüdig..
Koosolekute; pidamise üksikasju sel­gitab
Harald Kivi, kes ühe osakonna
(Management. Improvement) direk­torina
Ontario Transpordi ja Kom­munikatsiooni
ministeeriumis. Eesti
organisafsioonide vabahariduslikust
rollist, võimalustest- ja viisidest, kõ­neleb
Toronto Ülikooli keemia fakul­teedi
dekaan prof. dr. Olev. Trass.
Kuna ka kõnelemine ja sõnavõtmine
on osa organisatsiooni. ,tegelase üles­andeist,
siis - jagab seminarile oma
„trikke" kuldsuu Ignas Tõrmaküla.
Organisatsiooni töö tutvustamisest
väljaspool, kõnelevad Vello. Hübeli
ja Laas Leivat.
Lõunal kõneleb aupeakonsul Ilmar
Heinsoo teemal „Eesli". Selles tuu­akse
välja meie tegevuse suundi Ees-msse
|o
SMS
Kursuse korraldab Eesti' Etnograa­filine
Ring ja see algab 3. märtsil
kell 7:30 Eesti Majas/
Õpetajaks ori Lydia Kuus, kes oma
õpetajakutse juba Eestis omandanud
ja käsitööõpetajana palju aastaid ka
Kanada koolides töötanud.
Kursusest võivad osa võtta daamid
ka väljastpoolt Etnograafilist Ringi.
Kursusest osavõtt on väga soovitav
tütarde.emadele, kes nii 'oma lastele,
kui ka- enestele rahvarõivaid tahavad
valmistama hakata. Samuti on see
soovitav nendele daamidele! kellel
hakkab aega rohkem üle jääriia.-
.• Kursusele, registreerimine kas Ene
Runge, tel. 438-6500, või enne kursu­se
algust. Eesti Majas.
ti vabadusvõitluse sektoris.
Pärast lõunat jaguneb seminar dis­kussioonigruppidesse
esitatud, ette­kannete
alusel ning tulevad jällesi
üldistüngiks kokku hiljem, et; ära
kuulata seminarist osavõtjate reakt­siooni.
/ bh.tul tuleb Andres Raudsepp omä
uute lauludega -ja Ene Runge selts­kondlike
mängude Õpetamisega.
Pühapäeva ennelõunane aeg' on
pühendatud eesti ühiskondlike prob­leemide
ja võimaluste arutamisele
Eesti Liit Kanadas kui organisatsioo­nide
keskuse tegevuse raames. Kõ­neleb
ELK esimees R. Kreem. Semi­nar
lõpeb lõuna ajal.
Soovist osavõtuks tuleks teatada
kohapealse Eesti Seltsi* või mõne
muu ELK liikmesorgänisatsiooni
kaudu või otseselt seminari haldus-osakonna
juhatajale Kati Lindrele —
195 Glenvale Blvd., Toronto, Onf
M4G 2W5, tel. (416): 421-5541, •; *'
; Osavõtumaks on praegu selgitami­sel.
See oleneb kas Kanada keskva­litsus
toetust annab. Tegelikud ela­miskulud
on aga järgmised: omaette
tuba päevas $11 ja- söök päevas |9.
S.o. §20 pluss maks.
Kolme organisatsiooni ühiskorral-dusel
tähistatakse Detroidis EV 59-t
aastapäeva laupäeval, 26. veebruaril
tantsupõrandat.
Avasõnad, ütles Soomeupoiste Klu­bi
esimees Edgar Marten, Ta tervi­ta
s kõik i n eid rin de võit 1 e j aid, kes 33
a. tagasi viibisid lahingupunkrites
Soomes, Eestis, või mujal sõjatand­ritel.
Ta soovis, et see - kokkutulek
oleks üheks neist, mis -ühendaks
meid'kõiki, võitlema kodumaa ja pa­rema
tuleviku heaks. Järgnes iihis-
•1 aul „Teid me tervitarne. Kodumaa
metsad", mis on kujunenud Soome­poiste
hümniks. '.
Hiljem, mitmete tantsutuuride jä­rele
järgnesid tervitused. .-
Aupeakonsul Ilmar. Heinsoo, kes ei
saanud ise peol viibida, oli saatnud
kirjaliku tervituse.
. Kalju Tori lausus tervitusi Kana­da
Eesti Võitlejate Ühingute Liidu ja
Toronto Eesti Võitlejate • Ühingu
p'oolt avaldades headmeelt selle üle,
•et soomepoisid õn nenc1^ pikkade
aastate jooksul siiski jäänud ühtla­seks
tervikuks- ja, et nende kokkutu-lekuil
seovad neid ühised mälestused
ja ühine,relvavendlus. ;
Endel Ruberg tõi tervitusi Mont­reali
Soomepoiste Klubi ja Montreali
Eesti: Võitlejate Ühingu- poolt.. Ta
soovis Toronto Soomeppistele jõudu
ia usku elamiseks ja; võitlemiseks, et
Eesti saaks vabaks ja. Soome jääks
vabaks. Oma tervituse lõpetas ta sõ­nadega:
Jvleie vaprad vanemad meid
vaimuvallast vaatavad ja ootavad
meie panust meie Kodumaa kohus­tuste
heaks". ;: >
Hiljem tervitas soomepoisse soo­rile
.keeles K. V. N.ousiainen. Omä;
tervituses lausus' ta, et Soome rah­läti
kiriküsvKontsei^-Jumalateehistu vas ei unusta kunagi seda panust,
sega; kell 5 p.l. Jutlustab''koguduse 'niida Eesti noorus tõi Eesti auks .ja
õp.' dr. M. Soovik ja- kontsert osas
esinevad Soome Meeskoor „Finlan-dia"
ja bass-bariton Raimond Tralla
• E.milie"Kalkuni orelisaatel. Kirikliku­le
teenistusele . järgneb „Bonnie
Brook'i Golfiklubis" (Telegraph. & 8
Mile Rd.) Kon.tsert-aktüs ja pidulik
õhtusöök kell 7. õhtul. Aktusekõnele-
: jaks on. New York'ist Johannes
Koort. ja esinevad R. Tralla, j-.t. E.
Kalkuni klaverisaatel. Tantsuks män­gib
Heikki Reinmänn.
Avasõna ütleb Toivo Sõmer ja aus­tatakse
sõjaveterane. Pääsmeid,palu­takse
tellida Peeter Einpaul'ilt tel.:
,(313) 561-7135.. Korraldav toimkond
palub kaasmaalasi lahkesti sellest
isamaalikust üritusest osa võtta! Ak­tuse
lõppsõna on Raimond SuurnaTt
ja teadustajana toimub Arvo Lõoke.
Soome .vabaduse heaks.. Need kaks
rahvast on ennegi ühinenud ühise
vaenlase vastu;ja teevad seda.ka tu­levikus.
Ärge unustage õpetamast
oma lastele eesti keelt, teie ema­keelt.
Jutustage neile oma ajaloost
ja olge uhked oma minevikule'. Ta
Soovis Eesti sõdureile ja Eesti rah­vale
kokkuhoidmist ja õnne. „Jumal
kaitsku teid ja andku teile jõudu ja
loodame, et Jumala • abiga saate ta:
gasi oma i^ade maa ja vabaduse.
Peoõhtu Veskavalises osas noorte
terj^ett ,,Säde", koosseisus:-' Kristina
Meipoöm (15;a.), Merike,Toomes"( 16
a;) ja Andres Tamm (20 a.) esines ka­hel
korral, kokku 6 lauluga; Laulu­deks,
olid alul ..Liblikas", siis „Kaja-kas",
mis oli nende kolme omaloo-saatsid
vaheldumisi kitarril Andres
Tamm ja Kristina Meippom. ;
Peoõhtu eeskava teise laulügrupi-na
esines soomepoiste kvartett koos­seisus:
Viinamäe,; Marten, Rämmeld
ja Mankin, Uno Mankini akordioni
saatel. Lauldi 2 soomekeelset laulu:
„Me tulimme kapakasta" ja - „Iso
lida". Esitatud; laulud said kauakest­va
aplausi.
• Ühel tantsu vaheajal asus lavale
preester Vello Salo kitarri ja noPdi-lehega
ja alustas pika kupleega pal­jude
vanade ja üldtuntud viisidega.
Peorahväl laskis ta vahel.kaasa laul­da
refrääni „See on vana soome lu­gu,
milles tõtt on paras jagu". Kahju,
et selle kuplee viiside hulka preester
pii võtnud ühe; tuntud ja armastatud
j õu 1 u kö raali.', m i s. tekitas v õõ ras t u s t.
Teadustajana tegutses sujuvalt ju­hatuse
liige Hannes Oja. „
' : . -m
@ni Eesti-Seltsi
Vabariigi aasfespäeva
tähistam^^^
kögwdiise^
...Pühapäeval, 20. veebruaril kell "1.30
peetakse Toronto Kolmainu kogudu­ses
Eesti Vabariigi iseseisvuse mä­lestamisega
ühenduses jumalateenis­tus.
Need .teenistused on möödunud
aastail kujunenud eriti pidulikeks
.mitte ainult' koguduse liikmeile vaid
ka paljudele külalistele,, kes sel päe­val'
on soovinud meie maad ja .rah­vast
näha Jumala Sõna valguses. Ju­malateenistusel
laulab Õnne Laikvee..
Meie rahva sümbolil Eesti rahvusli­pul,
on sel päeval eriline koht,kiri­kus.
Teenib õp. 0. Gnaderiteich, kes
laulab kiriku palve asemel piduliku
litaania. V ''• ; i, . j ja.tema võitlustest, Solist ÕnneLaik-
-Jumalateenistuse järele on koösvii- vee G.' Il tali saatel esitab lauluette
! bimine kohvilauas. Päevakohase .kõ- kandeid;. Ka noortelt on klaveri ja
ine peab Kalju Tori.meie.kodumikast teisi esitusi
• Puule põletamise ja
iifltarsicff kursus leppes
Etnograafilise Ringi poolt korral­datud
kursus kestis 6 nädalat ja -sel­lest
võttis osa üle. kahekümne mehe
ja naise. • ; tr.
Õpetajaks•. oli 'rakenduskunstnik
Naima Aer. '
Eriti tähtsad on. seesugused kursu­sed
sellest- mõttes, et. inimestel on
võimalik omandada omale sobivat
meelisata (hobby) nendeks päeva­deks,
kui pensioniikka jõutakse jä
aega on rohkem käes, kui varem..
. Pealegi võimaldavad seesugused
meeli.salad ka väikest; kõrval teen is­tust
pensionitshekiie, kui seda peaks
tarvis olema. •
mm
Londoni,- Ont, Eesti Seltsi korrali­sel
aastapeakoosolekub mis peeti 6.
veebruaril valiti tagasi endine juha­tus
koosseisus: Kaljo toone: — esi­mees,
Paul Rohunurm — abiesimees,
Osvald Lokk — kirjatoimetaja, Os­vald
-Kõpper — laekur ja dr. Jaak
Purres — varahoidja. Juhatusliikme
kandidaatideks valiti Lembit Tönnis
ja.Ende! Terri.
Revis johi-komisjoni valiti Ernst
Reima, Kaljo Äkkerta ja Heinrich
Karu. Kandidaatideks said Harri
Raudvee ja Mai, Lenk. ;;;
Edasi valiti esindajaks London
Folks Arts Council'i juurde Eha Ei­nota,
Eesti. Liit Kanadas esindaja­teks
H. Pärkma, H. Karu ja V; Lenk
ning sihtasutus Seedrioru juhatuse-liikme
kandidaatideks seati üles Lon­doni
esindajatena H. Pärkma ja Ene
Rebane;
Peakoosolekul valiti: üksmeelselt
endine, esimees .Harri.Pärkma seltsi
auliikmeks, et tähistada tema 70. a.
sünnipäeva,;mis oli just samal päe­val
H. Pärkma Pn üks Seedrioru
asutajatest.ia on olnud pidevalt Lon­doni
esindajana.Seedrioru juhatuses.
Koosoleku lõpul mälestati surma
läbi lahkunud seltsi liikmeid .Liisa
Jaakut, Arthur Kaigast, Arnold Rand­metsa,
ja Olev Möksi püsti seismise-
2a; •-••'"'. ' '-:
Seltsi järgmine üritus on E: V. aaSr
tapaeva aktus pühapäeval, 20. veeb­ruaril
algusega kell 2 p.l, kus eeska­valli
ses osas esinevad Aarne Tammis-saar
viiulil ja Tiiu Haamer klaveril.
Aktusekõnele jaks. on palutud Leo
Puurits Torontost.
••EESTI: KINNISVARADE '
VAHENDUS
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
2670 A. YONGE.ST. v
Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
Tel. 4874477.
Kodus Tel. HI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine.