Meie Elu = Our life, February 18, 1977

              REEDEL, 18. VEEBRUARIL — FRIDAYy FEBTOÄRY; 18 „Meie-Elu" nr. 7 (1410) 197T
IÄJÄI
Vaevalt on USA uus president J. ettepanekule ja ei mõtelnudki oma
Carter saanud oma; ametkohustuste relvastuse kulutusi vähendada aas-täitmisele
asuda, kui temalt asutak- tate kestel 1968 kuni 1975. Kuid
se lootma kardinaalseid muudatusi Warnke on olnud ka lakkamata sõj a-välispoliitilistes
ja kaitselistes küsi- ministeeriumi ja tema eelarvej&riitik
mustes, ilma et uue poliitika suuna- ja on olnud SALT läbirääkimiste pi-ja
ise oleks saanud oma põhjenda- dev halvustaja,
tud seisukohti avaldada. Selliseid Strateegilise relvastuse piiramise
enneaegsed järeldused jäävad järel- läbirääkimiste aparatuur on seda-dusteks
ja mõnigikord ekslikeks se- võrd oluline USA relvajõu pariteedis
nikaua kuni tõsisteks järeldusteks püsimises, et on täiesti mõistetav
konkreetsed põhjused on antud. nüüd avalduv kriitika Warnke maa-
Nii oli ka EKN'i viimane kõne- ramise osas. On raske uskuda, et
koosolek Torontos üks selliseid, kus Warnke seisukohad nii põhilistes kü-referendid
püüdsid enneaegselt väi- simustes oleks mõne kuuga kardi-ja
tuua optimistlikke ennustusi polii- naalselt muutunud. Või et ta nuud
Üliste arengute kohta. Kui Carter vä- uuel positsioonil olles täidaks oma
liendab riigikaitselist eelarvet, peale- määraja ettekirjutisi, kui need peaks
gi dollarivääringu languse ajastul, teistsugused olema. Pigemini võiks
siis peao kannatama J riigikaitseline arvata, et Warnke senised seisuko-valmisolek
olenemata sellest, kas had on vastuvõetavad uuele presi-
NATOle antakse rohkem toetust või dendile, sest teisiti ei attesteenks ta
vähem. oma kaitsealust opositsioonile kui
Ainsaks esialgseks kriteeriumiks parimat meest terve USA's antud po­on
meile ainult nende inimeste taga- sitsioonile. ^
põhjaline hoiak, keda uus adminis- Teeksime ülekohut Warnkele, kui
tratsioon Washingtonis ametisse jätaksime publitseerimata tema koi-määrab
Neis küsimustes pole Wash- ge hilisemad avalikud väljendused,
ingtonis Üksmeelt isegi kongressi et ta ei toeta olukorra tekkimist, kus
demokraatlikes ridades, Veel vähem N. Liit saavutakse relvalise ülevõimu
saame meie järeldusi teha kõrvalt- USA üle. Ja et tuumasõja ärahoidmi-vaatajaina,
ühe sellise argumentatsi- seks on tarvilik säilitada USA efekt-ooni
alune on relvakontrolli jä dis- tiivne tõrje kõigele vaatamata. Nii
armeerimise agentuuri ja strateegi- süs tasakaalustab nüüd Warnke oma
liste relvade piiramise läbirääkimis- varajasemaid seisukohti uutega ja
te direktori ja peaesindaja kohale kohendab neid oma ametile. Milli-
Paul Warnke määramine. sekssee kohendus tegelikult osutub,
Üks väga tugev kuju demokraatü- peab näitama juba lähem tulevik,
ke senaatorite ridades on Henry sest märtsikuul jõuab ta koos vä-
Jfacksori, kes avaldas muret Warnke lisminister Vance'iga Moskvasse, kus
määramise pärast temast seriikuuldu taotletakse SALT kõneluste jätka­ja-
nähtu põhjal. Teine senaator Sam mist ja konventsionaalsete relvade
Nunn märkis näiteks, et Warnke on vähendamist,
olnud USA uute relvasüsteemide ja Kuigi Warnke ei ole USA tippeshe-uue
tüumrelvastusega allveelaeva Ioonide mees ja välispoliitilised ning
tüübi ,/rrident" vastane, mis on loo- riigikaitselised küsimused otsusta­nud
N. Liidule hea eelise relvastuse takse hoopis kõrgemal pool, siis
vähendamise läbirääkimiste jätka- ometi on tema määramine küllalda
siliseks se^ s hoiatuseks, et meie ise ei jääks
Rahvaesindajad Capitol mäel on puhkama ainult mineviku „loorberi-läinud
isegi niikaugele, et on Warnke tele" ja oleviku lootustele, vaid uuen-kohta
levitanud anonüümset ringkir-dame iseendi poliitilist strateegiat,
ja, kus öeldakse, et Warnke on soo- et valmis olla kujunemisteks, mis iga
vitanud läbirääkimistel esitada USA võimuvahetusega kaasas käivad,
ühepoolset relvasüsteemide anullee- Kuid kõigepealt peame saavutama
rimist, mis on päevakorras strateegi- uue võimuga lähema kontakti, et
lise relvastuse piiramise läbiraäki- meie püüdlusi üha korrata, et need
mistel (SALT) lootuses, et venelased uute nägude kergimisel imustushõl
seda eeskuju matkivad. Kuid vene- ma ei langeks,
lased ei järgnenud näitseks sellele V.
VÕIKSII
792 Bathurst St.,
(Bloor 'i lähedal) Toronto
Ont. M5R 3G1
Tel. 533-3884 inister John Mundro
KÕIGE ESIMENE JA VANEM BALTI LILLEÄRI TORONTOS.
Lilled kõikideks sündmusteks. Kohaleviimine Metro ulatuses.
j .
Äris müügil kunstipärased käsitööd: ehted, keraamika, nahk- ja koo­tud
esemed, puutaldrikud, küünlajalad ja laualambid.
. inesls.
Keskvalitsuse ministrid, Munro, — Kanada ön suur ja võimas maa
Andras, Abbott ja Nicholson viibisid ja kui meil on'arusaamist ning kan-
AKTUAALSEL TEEMAL
Niagara pnrkbnnas, kus neil oli kok­kusaamisi
nii kohalike poliitikute kui
ka muu publikuga, vümaste hulka
kuulusid ka keskkooli õpilased.
„Meie Elu" esindajal oli võimalus
kohata töö. ja mitmekultuuri minist­rit
John Munrord, kes võeti vastu St.
Catharine etnilise elanikkonna poolt
Mitmekultuuri Keskuse ruumes. Mi­nistri
saabumise ajaks oli kohale il­munud
250 inimese ümber, nende
korraliste abinõude kasutusele vot-mist,
et muretseda Kanada töötute
hulkadele tööd ja leiba. Nende poolt
esitatud arvudest selgus, iet^Kana^
HlillllililllllllllilillllllllllllUllllllllllllllllllill^
LUGEJA KIRJUTAB Vastuseks
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi —• ka
neid mis ei vihtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palime kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus, jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
li
i • ...
Kraavihallid"
miks .••mitte?'..
Tohutute maapõuevarade ja rikkuste maal, pn praegu ligi miljon ini>
mest ilma tööta, kuid tegelik töötute arv on veelgi kõrgem. Ottawa parla-1 hulgas kohalikke poliitikategelasi ja
mendis nõutakse erakorraliste abinõude tarvitusele võtmist, et muretseda uudistevahenduste esindajaid,
töötute hulkadele tööd ja leiba. Kuid see tööpuudus on praeguse valitsuse
majanduspoliitika otsene tulemus. Valitsus on rakendanud igasuguseid Kokkutuleku ametliku osa avas
inflatsiooni kontrolli seadusi ühelt poolt, mis raskendavad ja taMstavadJ C a n a d i a n a Segakoor St. Catharinest,
tootmist. Teiselt poolt kruvivad ametiühingud tööliste palkasid ja suurette- lauldes 0'Canada ja veel kaks hoog-võtted
maapõuevarasid erakorraliselt kõrgele. Välisfirmad viivad omi osa- s a t populaarset rahvaviisi. Ministrit
kondi Kanadast ära ja väliskapital lahkub, sest tootmine tuleb Kanadas nii tutvustas kohaliku Rahvakunsti
kallis/et Kanada kaubad ei ole maailmaturul enam võimelised teiste maade Nõukogu esimees PhilAtteck.Minis
toodetega võistlema. | ter, asudes kõnetooli .suundus kohe­selt
peateema juurde, milleks oli
Konservatiivide tööturu kriitik S. elas on tööotsijatena registreeritud I QUebec'i provintsi eraldumise küsi
Stevens ja uusdemokraatide partei praegu 889.000 töölist. Kuid tegelik mus. Tuues näitena „Canadiana" se
juht nõudsid Ottawa parlamendis (töötute arv on veel palju suurem. A^gakoori, milles laulab kaasa niipalju
majandusminister MacDonaldilt era- vestatakse, et peale nende arrietlikult rahvuseid • harmoonilises koostöös,
tööta . töölistena registreeritute on leidis kõneleja, et see annab lootust
veel 100—500 tuhat inimest ilma töö- ja usku, et Kanada püsib tervikuna,
ta, kuid'nad ei ole ennast registree- vaatamata praegustele, eraldumis-rinud,
sest see ei anna tulemusi. püüdlustele. Üle saja aasta oleme
Möödunud kuus tõusis töötute püsinud koos ühe riigina ja ei ole ka
arv 135.000-de võrra. Töötatööliste praegu ühtegi ületamatut takistust,
protsent on 7,5, kuid arvatakse, et et see nii edasi kesta ei võiks
tegelikult otsib veerand kogu Kana- .; Tä rõhutas eriti, et Kanada valit-da
töötajatest tööd, mida ei ole lei- sused pole kunagi kasutanud sulatus
da. Väga halb ,on see,, et praegune poti põhimõtet, küll on nad aga alati
töötatööliste. arv pn suurem, kui ku- aidanud kaasa sellele, et uustulnu-nagi
varem Kanada ajaloos ja suu- kad. siia maale saabudes koduneksid
rem pärast Teist Maailmasõda. Olu- kiiresti uute olude ja ümbrusega
kord meenutab kanadlastele kahe ning oleksid kodus omal uuel äsuko
maailmasõjavahelist olukorda, kui hamaal
oli Kanadas raske depressioon. Kuid Meile üteldakse, et 6 miljoniline
siis puudus Kanadas veel tööstus tä- vähemusgrupp soovib ülejäänud Ka
napäeva ulatuses. - , ; I nadast lahku lüüa. Seda räägib kül
Inimlikult ori; olukord raske selle praegu Quebec'is võimul olev valit
tõttu, et kolmandik töötutest on pe- sus, aga kas ka rahvas nii mõtleb,, on
rekonnainimesed ja neil on perekond iseküsimus. Pole nemad ka ainuke
toita. Parlamendis nõutakse, et va- sed, kes oleks selleks võimelised
litsus alandaks makse, mis suunaks Näiteks on Albertas küllalt palju uk
rohkem raha tööstustesse ja korral- rainlasi, et' hakata • ka iseseisvust
daks töötutele hädaabitöid. Kuid vae- taotlema. Mis jääks Kanadast järele
vait need suudavad olukorda tuua"1 siis, kui iga suurem rahvusgrupp
soovitud kergendust. Tööpuuduse (hakkaks taotlema iseseisvust, sest
põhjuseks on valitsuse oma majan-1 mis on lubjatud ühele, peab olema
duspoliitika. ja hindade kontrolli sea-' kättesaadav ka teistele
natust üksteise probleemide mõist­miseks,
siis pole meil mingit kaht­lust;
et Kanada püsib tervikuna nagu
ta on praegu ,ja teie ja minu lapsed
ning lapselapsed võivad kasutada
kõiki neid vabadusi ja hüvesid mida
see.maa meile on võimeline pakku­ma,
lõpetas minister oma kõne.
Esitati küsimus: mida teeb, või on
teinud Kanada valitsus, et aidata
sokku perekondi kelle liikmed asu­vad
raudeesriide taga? Minister vas-as,
et valitsusel ori olemas nimekir:.
jad nende inimeste kohta ja töötab
selleks, et neid siia välja saada. Kalv
j.uks pole Kanada valitsusel palju
võimalusi kommunistlikele valitsus
tele mõju avaldamiseks;selles küsi­muses,
ainuke mõjutamise võimalus
on ikka ja jälle meelde tuletada. Hek
singi kokkulepet, lootusega et need
meeldetuletused ka ükskord mõju­ma
hakkavad.
Koosoleku ettevalmistajaks ja kor­raldajaks
olid St. Cätharines Mitme­kultuuri
Keskus ja Rahvakunsti Nõu-raamafyfellBgafe
nimisfy
„Meie Elu" nr. < 1977, toob nime
märgi „esp" taha pugeva. isiku kirja
„Kas „Kraavihallid" suvepäevadele?"
Ma ei ole kuulnud mingite-„suve-päevade"
korraldamisest Lääneran­nikul
ei tänavu ega varemgi. Küll on
aga Eesti Organisatsioonide Liit Lää­nerannikul
korraldanud ligi veerand­saja
aasta jooksul rahvusvahelise
ulatusega Lääneranniku Eesti Päevi.
Tänavuste, järjekorras XIII, asuko­haks
on Vancouver. Kui kirja saatja
neile vihjabki orna retoorilises:küsi­muses,
siis vastaksin samaga: „Miks
mitte?" : .
Lääneranniku eestlaskond . ei ole
harjiinucf käske ega keelde.vastu võt­ma.
L.E.P. ei ole kunagi käinud tsen­suuri,
alla. Vastavalt'.tänasele, infor-
; matsioonile ei ole „Kalevala" veel
otsustanud, kas ta kannab ette
„Kraavihallid" või „Roosad prillid".
Mõlemal näidendil pn omad head kui
ka halvad küljed, nende vaagimine
liikmeskonna poolt otsustab kum­maga
esinetakse.
; Kahju, et „esp" oma' aja on kulu­tanud
autori materdamiseks ning
jätnud sealjuures ^Kraavihallide" si-
Ene RungeJe
Vastuseks ,Ene Rungele („Meie
Elu" nr. 2). '
Meid pii' neli eestlast, kes läksid
Science Gentre kinoetendusele. See­ga
ei läinud meie mitte kutsutult ja
seatult midagi näituselt „maha tege­ma",
vaid muuseas astusime sisse.
Ma ei arvustanud, vaid kirjeldasin
ja võrdlesin meie näitust lätlaste ja
leedulastega. Need kaks mõistet on
E. R. oma kirjutises segi paisanud.
Mu esimene mulje näitusest oli, et
ka sõna „etriögraafia" ei olnud asja­osalistele
mitte selge, sest väljaspool
vitriine rippus moodsaid käsitöid.
Kui kõik oli hästi tehtud ja nukud
hiljem „minestasid", siis oleks või
nud ju mu kirjeldust külmalt igno­reerida.
Nüüd selgub, et Science
Centre inimesed olid targad, teadli
kud ja lahkelt esitasid meie tegelas­tele
oma ülikooli diplomid, panid
näituse ülesse, ei eksinud rahvarõi
vaste kokkupaneku juures, et olek
sid vale särgi valele seelikule aseta­nud,
puserdasid isegi Risti rahvaröi-
Imestuse ja segaste tunnetega loen
Joonas Uulu lugejakirja '„Meie Elus".
Uulu loogika' ja poliitiline tõekspida­mise
kohaselt virutab ta mulle ja
meie „kraadikandjatele" (Uulu sõnas­tus)
vananenud põgenikumentalitee-di
kohase valangu pähe.
Oma lugejatekirjas torkasin neid
kangeid kritiseerijaid kes ei osta va
bas maailmas ilmunud eesti kirjan­dust.
Kordan veel, mul ei ole respek
ti meie vanema generatsiooni ja ka
nooremate tegelashte vastu, kes ot
sivad pinda ainult teiste silmis ja
nende raamaturiiulitel puuduvad
Eesti Kirjanike Kooperatiivi ja teis­telt
vabas maailmas ilmunud teosed
Tõesti ma ei ole lugenud „Loomin
gu", „Keele ja Kirjanduse", jt. kodu
rhaiste ametlike kültuurihääletorude
viimase 10 aastakäigu numbreid
(Uulu informatsioon) Mul õpivad 3
tütart Kanada koolides ja vanem lõ
petab paari kuu pärast ülikooli. Ma
ei taha sõnastada oma vanema tütre
ja mõne teise meie haritlase arvami­si
Uulu lugejakirja kohta. Need ar­vamised
oleks Uulule solvavad. Ma
ei tea, kuhu generatsiooni kuulub
Joonas Uulu, kuid ühtegi väidet te­ma
lugejakirjas ei ole sõnastatud
selle kohta, mis õieti põhuštas .minu
esimese lugejakirja.
Lõpetades teeksin veel kord ette­paneku
„Eesti Kirjanike Kooperatii­vile",
et avaldatakse nimekiri, kes on
Kooperatiivi pidevad raamatutelli-jad.
;/;;•/_.
Toivo Sillaots
kogu.
H. Toomsalu
ismi
0 0 0 art Niklus
(Algus esiküljel)
patsiooni võimu ülemkohtu poolt
„rahvusvahelise kodanluse abistami­se
eest" 10. aastaks vangi koos järg­neva
3. aastaks äsuiriisele saatmise­ga.
Ta' viibis kurikuulsas Vladimiri
vanglas Moskvas ja mitmes Siberi
vangilaagris. Anatoli j Mart jenko kir­jeldab
oma raarnatus „Miriu tunnis­tus"
kahel leheküljel kohtumisest
Mart Niklusega 1965 Siberi laagris
nr. 3'. Jaanuaris J1970 teostas KGB
Tartus terve. rea läbiotsimisi ühen­duses,
vene poetessi Natalia Gorba-nevskaja
vahistamisega Moskvas, ke­da
kahtlustati „Kroonikau toimeta­mises.
Läbiotsimine tabas ka Mart
Niklust.-; •• ' v '
su kahesilma vahele.
Kas Väigur kirjutas „Kraavihallid"
vennaga tülitsemise tähistamiseks,
soome „Parvepoište" matkimiseks,
või mõnel muul ajel võib pakkuda
uurimis- ja avastus rõõmu väid kir-jandusajaloolasele.
Ettekantuna —
eriti välismaal sündinud eesti noor­te
poolt — annab näidend aga võima­lusele
paljudele eesti keeles esinemi­seks
nii sõnas kui ka. laulus. :•.
Sisuliselt, olid ..Kraavihallid" vas­tuvõetavad
Eestis nii publikule kui
ka tolleaegseile autoriteetidele 1935—
39. aastatel. Töölisteatrist jõudis näi­dend
väga kiiresti maalavadele. Ta­gantjärgi
tahaks nentida, et ..Kraavi­hallid"
oma positiivse suhtumisega
maaellu ning õilsalt ülesehitava ten­dentsiga
järgnes tolleaegse Riikliku
Propagandatalituse seatud juhtnöö^
re.' ••
Enn Vaigur'i „Kraavihallid" pak­kusid
eestlastele naudingut 40 a. ta­gasi
ja pakuvad tänapäevalgi. Näi­dend
annab noortele võinialuse esi­nemiseks
eesti keeles ja eesti maa-miljöös.
Eestis nägid seda tuhanded,
Vancouveris senini üle paarisaja. Mi­da
sopvitaks ,,esp" oma. repertuaa­rist
selle asemel? Eriti sellist mis
võimaldaks üle 30 noore esinemist?
Ma olen täiesti kindel, et Kalevala"
ta lahke pakkumise vastu võtaks.
Näidenditest on puudus. .
Toivo Laanemäe.
va vöö kuidagi vööle. Au ja süü nei­le!
Selle juures aga tegid laitmatud
vitriinid meie naabritele!
Nõrk • Muhu' rahvarõivas, olevat
Eesti Kodukäsitöös 'valmistatud ja
veel vastavate eriteadlaste poolt, mis
on kuulmatu lugu. Kui artikli kirju­taja
oleks vähegi teadlik tikandeis',
siis ta küll nii ei julgeks' öelda. Minu
kirjelduse ilmudes helistas mulle Et­nograafilise
Ringi liige, kellele see
ese kuulub. Ta tikkis selle särgi
Muskokas. Seelikust ma targu vaiki­sin
ja ei kirjeldanud, sest asjatund­jad
teavad, et meil on väid üks endi­ne
Tallinna Linna Kõrgema Naisku t-dused
ning ig;asugused muud takis­tused,
mis. peletavad väliskapitali
Kanadast välja..Kanada; majandus
on väga lähedalt seotud USA majan­dusega./
On ohtlik rakendada siin
kontrolliseadusi, kui USA-s need on
kaotatud, sest rieed ei andnud tule­musi.
Peale selle on ametiühingud kruvi­nud
tööliste palgad hästi kõrgele ja
suurettevõtted tõstavad maapõueva­rade
hindu. Selle tõttu tulevad Ka­nada
tööstuse tooted nii kallid, et
need ei ole maailmaturul võimelised
enam teiste maade kaupadega võist­lema.
Statistika näitab veel, et Kana­da,
tööproduktiivsus on viimastel'
aastatel langenud. Selle põhjuseks
on, et P. E. Trudeau valitsus toob
Kanadasse Aasia ja Aafrika troopi-listest
maadest ja Kariipimere saar­telt
värvilisi immigrante, kes Kana­da
külmas kliimas ei ole võimelised
samas tempos töötama, kui teised.
Itaalia, Portugali, Kreeka pahem­poolsed
ministrid käivad Kanadas
oma kõnedega riende maade immi-.
grante ülešässitamas, et need nõuaks
fantastiliselt-kõrgeid töötasusid ja. ei
töötaks täis. töötempoga. Ametiühin­gud
kindlustavad töölistele tööko­had
ja laisklejaid ei saa lahti lasta:
Töösturid seletavad, et USA-s
makstakse töölistele 3—4
Kanada parlament sai omal ajal
aru Quebeci eriolukorrast ja seepä­rast
toetas ka nende keeleseadust,
aga seda tehti ainult selle mõttega,
et ka kõik teised vähemusgrupid
võiksid end omas keeles väljendada.
Muidugi on tarvilik, et kodanik mõis­taks
oma maal kõneldavat keelt, aga
see polnud parlamendil kunagi mõt­tes,
sundida kedagi ainult ühe keele
juurde, nii nägu see sünnib praegu
Quebec'is. Et hoida. Kanadat koos
ühe rahvana, kes elab koos harmoo­nias,
ei tohiks me olla nii tundlikud
kaksikkeelsuse küsimuses, ei siin
ega ka sealpool. Valitsusel pole pi­nud
kunagi kavas, et kõik Kanada
kodanikud peavad rääkima mõlemat
ametlikku keelt. Soovitav oleks mui­dugi,
et osatakse seda keelt milline
domineerib teatud piirkonnas ja sel­leks
on valitsus kõigiti kaasa aita­mas
et soovijaile keelte õppimist või­maldada.
Pühapäevase „Sun'i" toimetaja
oma juhtkirjas juhib tähelepanu, et •
P. E. Trudeau liberaalide valitsus
toetas pahempoolset peaminister
Manley valitsust just erine äsjaseid
valimisi 100.000-de. dollariga, mille
abil Manley'il õnnestus valimisi või­ta.
Kohe pärast seda läks Jamaikä
peaminister Manley Moskvasse, kus
ta võeti, vastu suure pidulikkusega.
Manley kiitis N. Liitu ja imestas se-
\ da, kuidas Nõukogude Venemaal sot­sialismi
üles ehitatakse. Ta kiitis ka
Kuubat ja F. Castrot. Peaminister
Manley Higistas kohe kõik välispan­gad,
kaasaarvatud Kanada omad,
raadiojaamad, välismaalastele ' kuu­luvad
tööstused jne. See on esime­seks
sammuks Jamäika viimiseks N.
Liidu orbiiti, nagu on seal juba va- .
rem Kuuba ja Peruu. Jamaika on as­tunud
ka Soveti kaubandusuniooni
nimega „Cpmescon". . . .
Leht märgib, et on naiivsus püüda
rahaga osta sõprust. Viimasel ajal
on Jamaikalt nii rohkel arvul ille­gaalseid
immigrante siirdunud To­rontosse,
et peaminister Manley kae­bas
et tal puuduvad töölised tööstu­se
ülesehitamiseks, kuna need siirdu­vad
ära Kanadasse parematele rohu­maadele.
labidaga raha kokku ajada. Nii lõpe­tavad
küll Kanada noored koolid ja
ülikoolid, kuid neil on raske töökohti
leida, sest. nende ^töökohad antakse
eesõigustatud korras võõrastele. Sel­le
tõttu on Torontos tekkinud vaen
eriti pakistanide vastu ja on juhtu-dollarit'
nucl isegi vahejuhtumeid. Kuid/süüdi
tunnis. Kanadas tuleb sama töö eest je^ o l e immigrandid vaid süüdi on Ka-
.töölistele maksta 7 dollarit ja paljud. n a d a kontroversiaalne immigratsioo-
USA ettevõtted ei talu P. E. Trudeau ^ni seadus. Tohutul arvul lastakse tü-köntrplli
seadusi ja kõrgeid tööliste
palkasid ja nad viivad oma tööstuse
osakondi Kanadast USA-sse üle. Kä-sekooli
kudumiseosakonna õpetaja1 nadasse voolab ka veel Hongkongist,
siin, kes on seda võimeline kuduma."'• Jaapanist ja mujalt odavaid kaupu
Ta ei tööta enam. Oli kahju, et pole sisse, millega Kanada tööstuse kallid
noori järglasi, kes telgedel kudumise kaubad ei suuda võistelda,
kunstisse süveneksid — peale teada- Raskusi on ka Kanada noorusele
oleva ühe. See ala nõuab suurt an
net ja praktikat.
Mind on E. R. poolt tituleeritud pe
suõmblejaks. Kahjuks ei oska ma se­da
tööd. Oma kutsealal olen aga aas-ta-
aasta kõrval juba 40 a. töötanud,
Rootsis Stockholm Stads Yrkessko-las
ja Toronto Northern Secondary
Schoolis esimese eestlasena, kuhu
pärast võeti hulgaliselt teisi. Küsik­sin
meeleldi, mis oh selle inimese
nimi kellele olen ütelnud: „Mmu tar­kused
on nii suured ja kallid, et neid
saab eesti rahvas ainult kalli raha
eest osta". Olen pidevalt nõu armud
tema ringi liikmetele, kes minu poo­le
omas kahtluses ja hädas on pööra­nud.
Mul pole isiklikult kellegi.eestlase
vastu, midagi. Mul on oma nimi" ja
sellega lähen ma puhtalt hauda, kee­gi
ei saa seda määrida.
''_.. •'Eha Tarmet Toomberg :
töökohtade, leidmisega, sest valitsus!
toob Aasiast: ja Aafrikast vastavaid
ametimehi kogu aeg sisse ja neile
korraldatakse valitsuse ..poolt eri­kursusi
ja neid' paigutatakse eesõi­gustatud
korras Kanada ametiasu­tustesse
töökohtadele. Indias: on ars­tidest
suur puudus, kuid India arstid
tulevad Kanadasse, kus on võimalik
Kõikideks kindlustusteks
tv
ii
1482 Bathurst St,
Toronto 10
teli 653-781^ ja 653-78!6
rismiviisaga inimesi sisse, kes ei tule
siia turistidena, vaid sooviga siia ela­ma
jääda. ;
; Üheks suuremaks tööpuuduse põh­juseks
on üüriseadused. Nende^ sea­duste
tõttu ei ehitata enam suuri
korterimajasid, sest nende- üürimise­ga
on keeruliste üüriseaduste tõttu
palju tüli ja nende pidamine ei tasu,
eriti kus üüride tõstmine on piira­tud,
kuid linnamaksud, kütteõli hind
ja töötasud kogu aeg tõusevad. Omal
ajal arvestati, et Torontos olid ehitu­sega
seotud ligemale pooled töölised
ühel või teisel viisik Nüüd ehitatak­se
ainult odavaüüriga maju. -
Kõige kummalisem on, et uusde-mokratide
partei juht nõuab parla­mendis
töötule tööd, kuid üusdemo-kraadid
on oma palganõudmisega
ametiühingute kaudu 'ise põhjusta­nud,
tööpuudust. Ka rendikontroll on
nendepoolt peale pressitud. Kanada
raha läheb iga päeva odavamaks jä
Kanada raha viiakse kogu aeg üle
piiri USA-sse. .
Olukorda ei tule paranemist enne,
kui praegused; kontrolliseadused kao­tatakse
ja. väliskapital jälle hakkab
Kanadasse sisse voolama.
us kohutav veresoym
Ugandas
, Ugandas avastati uus võimuülevõt-rriise
katse Idi Amini võimuülevõtmi-se
7-da aastapäeva puhul. Vähemalt
35 juhtivat isikut lasti hukata ja sa­jad
vangistati. Teiste hulgas vangis­tati
ja peksti läbi peapiiskop Jnani
Luwum, kuid salanõu keskus asus
Ächoli suguharus ja Idi Amini valita
sus pidi ülevõetama • sõjaväeosade
poolt, mis toodi pealinna juubeli pi­dustustele.
Hispaania laastas
diplomaatilised vahe»
korrad N. Liiduga
Hispaania kodusõja ajal katkesid
. diplomaatilised .vahekorrad Hispaa­nia
ja N. Liidu vahel ja F. Franco üt­les,
et tema^eluajar neid vahekordi ei
taastada. Nii see ka toimus. Ainult
pärast F. Franco surma kuningas
Juan Carlose ajal saeti diplomaatili­sed
vahekorrad jälle.jalule..Nüüd al­gavad
Hispaanias ka rahutused ja
derrionstratsioöriid, mis F. Franco
eluajal täiesti puudusid.
President J. Carter andis oma esi­mese
pressikonverentsi, kus ta väi­tis,
et USA on tema arvates praegu
sõjalise võimsuse poolest N. Liiduga
võrdne. Ta märkis, et kui aatomrel-vad
võetakse kasutusele, siis tekitab
aatomrünnak mõlematele maale to­hutu
suuri inimkaotusi ja kummalgi
maal hävib vähemalt 50 kuni 100
miljonit inimest. Ta ütles, et taotleb
sellepärast aatomrelvade kontrolli, ja
keelustamist.
President Carter nentis veel, et ta
ei luba anda Kanadale ja Iisraelile
eriti tugeva jõuga GBU 72 pomme.
Ta märkis veel, et nõuab inimõigusi
N. Liidu dissidentidele ja Kremli ju­hid
ei tohiks neid küsimusi kasutada
kauplemisobjektiks relvastuse keelu
ja muude kokkulepete juures.