1981-09-17-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•'Mi
•1 .,
las ja
se, pr.
Itd Sir.
jus iga-
(ada.
reemad
Alto-
[•es. Ise-jea
sest
Irde.
augus^
lõpu-la
.lõbu-
[ati au-
[me pü-laager
ud maiaks.
ISALA
ised
ist. Las-;
Margus
Käelf
|an Sutt
.) Heiki
iutt 200
iiki Vii-
[) Tiina
•) Linda
Sirgo
Käelf
)nks).
Metsala
^oomas
|di5t: 1)
00, põl-i9x).
V ,
harju-kell
8
likiliik-lued
or-
IstQnia'^
le regü-lõhtul
Kom-kokku-kähista-
[l ken 4
J6 Sher-bst.
Osa-
[ohe pr.
või pr.
oiitos
[ate iga-toosole-
Itö Eesti
ibril ja
1.1981. a.
laupäe-id
kaua
peaas-iKoosole-lasti
hõl-lest
osa-
«MeleEM" pr. 3§'(!646)
lajor Vask oma meeste keskel K. Hintzer
Eesti pataljon läheb rind
gal Tartus
pargi nur-
Jumal^ga ja nägera^isenl. („Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas")
Saksa. rinde, takerdumisega, • Lenin-i
r a d i Ja 'Müsk\-ä lähistel 1941a; m-teel
lekkis 'Saksa.•väejuhatusel pal=
|u muret tagala julge.-jtämisel Eesli
vallutafnisega tegelnud saksa dWii-sid
olid tõmmatud idarindele otse-kohestesse
jahingiitesannetesse jja
neid; teisejärguliste ülesimnetdl täit-rnisele
rakendada ei võidud. Kindral-oobcrsl/
Küchler andis; käsu eestlaS"
lest koosnevale vabatahtlike üksuste
moodustamiseks. Vabatahtlike eesti.
üksuste formeerimise ülesanne pandi
18. armee tagala komandandile kindral
Knulh'ile/ kusjuures see pidi silmas
pidama, et; eestlasi võis rakendada
ai nui l pataljonitugevustes formatsioonides.
Suuremate ;eestlaste
üksuste moodustamist ei.peetud, VDI-^
malikuk^ poliitilislel kaalutlustel «—
see- oleks võinud: tõjita edstläste iseteadvust
ja põhjustada neis nõudmi"
• si mitmesugustele .poliitilistele Vabadustele;
ja õ}g,üstele. Nende lubamist,
eestlastele aga sakslaste plaanides ei
esinenud. • • •' i . -.
Esimese eesti.yabatahtiike üksuise
moodustamise ettepanek: tehti Vabadussõja
sangarile major August V-as-kile
V R . I I / 2 j ä ; : I I / 3 ' ( s u r i 1958. aastal
\Inglismaal)::ja,v
gistreerimine leidis aset Tartu näi-tuseaias.
Pataljoni .suuruseks 'oli ette
nähtud 700 meest,: kuid tung oli
mitmekordselt suurem. Registreeriti
üle. paari tuhande vabatahtlTku. Pataljon
koosnes neljast; kompaniist,
hobu- J a mootoryeökite voorist ja
staabist.. Pataljoni ohvitserk^onda
kuulus 21 ohvitseri, suUres enamuses
reservlipnikud. Nimetuseks sai patal-;
Jon Julgestusgrupp j81. (Estn. Sicli..
Abt. 18f). Pataljoni relvastjuseks olid
punaväe saagirelvad, ohvitserid ja
allohvitserid kandsid sakslaste omist
erinevaid auastme tunnuseid, milledel
polnud midagi' ühist, ei endiste
eesti ega saksa auastmetunnustl;ga.
Eestlased tundsid seda üksust nimetuse
• all. • Esimene ^ Ees'ti; Rahvuspa'
1942; a. sügisel, kui kõik julgestus-grup
id oli d; 'kok ku sulanud: mees te
lahkumiste, väljalangemiste jne. tõttu,
liideti kuus endist jülgestusgruppi
(Ef^th. Sieh. - Abt. 181--I86) kolmeks
Idapataljoniks — Ost, Btl. 658., 659.
ja 660. ja 1. jaan. 1943. a. nimetati
need: üksused ümber Eesti pataljonideks
samade numbritega.- Esimese
Eesti Rahvuspataljoni tuum paigutati
Ost: Btk 658. koosseisu — eestlaste
hulgas populaar-seks saanud Rebase
pataljoni selgrooks. 1944; a. kevadel
liideti pataljoni riiišmed Narva
rindelEesti Diviisigav
Pärast lühiajalist õppust Tartus
alustas pataljon marssi Tapale,: kust
pidi transport jätkuma Narva. Teekonna
kestx^l sooritati kaks julges-tus-
ja metsade, puhastamise retke:
üks Rakkesse ja teine taekverre. Nimetamisväärseid
tulemusi need retked
ei andnud. Tapal liitus pataljo-n
iga saksi astes t personaal iga side-staap
sideohvitseriga. ; ,
' .:,,EEST|, RIM JA R:AHVAS •
II MAAILMASÕJAS"
1
ILMUS MÜÜGILE
ajakiri
MÜÜGIL
Missugune olukord on parkimisega? Kas olete võimeline manööverdama
Ä sissekäikude? On seal olemas sobivad pesuruumid? Seda laadi
Msimustek on vastatud juhises „Trayel Guide for the IDisabled"^ .
roh!kem kui 100 peamise tunsmikoha kobta Ontarios.
Juhises leiate infpfmatsioüni. sobiva majutuse kohta, Canadian .
Hearing' Soeiety büroode kohta, Canadian Natjonal Institute for
BIind piirkonna büroode kohta, samuti teatud punktide (stations)
^ohta kehaliste deft^ktidega isükuteie, transpordi ja bensiini
jaamade (servicecentre) kohta maanteedel 400/4ÖL .
TehkekindJaks, et teitiüLlatuscd on meeldivad kiu reisite
Ontarios. Juhised on saadaval f)ostiteel: Ontario TravelV
Queen's Park, Toronto, Ontario M7A 2 EL
Tel. (416) 965-4008 (
Jinistry of Industry and Tourism
Larry Grbssrrfen, Minister
William Davis/Premier
0 09
i, kes noorteriiM Kbtkajärvet
tunnevad/ teavad, et seal on ka veel
väike Orujärv, mille ümber on koondunud
noortejuhtide suvekodud.
Orujärvelased on elanud oma järve
ümber juba 28 aastat ja nende õlgadel
on olnud ka väga palju Kotkajäir»
ve eest hoolitsemist. . ;:
Paar nädalat tagasi Istiisid ühe suvila
rõdul mõned oruijärvelased. Jutus
tuli ka arutusele, palju veesõidukeid
on juba Orujärvel, ning saadi
neid kokku 14 ,,laeva". Neid on. suuremaid
ja jäiksemaid^ paar purjekat ja
üks katamaraan.
Tök'kis idee 'korraldame Oru-.
mmmmmmmmmmmmmmmmmmmm^
järve regata. Innuga haarati ideest
•kinni/ Kirjad Msid ikutsetega laiali
ja regatt toinius'ki 6-dal septembril,
algusega kell 1.00. Võistlus äigas jä
lõppes rahvap^argi mäe ali. Osa võisid
vQtta kõik „laevad" samadel alustel,
'kas siis laev liikus purjedega, aerudega
Või teibaga tagant lükates. Osa
võisid võistlustest võtta ikõi'k, vanusele,
noorusele, soole või suurusele
vaatamata. Laevadel pidi olema oma
nin^i ja vimpel, ning võistlejal soovitati
valmistada nimele vastav Jcos-tüüm.
Imestama pidi ,Jaevnikkude"
leidlKkkust ja ideid nimede ja«kostüümide^
leidmisel. Oli Neptun, õli
Piraat,: Indiaanlasi, Mereröövleid,
Sääski jne. muid mutukaid ja elu-ikald.
,,ülenihüüdjaflks" ja käsuandjaks
oli kõvahäälega Jaan Lepp. Leh-makella$^
a stardipaugu andjaks Alice
Kullango. "Kohtunikkudeks Konsa
Leemets, Eryin Al^ve ja Herbert Tal-pak.
Võistlesid I0„laeva'* ja võistlus
oli. äge..' '•' .•,: :
Auhindu oli 4. I koht — eestpoolt
läks ,,Kotkajärve Indiaanlastele"
meeskonnas Andres ja Sylvia Teene.
I koht -yiõpust katamaraan „Sääs^"
meeskonnas Jaan ja Reet Roos. Noorima
osavõtja auhinna sai„Kaan'u''
'kapten, 7-aastane Riki Roos. Tema
meeskonnas Martin ja Marjalena
Hoos ja Maimu ja Kadri Nõmmik'-
ud. Vanimaks osavõtjaks ei tahtnud
ennast keegi tunnistada, kuid lõpuiks
läks see. uurimiste järele „Neptun'-
i|e" (F. Heinsar). Auhinna riputasid
võitjatele 'kaela perenaised Siiri
Lepp, Ellen Hknsar ja Ene 'Runge.^
Lapsed said suiipooliseks magusaid
'kõiTibusid Linda Raudjala poolt toodud.
Siiri 'kroonis Ene't kui idee algatajat
.Heinsar'ede ,;hõbedaikaevandu-sest"
toodud „hõbevõrüga'',' millele
külge õmmeldud 3 „Timbuiktüu opaa-jäid
ja osavõtjaid ootasid
:gi mäel ,ilcuimnad koferad",
mitmet sorti salateid, hapu-kurke,
magusaks biskviite, joogiks mitmet
sorti morssi. Meelelahutuseks muusika
Ellen jä FredHeinsar'emän|ituna.-
• ; ' .:
Osavõtjaid oli mitmetest linnadest
ja ka Selgeyee järvlasi, ühtekokku 43,
kõige noorim neist 7 ikuune Ero Tee-
•ne. ...
Kui küll oli sadanud, otse vaianud
päevade viisi, oli Taevataat saatnud
orujärvelastele imeilusa sügispäeva
ja isegi päikest. Võttis küll palju
aastaid idee sünjiini, kuid oli tore ja
lõbus ettevõte, ning seda sooyitakse
korrata igal aastal. -
HOME BÄKERY & DELIGATESSEN
DANFORtHAVE. - Tel. 463-3331
Soome pagarisafdused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, lihapi-rukad.
Soomest sissetoodud delikatessid.
Avatud:
esmasp., teisip., kolmap., neljap. 9--6,
reedel 9—7, laup. 8—6.
COLOUR ÄND FORM ii
auliikmeks
Hesti Majandusklubi Kanadas'avab
oma tegeyushooaja balliga Gasa Lo-nia
lossis laupäeval, 3. oktoobril.
Kokteilidjikl. 7, õhtusöök kl. 8. Klubi
koos külalistega on kutsu-
Sestl Ohvitseride Kogu Kanadas
^rraldab Sõpnisõhtu lidjapäeval, L
oktoobril algusega kl. 7.30 õ. tartu
reis (sissekäik Madison Ave.).;
iÄKOÕSOLEK
peetakse neljapäeval, 24. sept.
Majas algusega kl. 6.30. Päevakor-m
aruanded ja
Teise maailmasõja järgnevail aastail
Kanadasse asunud kunstnikud
Euroopast tõid elevusf siinsesse,
võrdlemisi tagasihoidlikku kunstiellu.
Nagu võis täheleda see siin ei olnud
haaranud laiemat rahvaringkon-da.
Ka eesti kunstnikele avanes nagu
laiem tegevusväli, alates juba 1951.
aastast, mil edumeelne Londoni
(Ont.) kunstigalerU ja muuseumi direktor
Glaire Bice heatahtlikul algatusel
sea! toimus näitus ,4Paintings
by New Ganadians". See näitus oli
organiseeritud ülekanadalises ulatuses
ja ringreisil suuremais keskustes
— Ottawas, Torontos, Montrc^iFis,
Wirinipegis, Calgarys Ja Vancouve-ris
nende galeriide ühistööna. Meie
kunstnikke 61 hulgas (106 tööga) oli
13 ning nendelt kokku 27 tööli.
'Tiivustatuna tähelpanust ja edust
sai Torontos teoks (1952. a.) Art Club
of the New Ganadians (peatselt uue
nimega Golour and Form Soeiety).
Ühingu mõlemi nime all on juhtivalt
ja väljapanijaina olnud tegevad eesti
kunstnikest Ene Falkenberg, Ä. Lee,
E. Milvek, Ä, Karu, E. Pehap, 0. Tim-mas
ja Rutt Tulvhig.
Coloür and Form Soeiety pole paralleel
ega võistlev organisatsioon ed
rahvusgruppide taolistele ettevõtetele.
Viimased on juhitud sissepoole,
esmajoones oma rahvusgrupi teenimisel,
kuna G. and F. viib ja tutvustab
kunstnikke väljaspoole, korraldades
igaaastaseid näitusi. Algaastail
tioimusid need näitused permanentselt
Toronto 'Ülikoolile kuuluvas Hart
Mouseis, mil need said laiemalt tuntuks
ja olid osavõturohked. Ülikoolide
galeriide ülekoormatusel, on tulnud
teisi näitusruume otsida. Need
on olnud vahelduvad ja mõjutanud
laiema publiku osavõtu vähenemise.
Kunstihuviliste kitsamas ringis see
pole olnud märgatav.
Järjekordne, laupäeval 5. sept. Toronto
Eglinton-Yonge piirkonna uues
ja moodsas raamatukogus avati 30»
nes näitus, tavalistest enam pidulikumalt.
Esinejaid 30, kokku 43 eksponaadiga
õige mitmekesises kunstiliikides.
Eestlasist seekord £. Milvek
akrüülmaaliga („Scarborough
Bluffs O" ja A. Lee kahe kollaazhi-ga.
• ./• ' ;
Näituse avas ühingu lUge Reed
Cooper, peatudes ühingu 30-aastasel
tegevusel ning andis auhinnad auhinnatud
tööde autoreile, kelleks olid:
George Rackus (1. auh.) ning 2. au-hinna:
Garol Schiffleger ja Tony Vol-pe.
Aunimetusega austati Zigfrid
lursevskis ja Sheila Maki. '
Järgnevalt ühingu esimees George
Rackus tegi teatavaks valitud auliikmed
ja andis neile üle diplomid.
Need olid Abel Lee ja Mary Schnei°
der. Motiveeringus tunnustusena Go°
lour and Form Ühingu ellukutsumisel
ja kogu tegevusel kaasatöötamisel
oma panusega, aidates vormida
ja juhtida tegevust ning vanema
kunstnikena annud julgustust noor®°>
maiko
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 17, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-09-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810917 |
Description
| Title | 1981-09-17-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | •'Mi •1 ., las ja se, pr. Itd Sir. jus iga- (ada. reemad Alto- [•es. Ise-jea sest Irde. augus^ lõpu-la .lõbu- [ati au- [me pü-laager ud maiaks. ISALA ised ist. Las-; Margus Käelf |an Sutt .) Heiki iutt 200 iiki Vii- [) Tiina •) Linda Sirgo Käelf )nks). Metsala ^oomas |di5t: 1) 00, põl-i9x). V , harju-kell 8 likiliik-lued or- IstQnia'^ le regü-lõhtul Kom-kokku-kähista- [l ken 4 J6 Sher-bst. Osa- [ohe pr. või pr. oiitos [ate iga-toosole- Itö Eesti ibril ja 1.1981. a. laupäe-id kaua peaas-iKoosole-lasti hõl-lest osa- «MeleEM" pr. 3§'(!646) lajor Vask oma meeste keskel K. Hintzer Eesti pataljon läheb rind gal Tartus pargi nur- Jumal^ga ja nägera^isenl. („Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas") Saksa. rinde, takerdumisega, • Lenin-i r a d i Ja 'Müsk\-ä lähistel 1941a; m-teel lekkis 'Saksa.•väejuhatusel pal= |u muret tagala julge.-jtämisel Eesli vallutafnisega tegelnud saksa dWii-sid olid tõmmatud idarindele otse-kohestesse jahingiitesannetesse jja neid; teisejärguliste ülesimnetdl täit-rnisele rakendada ei võidud. Kindral-oobcrsl/ Küchler andis; käsu eestlaS" lest koosnevale vabatahtlike üksuste moodustamiseks. Vabatahtlike eesti. üksuste formeerimise ülesanne pandi 18. armee tagala komandandile kindral Knulh'ile/ kusjuures see pidi silmas pidama, et; eestlasi võis rakendada ai nui l pataljonitugevustes formatsioonides. Suuremate ;eestlaste üksuste moodustamist ei.peetud, VDI-^ malikuk^ poliitilislel kaalutlustel «— see- oleks võinud: tõjita edstläste iseteadvust ja põhjustada neis nõudmi" • si mitmesugustele .poliitilistele Vabadustele; ja õ}g,üstele. Nende lubamist, eestlastele aga sakslaste plaanides ei esinenud. • • •' i . -. Esimese eesti.yabatahtiike üksuise moodustamise ettepanek: tehti Vabadussõja sangarile major August V-as-kile V R . I I / 2 j ä ; : I I / 3 ' ( s u r i 1958. aastal \Inglismaal)::ja,v gistreerimine leidis aset Tartu näi-tuseaias. Pataljoni .suuruseks 'oli ette nähtud 700 meest,: kuid tung oli mitmekordselt suurem. Registreeriti üle. paari tuhande vabatahtlTku. Pataljon koosnes neljast; kompaniist, hobu- J a mootoryeökite voorist ja staabist.. Pataljoni ohvitserk^onda kuulus 21 ohvitseri, suUres enamuses reservlipnikud. Nimetuseks sai patal-; Jon Julgestusgrupp j81. (Estn. Sicli.. Abt. 18f). Pataljoni relvastjuseks olid punaväe saagirelvad, ohvitserid ja allohvitserid kandsid sakslaste omist erinevaid auastme tunnuseid, milledel polnud midagi' ühist, ei endiste eesti ega saksa auastmetunnustl;ga. Eestlased tundsid seda üksust nimetuse • all. • Esimene ^ Ees'ti; Rahvuspa' 1942; a. sügisel, kui kõik julgestus-grup id oli d; 'kok ku sulanud: mees te lahkumiste, väljalangemiste jne. tõttu, liideti kuus endist jülgestusgruppi (Ef^th. Sieh. - Abt. 181--I86) kolmeks Idapataljoniks — Ost, Btl. 658., 659. ja 660. ja 1. jaan. 1943. a. nimetati need: üksused ümber Eesti pataljonideks samade numbritega.- Esimese Eesti Rahvuspataljoni tuum paigutati Ost: Btk 658. koosseisu — eestlaste hulgas populaar-seks saanud Rebase pataljoni selgrooks. 1944; a. kevadel liideti pataljoni riiišmed Narva rindelEesti Diviisigav Pärast lühiajalist õppust Tartus alustas pataljon marssi Tapale,: kust pidi transport jätkuma Narva. Teekonna kestx^l sooritati kaks julges-tus- ja metsade, puhastamise retke: üks Rakkesse ja teine taekverre. Nimetamisväärseid tulemusi need retked ei andnud. Tapal liitus pataljo-n iga saksi astes t personaal iga side-staap sideohvitseriga. ; , ' .:,,EEST|, RIM JA R:AHVAS • II MAAILMASÕJAS" 1 ILMUS MÜÜGILE ajakiri MÜÜGIL Missugune olukord on parkimisega? Kas olete võimeline manööverdama Ä sissekäikude? On seal olemas sobivad pesuruumid? Seda laadi Msimustek on vastatud juhises „Trayel Guide for the IDisabled"^ . roh!kem kui 100 peamise tunsmikoha kobta Ontarios. Juhises leiate infpfmatsioüni. sobiva majutuse kohta, Canadian . Hearing' Soeiety büroode kohta, Canadian Natjonal Institute for BIind piirkonna büroode kohta, samuti teatud punktide (stations) ^ohta kehaliste deft^ktidega isükuteie, transpordi ja bensiini jaamade (servicecentre) kohta maanteedel 400/4ÖL . TehkekindJaks, et teitiüLlatuscd on meeldivad kiu reisite Ontarios. Juhised on saadaval f)ostiteel: Ontario TravelV Queen's Park, Toronto, Ontario M7A 2 EL Tel. (416) 965-4008 ( Jinistry of Industry and Tourism Larry Grbssrrfen, Minister William Davis/Premier 0 09 i, kes noorteriiM Kbtkajärvet tunnevad/ teavad, et seal on ka veel väike Orujärv, mille ümber on koondunud noortejuhtide suvekodud. Orujärvelased on elanud oma järve ümber juba 28 aastat ja nende õlgadel on olnud ka väga palju Kotkajäir» ve eest hoolitsemist. . ;: Paar nädalat tagasi Istiisid ühe suvila rõdul mõned oruijärvelased. Jutus tuli ka arutusele, palju veesõidukeid on juba Orujärvel, ning saadi neid kokku 14 ,,laeva". Neid on. suuremaid ja jäiksemaid^ paar purjekat ja üks katamaraan. Tök'kis idee 'korraldame Oru-. mmmmmmmmmmmmmmmmmmmm^ järve regata. Innuga haarati ideest •kinni/ Kirjad Msid ikutsetega laiali ja regatt toinius'ki 6-dal septembril, algusega kell 1.00. Võistlus äigas jä lõppes rahvap^argi mäe ali. Osa võisid vQtta kõik „laevad" samadel alustel, 'kas siis laev liikus purjedega, aerudega Või teibaga tagant lükates. Osa võisid võistlustest võtta ikõi'k, vanusele, noorusele, soole või suurusele vaatamata. Laevadel pidi olema oma nin^i ja vimpel, ning võistlejal soovitati valmistada nimele vastav Jcos-tüüm. Imestama pidi ,Jaevnikkude" leidlKkkust ja ideid nimede ja«kostüümide^ leidmisel. Oli Neptun, õli Piraat,: Indiaanlasi, Mereröövleid, Sääski jne. muid mutukaid ja elu-ikald. ,,ülenihüüdjaflks" ja käsuandjaks oli kõvahäälega Jaan Lepp. Leh-makella$^ a stardipaugu andjaks Alice Kullango. "Kohtunikkudeks Konsa Leemets, Eryin Al^ve ja Herbert Tal-pak. Võistlesid I0„laeva'* ja võistlus oli. äge..' '•' .•,: : Auhindu oli 4. I koht — eestpoolt läks ,,Kotkajärve Indiaanlastele" meeskonnas Andres ja Sylvia Teene. I koht -yiõpust katamaraan „Sääs^" meeskonnas Jaan ja Reet Roos. Noorima osavõtja auhinna sai„Kaan'u'' 'kapten, 7-aastane Riki Roos. Tema meeskonnas Martin ja Marjalena Hoos ja Maimu ja Kadri Nõmmik'- ud. Vanimaks osavõtjaks ei tahtnud ennast keegi tunnistada, kuid lõpuiks läks see. uurimiste järele „Neptun'- i|e" (F. Heinsar). Auhinna riputasid võitjatele 'kaela perenaised Siiri Lepp, Ellen Hknsar ja Ene 'Runge.^ Lapsed said suiipooliseks magusaid 'kõiTibusid Linda Raudjala poolt toodud. Siiri 'kroonis Ene't kui idee algatajat .Heinsar'ede ,;hõbedaikaevandu-sest" toodud „hõbevõrüga'',' millele külge õmmeldud 3 „Timbuiktüu opaa-jäid ja osavõtjaid ootasid :gi mäel ,ilcuimnad koferad", mitmet sorti salateid, hapu-kurke, magusaks biskviite, joogiks mitmet sorti morssi. Meelelahutuseks muusika Ellen jä FredHeinsar'emän|ituna.- • ; ' .: Osavõtjaid oli mitmetest linnadest ja ka Selgeyee järvlasi, ühtekokku 43, kõige noorim neist 7 ikuune Ero Tee- •ne. ... Kui küll oli sadanud, otse vaianud päevade viisi, oli Taevataat saatnud orujärvelastele imeilusa sügispäeva ja isegi päikest. Võttis küll palju aastaid idee sünjiini, kuid oli tore ja lõbus ettevõte, ning seda sooyitakse korrata igal aastal. - HOME BÄKERY & DELIGATESSEN DANFORtHAVE. - Tel. 463-3331 Soome pagarisafdused — kardemoni-saiad, struudelid, soome tordid, lihapi-rukad. Soomest sissetoodud delikatessid. Avatud: esmasp., teisip., kolmap., neljap. 9--6, reedel 9—7, laup. 8—6. COLOUR ÄND FORM ii auliikmeks Hesti Majandusklubi Kanadas'avab oma tegeyushooaja balliga Gasa Lo-nia lossis laupäeval, 3. oktoobril. Kokteilidjikl. 7, õhtusöök kl. 8. Klubi koos külalistega on kutsu- Sestl Ohvitseride Kogu Kanadas ^rraldab Sõpnisõhtu lidjapäeval, L oktoobril algusega kl. 7.30 õ. tartu reis (sissekäik Madison Ave.).; iÄKOÕSOLEK peetakse neljapäeval, 24. sept. Majas algusega kl. 6.30. Päevakor-m aruanded ja Teise maailmasõja järgnevail aastail Kanadasse asunud kunstnikud Euroopast tõid elevusf siinsesse, võrdlemisi tagasihoidlikku kunstiellu. Nagu võis täheleda see siin ei olnud haaranud laiemat rahvaringkon-da. Ka eesti kunstnikele avanes nagu laiem tegevusväli, alates juba 1951. aastast, mil edumeelne Londoni (Ont.) kunstigalerU ja muuseumi direktor Glaire Bice heatahtlikul algatusel sea! toimus näitus ,4Paintings by New Ganadians". See näitus oli organiseeritud ülekanadalises ulatuses ja ringreisil suuremais keskustes — Ottawas, Torontos, Montrc^iFis, Wirinipegis, Calgarys Ja Vancouve-ris nende galeriide ühistööna. Meie kunstnikke 61 hulgas (106 tööga) oli 13 ning nendelt kokku 27 tööli. 'Tiivustatuna tähelpanust ja edust sai Torontos teoks (1952. a.) Art Club of the New Ganadians (peatselt uue nimega Golour and Form Soeiety). Ühingu mõlemi nime all on juhtivalt ja väljapanijaina olnud tegevad eesti kunstnikest Ene Falkenberg, Ä. Lee, E. Milvek, Ä, Karu, E. Pehap, 0. Tim-mas ja Rutt Tulvhig. Coloür and Form Soeiety pole paralleel ega võistlev organisatsioon ed rahvusgruppide taolistele ettevõtetele. Viimased on juhitud sissepoole, esmajoones oma rahvusgrupi teenimisel, kuna G. and F. viib ja tutvustab kunstnikke väljaspoole, korraldades igaaastaseid näitusi. Algaastail tioimusid need näitused permanentselt Toronto 'Ülikoolile kuuluvas Hart Mouseis, mil need said laiemalt tuntuks ja olid osavõturohked. Ülikoolide galeriide ülekoormatusel, on tulnud teisi näitusruume otsida. Need on olnud vahelduvad ja mõjutanud laiema publiku osavõtu vähenemise. Kunstihuviliste kitsamas ringis see pole olnud märgatav. Järjekordne, laupäeval 5. sept. Toronto Eglinton-Yonge piirkonna uues ja moodsas raamatukogus avati 30» nes näitus, tavalistest enam pidulikumalt. Esinejaid 30, kokku 43 eksponaadiga õige mitmekesises kunstiliikides. Eestlasist seekord £. Milvek akrüülmaaliga („Scarborough Bluffs O" ja A. Lee kahe kollaazhi-ga. • ./• ' ; Näituse avas ühingu lUge Reed Cooper, peatudes ühingu 30-aastasel tegevusel ning andis auhinnad auhinnatud tööde autoreile, kelleks olid: George Rackus (1. auh.) ning 2. au-hinna: Garol Schiffleger ja Tony Vol-pe. Aunimetusega austati Zigfrid lursevskis ja Sheila Maki. ' Järgnevalt ühingu esimees George Rackus tegi teatavaks valitud auliikmed ja andis neile üle diplomid. Need olid Abel Lee ja Mary Schnei° der. Motiveeringus tunnustusena Go° lour and Form Ühingu ellukutsumisel ja kogu tegevusel kaasatöötamisel oma panusega, aidates vormida ja juhtida tegevust ning vanema kunstnikena annud julgustust noor®°> maiko |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-09-17-05
