1978-03-03-06 |
Previous | 6 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,yMeie Elu'^ nr:. ^ 04^^ r$W Mi nagu meie eestlased Külmale Maale minekut teame, siis juba tsaariajast on see seotud karistusega ja pikaajalise, kui mitte eluaegse ümberasumisega, kust ainult vähesed tagasi tulevad, kui üldse. Võite siis ette kujutada, kuidas see mõjus mu kodustele ja tuttavatele, kui jõulukuu saabudes hakkasin rääkmia, ict lähen ära põhja. Esimeses järjekorras arvati, et ma oma eluga põhja lähen. Teatasin, et päris Alas-kasse kavatsenr minna. >- Teised lähevad ikka kas Miami või Mehhikosse, sina kipud Alaskasse! üteldi kui pidasin plaani sõita Alaskasse, • Jäin aga jonnakalt oma otsuse juurde. Helistftsin Greyhoundi ja küsisin, kas maanteed on lahti. Jah, Alaska maantee on liiklusvaba ja bussid sõidavad. Teoreetiliselt oleks võimalik Alaskas maanteed mööda kiihe nädalaga ilusti ära käia. K^olni päeva võtab Vancouveri, lisa veel kaks päeVa otsa ja oledki jääkarude ja vaalade ma^l. Valmistasin d|nnast ette kolge krõbedamaks külniaks, lumme kinni jäämiseks ja kohtumiseks pärismaalasetega, - ^ - ^ / v Hellitasin lootust Änchorage'is nii mõndagi huvitavat üle elada, kuid niu Alaskamatk kujunes tõelisert tel siti kui etteikujutasin. ESIMENE;:KtJLMÄTUNNE/ • ' Alaska • tee- koos Trans-KaiTada maanteega on kui soor lookas pesu-. ;o:^ü,r Fairbai&'i j a :Halifax'i vältel, lais ripütalud linnu terve- maailma-jj- o. -laiuselt, ÜleA'alpool seda algab : ;<:;vir ja tundmatu maalahmakas kau^ . Pühja-Jäämereni, mis' maakaardil ta meile silmi eite jäänud kui Ka-. r::.da. Tõeliselt- moodustades endast ' aca üht töluUul väheasulalud man^- ucrt nii mitmestki \aatevin'klist.:7' Sõites bussiga ,]Mkkiv vahemaid FCilija-Ameerika teedevõrgust/võib inimene tunda eid^suvelreisides mugavalt jahedalt ja; tajvel koduselt "sojjalt. .Teoreetiliselt võib tänapäe-ai- toatuhvlites ja särgiväel Alaskas ;ära -käial Läärie-poolkeral: on see .•eaam kui usutav. ;Nii kulges minugi •bassi-ringreiš esialgselt rohkem läbi , akna vaatamisejcs. . a S. jaanuari honimikul 1978 Toron- :'[ö; bussijaamast välja sõites> sadas õi'nalt vinma,^ kippij^des kohe j äätu- . ma. Owen Sound'is sadas. lumelobja- ; kat ja.'restorani ^sisenedes lõi külm võõralt kontidessea . Enne Südbury juba oli palju lund , ia kuused kandsid kui suuri,valgeid banaanikobaräid, kaskede puhetades .õlVatavalt rõõmsalt.'Suur talukoer o'i varasele pühapäevahommjkule vaatamata väravasse tulnud, vaata- •ma: et kes seal sõidab, ömal nägu al- - ley .unine - peas. Oht:ul sõin suppi Sault St.. Marie's ja Thunder" BaY'st süitsin läbi hommikupoole ööd. • . , Kuna -esimene matkapäev oli pühapäev, siis .^registreerisin" oma joor ; n'stusblokki katuseäärtelt Ivmdküh- . veidavaid- mehiv suusatavaid perekondi ja esimese, musta ronga. • • '.Dryden'ist edasi kaugenesih juba suurtest' järvedest ja Winnipeg'iš oli .32 kraadi alla nulli. Siit edasi pidas: '.•Kanada alles .ukraina jõule. Lisaks härmas puudele olid linnad ka alles jõuludekoratsiooiiide^s. ' • . ' /. . Reginas andis pakane end tunda. Jooksin bussijaamast poolalasti väl- ,. ja..et kuskilt mujalt omale asjatult konserv-jopki osta, kui peale paari ; blokki, käimist kartsin sealses •külmas sihti .kaotada ja .tundsin õrnalt. .Hirmu,' kais jõuan ikka bussijaama tagasi. Konstanleerides kõva külma näitas üks bussijaamaametnik oma küünte juurest veriseid sõrmi, ta oli \-äl i'as natukene ai^ga oma auto moö- ', tori t parandanud. Edmontonist pole see . tavaline, et. keegi suvatseb kesk külma talve bussiga Fairbanks 'i sõi ta! Jah, m aan teed olla lahti, kuid ma pidavat Dawson Creeki's üleöö olema enne. kui -buss Whitehorse'i sõidab. ;Whitehorše's-pidavat: ma kolm päeva oütama, et Beaver Greek'i edasi sõita,. kus nii Alaskasse minnes kui sealt'tulles ööbima peab, sest teejiädaohtlikkuse tõttu sõidab buss ainult päeval. . Fairbanksist tagasi ei saa ka enne kahte päeva. Nii pean ma tervelt ühe ks a päeva h 0 tel li des . peatuma, mis on ettenägemata kulu ja paneb mind tõsiselt muretsema. Öjen joud-iiud olukorda, kus mU. edasiminek oleneb j ui guses t, õnn eš t j a j ponist üs-blokist; Olles, .viimasel ajal. joonistanud peamiselt Ontario Placc'is, oktoöber-festidel, konverentsidel jne. on.kõrtsides joonistamine nagu tahaplaanile jäänud. Nüüd pean aga parata.nia-tul t just kõrtsidega arves tarna, kui tahan oma matka läbi viia. Nii sise-nengi Rpyal York Tavern'! kartusega südames. Tundub raske olevat võõraid inimesi ostjateks teha, pealegi kui kõrtsipreili on nobe õlut tooma ja toidudki ;oh nii; isuäratavad.- EESTLASEL K Ü L A S • • . I g a Kanada elanik, kes on omandanud 1976. aastal sissetulekiiv mis ületab lubatud : niahaaryestused ja isiklikud, grandid, peab täitma T Undividual Income Tax: lehe mitte :^iljem kui 30. aprillil 1978. Kiii teie ei ole ;; saanud oma tulurnaksulehte, siis on teil seda . võimalik hankida• kohaUkust postkontorist voi District Täxatiön Officesta •Tülümaksulehte kastitatakše põhiliselt enda identifitseerimiseks, oma tulude esitamiseks kõigist 'allikatest, esitatud tulu redutseerimiseks lubatud mahaarvestustega ja eranditega ning lõpuks tulumaksu kalkuleerimiseks. Sel aastal on tulumaksuleht lihtsustatud, et oleks inimestele arusaadavam j?L kergem täita. Teie abistamiseks oleme tu-umaksulehe juurde ; lisanud Iricome Tax G.uide'i( tulumaksu juhendi), niis annab tei-e vajalikku abi. ' . • ^ v On tähtis, et teie täidate oma tulumaksu-lehe õieti ja täpselt. Esmajoones pidage silmas, et teie esitate KOGU oma sišsetoileku — naitte ainult selle, mis esineb teile teie töö- ^ andja poolt antud T4 sedelil; vaid ka kõik teised sissetulekud, mis teie oi ete saanuc. aasta kestel. 'Näiteks tasud koigi tööde eest, millede kohta teie ei ole saanud ,14 sedeleid, suiarahas maksetud jootrahad ja kingised, .'.cõigist investeeringütest saadud sissetule- Aud, kaasaarvatud intressid sõpradele ja sugulastele antud laenudelt, tulu rendist ja pe-rekoiinaabirahadest. " . Kasutage .ära kõik need mahaarvestused ja erandid, mis seaduse poolt ori lubatud..^ Näiteks kui teie toetate või abistate kedagi, kes elab Kanadas (või väljaspool Kanadat, ' kvalifitseeruks teist olenevale staatusele kui ta elab yälismaal), siis on teil õigus selle isi-m arvel teha isiklikke erandeid' Kui teie toetusel elav isik ei ole Kanada elanik, siis peate täitma vastava fornmlari (TIE-NR), mida võite hankida kohalikust District Tax-ation Gffice'ist ja mille peate lisariia oma tu-lumaksulehe juurde koos vajalikkude kviitungitega. Kirjutage täpne informatsiodn õigesse kohta, tehke oma. kalkulatsioonid täpselt, ^siis kontrollige ja tehke järelkontroll, kasutades sealjuures juhendis toodud nõuan- • deid.'; ...v-V, Ärge unustage—- teie tulumaksuleht peab; 'olema postitatud enne keskööd 30.; aprillil^ Revenije Ganada Revenu Ganada Taxatiani Hon. JpsephP. Mimster Impõt • L'hon.. Joseph P. Guay Ministre :,: : . - A L A S K A - M A T K A ; A L G U S ES Teisipäeval sõitsin jälle- läbi. Medi-cii- ie Hafi. Kui 17-ne aasta eest snt läbi reis isin oli suvi ja- rahvas vedas . enne Calgary Stämpede'i kihla, kui . -paliu yc11 sajab postkontori räästa-; ' 'toru otsa asetatud tünni. Calgary ise .ontäiskasvümas kõrghooneid. Kuna • Edmontonibusshakkas just rahvast pealei võtma, ei saamid seekord'Cal-garyst muud, kui jooksin korraks tänavale ja tegin, ühe ^ülesvõtte sellest jõukast^linnastv ; • .Siit edasi algas tundmatu tee. Oma imestuseks leidsin, et Edmonton oli hoopiS: suurem ja ämeerikalikum kui ette kujutasin. - Linnast läbi jooksev V Pühja-Sas,katelicwan'] jõgi oma süga- • vä oruga, annab võ^imaluse südalinna hoonetekompleksi näha eemalt kõrge kindlusena, mida kohati varjutab vaid üksikute.-vabrikukorstnate tihe suits. Õhtul domine|erivad aga pilve-lõhkuiate katustele asetatud puna- . sed tuled lähedalasuva lennujaama : tõttu, muutes Edmontoni postkaart-likult värviküllaseks ja omapäraseks suurlinnaks. ^ / ' Edmontoni bussijaamas saa-n paar . mõtlemapanevat tagasilööki.; Esiteks • on ilm küllaltki külrn, teiseks väljub Dawson Creek'i buss alles hilja õhtul. Kolmandaks ei tule kone allagi hussiga kahe päevaga Fairbanksi jõuda:, ^ u i mä siiski kindlalt oma otsuse iuurde jään, on bussijaama Nagu kõrtsides ikka, nii tekkis sealgi keegi mii kõrvallauda ja ma. kašutasin selle pooltoore inimeš'6 plemasoluomarahaprobleemi lahendamiseks. Enda tutvustamisega kaasusid aga moned^'kiired õlled ja niul- Ic -tundus kõik' järsku nii ebameeldiv. Joonistanud raha eest ühe ka-rusnahaküti ja sobitanud .tutvust kunstivõhikü . nooi,^me.hega kaugemast lauast, soovitas see Dawson Creek'is ta tuttav baarimees Alaska hotellis üles otsida. Nii.lõin Edmon-ton'is oma esimesed, sidemed kohalike kaifadlastega ja lootsin matka õn-nestumisse/.."_ •/ • . "Võõrastades kõrtsimiljööd otsustasin kontakti võtla. kohalike toronto-lastega, olles, varutud õe poolt heade soovide ja paari aadressiga „igäks juhuks". Kanada kirikuõpetajat j ät prouat polnud kodus, kuid sain ühenduse Soosalude perekonnaga, veetes nende pool mitu hubast tuh-di:.;':; ' \ Soosaludele, meeldib. Edmontonis A^äga ja nadon ka suured telgitajad. •Kuuldes mu kavatsusest, bussiga . Alaskassesõita, ei toetanud nad seda- •mõtet mitte just kõige innustavama ll.;.Kuulsin, ;et tuisud võivad tee tihti umbe ajada j a kui külma kätte .j-ääb, siis üle poole tunni vastu ei pidavat. ' :: Metsad olevat täis ka grislišid ja teisi hiigelkarusid, kes.aga polevatki nii hädaohtlikud kui grislid, kes oma Ta oli-poeet j a muusik,, kuid sõbsas! olla. joomisest allakäinudi ja tal;oli villand sellest- orkestrist. Lahkudes. kinkis. :ta mulle oma pooliku paki ,Gameleid"' ja soovis head õnne- Alas-va- mätkäl, . . • •Kui bussijaamast:'-väljusin, et oma hotelli minna, oli õhk karge ja lumi krudises jalgade all. Tundsin nagu; kee.ränuks vaksali juurest vasakule,, kõndides Rakvere teel.. Päev oli alles hommikune .ja vanaema' hagu 00da-nuks,. kuid. minevikupilt haihtus jõudes hotellWindsorI ette. Hotelli-foajees -kohtasin endist matkakaaslasi, kes siin soojas õde oh oodanud;ja kohe edasi läks. Jõudes oma esimesse, peatusse vajusin peale kolmepäevast vintsutusi kosutavasse unne. • ' Ärgates oli .alles päev.' Hoteiliak- Mõni aeg tagasi toimus Nõukogude Liidus uurimine mis näitas, et iga täiskasvanud isik vajab 150.— rbl. (1195) kuus äraelamisek;s/ Üuvitav on see, et kogu rahvastiku täiskasvanud isikutest 569^0 ei teeni seda miinimumi. Sama uurimine näitab, et 1/3 täiskasvanuist teenib vähem ;kuilOÖ rbl ($130):kuus. See sissetulek on allpool vaesuse piirijoont. Muidugi ei tehtud seda teatavaks'elanikkonnale. Raske on miljonite töötajatele elu, nastpaistis:,,RedBarnr katus, jäni: nagu koristajad-naised, muuseumide ohvri halastamatult tükkideks kisku-' vat.: Küll võivat avarii korral kä näl-iased hundid hädaohtlikuks^ muutu-- da. Et neid; ön, selgus juba päeval, kui trapperist karikatuuri tegin, kes. just oma hundinäha kops. teiste nahkadega turule toonud: : ; . Vaatamata viimastele; hoiatustele otsustasin oma retke ;,külmale maale'' jätkata.; '..^ , Soosalude eesti muusika, vein ja soe toit oli üle matkähirmüdest. Perenaine sai näidata veel .vaid oma kahe polaarkoera; villast tehtud kampsunit,: kui olingi. jälle matka-mees, suunaga'kaugernassemahajäe-tüsse. Mälestuseks-.^mu .läbisõidust jäi neile . õlipasleJlivisand , poe Eric'.ist. -v. . • •v: : „BIG BAP.AMTŠ'V: • Bussisõit Edmontonist Dawson Creek:'i oli mu matka üks pimedamatest osadest, kestes terve Öö. Uudsusena paistsid eemal päikeses Ka jumägede igijääs tipud. Sattusin kes kustellu ühe kohaliku indiaanlasega ametnik enam kui üllatunud. Isegi kes oli just Vaneouverist teel koju mi. Ei võtnud kaua, kui sõin maitsvat kana ja küblsin: omanikult, kes enne Torontos elanud,. et Toronto olla hull linn ja ta polevat küll miljonär, kuid siin olevat ta palju õnnelikum — vöi on ta miljonär?! Kui hotell ; „ÄIaskässe" jõudsin, leidsin ruumi täis peamiselt indiaanlasi. Õhkkond ei tundunud vdenuiik, ennem vaene. Mees^; keda otsisin, polnud veel saabunud jama suundusin üle peatänava hnna teise hotelli poole. „Dawson Hotel", hiljem kuulsin, et selle ees olevat .„Mile 0'' ja algavat Alaska tee. .See selgus • vist teiselpool .Raneheriat, ;kui sõitsin mööda Mile...Seven Hundred Thirty Tree asulast. Dawson Hotelli sisenedes olin. nn janduse ja sõjaväe juhtivad tegefe sed.., '. •• Ministri palk on ainult valvurid ja muidugi pensionärid, kel le sissetulek on umbes 70 rbl (|.91) .kuus. SelUsed' uurimuste tuleniused oh alati olnud vastuolus valitsuse^iKt^t-likkud. e teadaannetega, niilledesjr^fü-kögude Liidu juhid . kinnitavad'" alalist elustandardi tõusu. Partei häälekandja „Pravda", on kogu aeg kirjutanud rasketest elutin- (rimüstest lääneriikides,. . ülistades Nõukogude elu ja maha tehes kõiki mis on väljaspool Nõukogude Liidu sinna juurde kuuluvad igasugused, lisahüvitused, mis; tõstavad palga suüremaks^ kui; onr seda vastavatel ametimeestel Ottawäs/ja Washingtonis.; ; Mitte ainult riigi limusiihidv rrröo^- sad korterid ja suvilad, vaid. ka sisseostudeks erikapiused, millistes.on müüdaval kõike,. millest harilik kodanik ainult unistada' võib..; Samuti on;.: sõjaväe kõrgematel jMitidei ja tehnika alal tipul 'Olijait oma' ert- .kauplused,;: : • : . K u i d NõukogLvde Liidus- on ka veel teist, liiki, rikaste- Mass —. need on u soojalt riides, .et ei saanud kätt',ka ; Kõigest sellest selgub, et:.Nõukogude Liidus: on suured erinevused paikades ja teravad klassivahed. . Kõrbemasse võimuklikki kuuluvad juhtivad parteituusad, ministrid,, kõrgemad riigiametnikud, sõjama-iigutada, veel vähem; joonistada. Meeleolu kõrtsis.oli vaba:ja üks še-gayereUne;; kaüboitüüp: tervitas mind suure- lärmiga. Oh alles varane õhtu-poohk. i Jälginud kuidas üks lärmajas Joejohistuslaual kive lohistas iga võidu puhüi.kembeides--ja kaotuses -. sarjates.: .Lahkusiii . hotellist peatselt. Kuigi ilm oli külm, olid kohalikud -elanikud kergemini riieta- i tud. Nii' otsustasin :minagi: mõne: kampsuni..,vähemaks võtta; ja just sinna hotelli tagasi minna. Kõrtsmik oli arusaaja mees ja ma andsin Daw-' son Creek'is öm.a esimese joönistus-turniiri. Kohalik hambutu ; laulu--' kunstnik Marco^ lubas rnu-visandi^ järgi oma kuulutuse teha ja viimase! lauluna lauldi ; Alaskasse ^ sõitvale^ kunstnikule;„Big Bad John'i" viisil „Big Bad Ants", mu joonistamisest ja .edasisõidust Alaskasse. See oli nendele kauge maa taga jä paiiud neist polnud sinna veel saanud; kuigi lauldi ka >,Road to Alaska't".' Üldiselt öhn laulja kõrval sel Õhtul „staariks":ja teenisin päris kor- : 23 WESTMÖRE DR. : SÜITE 404, REXDALE, Ont. M9y 3Y7 — Tel. 745 ralikult, vaadates rõõmsamalt Alaska poole, olles alles" Briti Kolumbias.-; v'- ;•; (Järgneb) • . tegelased kes- iTaiigeldaimd , mustal-türul, ja; -mustalt'" raha. vahetajad. Nende sissetulekud- t>n. suured. See on kardetav kuid tas-uv alal. • . Need- ärimehed kulutavad kergelt saadud raha kõrgelt elamiseks. : Neid võib näha paremais Inturisti hotellides.. TuTidtib nagu õleks;Jege-mist rikaste. ameerika .turistideaä, kes võivad endale kõike lubada.. , : Mehe<i hästiistuvates • ühkondades, naised äsja iludussalongist tulnud ja briljantidega. . '• oMfõningad noored naised ei anna alla riietuse poolest Pariisi või New Yorgi ööklubide külastajatele.' ' Lauad on kaetud pudelite ja kaaviariga, . ettekandjad täidavad tellimisi jooksujalu, kuna jootrahad; on kõrged.; • ' . Vastandina „Pravda" jutule klassideta ühiskonnast, bn praegune Nõukogude ühiskond jagatud. Kõrgemal seisjad saavad lubada endale kõik mugavused, kaasaarvatud'väärtuslikkude kunstikogude omamine, m saamiseks ei - täganeta tihegi/ abitiõu kasutamisest, kaasaarvatud röövimised. ;: ^: ; Alumisel pulgal on inimesed, kes teenivad vähem kui lOO.--- rbl. kuus. Sageli: elavad mitu perekonda koos — jagades' üht apartmenti, seistes tundide kaupa toidukaupluste sabades; ja on sünnitud vahel pikemat aega elama ilma hhasaadusteta, kuna mõned vastutustundetud kõrgel-seisvad „selfsimehed" on need müs^ talturul maha hangeldanüd; Neil kahel erineval klassil ei ole omavahelist läbikäimist, otse kui elaks nad erinevatel planeetidel. Hoitakse rangelt kinni oma seisukohta- STOKHOLM — Seoses Leedu Hei-singi gi'upi liikme Viktöra Petkuse vahistamisega toimusid' oJtupeerilUd Eestis kolmapäeval, 16V novembrit samaaegselt läbiotsimised' Tallinnas ja Tartus. Tallinnas teliti iäbiotsimi-sed Erik Udami ja Hugo Täeli korterites ja Tartus Mart Nikrose kodus;. Hugo Tael, umbes 40 a. poissmees, Koha nimelisest Elektroöehnika'. te-- häse Teadusliku j Uurimise Instituudist, oA tuntud parapsühholõogi jä raadioamatöörina. Erik üdämilt võeti ära. märkmik aadtessidega. Mart Niklus kutsuti' 1-6. nov., tunnistajaks Vanemuine' tänavasse seoses Leedu Helsingigmp-i lilknve Viktöra Petkuse arreteerimisega. Samal .ajal toimus: •läbiotsimine Nikluse Vikerkaare 25, kus Mart NikluS' elab maja teisel-korruseL ja tema vanemad alumisel. • • V Läbiotsijaid oli viis. Kapten Ots Tc^llinnast, vanemleitnandid Nielen-der Peljadgo, Vähe, Lantsev ja veel 2 manu li s t. Konfiskeeriti ladina tähestikuga kirjutusmasin ja üks vene tähtedega masin, 5' lehte valget paberit ja. 5 kopeerpaberit (ilmsqlt . proovideks). Masinad konfiskeeriti ettekäändel,: et Mart Niklus olevat^ trükkinud nõukogudevastaseid dokumente;. . ; ; .: Läbiotsijaid, oli^"arritanüd raamis- ^ tatüd: seinapilt, milles Mart Niklus-, on. pildistatud koos akadeemik Ä.D. Sahhäroviga, samuti seinakomposit-- sioonotetraadist ja vangi riietu- 'sestv • *. ..MEfE ELU" ; lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast. . ,,MEIE;ELU" dest ja vaevalt juhtub ka abiellumisi kõrgema ja alama, klassi liikmete vahel. ': y ' -'\ ..': Võimu tipul olevad isikud ei pööra' mhigit tähelepanu umbes :.l00 miljo-; ni kolhoosniku ja õppimata töölise soovidele ega vajadustele ---neile see on vaid mass, mida võib toita loosungite ja lubadustega paremale tulevikule. Kõik mida kommunistlik partei on suutnud oma 60 aastase x^õimulole-ku järgi luua, on ühiskond kus 'va-iitsevad suuremad : klassivahed J<ui mujal maailmas.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 3, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-03-03 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780303 |
Description
Title | 1978-03-03-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ,yMeie Elu'^ nr:. ^ 04^^ r$W Mi nagu meie eestlased Külmale Maale minekut teame, siis juba tsaariajast on see seotud karistusega ja pikaajalise, kui mitte eluaegse ümberasumisega, kust ainult vähesed tagasi tulevad, kui üldse. Võite siis ette kujutada, kuidas see mõjus mu kodustele ja tuttavatele, kui jõulukuu saabudes hakkasin rääkmia, ict lähen ära põhja. Esimeses järjekorras arvati, et ma oma eluga põhja lähen. Teatasin, et päris Alas-kasse kavatsenr minna. >- Teised lähevad ikka kas Miami või Mehhikosse, sina kipud Alaskasse! üteldi kui pidasin plaani sõita Alaskasse, • Jäin aga jonnakalt oma otsuse juurde. Helistftsin Greyhoundi ja küsisin, kas maanteed on lahti. Jah, Alaska maantee on liiklusvaba ja bussid sõidavad. Teoreetiliselt oleks võimalik Alaskas maanteed mööda kiihe nädalaga ilusti ära käia. K^olni päeva võtab Vancouveri, lisa veel kaks päeVa otsa ja oledki jääkarude ja vaalade ma^l. Valmistasin d|nnast ette kolge krõbedamaks külniaks, lumme kinni jäämiseks ja kohtumiseks pärismaalasetega, - ^ - ^ / v Hellitasin lootust Änchorage'is nii mõndagi huvitavat üle elada, kuid niu Alaskamatk kujunes tõelisert tel siti kui etteikujutasin. ESIMENE;:KtJLMÄTUNNE/ • ' Alaska • tee- koos Trans-KaiTada maanteega on kui soor lookas pesu-. ;o:^ü,r Fairbai&'i j a :Halifax'i vältel, lais ripütalud linnu terve- maailma-jj- o. -laiuselt, ÜleA'alpool seda algab : ;<:;vir ja tundmatu maalahmakas kau^ . Pühja-Jäämereni, mis' maakaardil ta meile silmi eite jäänud kui Ka-. r::.da. Tõeliselt- moodustades endast ' aca üht töluUul väheasulalud man^- ucrt nii mitmestki \aatevin'klist.:7' Sõites bussiga ,]Mkkiv vahemaid FCilija-Ameerika teedevõrgust/võib inimene tunda eid^suvelreisides mugavalt jahedalt ja; tajvel koduselt "sojjalt. .Teoreetiliselt võib tänapäe-ai- toatuhvlites ja särgiväel Alaskas ;ära -käial Läärie-poolkeral: on see .•eaam kui usutav. ;Nii kulges minugi •bassi-ringreiš esialgselt rohkem läbi , akna vaatamisejcs. . a S. jaanuari honimikul 1978 Toron- :'[ö; bussijaamast välja sõites> sadas õi'nalt vinma,^ kippij^des kohe j äätu- . ma. Owen Sound'is sadas. lumelobja- ; kat ja.'restorani ^sisenedes lõi külm võõralt kontidessea . Enne Südbury juba oli palju lund , ia kuused kandsid kui suuri,valgeid banaanikobaräid, kaskede puhetades .õlVatavalt rõõmsalt.'Suur talukoer o'i varasele pühapäevahommjkule vaatamata väravasse tulnud, vaata- •ma: et kes seal sõidab, ömal nägu al- - ley .unine - peas. Oht:ul sõin suppi Sault St.. Marie's ja Thunder" BaY'st süitsin läbi hommikupoole ööd. • . , Kuna -esimene matkapäev oli pühapäev, siis .^registreerisin" oma joor ; n'stusblokki katuseäärtelt Ivmdküh- . veidavaid- mehiv suusatavaid perekondi ja esimese, musta ronga. • • '.Dryden'ist edasi kaugenesih juba suurtest' järvedest ja Winnipeg'iš oli .32 kraadi alla nulli. Siit edasi pidas: '.•Kanada alles .ukraina jõule. Lisaks härmas puudele olid linnad ka alles jõuludekoratsiooiiide^s. ' • . ' /. . Reginas andis pakane end tunda. Jooksin bussijaamast poolalasti väl- ,. ja..et kuskilt mujalt omale asjatult konserv-jopki osta, kui peale paari ; blokki, käimist kartsin sealses •külmas sihti .kaotada ja .tundsin õrnalt. .Hirmu,' kais jõuan ikka bussijaama tagasi. Konstanleerides kõva külma näitas üks bussijaamaametnik oma küünte juurest veriseid sõrmi, ta oli \-äl i'as natukene ai^ga oma auto moö- ', tori t parandanud. Edmontonist pole see . tavaline, et. keegi suvatseb kesk külma talve bussiga Fairbanks 'i sõi ta! Jah, m aan teed olla lahti, kuid ma pidavat Dawson Creeki's üleöö olema enne. kui -buss Whitehorse'i sõidab. ;Whitehorše's-pidavat: ma kolm päeva oütama, et Beaver Greek'i edasi sõita,. kus nii Alaskasse minnes kui sealt'tulles ööbima peab, sest teejiädaohtlikkuse tõttu sõidab buss ainult päeval. . Fairbanksist tagasi ei saa ka enne kahte päeva. Nii pean ma tervelt ühe ks a päeva h 0 tel li des . peatuma, mis on ettenägemata kulu ja paneb mind tõsiselt muretsema. Öjen joud-iiud olukorda, kus mU. edasiminek oleneb j ui guses t, õnn eš t j a j ponist üs-blokist; Olles, .viimasel ajal. joonistanud peamiselt Ontario Placc'is, oktoöber-festidel, konverentsidel jne. on.kõrtsides joonistamine nagu tahaplaanile jäänud. Nüüd pean aga parata.nia-tul t just kõrtsidega arves tarna, kui tahan oma matka läbi viia. Nii sise-nengi Rpyal York Tavern'! kartusega südames. Tundub raske olevat võõraid inimesi ostjateks teha, pealegi kui kõrtsipreili on nobe õlut tooma ja toidudki ;oh nii; isuäratavad.- EESTLASEL K Ü L A S • • . I g a Kanada elanik, kes on omandanud 1976. aastal sissetulekiiv mis ületab lubatud : niahaaryestused ja isiklikud, grandid, peab täitma T Undividual Income Tax: lehe mitte :^iljem kui 30. aprillil 1978. Kiii teie ei ole ;; saanud oma tulurnaksulehte, siis on teil seda . võimalik hankida• kohaUkust postkontorist voi District Täxatiön Officesta •Tülümaksulehte kastitatakše põhiliselt enda identifitseerimiseks, oma tulude esitamiseks kõigist 'allikatest, esitatud tulu redutseerimiseks lubatud mahaarvestustega ja eranditega ning lõpuks tulumaksu kalkuleerimiseks. Sel aastal on tulumaksuleht lihtsustatud, et oleks inimestele arusaadavam j?L kergem täita. Teie abistamiseks oleme tu-umaksulehe juurde ; lisanud Iricome Tax G.uide'i( tulumaksu juhendi), niis annab tei-e vajalikku abi. ' . • ^ v On tähtis, et teie täidate oma tulumaksu-lehe õieti ja täpselt. Esmajoones pidage silmas, et teie esitate KOGU oma sišsetoileku — naitte ainult selle, mis esineb teile teie töö- ^ andja poolt antud T4 sedelil; vaid ka kõik teised sissetulekud, mis teie oi ete saanuc. aasta kestel. 'Näiteks tasud koigi tööde eest, millede kohta teie ei ole saanud ,14 sedeleid, suiarahas maksetud jootrahad ja kingised, .'.cõigist investeeringütest saadud sissetule- Aud, kaasaarvatud intressid sõpradele ja sugulastele antud laenudelt, tulu rendist ja pe-rekoiinaabirahadest. " . Kasutage .ära kõik need mahaarvestused ja erandid, mis seaduse poolt ori lubatud..^ Näiteks kui teie toetate või abistate kedagi, kes elab Kanadas (või väljaspool Kanadat, ' kvalifitseeruks teist olenevale staatusele kui ta elab yälismaal), siis on teil õigus selle isi-m arvel teha isiklikke erandeid' Kui teie toetusel elav isik ei ole Kanada elanik, siis peate täitma vastava fornmlari (TIE-NR), mida võite hankida kohalikust District Tax-ation Gffice'ist ja mille peate lisariia oma tu-lumaksulehe juurde koos vajalikkude kviitungitega. Kirjutage täpne informatsiodn õigesse kohta, tehke oma. kalkulatsioonid täpselt, ^siis kontrollige ja tehke järelkontroll, kasutades sealjuures juhendis toodud nõuan- • deid.'; ...v-V, Ärge unustage—- teie tulumaksuleht peab; 'olema postitatud enne keskööd 30.; aprillil^ Revenije Ganada Revenu Ganada Taxatiani Hon. JpsephP. Mimster Impõt • L'hon.. Joseph P. Guay Ministre :,: : . - A L A S K A - M A T K A ; A L G U S ES Teisipäeval sõitsin jälle- läbi. Medi-cii- ie Hafi. Kui 17-ne aasta eest snt läbi reis isin oli suvi ja- rahvas vedas . enne Calgary Stämpede'i kihla, kui . -paliu yc11 sajab postkontori räästa-; ' 'toru otsa asetatud tünni. Calgary ise .ontäiskasvümas kõrghooneid. Kuna • Edmontonibusshakkas just rahvast pealei võtma, ei saamid seekord'Cal-garyst muud, kui jooksin korraks tänavale ja tegin, ühe ^ülesvõtte sellest jõukast^linnastv ; • .Siit edasi algas tundmatu tee. Oma imestuseks leidsin, et Edmonton oli hoopiS: suurem ja ämeerikalikum kui ette kujutasin. - Linnast läbi jooksev V Pühja-Sas,katelicwan'] jõgi oma süga- • vä oruga, annab võ^imaluse südalinna hoonetekompleksi näha eemalt kõrge kindlusena, mida kohati varjutab vaid üksikute.-vabrikukorstnate tihe suits. Õhtul domine|erivad aga pilve-lõhkuiate katustele asetatud puna- . sed tuled lähedalasuva lennujaama : tõttu, muutes Edmontoni postkaart-likult värviküllaseks ja omapäraseks suurlinnaks. ^ / ' Edmontoni bussijaamas saa-n paar . mõtlemapanevat tagasilööki.; Esiteks • on ilm küllaltki külrn, teiseks väljub Dawson Creek'i buss alles hilja õhtul. Kolmandaks ei tule kone allagi hussiga kahe päevaga Fairbanksi jõuda:, ^ u i mä siiski kindlalt oma otsuse iuurde jään, on bussijaama Nagu kõrtsides ikka, nii tekkis sealgi keegi mii kõrvallauda ja ma. kašutasin selle pooltoore inimeš'6 plemasoluomarahaprobleemi lahendamiseks. Enda tutvustamisega kaasusid aga moned^'kiired õlled ja niul- Ic -tundus kõik' järsku nii ebameeldiv. Joonistanud raha eest ühe ka-rusnahaküti ja sobitanud .tutvust kunstivõhikü . nooi,^me.hega kaugemast lauast, soovitas see Dawson Creek'is ta tuttav baarimees Alaska hotellis üles otsida. Nii.lõin Edmon-ton'is oma esimesed, sidemed kohalike kaifadlastega ja lootsin matka õn-nestumisse/.."_ •/ • . "Võõrastades kõrtsimiljööd otsustasin kontakti võtla. kohalike toronto-lastega, olles, varutud õe poolt heade soovide ja paari aadressiga „igäks juhuks". Kanada kirikuõpetajat j ät prouat polnud kodus, kuid sain ühenduse Soosalude perekonnaga, veetes nende pool mitu hubast tuh-di:.;':; ' \ Soosaludele, meeldib. Edmontonis A^äga ja nadon ka suured telgitajad. •Kuuldes mu kavatsusest, bussiga . Alaskassesõita, ei toetanud nad seda- •mõtet mitte just kõige innustavama ll.;.Kuulsin, ;et tuisud võivad tee tihti umbe ajada j a kui külma kätte .j-ääb, siis üle poole tunni vastu ei pidavat. ' :: Metsad olevat täis ka grislišid ja teisi hiigelkarusid, kes.aga polevatki nii hädaohtlikud kui grislid, kes oma Ta oli-poeet j a muusik,, kuid sõbsas! olla. joomisest allakäinudi ja tal;oli villand sellest- orkestrist. Lahkudes. kinkis. :ta mulle oma pooliku paki ,Gameleid"' ja soovis head õnne- Alas-va- mätkäl, . . • •Kui bussijaamast:'-väljusin, et oma hotelli minna, oli õhk karge ja lumi krudises jalgade all. Tundsin nagu; kee.ränuks vaksali juurest vasakule,, kõndides Rakvere teel.. Päev oli alles hommikune .ja vanaema' hagu 00da-nuks,. kuid. minevikupilt haihtus jõudes hotellWindsorI ette. Hotelli-foajees -kohtasin endist matkakaaslasi, kes siin soojas õde oh oodanud;ja kohe edasi läks. Jõudes oma esimesse, peatusse vajusin peale kolmepäevast vintsutusi kosutavasse unne. • ' Ärgates oli .alles päev.' Hoteiliak- Mõni aeg tagasi toimus Nõukogude Liidus uurimine mis näitas, et iga täiskasvanud isik vajab 150.— rbl. (1195) kuus äraelamisek;s/ Üuvitav on see, et kogu rahvastiku täiskasvanud isikutest 569^0 ei teeni seda miinimumi. Sama uurimine näitab, et 1/3 täiskasvanuist teenib vähem ;kuilOÖ rbl ($130):kuus. See sissetulek on allpool vaesuse piirijoont. Muidugi ei tehtud seda teatavaks'elanikkonnale. Raske on miljonite töötajatele elu, nastpaistis:,,RedBarnr katus, jäni: nagu koristajad-naised, muuseumide ohvri halastamatult tükkideks kisku-' vat.: Küll võivat avarii korral kä näl-iased hundid hädaohtlikuks^ muutu-- da. Et neid; ön, selgus juba päeval, kui trapperist karikatuuri tegin, kes. just oma hundinäha kops. teiste nahkadega turule toonud: : ; . Vaatamata viimastele; hoiatustele otsustasin oma retke ;,külmale maale'' jätkata.; '..^ , Soosalude eesti muusika, vein ja soe toit oli üle matkähirmüdest. Perenaine sai näidata veel .vaid oma kahe polaarkoera; villast tehtud kampsunit,: kui olingi. jälle matka-mees, suunaga'kaugernassemahajäe-tüsse. Mälestuseks-.^mu .läbisõidust jäi neile . õlipasleJlivisand , poe Eric'.ist. -v. . • •v: : „BIG BAP.AMTŠ'V: • Bussisõit Edmontonist Dawson Creek:'i oli mu matka üks pimedamatest osadest, kestes terve Öö. Uudsusena paistsid eemal päikeses Ka jumägede igijääs tipud. Sattusin kes kustellu ühe kohaliku indiaanlasega ametnik enam kui üllatunud. Isegi kes oli just Vaneouverist teel koju mi. Ei võtnud kaua, kui sõin maitsvat kana ja küblsin: omanikult, kes enne Torontos elanud,. et Toronto olla hull linn ja ta polevat küll miljonär, kuid siin olevat ta palju õnnelikum — vöi on ta miljonär?! Kui hotell ; „ÄIaskässe" jõudsin, leidsin ruumi täis peamiselt indiaanlasi. Õhkkond ei tundunud vdenuiik, ennem vaene. Mees^; keda otsisin, polnud veel saabunud jama suundusin üle peatänava hnna teise hotelli poole. „Dawson Hotel", hiljem kuulsin, et selle ees olevat .„Mile 0'' ja algavat Alaska tee. .See selgus • vist teiselpool .Raneheriat, ;kui sõitsin mööda Mile...Seven Hundred Thirty Tree asulast. Dawson Hotelli sisenedes olin. nn janduse ja sõjaväe juhtivad tegefe sed.., '. •• Ministri palk on ainult valvurid ja muidugi pensionärid, kel le sissetulek on umbes 70 rbl (|.91) .kuus. SelUsed' uurimuste tuleniused oh alati olnud vastuolus valitsuse^iKt^t-likkud. e teadaannetega, niilledesjr^fü-kögude Liidu juhid . kinnitavad'" alalist elustandardi tõusu. Partei häälekandja „Pravda", on kogu aeg kirjutanud rasketest elutin- (rimüstest lääneriikides,. . ülistades Nõukogude elu ja maha tehes kõiki mis on väljaspool Nõukogude Liidu sinna juurde kuuluvad igasugused, lisahüvitused, mis; tõstavad palga suüremaks^ kui; onr seda vastavatel ametimeestel Ottawäs/ja Washingtonis.; ; Mitte ainult riigi limusiihidv rrröo^- sad korterid ja suvilad, vaid. ka sisseostudeks erikapiused, millistes.on müüdaval kõike,. millest harilik kodanik ainult unistada' võib..; Samuti on;.: sõjaväe kõrgematel jMitidei ja tehnika alal tipul 'Olijait oma' ert- .kauplused,;: : • : . K u i d NõukogLvde Liidus- on ka veel teist, liiki, rikaste- Mass —. need on u soojalt riides, .et ei saanud kätt',ka ; Kõigest sellest selgub, et:.Nõukogude Liidus: on suured erinevused paikades ja teravad klassivahed. . Kõrbemasse võimuklikki kuuluvad juhtivad parteituusad, ministrid,, kõrgemad riigiametnikud, sõjama-iigutada, veel vähem; joonistada. Meeleolu kõrtsis.oli vaba:ja üks še-gayereUne;; kaüboitüüp: tervitas mind suure- lärmiga. Oh alles varane õhtu-poohk. i Jälginud kuidas üks lärmajas Joejohistuslaual kive lohistas iga võidu puhüi.kembeides--ja kaotuses -. sarjates.: .Lahkusiii . hotellist peatselt. Kuigi ilm oli külm, olid kohalikud -elanikud kergemini riieta- i tud. Nii' otsustasin :minagi: mõne: kampsuni..,vähemaks võtta; ja just sinna hotelli tagasi minna. Kõrtsmik oli arusaaja mees ja ma andsin Daw-' son Creek'is öm.a esimese joönistus-turniiri. Kohalik hambutu ; laulu--' kunstnik Marco^ lubas rnu-visandi^ järgi oma kuulutuse teha ja viimase! lauluna lauldi ; Alaskasse ^ sõitvale^ kunstnikule;„Big Bad John'i" viisil „Big Bad Ants", mu joonistamisest ja .edasisõidust Alaskasse. See oli nendele kauge maa taga jä paiiud neist polnud sinna veel saanud; kuigi lauldi ka >,Road to Alaska't".' Üldiselt öhn laulja kõrval sel Õhtul „staariks":ja teenisin päris kor- : 23 WESTMÖRE DR. : SÜITE 404, REXDALE, Ont. M9y 3Y7 — Tel. 745 ralikult, vaadates rõõmsamalt Alaska poole, olles alles" Briti Kolumbias.-; v'- ;•; (Järgneb) • . tegelased kes- iTaiigeldaimd , mustal-türul, ja; -mustalt'" raha. vahetajad. Nende sissetulekud- t>n. suured. See on kardetav kuid tas-uv alal. • . Need- ärimehed kulutavad kergelt saadud raha kõrgelt elamiseks. : Neid võib näha paremais Inturisti hotellides.. TuTidtib nagu õleks;Jege-mist rikaste. ameerika .turistideaä, kes võivad endale kõike lubada.. , : Mehe |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-03-06