Meie Elu = Our life, March 3, 1978

              ,yMeie Elu'^ nr:. ^ 04^^ r$W
Mi nagu meie eestlased Külmale Maale minekut teame, siis juba tsaa­riajast
on see seotud karistusega ja pikaajalise, kui mitte eluaegse ümber­asumisega,
kust ainult vähesed tagasi tulevad, kui üldse.
Võite siis ette kujutada, kuidas see mõjus mu kodustele ja tuttavatele,
kui jõulukuu saabudes hakkasin rääkmia, ict lähen ära põhja. Esimeses
järjekorras arvati, et ma oma eluga põhja lähen. Teatasin, et päris Alas-kasse
kavatsenr minna. >- Teised lähevad ikka kas Miami või Mehhikosse,
sina kipud Alaskasse! üteldi kui pidasin plaani sõita Alaskasse,
• Jäin aga jonnakalt oma otsuse
juurde. Helistftsin Greyhoundi ja kü­sisin,
kas maanteed on lahti. Jah,
Alaska maantee on liiklusvaba ja
bussid sõidavad. Teoreetiliselt oleks
võimalik Alaskas maanteed mööda
kiihe nädalaga ilusti ära käia. K^olni
päeva võtab Vancouveri, lisa veel
kaks päeVa otsa ja oledki jääkarude
ja vaalade ma^l.
Valmistasin d|nnast ette kolge krõ­bedamaks
külniaks, lumme kinni jää­miseks
ja kohtumiseks pärismaalas­etega,
- ^ - ^ / v
Hellitasin lootust Änchorage'is nii
mõndagi huvitavat üle elada, kuid
niu Alaskamatk kujunes tõelisert tel
siti kui etteikujutasin.
ESIMENE;:KtJLMÄTUNNE/ • '
Alaska • tee- koos Trans-KaiTada
maanteega on kui soor lookas pesu-.
;o:^ü,r Fairbai&'i j a :Halifax'i vältel,
lais ripütalud linnu terve- maailma-jj-
o. -laiuselt, ÜleA'alpool seda algab
: ;<:;vir ja tundmatu maalahmakas kau^
. Pühja-Jäämereni, mis' maakaardil
ta meile silmi eite jäänud kui Ka-.
r::.da. Tõeliselt- moodustades endast
' aca üht töluUul väheasulalud man^-
ucrt nii mitmestki \aatevin'klist.:7'
Sõites bussiga ,]Mkkiv vahemaid
FCilija-Ameerika teedevõrgust/võib
inimene tunda eid^suvelreisides mu­gavalt
jahedalt ja; tajvel koduselt
"sojjalt. .Teoreetiliselt võib tänapäe-ai-
toatuhvlites ja särgiväel Alaskas
;ära -käial Läärie-poolkeral: on see
.•eaam kui usutav. ;Nii kulges minugi
•bassi-ringreiš esialgselt rohkem läbi
, akna vaatamisejcs. . a
S. jaanuari honimikul 1978 Toron-
:'[ö; bussijaamast välja sõites> sadas
õi'nalt vinma,^ kippij^des kohe j äätu-
. ma. Owen Sound'is sadas. lumelobja-
; kat ja.'restorani ^sisenedes lõi külm
võõralt kontidessea
. Enne Südbury juba oli palju lund
, ia kuused kandsid kui suuri,valgeid
banaanikobaräid, kaskede puhetades
.õlVatavalt rõõmsalt.'Suur talukoer
o'i varasele pühapäevahommjkule
vaatamata väravasse tulnud, vaata-
•ma: et kes seal sõidab, ömal nägu al-
- ley .unine - peas. Oht:ul sõin suppi
Sault St.. Marie's ja Thunder" BaY'st
süitsin läbi hommikupoole ööd. •
. , Kuna -esimene matkapäev oli pü­hapäev,
siis .^registreerisin" oma joor
; n'stusblokki katuseäärtelt Ivmdküh-
. veidavaid- mehiv suusatavaid pere­kondi
ja esimese, musta ronga.
• • '.Dryden'ist edasi kaugenesih juba
suurtest' järvedest ja Winnipeg'iš oli
.32 kraadi alla nulli. Siit edasi pidas:
'.•Kanada alles .ukraina jõule. Lisaks
härmas puudele olid linnad ka alles
jõuludekoratsiooiiide^s. ' • . ' /.
. Reginas andis pakane end tunda.
Jooksin bussijaamast poolalasti väl-
,. ja..et kuskilt mujalt omale asjatult
konserv-jopki osta, kui peale paari
; blokki, käimist kartsin sealses •kül­mas
sihti .kaotada ja .tundsin õrnalt.
.Hirmu,' kais jõuan ikka bussijaama
tagasi. Konstanleerides kõva külma
näitas üks bussijaamaametnik oma
küünte juurest veriseid sõrmi, ta oli
\-äl i'as natukene ai^ga oma auto moö-
', tori t parandanud.
Edmontonist pole see . tavaline, et.
keegi suvatseb kesk külma talve bus­siga
Fairbanks 'i sõi ta! Jah, m aan teed
olla lahti, kuid ma pidavat Dawson
Creeki's üleöö olema enne. kui -buss
Whitehorse'i sõidab. ;Whitehorše's-pi­davat:
ma kolm päeva oütama, et
Beaver Greek'i edasi sõita,. kus nii
Alaskasse minnes kui sealt'tulles öö­bima
peab, sest teejiädaohtlikkuse
tõttu sõidab buss ainult päeval. .
Fairbanksist tagasi ei saa ka enne
kahte päeva. Nii pean ma tervelt
ühe ks a päeva h 0 tel li des . peatuma,
mis on ettenägemata kulu ja paneb
mind tõsiselt muretsema. Öjen joud-iiud
olukorda, kus mU. edasiminek
oleneb j ui guses t, õnn eš t j a j ponist üs-blokist;
Olles, .viimasel ajal. joonistanud
peamiselt Ontario Placc'is, oktoöber-festidel,
konverentsidel jne. on.kõrt­sides
joonistamine nagu tahaplaani­le
jäänud. Nüüd pean aga parata.nia-tul
t just kõrtsidega arves tarna, kui
tahan oma matka läbi viia. Nii sise-nengi
Rpyal York Tavern'! kartusega
südames. Tundub raske olevat võõ­raid
inimesi ostjateks teha, pealegi
kui kõrtsipreili on nobe õlut tooma
ja toidudki ;oh nii; isuäratavad.-
EESTLASEL K Ü L A S •
• . I g a Kanada elanik, kes on omandanud
1976. aastal sissetulekiiv mis ületab lubatud :
niahaaryestused ja isiklikud, grandid, peab
täitma T Undividual Income Tax: lehe mitte
:^iljem kui 30. aprillil 1978. Kiii teie ei ole ;;
saanud oma tulurnaksulehte, siis on teil seda
. võimalik hankida• kohaUkust postkontorist
voi District Täxatiön Officesta
•Tülümaksulehte kastitatakše põhiliselt
enda identifitseerimiseks, oma tulude esita­miseks
kõigist 'allikatest, esitatud tulu re­dutseerimiseks
lubatud mahaarvestustega ja
eranditega ning lõpuks tulumaksu kalkulee­rimiseks.
Sel aastal on tulumaksuleht liht­sustatud,
et oleks inimestele arusaadavam
j?L kergem täita. Teie abistamiseks oleme tu-umaksulehe
juurde ; lisanud Iricome Tax
G.uide'i( tulumaksu juhendi), niis annab tei-e
vajalikku abi. ' . • ^ v
On tähtis, et teie täidate oma tulumaksu-lehe
õieti ja täpselt. Esmajoones pidage sil­mas,
et teie esitate KOGU oma sišsetoileku
— naitte ainult selle, mis esineb teile teie töö- ^
andja poolt antud T4 sedelil; vaid ka kõik
teised sissetulekud, mis teie oi ete saanuc.
aasta kestel. 'Näiteks tasud koigi tööde eest,
millede kohta teie ei ole saanud ,14 sedeleid,
suiarahas maksetud jootrahad ja kingised,
.'.cõigist investeeringütest saadud sissetule-
Aud, kaasaarvatud intressid sõpradele ja su­gulastele
antud laenudelt, tulu rendist ja pe-rekoiinaabirahadest.
" .
Kasutage .ära kõik need mahaarvestused
ja erandid, mis seaduse poolt ori lubatud..^
Näiteks kui teie toetate või abistate kedagi,
kes elab Kanadas (või väljaspool Kanadat, '
kvalifitseeruks teist olenevale staatusele kui
ta elab yälismaal), siis on teil õigus selle isi-m
arvel teha isiklikke erandeid' Kui teie
toetusel elav isik ei ole Kanada elanik, siis
peate täitma vastava fornmlari (TIE-NR),
mida võite hankida kohalikust District Tax-ation
Gffice'ist ja mille peate lisariia oma tu-lumaksulehe
juurde koos vajalikkude kvii­tungitega.
Kirjutage täpne informatsiodn õigesse
kohta, tehke oma. kalkulatsioonid täpselt,
^siis kontrollige ja tehke järelkontroll, kasu­tades
sealjuures juhendis toodud nõuan-
• deid.'; ...v-V,
Ärge unustage—- teie tulumaksuleht peab;
'olema postitatud enne keskööd 30.; aprillil^
Revenije Ganada Revenu Ganada
Taxatiani
Hon. JpsephP.
Mimster
Impõt •
L'hon.. Joseph P. Guay
Ministre :,:
: . - A L A S K A - M A T K A ; A L G U S ES
Teisipäeval sõitsin jälle- läbi. Medi-cii-
ie Hafi. Kui 17-ne aasta eest snt
läbi reis isin oli suvi ja- rahvas vedas
. enne Calgary Stämpede'i kihla, kui
. -paliu yc11 sajab postkontori räästa-;
' 'toru otsa asetatud tünni. Calgary ise
.ontäiskasvümas kõrghooneid. Kuna
• Edmontonibusshakkas just rahvast
pealei võtma, ei saamid seekord'Cal-garyst
muud, kui jooksin korraks
tänavale ja tegin, ühe ^ülesvõtte sel­lest
jõukast^linnastv ;
• .Siit edasi algas tundmatu tee. Oma
imestuseks leidsin, et Edmonton oli
hoopiS: suurem ja ämeerikalikum kui
ette kujutasin. - Linnast läbi jooksev
V Pühja-Sas,katelicwan'] jõgi oma süga-
• vä oruga, annab võ^imaluse südalinna
hoonetekompleksi näha eemalt kõr­ge
kindlusena, mida kohati varjutab
vaid üksikute.-vabrikukorstnate tihe
suits. Õhtul domine|erivad aga pilve-lõhkuiate
katustele asetatud puna-
. sed tuled lähedalasuva lennujaama
: tõttu, muutes Edmontoni postkaart-likult
värviküllaseks ja omapäraseks
suurlinnaks. ^ / '
Edmontoni bussijaamas saa-n paar
. mõtlemapanevat tagasilööki.; Esiteks
• on ilm küllaltki külrn, teiseks väljub
Dawson Creek'i buss alles hilja õh­tul.
Kolmandaks ei tule kone allagi
hussiga kahe päevaga Fairbanksi
jõuda:, ^ u i mä siiski kindlalt oma
otsuse iuurde jään, on bussijaama
Nagu kõrtsides ikka, nii tekkis
sealgi keegi mii kõrvallauda ja ma.
kašutasin selle pooltoore inimeš'6
plemasoluomarahaprobleemi lahen­damiseks.
Enda tutvustamisega kaa­susid
aga moned^'kiired õlled ja niul-
Ic -tundus kõik' järsku nii ebameel­div.
Joonistanud raha eest ühe ka-rusnahaküti
ja sobitanud .tutvust
kunstivõhikü . nooi,^me.hega kauge­mast
lauast, soovitas see Dawson
Creek'is ta tuttav baarimees Alaska
hotellis üles otsida. Nii.lõin Edmon-ton'is
oma esimesed, sidemed kohali­ke
kaifadlastega ja lootsin matka õn-nestumisse/.."_
•/ • .
"Võõrastades kõrtsimiljööd otsusta­sin
kontakti võtla. kohalike toronto-lastega,
olles, varutud õe poolt heade
soovide ja paari aadressiga „igäks
juhuks". Kanada kirikuõpetajat j ät
prouat polnud kodus, kuid sain
ühenduse Soosalude perekonnaga,
veetes nende pool mitu hubast tuh-di:.;':;
' \
Soosaludele, meeldib. Edmontonis
A^äga ja nadon ka suured telgitajad.
•Kuuldes mu kavatsusest, bussiga
. Alaskassesõita, ei toetanud nad seda-
•mõtet mitte just kõige innustava­ma
ll.;.Kuulsin, ;et tuisud võivad tee
tihti umbe ajada j a kui külma kätte
.j-ääb, siis üle poole tunni vastu ei pi­davat.
' ::
Metsad olevat täis ka grislišid ja
teisi hiigelkarusid, kes.aga polevatki
nii hädaohtlikud kui grislid, kes oma
Ta oli-poeet j a muusik,, kuid sõbsas!
olla. joomisest allakäinudi ja tal;oli
villand sellest- orkestrist. Lahkudes.
kinkis. :ta mulle oma pooliku paki
,Gameleid"' ja soovis head õnne- Alas-va-
mätkäl, . . •
•Kui bussijaamast:'-väljusin, et oma
hotelli minna, oli õhk karge ja lumi
krudises jalgade all. Tundsin nagu;
kee.ränuks vaksali juurest vasakule,,
kõndides Rakvere teel.. Päev oli alles
hommikune .ja vanaema' hagu 00da-nuks,.
kuid. minevikupilt haihtus jõu­des
hotellWindsorI ette.
Hotelli-foajees -kohtasin endist
matkakaaslasi, kes siin soojas õde
oh oodanud;ja kohe edasi läks. Jõu­des
oma esimesse, peatusse vajusin
peale kolmepäevast vintsutusi kosu­tavasse
unne. • '
Ärgates oli .alles päev.' Hoteiliak-
Mõni aeg tagasi toimus Nõukogu­de
Liidus uurimine mis näitas, et iga
täiskasvanud isik vajab 150.— rbl.
(1195) kuus äraelamisek;s/ Üuvitav
on see, et kogu rahvastiku täiskas­vanud
isikutest 569^0 ei teeni seda
miinimumi. Sama uurimine näitab,
et 1/3 täiskasvanuist teenib vähem
;kuilOÖ rbl ($130):kuus.
See sissetulek on allpool vaesuse
piirijoont. Muidugi ei tehtud seda
teatavaks'elanikkonnale.
Raske on miljonite töötajatele elu,
nastpaistis:,,RedBarnr katus, jäni: nagu koristajad-naised, muuseumide
ohvri halastamatult tükkideks kisku-'
vat.: Küll võivat avarii korral kä näl-iased
hundid hädaohtlikuks^ muutu--
da. Et neid; ön, selgus juba päeval,
kui trapperist karikatuuri tegin, kes.
just oma hundinäha kops. teiste nah­kadega
turule toonud: : ; .
Vaatamata viimastele; hoiatustele
otsustasin oma retke ;,külmale maa­le''
jätkata.; '..^ ,
Soosalude eesti muusika, vein ja
soe toit oli üle matkähirmüdest. Pe­renaine
sai näidata veel .vaid oma
kahe polaarkoera; villast tehtud
kampsunit,: kui olingi. jälle matka-mees,
suunaga'kaugernassemahajäe-tüsse.
Mälestuseks-.^mu .läbisõidust
jäi neile . õlipasleJlivisand , poe
Eric'.ist. -v. . • •v: :
„BIG BAP.AMTŠ'V: •
Bussisõit Edmontonist Dawson
Creek:'i oli mu matka üks pimeda­matest
osadest, kestes terve Öö. Uud­susena
paistsid eemal päikeses Ka
jumägede igijääs tipud. Sattusin kes
kustellu ühe kohaliku indiaanlasega
ametnik enam kui üllatunud. Isegi kes oli just Vaneouverist teel koju
mi. Ei võtnud kaua, kui sõin maits­vat
kana ja küblsin: omanikult, kes
enne Torontos elanud,. et Toronto
olla hull linn ja ta polevat küll mil­jonär,
kuid siin olevat ta palju õn­nelikum
— vöi on ta miljonär?!
Kui hotell ; „ÄIaskässe" jõudsin,
leidsin ruumi täis peamiselt indiaan­lasi.
Õhkkond ei tundunud vdenuiik,
ennem vaene. Mees^; keda otsisin,
polnud veel saabunud jama suundu­sin
üle peatänava hnna teise hotelli
poole. „Dawson Hotel", hiljem kuul­sin,
et selle ees olevat .„Mile 0'' ja
algavat Alaska tee. .See selgus • vist
teiselpool .Raneheriat, ;kui sõitsin
mööda Mile...Seven Hundred Thirty
Tree asulast.
Dawson Hotelli sisenedes olin. nn
janduse ja sõjaväe juhtivad tegefe
sed.., '. ••
Ministri palk on ainult
valvurid ja muidugi pensionärid, kel
le sissetulek on umbes 70 rbl (|.91)
.kuus.
SelUsed' uurimuste tuleniused oh
alati olnud vastuolus valitsuse^iKt^t-likkud.
e teadaannetega, niilledesjr^fü-kögude
Liidu juhid . kinnitavad'" ala­list
elustandardi tõusu.
Partei häälekandja „Pravda", on
kogu aeg kirjutanud rasketest elutin-
(rimüstest lääneriikides,. . ülistades
Nõukogude elu ja maha tehes kõiki
mis on väljaspool Nõukogude Liidu
sinna juurde kuuluvad igasu­gused,
lisahüvitused, mis; tõstavad
palga suüremaks^ kui; onr seda vasta­vatel
ametimeestel Ottawäs/ja Wash­ingtonis.;
;
Mitte ainult riigi limusiihidv rrröo^-
sad korterid ja suvilad, vaid. ka sis­seostudeks
erikapiused, millistes.on
müüdaval kõike,. millest harilik ko­danik
ainult unistada' võib..; Samuti
on;.: sõjaväe kõrgematel jMitidei ja
tehnika alal tipul 'Olijait oma' ert-
.kauplused,;: : • :
. K u i d NõukogLvde Liidus- on ka veel
teist, liiki, rikaste- Mass —. need on
u
soojalt riides, .et ei saanud kätt',ka
; Kõigest sellest selgub, et:.Nõuko­gude
Liidus: on suured erinevused
paikades ja teravad klassivahed. .
Kõrbemasse võimuklikki kuuluvad
juhtivad parteituusad, ministrid,,
kõrgemad riigiametnikud, sõjama-iigutada,
veel vähem; joonistada.
Meeleolu kõrtsis.oli vaba:ja üks še-gayereUne;;
kaüboitüüp: tervitas mind
suure- lärmiga. Oh alles varane õhtu-poohk.
i Jälginud kuidas üks lärma­jas
Joejohistuslaual kive lohistas
iga võidu puhüi.kembeides--ja kao­tuses
-. sarjates.: .Lahkusiii . hotellist
peatselt. Kuigi ilm oli külm, olid ko­halikud
-elanikud kergemini riieta- i
tud. Nii' otsustasin :minagi: mõne:
kampsuni..,vähemaks võtta; ja just
sinna hotelli tagasi minna. Kõrtsmik
oli arusaaja mees ja ma andsin Daw-'
son Creek'is öm.a esimese joönistus-turniiri.
Kohalik hambutu ; laulu--'
kunstnik Marco^ lubas rnu-visandi^
järgi oma kuulutuse teha ja viimase!
lauluna lauldi ; Alaskasse ^ sõitvale^
kunstnikule;„Big Bad John'i" viisil
„Big Bad Ants", mu joonistamisest
ja .edasisõidust Alaskasse. See oli
nendele kauge maa taga jä paiiud
neist polnud sinna veel saanud; kui­gi
lauldi ka >,Road to Alaska't".'
Üldiselt öhn laulja kõrval sel Õh­tul
„staariks":ja teenisin päris kor-
: 23 WESTMÖRE DR.
: SÜITE 404, REXDALE,
Ont. M9y 3Y7 — Tel. 745
ralikult, vaadates rõõmsamalt Alas­ka
poole, olles alles" Briti Kolum­bias.-;
v'- ;•;
(Järgneb) • .
tegelased kes- iTaiigeldaimd , mustal-türul,
ja; -mustalt'" raha. vahetajad.
Nende sissetulekud- t>n. suured. See
on kardetav kuid tas-uv alal. • .
Need- ärimehed kulutavad kergelt
saadud raha kõrgelt elamiseks.
: Neid võib näha paremais Inturisti
hotellides.. TuTidtib nagu õleks;Jege-mist
rikaste. ameerika .turistideaä,
kes võivad endale kõike lubada.. ,
: Mehe<i hästiistuvates • ühkondades,
naised äsja iludussalongist tulnud
ja briljantidega. . '•
oMfõningad noored naised ei anna
alla riietuse poolest Pariisi või New
Yorgi ööklubide külastajatele.' '
Lauad on kaetud pudelite ja kaa­viariga,
. ettekandjad täidavad telli­misi
jooksujalu, kuna jootrahad; on
kõrged.; • ' .
Vastandina „Pravda" jutule klassi­deta
ühiskonnast, bn praegune Nõu­kogude
ühiskond jagatud. Kõrgemal
seisjad saavad lubada endale kõik
mugavused, kaasaarvatud'väärtuslik­kude
kunstikogude omamine, m
saamiseks ei - täganeta tihegi/ abitiõu
kasutamisest, kaasaarvatud röövi­mised.
;: ^:
; Alumisel pulgal on inimesed, kes
teenivad vähem kui lOO.--- rbl. kuus.
Sageli: elavad mitu perekonda koos
— jagades' üht apartmenti, seistes
tundide kaupa toidukaupluste saba­des;
ja on sünnitud vahel pikemat
aega elama ilma hhasaadusteta, ku­na
mõned vastutustundetud kõrgel-seisvad
„selfsimehed" on need müs^
talturul maha hangeldanüd;
Neil kahel erineval klassil ei ole
omavahelist läbikäimist, otse kui
elaks nad erinevatel planeetidel. Hoi­takse
rangelt kinni oma seisukohta-
STOKHOLM — Seoses Leedu Hei-singi
gi'upi liikme Viktöra Petkuse
vahistamisega toimusid' oJtupeerilUd
Eestis kolmapäeval, 16V novembrit
samaaegselt läbiotsimised' Tallinnas
ja Tartus. Tallinnas teliti iäbiotsimi-sed
Erik Udami ja Hugo Täeli korte­rites
ja Tartus Mart Nikrose kodus;.
Hugo Tael, umbes 40 a. poissmees,
Koha nimelisest Elektroöehnika'. te--
häse Teadusliku j Uurimise Instituu­dist,
oA tuntud parapsühholõogi jä
raadioamatöörina. Erik üdämilt võe­ti
ära. märkmik aadtessidega.
Mart Niklus kutsuti' 1-6. nov., tun­nistajaks
Vanemuine' tänavasse seo­ses
Leedu Helsingigmp-i lilknve Vik­töra
Petkuse arreteerimisega. Samal
.ajal toimus: •läbiotsimine Nikluse Vi­kerkaare
25, kus Mart NikluS' elab
maja teisel-korruseL ja tema vane­mad
alumisel. • •
V Läbiotsijaid oli viis. Kapten Ots
Tc^llinnast, vanemleitnandid Nielen-der
Peljadgo, Vähe, Lantsev ja veel
2 manu li s t. Konfiskeeriti ladina tä­hestikuga
kirjutusmasin ja üks vene
tähtedega masin, 5' lehte valget pa­berit
ja. 5 kopeerpaberit (ilmsqlt .
proovideks). Masinad konfiskeeriti
ettekäändel,: et Mart Niklus olevat^
trükkinud nõukogudevastaseid doku­mente;.
. ; ;
.: Läbiotsijaid, oli^"arritanüd raamis- ^
tatüd: seinapilt, milles Mart Niklus-,
on. pildistatud koos akadeemik Ä.D.
Sahhäroviga, samuti seinakomposit--
sioonotetraadist ja vangi riietu-
'sestv • *.
..MEfE ELU" ;
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast.
. ,,MEIE;ELU"
dest ja vaevalt juhtub ka abiellumi­si
kõrgema ja alama, klassi liikmete
vahel. ': y ' -'\ ..':
Võimu tipul olevad isikud ei pööra'
mhigit tähelepanu umbes :.l00 miljo-;
ni kolhoosniku ja õppimata töölise
soovidele ega vajadustele ---neile see
on vaid mass, mida võib toita loo­sungite
ja lubadustega paremale tu­levikule.
Kõik mida kommunistlik partei on
suutnud oma 60 aastase x^õimulole-ku
järgi luua, on ühiskond kus 'va-iitsevad
suuremad : klassivahed J<ui
mujal maailmas.