Meie Elu = Our life, March 3, 1978

              • iö ;EEEDEL, 3; MÄRTSIL: i\iÄRCH:3 ,,Meie Elu" nr. 9 (1464) 1978
namxajtassxxxas,
1% e p 51
Tulumaksu lehtede täitmme
Agronoom:.Qsvaid- Lepik, on mecS:|j^
Lkcs kuulub sünni ja kasvamise peo-'
j.lest. auväärsesse ;eesli põllumeeste
^_ So n•u.n i ' AVasInngiom.s t/ • Vte atas, 'e ^t -vVpe re.s se-.•- Põllun, ieeskond.' o,l i Vabas : |
Les[is neea mehed ja naised kes anci-seal
on: laupäeva- 4. skp., hommikul
. r-;anala teedele lahkunud Belts\iilc'is
234jJaDfoiith Äye. Tor. tel. büroos 4664813, kodus 759-2588 ;
~ Pensionäridele hinnaalandus.
sid meie riigi- kujunemisel
asus Cv
stabiilse
• , i. , .,. rr . c.c..>.,^. Selleparast ei. o!e « . w ^ xu. .n.e.^. •^iAnienud|ato()lanudenaine.]artu :•• , •
-., ,. • ,. . , . , — „ :,: vaikest pilku heita uhe nende ncore-i
nko.un proiessor dr. hhn.ar bmil 1 ' . ,
ima hikme elukäiku ]a läbilöömist
Tepnik. Surm'.on tulnudvSÜdameata-agaiärjelÖO-
ndal: eluaastal.: Enam miLmesugustes' elu. lipgimusl-es. .
. . -,,v •• , , , , , , Ösval Lenik sündis Eestis, Tartu-
'•ui 20 viimast aastat tõotas ta tead^' r. , ' - n i i -i •
- TTCA ••j J , .1 maal talupere pojana 13-dal- veebru-jasena
uSA Pollumajandns-denarte- ... .. : ,nno • \ i . •
• . _ . .• arikuu, päeval 1908. Elutarkust ja
pölltimajapidamisfi praktilisi tead-mi.
si nins kogemusi sai kodutalus
mangu uurimisasutustes, jätkates
. Vjljakat unrimistööd ja publilseeri-
;n-ist 'ka pensipnieas kunfsurmatun-
•Dr. E. E. Lcppiku ligi 55 aasfat
kestnud tcadusHk ja ipublitsistlik te-gevusalgas
juba üliõpilaspõlves 1923,
ijlleaegses. ajakirjas „Loodus".
Enam kui pool sellest 'ajast töötas
• l:> paguluses — viis: aastat pärast sõ­da
Saksamaal, ja 1950-ridast .kuni sur­evani
Ühendriikides. Ta oli sündinud
1B98 Jõgeval ja lõpetas Tartu Ülikoo­li
botaanika iTiagistfina 1926. Säi.see-j^
trei Rockefelleri Fondi, stipendiumi
leadušlikuks edasiõppimiseks.
Kasutas :seda .1926—29 peamiselt
Snveitsi ja Saksamaa; ülikoolides,:
kus j uurcs õppe töö vaheaegadel rei-s:
s Vahemeremaades ja Põhja-Aafri-
, kas sealse taimestikuga tutvumiseks.
Saavutas loodusteaduste doktori
kraadi T928: Zürichi Föderaalses Teh-
. njkäülikoolis.• ' .- ;
. Õpinguill naastes asus 1929 õppe-b
uurimistööle Tartu Ülikooli Põl-
. hjjTiajandusteaduskonnas, kus valiti
rjikendusbotaanika ja taimehaiguste
djtsendiks.. hiljem v professoriks,
i htlasi määrati, ta. Tairaehaiguste
töötades, raama.tutarkuši õppis ko-
.halikus ja Tartu koolides. Saavutas
põliumajandusteädlase teadusliku
kraadi. TartuÜlikooli : Põl 1 umajan-dusteaduskonnalt.
Sellega lõppes
/J poisikeSeiga, algas mehepõli ning os­kuste
Ja teadmiste rakendus. On
jõudnud praeguštni. aastatelt täis­mehe
ikka — saanud 7G-neseks. .
Rakendus tööle Tartu linnale kuu­luvate
Anne ja Jaama möisade valit­sejana.
Nende majapidamiste juhti­mine
vajas täsakäalukat,:otsustusvoi-melist,
heade teoreetiliste ja prakti­liste,
teadmistega 'juhatajat. Ömava-htsuse.
majapidamistelt nõuti,: et
need oleks eeskujuks nii,omä välja­nägemise;
poolest-ja head näha kü­lastajate,
silmile peale, selle kõrged
toodangud- ning kõigejuure ka: hea
tasuvus. Kõikide ülesannetega nende
mõisade valitsemisel .tuli Osvald Le­pik
eeskujulikult toime tänu põllu-:
mehelikule isiksusele. Ka,oskas tema
Vene ja Saksa okupatsiooni võimude
Fetroi", Biuthner, Forster. j.t.
Uued Ja renoveeritud.
Kitarrid/akordioiiid ja leised
. • WUSIKARllS;fAD '
.s. . : - üüiiiniiQe. :
Laen;*' vajadtö^e korral kasutage
.TOROMTÖ EESTI ÜHISPANGA,
madalalt laenuintressimäärasid.
Intressid arvesiatakse veerandaasta viisi' laenud on lalitised
PersonaaHaenud on laenuvõtja surma :ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud |IO,0OO.OÖ-ulatuses. - ' ^
i^::^tseiaama juhatajaks Raadil. Töö-i4s'seal
kiini kodurhaalt lahkumiseni
l'^-44. sügisel.- •
Sellel töökohal •mäletavad teda
• i-uidugi; kõik 1930-dait aastail ja sõ-j:.
päevil kõrghariduse saanud kodu-.
'n:aa metsa-; ja.põllumajandusteadla­sed,
kes kuldasid •tem|a asjatundlikke
. • U elavalt e|itatud| loenguid taimesüs-
. 1 imaatikas ja. taimehaigustes. Keva-
.• .:eti. tehti pikki ekskursioone taime­de
tundn-iaõppimiseks ja herbarisee- •
r.;miseks Raadi'ümbrusse ja Vasula
n-.etsadesse ning lõpuks praktilisi
idiniekaitsetöid Raadi katsejaarnade
•suvepraktikal.
. .Õppe- ja uurimistöö kõrval võtits
• d;-. ieppik Tartu päevil usinalt osa-
. Loodusuurijate Seltsi, 'Akadeemilise
• • P.jllümajandusliku Seltsi ja Ak£ dee-milise
Metsaseltsi tööst. Praktilisel
- ^:al organiseerias ta - kops entomo loog
Kaarel Leiusesa .kodumaist taime-:
kai tsevahendite tootmist. Oli eksper-dd;
ks Rahvastelndu juures Genfis ja
1?3S—39 Eesti esindajaks Rähvüsva-
: Põl 1 umajandusinstituudis
keerulistes aegades terve
välja pääseda: ;: •
.Teistkordne punaarmee tungimine
kodu maale katkestan 0, L ; töö kodu­maal
ja temal koos. p.erekönnaga õn­nestus
pääseda kommunistlikudter-rori
eesi
Ihiouse of luüsic Ltd.
553 Queeia St. W., Toronto 133, OP*
Tel 363-1966
Pühapäeval, 19. veebr, pidasid To- i rinda lugupidamise avaldusena liht-ronto
Põhjala Tütred Eesti Majas
oma pidulikku koondust. Oli rõõm
näha nii hulgaliselt noorte vanemaid
ja sõpru jälgimas seda noortele täht­sat
sündmust; Lippude järele mars­sisid
tüdrukud saali. Linda Roosi­puu
süütas sümboolse leegi ja luges
avamiseks Gustav Suitsu luuletuse
„Elutuli". Aime Nurmse pidas järg­nevalt
Vabariigi Aastapäeva kohase
kõne vabaduse mõttest (toome kõne
järgmises numbris). Oli rõõm kuul-a
inventuur
Ä M Ü Ü K
ne õis.
Vanematekogu nimel võttis sõna i
pr. Soostar ja tõstis esile head koos­tööd
vanemate ning juhtide vahel.
Erilise tunnustuse avaldusena anne­tati
Vanematekogu poolt ngdr. Ast­rid
Jõgile:ja gdr.' Liia Oravale kau­nilt
välja töötatud hõbemärgid, val­mistatud
just nendele, juhtidele isik;
likuit..
Peagaid : Hilja' Kuutma kõneTes;
noortel: eesseisvast Mõtete Päevast
®
Õiglase väljamüügi
hindadega
suures valikus
karusnqhkseici
esemeid
Teil on võimalik
da heas eesti keeles esitatud sügava- ja Maleva juht ngdr. Tiia Kütt andis.
u M U L i u v ^jjiõttelist ettekannet. Meie noored on tüdrukutele', üle. „võlupalli''v. kuhu
võimelised rohkemaks kui vanemad
tihtilugu arvavad.
Kõne järele anti lubadused ja tõo­tused.
Tiina .LIubel luges hellakesi
iseloomustava, luuletuse, mille järe-
, ^ l e andsid lubaduse Pia Metsala, An-amaale.
Labi elanud ndi i T-- B i r ^/? - i -n
T . , . , . . J nePedel, Tiina PedeVMonika Roose
pohitilise põgeniku raskused • \r :\ •' ^ . / ^ . / - . i 3:
• ^ la Katrin Verret. Gaidi tõotuse and-
,.:>:iises-Äoemas;
• • : \. ; j
Liu'imis.tööl käis . tal põhimõtte jä­rele,
et teaduslikud ujurimised, eriti
;:;,a rakendusteadusHkud: uurimise.d
^ .nandavad mõtte ja õigustuse üks-i
: ^ ^ tuiemuste kohek avaldarnise ja
r:.kendamise. kaudu. Tema kodumaa
perioodi publikatsioonide loetelu hõl-i.
r.ab ligi 280 tiitlit ja nende kaudu
-ai- ta liiimi laialt tuttavaks tegelike
püdlumeeste, perenaiste ja aednikku­de
hulgas. d. d • .
Ka võõrsil jätku^ dr. Ldtöö samas
>::iri.s. ja sama tarmukusega, kusjuu­res
ta ..puhtteaduslikud uurimistee­mad
ösutcj^id uut sügavust :ja laiust;
Saksamaal oli ta õilpetöösdFreising-
Weihenstephani kõrgemas; aiandus^
koolis, Müncheni Tehnikaülikoolis ja
\: USA armee tehnikakoolis. Selle kõr-
Aal jätkus tema uurimistöö ja pub-
Id seerimine, hoolimata tolleaegsest
rahutust ja ebakindlast olukorrast.
. ühendriikideski oliÜ. esimesed viis
aastat seotud kolledzhi õppetööga
üldbioloogia professorina Lõuna-Da-kotas.
Selle kestel viliiis ta^ 1953;^ja
1954. a. suveiel külalisuurijana El
•.Salvadoris. . Kesk-Anieenkas,' kus
töötas kohaliku ülikooli troopika
' uurimisinstituudis.- . • ;•
Töötas vahepeal kaks aastat, uuri­mistööl
.Minnesota ülikooli Hormeli
.mirimisinstituudis Äustinis. Ning
lipates 1957-ndast aastast oh ta.puht-
• ^. uurimistööl ühendriikide Põlluma-jandus-
departemängu teenistuses.
,-.Esialgu oli töökohaks Jowa riigiüli-
\ kooli juures asuv taimede intrödukt-
• ^lüönr instituut, hiljem aga föderaal-iie
põllumajanduslik kesk-katscasu-^
lus BeMsvillejs,- Washingtoni; lähis-
:.. tel. Esimesed 8 aastat töötas.ta asu­tuse
uute .taimede Jurimisc harus,,
pärast seda kuni elu lõpuni taimege-
,n.eetika ja iduplasma instituudis.
Jäägu tema^^liurimistööde sisulitie
vaagimine..: eri teadlastele. •Mainigem
:üksncs, et pagulasaeg lisas ligi: 150
uut.itiitlit tema. publikatsioonide.loe­tellu,
peamiselt inglise, aga ka saksa
ja eesti keeles ning ümmarguselt to-
•sinas mitmesuguses rahvusvahehses
.ajakirjas. :••
- Leinavatele kolleegidele ja sõpra-
' 6eie jääb Elmar EvLeppikust parim
mälestus kui vaimustatud ja sõbra­likust
õpeta j a s f ning suurest ja töö­kast
uurijast teaduse teenimisel.
Euroopas siirdus: viimaks Kanadas­se.
Esialgselt Ottäwasse ministri ma­japidamisse,
t ö ö selle kohal, ei' ra­huldanud
teovõimelist.', loova vaimu­ga
meest ja sellepärast siirdus To­rontosse,
asudes tegutsema ehitami­se
alal, kus töö' tagajärjed olid näh­tavad.-
Ka olid kodumaal talus ja üli­kooli
ehitusõpetuse kursus .annud
aluse ehitusala teadmistele ega oinud
raskusi kohanemisega. . : :
0; Lepik on osa võtnud mitmesu-gu
kutsealaliste j a seltskondhke or-ganksätsioonide
tööst. Noore üliõpi­lasena
astus korp! Rötaliasse, selle
liikmena on kannud mitinesuguseid
.ametkohustusi nii kodumaal ja ;pa­guluses.
0. Lepik on tuntud põllunrte-helikult
tasakaaluka, teovõirnsä ja
sõbraliku, ininicdsena ega keeldu as­jalikku
iiõu andmast, 'kui seda küsi­takse,
d, ' d
. Lepikud on loonud omale • To.ron-
\DS mugava kodu,, kus Miili oli kor­raldanud
oma abikaasa sünnipäeva,
tähistamiseks sugulaste ja. lähemate
sõpradele koosviibimise. Lähematest
oli kohal nende insenerist poeg Mart
jvoos perega. Oli tervitajaid ja õnne­soovi
j ai d ning. hu 1 k ;k irj ai ikke mee-sid:
Susan-Hölmberg, Tuula Hopp,
Kalli Hubel, Karin Jürman, Monika
Kask, Maimu •Nõmmik, Mia- Tein,
Anita Nii.tenberg jä. Elo. Väldsaar.
.Uutele gaididele andis: juhiseid jä
häid nõuandeid kaasangdr;Asta Piil.
Lipkonna juht ngdr. ;Margot Nort-maa
tutvustas kohalviibivaid .gaid-ja
skautjuhte^ ja andis tüdrukutele
üle mitmesuguseid; katsemärke j i
tunnustusi. Vanematest said lipkõn|
na juhi poolt sõprusmärgid H. Päjur
ja LI. Härm., ning kiitustvääriva
koostöö märgiks kaelarätiku voni
skm. Jaan Terts. Uudisena alsatati
n.n. K,u 1 dsüdamete Klubi, kuhu esi­mestel
iikmetena nimetati pr: Konil,,
pr. Soostar, pr. Tarum ja ,hr. Lindre..
Need inimesed on juba paljude aas-,
tate jooksul lipkonna hüvanguks tei­nud
pidevat tööd, mida tanu ega,au-,
markidega ole võimalik tasuda. Nen-dele
headele inimestele' kinnitati
Tasumine — Chargex, Master-charge>
järelmaks.
peale, tuli nimi kirjutada nendel tüd­ruku
tel,: kes kavatsevad minna.Maa-ilraalaagrisse
Järvem.etsa . (Lake-;
woodi).., •;
Nüüd algasid noorte esinemised,
mille avasid ^hellakesed, lauldes eel-.j |
seisva..Maailmalaagri laulu. Tüdru-;
kud olid. jõudnud selle, juba ära .õp--
pida ja esitasid laulu hä-šti.. Vanem-gaidid
esinesid ka lauludega. Õhtu
omapärasem osa tuli aga .gaididelt,
kes' omalopmjngüna esitasid, huvita­vaid
ettekandeid^ mis peal.tvaatajate-te
kui ka noortele esinejatele endile
pal,jü lõbu pakkusid.
Vanematekogu poolt pakuti "kohvi
ja kohvilõn-^ast, mirie juures nähtu
üle mõtteid: •vahetati.. Vanematel
paistis ofevat hea meel tüdrukute, jä
ka juhtide üle.: Leiti, et :lipkond On
teinud head tööd ning;vanematelgi
{^aistis [atkuvat tahtmist sellele töö­le
kaasa aidata. :
.Ont; Tel. 488-
lespiüamisi. • • ^ '
Kallis dOss Lepik, nii. hüüti :sind
noorena.ja hiiüävadka praegu Sinu
sõbrad. Sinu laialdane sõprade pere
tervitab: Smd. ja Su juubeli, sünni-:
päeva puhul soovides õnne ja korda­minekul:,
Sinu ettevõtmistele tuleviku
aastatel! d :
Pluribus annos!
:'- G.Paloots :
1978'.. aasta Toronto Ülikooli inter­naatide
käsiraamatus (12 Ihk.): on
andmed ka Tartu Collegc'i kohta.
Ül i õp i la st e 1 s op vit a t a k sed i s i kl i k u 11
ühendusse astuda Tartu College ,bü-
^ ., ^ V . 1 -• roona, kuna College õn eraettevõte ja
Statistika naitaib, et Kanada soia- . 7 ^\ ^ j - n r
. , , ] . 1^ ei ole otseselt seotud ülikooliga,
vaes on :12a kolmäis mees kaptemau- x,--.- ••: ^ . T .1 i.
, ,.•: , , :,., . Käsiraamatut: levitatakse umbes
kraadis. Kanada sõjaväes on kokku(....r^v,^ ,> r v- j ^ - i • "
-,oo//- • • 1 bOOO uükooli kandidaatile ja seeon
78,866 mees- ja naissõdurit. Ka: ma- , : T,. / ^ „ ^ •,. :\ ^ • .
1 i i-1 •- ,1 • 1 T, • hea Tartu College i tutvustamine,
lorite, kolonelide ja 'kindrahte ai-v, „ f - d •• A
^ ••: " d .-• •-• . 1 , Puuduseks on, et ei ole margitud
on Kanada sõjaväes tohutu suun
Kuid leitnantide arv on tagasihoid­lik.
/-d; •.•••:• .".'d:::-
SUUSAOM SUÜSÄKOMPTLEKTm: . ; ; -
näiteks l^rraJHickrory põ ja lingo äärtega SPEIT-KIM.
Puusuusad $54.90 (178.90). Sirius glassBbre suu-saköraptlektld
$89.90 ($^127.90)
SUUSARHETUS 30% hinnaalandusega.
SUÜSÄSIDEMED:iraed. Y ^sidemed $2.50'), .::.;
pruugitud $1.00,
^ .::IITTÄLÄ.klaasid 20.%,fiinnäalandusega./.'.
iK' HÕBESÕRMUSED ja KÕRVARÕNGAD 40% hinna-alandusega.
TERÄMIT tereeniiigülikonnafd 20% Jiinn^^
SOOME .PUSS ja FiLEENbAIX:30% Innniaalandusega.
XZSHAMFUÜ .poole, hinnaga, d d,,
Sisenes Brooklynis olevasse Mc-
Cabbini rnatusemaja kabelisse on
vaikus rõhuv. Ärigitsust suurendab
veel mitteküllardaselt valgustatud
ruum, Ühe seiria äärde .on asetatud
poolavatüd kirst. Selle kinnisel osal
on mõned pärjad ja lõikelilled. Pare­mal
— jalutsipoolsele põrandale, on
EESTI SIHTKAPITAL KANAMS
• • MEIE ÜHISKONNA •
;.:; TEENisTusfeš.;
.;::;::':;,. EESTIMAJA:; V:
958 Bi:padview Ave.
Toronto. Ont. M4K
:paigutatud vaasidesse valged krüsan­teemid
ja pärjaalusele- üksik pärg.
Piik suunatud puusärgi avatud poo­lele,
j äävad silmad peatuma laliku-hule,
kes riüüd^ sammub Manala ra-^
^ d u . : / ' . , d . d v „
.. .Kadunu viimaseks •tervituseks ei
põlenud küünlad ega. olnud auvalvet.
Nü lihtne oli kirstupanek: :
Seda:lihtsust ei aidanud pehmen­dada
praost Aleksander Hinnö,:ma-tusekõne,.
Vabadussõj.alaste Ühingu
juhatusliikme HamilkarMengeli. ja;
Nevv :Yorgi Eesti Meeskoori abiesi-mehe
Leo Meigo järelehüüded.
. Äga ometi seal kirstus oli tükike­ne
Eestit, Sea:l oli mees,:kes"Omariik­luse
kujundamisel kandis määravat'
osa. Seal^pli diplomaat. Seal oli kir­janik.
Ja: seal oh Vabadussõja, san
gar leitnant William Tomingas . . . .
Matuse talituse lõppedes tekib taas
ängitsev vaikus. Ja vaatamata se,ile
le, et väike kabel oli matuselistes
tulvil.., d '
Matusetalituse lihtsus ja tuhasta
mine oli William Tomingase testa­mentlik
soov. Lahkunu viimast soo
vi täitis rangelt ta leinav abikaasa.
' d ::'d. ' -Hamilkar Mengel
-^Reedel, 3. märtsil kohvik .^Crepes"
esti Majas kl. 7.30—1130 õ.
•jlr Reedel, 3. märtsil Kaiev-Estierine
pidu tartu GoUegels algusega kl.
8':Õ.:'- ;.-d':-'-; ^
^ Laup., 4. rnärtsil Eesti Noorema
Põlvkonna Nõupäev Torontos Lord
Simcoe Hoteliis algusega kl. 9 h.
Šühäp., 5. märtsil E.K.K. stipen­diaatide
kontsert, algusega kl. 2 p.
St. Lawrence Centre Town HalVis.
^ Pühap., 5. märtsil „teismeliselau-kid"
Baptištt KogUdUses algusega
kl. d õ. •
Pühap., 5. märtsil„Sõnasild Kodu­maale
1978" Eesti Majas algusega kl.
3..p.l. ': ,.':'V
ižr Pühap., 5. märtsil Varia-Andrese
kiriku 100 a. juubeli-jumal^teenistus
algusega kl. 11 h.
^ Laup., 11. märtsil Hamiltoni Eesti
Rahvatantsu Rühm „Kandali" 20
College'!- sidet eesti ühiskonnaga ja,
leesti üliõpilastele. on ainukeseks
I märgusõnaks',,TARTU". • :: , d.
Kuna algus on tehtud siis võib loo­ta;
et 1979 aasta käsiraamatu välja­annet
vjastavalt täiendatakse.
Samuti on esmakordselt Toronto'
Ülikoofi hoonete ja maaala kaardil
Tartu College'i,hoone, kuid seda kir­jeldatakse
ainult majas asuva Hari­dusala
fakulteedi asukohana ja isegi
CoIlege'i nimi on väljajäetud nimede
registrist. Antud informatsiooni puut
dulikkuse tõttu võib: jääda arvainine,
et see hoone kuulub Toronto Ülikoo-
.-Aeg.
Teeme uusi ja parandame vanu,, sa?
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
Kuulus, spioonide ,,tsaar" John
Barron arvestab, et ajal, kus CIA or­ganisatsioon
on terava kriitika ai
suureneb KGB haare USA mandri
Alates 1972. aastast on KGB agentide
arv USA-s poole; võrra suurenenud
üSA-s arvestatakse praegu 800 KGB
täisaaenti. N. Liidu spioonide arv
aastapäeva ball algusega kl. 8 õ. läänes, kes teotsevad diplomaatide
Royal Connaugh hotelli ballisaalis,
112 King St. East.
^ Laui3.,; 11. märtsil „Kalameeste ke­vadpidu"
Eesti Majas algusega kl.
7-õ.-vd .
^ Pühap., 12. märtsil kannatusaja
kontsert Vana-Andrese kirikus algu­sega
kk 4 pJ. ^
lör Laup., 18. märtsil Toronto Eesti
Segakoori „Lõbüs laupäeva õhtu"
Eesti. Majas algusega..M..:7.õ,
dešign products ,2584 Yonge St. 488-7272
288 Danforth Ave. 466-8001
Räägitakse eesti kccIt
Viimasel ajal. ondpa'gidaski;rj'andus
ui vii assimileerimisvas tas t ma ter j a-k.
Rootsis: pofe rootsiane ;hea. Amee­rikas
ei: kõlba arneeriklane kusagile.
Mina olen aga; õnnega koos. Valisin
endale kõige, parema maa rnaailmas
Aü sträalTa. Pean ütlema, et inime-
Feari ütjcma, et minu tähtsus kü- ;
las kohe tõusis.. Isegi . võõrad, 'kes
muidu ükskõikselt mööda läksid, te-}
retasid mind ja ajasid paar sõna; jut­tu*.
Kohalik lehtki tõi. oma juhtkir­jas
ära selle loo ja lisas lõpuks, et \
kõik austraallased peaksid olema
äärmiselt õnnelikud, et nad on saa­nud
endal b väärtushkke inimesi, kes-nende
kultuuri nii rikastavad!
Tundsin ennast nii kodudena,; et
jätsin oma kaasmaalastest sõbrad
sinna paika ja ei tellinud enam eesti
ajaleht^gi. Ohn ju nüüd ühevääriline
kõige paremate inimestega: maail­mas!
. :
Kõik oli korras, ainult kõrvits võt-;
tis.;järgmisel aastal - teise kuju. Värv-gi
polnud ;enam nii ilus. Keetsin kull
täpselt sama retsepti järgi, kuid kõr­vits
ei olnud'enam kõrvits. ;Mitte ei
saanud aru, milles viga seisis — ome-^
ti keetsii-i „continental" äädikas. :•
Kolmandal aastal oli lugu veeTTiül-:
lem. Kõrvits võttis täitsa pumpkini
:värvi; ja.ku)u. Kole; hale oli teist ^^a--
data. Mekki: oHdsamasugune lääge.
Olid siginenud ka kui jänesed ~ terd'
sed on siin kõige paremad maailmas,.
Kui nra;. ka nma püsti ajaks ja
püüaks selgitada, kes ma kunagi
olin,. nagu seda teised tee\^d, pn loo-mulik;
et mind ei sallita. Peab ikka
oskama olla. oma seisuse vääriline.-
Olen liTittööline ja mis õigus on mul
ollagi muud. Kui: oled Roomas, tee
nii nagu roomlased teevad! See oh­uks
väga õpetlik ütleniine.: K u i ; mä
jalTe Eestisse tagasi lähen, eks ma
ole' seal jälle majaomaniku proua.
Siin on mü! aga kergem läbi lüüa
lihttöölisena. ;Mune on :isegi. kõrge­mast
ringkonnast tuldud ütlema, et
olen assimileerunud. Kuid mina olen
omadega rahul ja mis teeb ühe ru­mala
inimese ütlemine, minu hari­dusele!
. [
Ainult :üks:asi on mind- mõtlema
pand. Nimelt: kolrh aastat tagasitel-:
lisin ma Euroopast kõrvitsa seemet;|^'^ oli neid: tpis. E i jäänud ;muud
See :;kõrvits siin ..on niisuke .imelik.;! " ' ^ ^i^i viska minema'—^ pofe teisel
kaubandusettevõtete jalennulnnide
ametnikena arvestatakse lO.OOO-le.
Prantsusmaal loetakse 500 KGB täis-koölitusega
agenti. Ka Venemaal on
KGB võiiti 'tohutult suurenenud.
,MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.'
• :. . :;'.... ;..
Pole tal õiget välimust j a sisugi on-lääge.
Panin, seemned kasvama ' ja
minu suureks - rõõmuks sain kaks
maailmasuurt kõrvitsat, terve küla
^ustraalased " käisid : mu kõrvitsat
vaatamas• ja. imetlemas. Isegi küla­vanem
oli sellest kuulnud Ja tuli vaa­tama.
Kui kõrvits >šai; küpseks ja
keetmine käsil oli, kutsusin; siis kä
terve küla koos külavanemaga. korr
vitsat maitsma. Küll kiideti ja limp-šati:
keelt! Külavanena pidas koguni
pika kõne ja ütles, et talle on väga
suureks auks asjaolu, et tema küla
on rikastunud nnsuguse kõrvitsa võr­ra.
Panin kõik/ seemned d roosasse
ümbrikusse ja jagasin need igale ko- ütles,
ha
sisu ega nagtd •: : • ,
Ühel .päevak tuli. külavanem oma
amet.mundijis mulle ;külla, lai naer . :
näol. Ta patsutas mulle; õlale ja üt­les,
et noh, teie kõrvits on nüüd õige
pumpkin. Meiegi:. sööme ^eda nüüd '
isuga; nagu vanal.heal ajal. Pean üt­lema,
et tegin hea jobi — ei võtnud •;
rohkem aega; kui kolm. aastat. Suu­red
ninad seal Ganberras ikka mur- :
ravad veel päid, kuidas välismaalasi
assimileerida. • Vanamees koputas
rinnale ja lausus, et jtema käest peak"
sidlneed dioodid nõu küsimad ' ^
Olen mõtelnud, mõtelnud ja,mõ- •
teluud, kuid ikka ei saa aru, mida ta
Maret („Meie Kodu")