Meie Elu = Our life, March 3, 1978

              ,Meie E W ' 9 (1464) 1978 REEDEL, 3. ?
Eesf i s
ase
a
Leedu Hei-
Petkuse
peeritud
novembril
Tallinnas
iäbiotsimi-aeli
kõrte-ase
kodus,
poissmees, •
ehnika t2-
InsliluLi- '
holoogi ja
"amiU- võe-
'2a.
nov. üim-vasse
seo-
•kme Vik-ga.
Samai'
'ikiuse Vi- •
iklüs elab
•ma. v a n e-ipten
0-is
a NJelen-;
•V ]a vcei
adiria rü­üks
vene
alger pa-filmseit.
1'Kskeeriti
t'S olc\au
•id; dükii-
• raami^-
t^^iklus .
nik A. D; ;
'omposii-riiciu-
•
,e- oma
E L U "
biellumi-.
iiikmeie •
^i pööra.
)0 miljo- '
töölise
neile see '
loo­male
i L i -
artei on
imulöle-kus
"va- -
^ed kui
ä
-K 3i
-•FRIDAY, MÄRCHJ
Eesti Kunstide Keskiise stipendi­aatide
kontsert 'koos' Aiargus Lee
kunstinäitusega pühapäeval, 5. märt­sil
algusega kl. 2 p.l.: St. Lawrence
Centre Town Hallis tõotab kujuneda
huvitavaks noortaidurite esinemi­seks.
Keskseks ürituseks b n kirjanik
Tammsaare sünni 100. aastapäeva rõ­hutamine,
kus kõnelelD Salme Ek-baum
teemal ,,Naine Tammsaare loo­mingus"
ja tekstilise osa .ešifu'^el
Valve Andrelt ja Lydia-Vohult. Seo­ses
sellega esitataksb lühilavaslusi
Tammsaare aineil Anne Tülli, Harry
Mürki ja Allan Tcderi Ipoolt.'
Muusikalisejs osasVesinevad eelmise
aasta stipendiaadid noored: Rby Ma-dalvee
ja Nora-Mall Kerson Hinde-mithi
sonaadi esimese osaga; Roy
oma kompositsioon trio ftöödile,
klarnetile ja. tshellole ..(Roy Madal-vee,
Elma Miller ja Miehael Joze-fackv),.
miS: saab esiettekande. Pee­ter
Tammaru esineb pianistina; ja
komponistina, kandes ette Llsztl ja
Cbopini kui ka oma värske •tshello-sonaadi
koos Miehael Josefaekyga
Toronto Muusikafakulteedist. .
Teistest noortest pianistidest esi
nevad Tiina A4itt Chopini Sherzogä
Karen Viinamäe H.'.ETlefi „K:ellad"
ja Tarmo Teng Stone'i Rapsoodiaga
Esmakordselt kuuleb publik Viiu Va
rikut oma hinnalisel Itaalia kontra
bassil. , Rüsemarie Liiiidäu esitab
kontsertlaule.
Seitse,noon viiuldaja! (6—9, a. v.
Do-Re-Mi õpperingist Nora-Mail Ker-soni.
juhatusel näitavad, oma õpitud
oskusi soolos, duetis Ijafa caDpella
. kandes ette eesti rahvaviise. Lõpuks
rõõmustavad kuulajaid „Hamiltoni
Helletajad" Olav K9pvillemi juhatu
sel paari palaga.
Programmi vaheajal toimub ka
: iga-aastane E K K 'kultuuriloridi lai
reaalide ja Eesti Kunstide; Keskuse
. stipendiaatide teatalvaks ' tegemine
sa
eo
Kunstnik Margus Lee oma ateljees.
i Skautide Malev Kanadas kor­raldab
igal aastal, salkade vahelise, ki-
; rivpistlüse, mis; sel aastal on kahe-kümneteine.
Võistlus kestab kolm,
kuud ja. lõpeb jüripäevaks. Võistlus-! ^
alad erinevad aastast aastasse. Käes-
'olevai aastal tutvustavad; kanada
J .sesti poiste salgad endi tööd ja tege-:
' ' f v u s t E e s t i Skautide Malevale ühend-l
riiges. Selleks • saadetakse võistlus-1
tööd, millede valik on-vaba, üle pii­ri
USA-sse," kus neid hindab skm:
Randu Kaseläan. Pärast hindamist j
võivad Ühendriikide skautüksused
tutvüneda kanada poiste töödega.
Võistlusmaterjalid viiakse, eeloleval
suvel Järvemetsal (end, Lakewood)
toimuvasse „Koguja II" maailma-teagrisse,
kus toimub- mitus. Kui
Kanada üksused tulevad laagrist ko­ju,
võtavad nad võistlustööd kaasa.
. Võistluse tagajärjed tehakse Kana­das
teatavaks, nagu igal aastal, jüri­päevaks,
•'vastavalt skm. Randu Ka-selaane
.otsusele Ühendriiges. Võist-luse
rändauhind .i,Põhjakotka" lipp-antakse.
parimale salgale: üle jüripäe-va
paraadiL • ;;
Salgavõistlüsest võtab osa 14 sal­ka.
- :
!, sauncs, supeiDds-seiBii,
seltskondlik© riiumidejn^^
ja
Samas jnüüa 3 EHITUSKRUNTI, varust^ .ibuhta ja .
mustavee torustikuga. Informatsiooni küsida tel 281-1792,
i^ston Rd. Scarboro, Ont. MIE 4YL
• :EESTI' ABISTAMISE KOMITEE. JUHATUS.;
ILMUS
ning auhindade üleandmine. ! Margus Lee kommenteerib oma
Samaaegseh toimuv Margus Lee loomingut . järgnevalt: „Need on
kunstinäitus; jääb/avatuks kuni 11.; spontaanselt .^maalideks^ muudetud
märtsini esmaspäevast reedeni'kella ; tunded ja reageeringud, minu enese
;li.00 kuni 5.00 p.l.. , | mõttes hetkel seisatuvad momendid^
• ^ ; • ; ;;i:formuleeritud värvis ja vormis. Nad
.Margus Lee lõpetas Toronto- Col-: on kõik erinevad ja-kordumatud.
;lege;of Arfi Advertisingu osakonna- Tean, et nad on nauditavämad;dis-
1971 a. kiitusega ja $1000 rahalise- au- tantsi pealt, kuid maahnriise ajal hu^
hinnaga. Ta töötab ra;kenduskunstni- j vitab mind rohkeni mis juhtub v^äi-kuna,
kuid omades tugeva kujutav-i kestel, nelj.a ruuttolli suurustel äla-kunštilise
kutsumuse on ta jätkanud jdek:— Samuti iga pintsHtõmbeoKia-loomingulist
joonistanaist; j a maali-pära, iga vormi, kuju ja . te
mist millest ta nüüd; esitab -valiku ; koos J3inna textuuriga andmas tervi-iseseisva
näitusena akrüülmaalis. i kut." -
Toronto E. S. Täienduskooli Eesti Vabariigi 60. aastapäeva aktus toi­mus
20. veebruaril Eesti Majas, kus suur saal oli tihedalt täidetud meie
kolme generatsiooni esindajatega.;
Aktuse tseremoonia algas pühaii- külgi nad selle mahasurumisel kord
kult lipulerviiusega,. millele järgnes ka 'taganesid. Väike'salk noori, kes
ühine-lipulaul. Pärast ^ipulaulu esi­tasid
täienduskooli ;ppilased., lavalt
meeldivaid isamaalisi laule:. ^Kodu­maa
tammed" ja ;,Noorte laul". Lau-,
ludele järgnes ' koolinooruse poolt
esitatud põimiR:- „SüdaiTies on isa­maa"
Põimik oli patriootiline, elee-gilise
aialoon 1 ga,, millest. põimus 1 ä-bi
juhlmõte: me kuuluiille sinule,
Põhjamaa kargus, sinule Kalevi pä­randi
hardus..... ; | ;
Koolikomitee esimees H. Luppler-vilas
koos\iibijäid ja- teataS: Moortc
Aasta raames toimuvaid sündmusi
täienduskoolis..
Kõneleja tuletas meelde, 'et .60. aas­ta
eest eesli rahvas algas ise oma
saalust juhtima. .: Kolm :;põlvkönda
võitsid, me Vabadussõjaf kus vahvu­selt
eriti 'välja paistsid, meie tolle­aegsed
noored. Need nooi-ed ehitasid
üles Eesti Vabariigi. Siinsed .noored
on mulluste noorte järeletulijad.^
Nüüd paneb eesti rahvas kõik oma
lootuse uuesti me noorte.peale, ka
noored andsid tänases põimiku ette­kandes
oma • tõotuse ja, usu .eesti
rahva ia riigi paremasse tulevikku.
• Publik kxiteeris -noorte ettekan­deid,
kui ka H. Lüpi kõnet tugeya
aplausiga. ' '
Järgnes A. Lavignacl „Sonatina";
esitatud. kla\eril õpilase Linda Kolli,
poolt. • ;
Aktuse kõnelejaks oli endine koo­lijuhataja
— direktor Oskar Paas.
Kõnetooli astudes ta ütles, et siin
näete meust, kes on: 1 abi e 1 anud Ees-ti
Vabariigi sünni; Vabariigi tõusuaja
kuni la vägi\'aldi;esse surmaunne su­rumiseni,
Pneie põlise vaenlase poolt.
0. Paas kõnejes huvitavalt ja kaasa-kisku\'
alt peamiselt oma' mälestus­test,
tunnetest ja mul.iejest meie'ise­seisvuse:
ajast. •
Noore. 17. aastase Kuressaare güm­naasiumi
õpilasena ; astus la vaba­tahtlikult
Vabadussõtta. ,Niiih.es 1917,
:-:a. Vene rcvolutsiooni,, kerkis tema-ja
teiste eesti noorte rinda palav
soov \'abL".tada Eesli; võõra .võimu
•ikke alt. Kuigi tülaj.almjõni vanem
.kahtles, .kas buudame nii-suure.'-nras-
Seoses E, V. aastapäeva pidustus­tega
tõi „Türonto Suri" esmapäeval,
27-dal .veebruaril E K N väliskomisjo­ni;
abiesimeheA. J.- Kala kirjutise,
-kus märgiti muuseas järgmist: „Ees-ti,
üks .kolniest Balti rahvast saavu­tas
oma iseseisvuse'taastamise 24-dal
veebruaril 1918j kuid kaotas selle jäl-
. le - I94Ö, kui vastavalt Molotov-Rib-bentrop
paktile Venemaa pkupeeris-
Konservatimde parlameirdililge
Torn Gossitt juhus kohtumiriister l
J. Blaisi tähelepariu sellele, et vaata­mata
13 N. Liidu kodaniku väljasaat­misele,
on Kanada Ratsapolitsei and
metel vene spioonide aktiivsus, kes
pn Ottawa vene saatkonnas tegevad
diplömaafrdena möödunud nädalatel
suurenenud. T. Cossitt küsis parla
mendis ^öhtamiriistrilt, millal kavat­seb
valitsus need ülejäänud vene
spioonid Kanadast välja saata. Ta
tõi ette, et Kanadas on praegu viis
Moskva suurettevõtet, kelle kapital
ulatab üle 20-ne miljoni. Šedä raha
kasutatakse spioneerimiseks ja ka-nädlaste
mõjutamiseks ning kommu­nistide
upitamiseks juhtivatele koh­tadele.-
HfRyANfKrr.
Romaan 232 Ihkr
' ffind tellijaliikmetele: brosh. |5.90; köites .|8,(
Kaanehiiidmitteiiikmetele^brosh. 18.00.; koites 110.50:
Poolšari (6 raamatut) brosh. 133.00; koites $46.00 ^
Sari (12 raamatut) brosh. 164.00;, köites ;|89.00 '
Esindajad: A. Viirlaid, 65 Glen Davis Gres,, Toronto, Önt^^^^^^^
1X7; Estonian Publishing Co., „Meie Elu" 958 Broadview Ave., To­ronto,
Ontario, M4K 2R6' V. Kokla, 86 Stirling Ave, N., KitGhener,
Ontario; E.Kivestu, 588 Westluke Ave., Montreal, Q
484^0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; 0. Laaman,
1415, 28 St. S. W,-Calgary, Aita T3C 1L8; V. Lenk, 511 Lawsori Rd,,
London; Ontario, N6G1Y1;H. Lille, 1 Eriksdale Rd., Etobicoke, Ont.
M9e 2B5; W. MetsM, 6 Dawn Rdl, St. Catharines, Ont 1^1^ 4M6;
Mrs. L. Normet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. L8L 2G1; k. Pik-ker,
3876 Pandora St., N. Burnaby, B.C.; U. Veedler, 47 Kent Ave.,
Sault Ste. Marie, Ont.; V; Spargue, 2313 Samuel Drive, Ottawa, Ont.
•••'KIG 3C3.:'- •
esiinees
oh. olnud mitu ood magamata, l o i , , , r, v.- - - i - l i ^ - . , i ,
V • •; , ' — u -1 . kolm Balti ruki. Mõistes range tkik-kommunistide
voimuhaaramiskatse , V; .• .. ..... ^ .
ka Venemaa agressiooni ja impfno-.
lismi Eesti Toronto ühiskond pühit­ses
. pühapäeval, .26-dal veebruaril
nii' 1L.II.-ü n h idas, vastu panna,.
Ci • Nane-iuiii sciicv^ uoored, vaid võt-h;;;
cl ^\-o!t;!;;--'--^l VLir^adussõiaš' suirre
';NiL;-;;TIi- iii \'aPrLIsega. 0sa.. Noorie
]i:L-i:i!d; Vka':'aji:[isi'
. • Kui;-.'jiVL:Js;ü ; Mui'Ky
Saaremaal puruks.;
•peale Tartu rahu : 2. veebr;: 1920.
näitasid eestlased, et nad suudavad
paremini; Eesti majanduslikke res-surse
ekspluateerida, kui.; võõrad.
Eestis elu oli tore. Ei võinud võrrel­da
tsaari: ajaga või praegusega. ;Toi-tu
oli rühkem, kui vaja, keegi.ei kan­natanud
puudusi. .Hakati uurima
Eesti tähtsamat maapõue vara .—
põlevkivi. Asutati kaevandused ja
õlivabrikud. Tekkisid uued tööstus­harud.
Eesti elu arenes meie iseseis­vuse
ajal suurte sammudesa igal
alak .,;•"•/••.•..-.;: • .;'.•; ";'.-;':^
Kuid 1939 a. algas. 11 Maailmasõda.
Nüüd ei suutnud meie noor, elujõu­line
riik siislvi nii suure ja toore üle­võimu
vastu, seista. Meie vastupanu
oli; võimatu._Tuli vastu . võtta rusuv
okupatsioon.;
Siiski ei" saa keegi kustutada aja­loost
meie 22. a. iseseisvuse aas-
-taid. ;
Nüüd on meie noorte kord valvata,
et Eesti- saab uuesti vabaks. Ajalu­gu
tehakse sadade aastatega! Olgem
valvel noored! -Meie, eestlased,; aita­sime
ka naaberriigil Lätil võita oma­le-
iseseisvus, ohme tublid sõdurid;
; Ma loodan, et Vene türannia ei
kesta kaua. Seda maad peab võitma
seespidiselt..
Soovin õnne ja;õnnislust meie rah­vale,
et Eesti Vabariik tõuseks uues­ti
kui Föhix tuhast. •. ; ^ ,
Järgneval t külasid:• klaverilt\ hoog
salt võluvad 'helid, i^ängis Monika
Pint Douglas ;Abbotti;,,Saanieõit''./
Koolijuhataja Henn Ründvja tänas
esinejaid ja lähendas, et ees autoöli-del
istuvad käesoleva, aasia .lõpeta-
.iad.H;Ründva esitles lõpetajaid, ku­na
nende klassijuhatajad 'E.'Kuusk,
H. Leivat; ja E. Rüdmik kinnitasid
lõpetajaile rinda hõbedase ;]opumär-
"ti-; • ^ ' •
Tänavused koolilõpetajad on:: . ;
Tracey Girolami, Süsanne Holm-berg,
Jan Hopp, KrisLa Jürimäe,.Too-mas;
Kaid, Ingi-id Kivi, TjudavKolli,,
Toomas Kolli,; Erik "Konze,'.Hillar
[:a;ne\x)o!, Ai-ne Lepp,;Andres
Möödunud nädalal toimus Ontario
provmi lamenc kokkutuleku
KonservaHivide partei
puhul .suurem vastuvõtt;.asekiliberne-ri
PaulineM.McGibboni poolt Onta­rio
parlamendihoones.- Vastuvõtule,
ohd kutsutud ka rahvusgruppide esi­mehed.
Eestlasi esindas ;vasluvolul
Eesti Suusaklubi liikmest Robert ;£?stlaste Kesknõukogu Kanadas esi-
Toronto; ülikooli aulas oma .riigi • 6.0-
dat aastapäeva.;
Eestiased' ja teised venelas[-Q poolt
orjastatud rahvad peavad rasket
võitlust; ühe tänapäeva kõige . eba-inimlikuma
agressori vastu. Sellest
võitlusest saab kasu kogu vaba maa­ilm,
sest alles hiljuti saadeti Kana­dast
13, vene diplomaati väljä.' Se(!
Pühjuslab küsimuse, et m.llmc rah- 24-sek.-Ees on veel" kosu; O.ntai
vas on jargmme, kes kaotab oma
iseseisvuse. Võibolla isegi 'Kanada?' •
Vellendist on selle talvega kujune-nud-
Lõuna-Ontario parim murdmaa^
suusataja. Tema ajad viimasel ajal
on olnud võistluste kõige kiire­mad.
Lisaks kuuele eelmisele esiko­hale
võitis 19-aastane Robert püha­päeval
;Braeebridge'is 700 osavõtjaga
toimunud Langläufi. Tema .aeg .18
km distantsil; oli '54 min 5 sek. Teise­le
kohale tuli just Soome, reisilt ta:
gaši'jõudnud Ken Hawthorn 54.miil
io
meistrivõistlused;; Midlandis ja .siis
Põhjä-Ameerika AL V . i980 a. olüm-piaradadel
Lake Piacid'is.
mees Li. .Petersoo, keda. peaminister
W. ;Davisc juuresolekul esitleti ase­kubernerile.
Vastuvõtust võtsid osa
j5arlamei-K.liliikmed, kõrgemaid riigi-,
ametnikke ja.sõjaväelasi.;,.'
on
• H i l j u t i ; leidus -ajakirjanduses .tea­de,
et. konservatiivicfe partei juht Joe
Clark märkis ühes oma kõnes, et kai '
konservatiivid saavad " voinuile, siis
nad 'kaotavad ;mi^n-iekulttiuri, mi- .
uis teeriumiNüüd ki r j ulas „ToroiT.f.O
Sun'is" 27. veebruaril loe Clark I LK
•gejakirja,;kus ta märkis, et la ei k.v-vatse
milmekuituuri ;ministeerii:mi
kaotada, mis haarab; ühel või tei:')el
vijsil ühe kolmandiku kogu Kanccia.
raIn:asl,• kuid ta; kri 1 iseeris seda \ .MSi
kuidas; P. .E. Trudeau 1 iberaalide va-litsus^
mitmekuUuuriseks otstarbeks
toetusi jagab ning ta kavatseb seda .
ümberkorraldada ja kogu süste^;:u
parandada. : ^ ,
. UI
Seoses oma pastori K. Raidi sünni­päevaga,
korraldal? Toronto Eesti
Baptisti • kogudus piihap;, 5. märtsil,
kk :6;Ö0, Raidi 1938-1940. a; loodud
lauhide ja palade õhtu. Q on te­gevad
T.E.B.K. segakoor ninginoor-tekoor
P. Kaupsi ping;A. Hanslepa
juhatusel, alt A.Kaups, autor Isel-lol
ja ;Ch. Kipper klaveril. Lisaks
loetletuile esinevad õhtul kaks kodu­maa
kirikukoori helihndišiatuna.
Aastatel 1937-1944.; tegutses K.
Raid Nõmme' Baptisti Koguduse se­gakoori
j ubina, mil ajal ta. ka kaf se-tas
komponeerimisega, kirjutades
terve rea laule segakoorile, mille sõ­nade
autoriks on mitmel puhul ni­metatud
koori':lHkmedM.;;Kalvik, E.
Kõrma, M.. Orav, L. Av.er j.t. Kaks
neist „Hõõgamine" ja „Nüüd pa islab
kaugelt" on aastate jooksul kodu-iiiaakiriklikkudesringkondades
pea­aegu
ülemaaliselt lauldavaks saanud.
5. märtsi õhtu kannab ;nimetust
,;Teismelise : laulud" Ja ' sellele on
kaaseestiased lahkelt kutsutud. Sis-sepää.
s vaba.
1.
.1.-
.n'üi-ti:.a..-
i.-VJHJ •;vlv.:.!';uaid-u;i;-v;äd,
•0:i' ,A-i:\Mil:ihe ka-nts Lihi
i e k K i s iiõiskamirve.; ..kagi!
• Torontos viibis möödunud nädalal
Kanada, konsefvatiivide e'rakorinu
csimcos',;-parlamendiliige Robert C()a-
Need, kes' küiasiäsid alles, hiljuti.
Hiinat räägivad,-et seai on ammu
änieti^t tagandatud USA president;R.;
;Nixon ikka veel .ainukene USA, presi-| - senini nuuclusid jSoveti' lennuliin!--
dent,; keda nad austavad-ja.;kellest; del. 1. ja 2.;klass. Nüüd on;.ka Sü\-li
.nad kui Hiinale sõbralikust, mehest .i-i-iassidcta- • ü h i s k o n n a " ' •-lennuv.id
meeleldi raägivadv •; ; • ; •. ' ; ; ,/ klassilaiud.; Soveti ;^ lennuliinidel . A a . '
- . • .- ^ -'-. - • ; ' -' • ' • • . . ; . - •;'.;- ' .- • .kendali.i.. klass, Lus; reisivad' N. Lii-korraUnereferaatõhtu
toimub nelja-j ; , „ - ;;„; 'dadiploma kõrgemad Rõja\le-päeval,.
16.. märtsil; Jaani koguduse / J" VCSrter T€8nC8b.fT!8l«^a ; lased;, arstid, kuid eriti; KGBkõ;ce-seUskondlikes
ruumes-. Kavas.on dr. • :VQifluslotinukeid ' 1 '"'''^^^^ ametnikud. Arvatakse, ei pea
Liivr Kasak-JamesT ettekanne tee-l.^ PöSofiJi^AliP j k()ik;väl!smaadel asuvad kauba!;.. :.;3
mai: ,Lõunamere saared — muljeid i KgipTMSeie i a k ü l e o l s e v a d isikud oinavad KGB
Üus-Meremaalt,' Tahiitist, Tse;.lonislL President J. Carter otsustas m u u a koolituse ja vastava aukraadi. TÜ-ja
Balist." / | Fgiptusele 4,8 miliardi >t \ õ i t h i ^ - ronto piirkonnaSj on vähenialt 2 .'S)>
Ettekannet kaunistavad ja täienda-lennukaid. Samal ajal muuak,e par^- vc-ti niüügikeskust, kus' o n küin ;ve-wad
vär\idiapositii\id kalKl ekraa-i moid-lennukeid Iisraeüie ia Saudi- kv)nd ametnikku. Need inüüvad \ . Ja
Araabiale. LennukimuuL>ile- Egiptuse- vähe oma kaupasid'.^anadas, ;.. ~[
1e ori suur vastuseis ivongressil. .50 kvaliteet on-)halb... Kirjutatakse;''.t
pae\a' jooksul on ;presidendi ..otsast.' need •.keskused.- tegelevad, peami-vit
ml.
Kogunemine kohvitassi juures ala-ies
6 43, ettekande algus keli 7.30
Kõik on teretulnud'.- voimaiiktüiiistada. 1 aurear.dmelo kwmmiscaa.-•
Erik Luiker,; 1 hi')nias; Mandra: JLila
\L*s:;k:;,0(jna \Lii!p/M:hkei;Afc
b.Y'k, ICristna; Nei^s,/Erika: N i i i . E r ik
fes. - .[ai p;i. Torontos ';ko;kkusaar!!ine i
ka i-ah\-i;sgrii])pide e š i n d ä i a t c ; : ! ' kü-!.
••^i'n^iiL!!ii;stei;käsi;a.i-rahvusvrup
Xrppak,-' ;'XMvk.. Pa-i!a;vci, -Carl Pihl- huviiavaid;^ .©-'gradi; .'konvcren-ii-'!
\ a ' i C i T : n; es .iuimesivs
.siidis -'sj 1^- tuge\'; vastupanu, vaim;,
; kui^i vaeni-ine veel ründas ja meie
ohvrid ei olnud--väi^ksed. -\
-erg, ^Ld\': :!•'• 1 . 1 ' ; ! : M i i , Alon;;\ :v\v\t,
ikuikP;-..;!saar,, Lis:i.Porvnüis:ei\ A n i -
i:';,R;v--,.-Lr;he/! -RasS; Alark Rex]!-:
ri^-Mi, R(.:P. n.SciToat; .Ev^ Teder;'ALa;
Tein, Linda- Tiido.;,; ;, '•
, . K o o l i lõpuiTi.rk'];i]vniiati':nei 1 e^rin­da-
tõotusega: ; jää;, alati ;eestlaseksl
Kõikide ee-stlasie soovi noortele eest-
Saafemaa- mässu -mali-iasurumisel ;iastele'esitas. aktuse lõpul. H;Rlin.d-oli
gümnaasiumi^õpilastei; tähtis osa,' va: Kallis,eesiE npor/.usu eesti rah^
u.-!ei;dnses o l a ' a i d .:küsimüsi. ja. i.;:.d i
-aktuaalseid poliitüksi'-küsir.i-ii.si..'Eesi-;.^
.iasic:si- Aõttis Lokkusaamiscst.; o^^a:
E.-KN-;nf3iesimi^es^ ja väliskomisjoni;
esimees L.;Leivat.' " ^
1 Huvlreicflt Lõmia-Ameerikasse jpüdis ta^-^ui g
va elujousse, usu, et
le vabaks! AktusJõpp
rupp kaas;i^Ga:-si Tn:--:[ost.-is!uv:^d,^^^ Kiik, L..-Nurm,
•;M.';Aniolina, H.M. Jõgi, Oliiper, E . Komi, (grupi juht), R ,Prints ja M.,Sperbcr.. Seisavad: M. 'Pärn». J. Kristal,
.Eesti saab jal-; V. Jaariimälgi, H. Haamer, J . Juhanson,H. Varik,;!. Kiik, .L. Saar, M, Juhanson ja B.,Rahe. Piidilt puudub 0. Haa'
eš hümniga, ^ m e r , kes. rdšilteg^
• ' { £ ; L . '-••lehe.st. • • '' " • ;'r.;-• ;•-•',.• •'.EOIG — .O. Haai-;:er