1978-03-03-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(1464) 1978
ib l^riitika
J. Carteri
tiud vastu-iardes
öle-like
samas
[äie hooga
ilimaa on
Iranulikult
|afempool-jkva
kom-tähendab
Ibali ornä
tibil, vallu^
praegust
luvitä SC^:/
kimee.lsem
[ri soosik,
p:i:S; Tur-luhikis.
Ta
i-.
Jvalmistas
;SÄ:Yälis-h
a l e ' ü he
|s väärse id
|r\4takse,
;tkjbnhasr,
tid.;;Necd
les paiju
|se;suure-on
CIA
Istustelä-
|ved':lahk-^
[2a, pre-
Z: Brze- .
Is Vance-iseseis-
[ f i a A S . V
Iseit oma
s^iohta.;
lükbrrad-
Enamik
ise :30-Ee:,.
• liiirimi-- • :
olukord,
Ini amei- /:
. sisemisi::
lialik si-l-;.
listeV rii-..'.
|V.on. va-.
isie rii-;^
loiiiiada:.^
L^ja. X.:
bvitaUiÜ .
l:lüirnLit:
;öliilika.
leida, •;et-bia
ri gi:,;
on, ;š,it:
loci- me- :
näha, •
:ud sel-:
laal trü-lommu-jrimaar-.
a-Äafriv.
Iras ii li a.;
tsiak|eid
tummu-'
Onam^ :
liaspoü]. •
i-aäsU(- •
'L5Ü-ras-
'Kuid' •
nkordai. •
•nnitui'^
yii 24/;
Iv^^va!-.;,
i i id ka. •
ra|vc!.
jUiJ ko-;:'
lks-;'• M
li 6 :
>ft «.(10
|f. aiale
.Viclii-',
r:Aavi-.
Iiaiüclc-iiijirii'
ii^s. bli.-
lnvaslC;
Vaba-;
^- taas!
JMcclc-a,
kus
fakuti
| a ; vaU
I lauks;
j a h i -
f^a.'
„Meie Elu'' nr.'9.(1464); 1978' REEDEL, 3 / » R t S l L FRIDAY/MARCH 3^ 3
•tx.
ih
V
ir
'J
- J'
ii
:«•
1
I
n u l l IMlUairfl
(,,Meie Elu'' kaastööliselt) — Laupäeva^ ^^^^^
nud piduhk aktus kujuWs väärikaks Eesti Vabariigi 60. sünnipäeva tähi^^
tamiseks, millele elas kaasa rohkesti kaasmaalasi ja auväärseid külalisi.
Enti vaarib esile tõstmist parlamendiliikme Lincoln Alexander'! ja linnapea
Jack Macdonaldl osavõtt,
/^yasõnäs Ä r i k e Kogfer. kõneles-.polyko nii vaimse kui
E^sti ärkamisajast ja Vabariigi sünnist,^
rõhutades vajadust ;kokku^
• hoiuks, et; jääda püsima eestlastena.
' Seejärele austati Vabadussõjast osa-võtnuid.
:
. • August Jurs. n^eenutas eesti mehi,
kes läbi aegade, on meie kodumaad
kaitsnjjdja selle eest langenud. Neid
^ m leinaseisakuga.
'W^ rahvuspoliitilise komisjoni
•esimees Harald Teder, ütles oma aktusekõnes
muuhulgas: ,
„Meie kõikide ülimaks eismärgiks
• on meie. oma. noorte kasvatarnine-
.i-ublideks.ja elujaatavaiks nhig vas-mtustündega
ühiskonna liikmeiks.
Ainult nende; omadustega- inimene
suudab olla ka rahvusteadlikeestir
ne. Ja veel rohkemat' — ta suudab
. mõtestada oma elufilosoofiat lulevik-ku
teadmisega, et võitlus Eesti vabaduse,
eest ori samaaegselt ka. võitlus
:; oma .asupaigamaä vabaciluse sailita-
: mise eest. See on nagu kapitali-pai-
. • gutamine, mis kannab lülikõrgeid
\ protsente— lapsed saavad kas.ulada
demokraatliku ühiskonna vabadusi
: muutumata kommuhistliku rezhiimi
orjadeks/:. ,.
Noorte aasta sisustamisel
: peab igaüks meist; erandeid' tegema-'
/.. la, andma oma panuse.;See pole min-
' gi uudlis, et igal uuel generatsioonil
on pisut erinev.vaimne pale. Tehno-
V ..iopgiline areng/ja arenenud kommu-
. nikatsioon mõjutavad, seda. Moskva
psühhoipogilise . sõja staabist on
meie hulka poetatud: mõttebatsill
nagu valitseks vanade ja noorte va-
. hei mingi sügav'ja lai kuristik. See
on Hialdus ja. selle tagamõtteks X)n
eestlaskonna homogeensust lõhkudciv
Tegehkult meie pleme; tfeädlikult ra-y
kendanud põlvkondade vahelise kon-tinuiteedi
kontseptsiooni. See on na-
' gu teatejooks elu: spordiväljakul, kus
; noorem jookseb teatud aja ja teatud
distantsi kops: vanaga, et elukoge-.
. muste teatepulka üle.anda nooremale,
ikes jätkab jooksu. Ei ole midagi
sünse maailma elus, mis asendaks
neid elukogemusi, mis onevitud kõi-
- ge'Viie meclpga. ' - . : .
Eesti keel oh see põhiline alusmüür;
millele on rajatud meie
identsuse pühakoha.
ka aineHse toetuse selleks, et noored
saaksid mõtelda ja rääkida nii ilu-sakõlaUses
eesti keeles. Ja teie, armsad
noored, kus teie praegu iganes
.olete, võtke teadmiseks, et — emakeele
oskus on ^nagu muinasjutuhne
ratsu, kelle abil võite läbi sõita meie
ajaloo madalikud ja^ -kõrgendikud.
Oleme- ju ligikaudu 6000 aastat elu-'
nenud, Läänemere kaldamail; — eesti
keele valdamine teritab ja kiirendab
teie mõtteprotsessi, 'mis võimaldab
palju kergemini õppida ka teisk
võõrkeeh; :
. Ma pean ju lõpuni oma; lubadust
täitma — olla aus teie kõikide: vastu
ja avaldada oma' kogemusi ja. arvamusi..
Ma 'küsin' — kes on Kanada
eestlaskonna vaenlane numbes, 1 ?
Ma' vastan, palunr.ärge ehmuge, ta
asub meie enda rahvusgrupi keskel.
Ta nimi on Passiivsus.
Rahvuslikust seisukohast võetuna
ta evib väga palju, negatiivseid oma-d
us i. T a e i lpe t'a ee s 11 u se. s ä il i ta m ist
ega õpeta oma lastele eesli keelt. Ta
ei võta osa kaaseestlaste rahvüskul-luurilisist
üritusist ja ei:'osta eesti
raamatuid. Ta on temale usaldatud
võimsa relva, sõna ja sule, rooste
lasknud minna. Ta ei toeta aineliselt
ka mitte neid, kes vajavad laskemoona
meie vabadusvõitluses. Minul on
kahju, sest kannatav ' rahvas- meie
isademaal ootab meilt kõikidelt täit
-panust." ;• \
' Ingliskeelše/kokküvõtte kõnest tegi
Tiiu Pallop.: Pärast seda esinesid
„Helletäjad" kahe lauluga 0. Kop-villemi
juhatusel ja anti välja stipendiumid.
Jaan Müür. andis: Hamiltoni
Eesti Seltsi stipendiumi Katrin Kop
villemile ja August Jurs Hamiltoni
Eesti Võitlejate Ühingu stipendiumi
MariPn Ärrole.
:• Tervituste'.osas
linnapea Jack Macdonald ütles, et
nieenutades neid rahvaid, kellel puu-dtib
vabadus, suurendame meie endi
võimalusi siin püsida vabana. Parlamendiliige;
Lincolir Alexander juges
ette vab.adusnõudluse läkitusest ja
ütles, et ühineb südamest sellega.
Linnavolinik Dave Lav^rence rõhutas,
et noPrus hoiaks;oma kindlat
lootust Eesti vabanemisele.
Lätlaste tefvitused andis edasi hr
Eesti keel on see viimane rindejoon |Kreismänis ja leedulaste head soovid
meie vabadusvõitluses, kust taandu- hr. Baranos.. ;
mine tähendaks väejpoksiji, missu- Meeleolukas aktus, millel lõpusõ-gust,
kuriteguvajaloo*kohtu ees ei loe- na ütles Hannö:Bohl, lõppes- hüm-ta
;kunagi aegunuks. Meie vanem niga..
Valitsuse ,;kulüde
„HelIetajad" laulavad E. V. 60. aastapäeva aktusel Hamiltonis.
Toronto Peetri kirikus on tavaks
piduliku jumalateenistuse pidamine
24. veebruaril, olenemata sellest, millisele
nädalapäevale see satub. Eriti
pidulik oli jümalatsenistus möödunud
24. veebr, kui tähistati E. V. oO-at
aastapäeva. Jumalatesnistus algas
kell 7.00 õhtul. Vaätaniatä tööpäevale
oli kirik rahvast tulvil täis.
Teenis .praost Oskar Puhm. Esinesid
ühendatud laulukoorina Ganlate
Domino ja Noortekoor Lootus, Charles
Kipperi juhatusel. Koori solist
oli Elna Libe, Muusikalises osas esines
Vaimuliku Orkestri viiuli ans.a:m-bel,
koosseisus Linda Laur, .Imbi
Medri,SarahPihel,Steile Triglav ja
Liis Truuvert. Juhatas Inga-Pia Kurjus.
Rahvuslipu tõid. kirikusse ja li-puvalves
seisid skaudid Lembilu ma-le\'
ast, Arnold Kuke juhtimisel. Kirik
oli täistuledes/ja kaunistatud lil--
ledega..^ : / - .:
/Ottawas toimus' peaminister P. E. ;
Trudeau ja provintsi peaministrite ;
vaheline konverents, et leida ühiselt
lahendust selleks, et Kanada töötute
arvu vähendada ja valitsuste ku-'.
lusid kokku lioida. Konverentsil tekkis
peaminister P.E.Trudeaul konflikt
Quebeci/separatistliku peaministri
Rene' llevesqüega, mispärast
too konverentsilt Välja marssis. Ainult
üksikutes punjvtides jõudsid
peaministrid kokkuleppele. Ruid ;
Kanada majanduse eksperdid on ar- .
vamisel, et praegu puuduvad väljavaated
Kanadamajanduse- kiireks .
paranemiseks, sest ma j ariduslikud
raskused on globaalse iseloomuga.
Teiseks ei ole ei ametiühingud ega
liidu-, kui/proviiitsivalitsused tahtelised
oma kulusid kärpima.
„Toronlo Sun" märgib; et see oli '
paljas „kulude kokkuhoiu tsirkus".
Praegused riigijuhid, on ainult selle
peal väljas, kuidas oma taskuid täita
j a omale tohutu suuri palkasid ja •
pensione, kindlustada. Nii tõuseb
praeguse 7^Ü aastase inflatsiooni •
juures:: peaminister P. . E . ' Trudeau
pension |46,700' suuruselt palgaU te- .
s :
Eesti Vabariigi 60. sünnipäev oli.
üks talvise hooaja kõrgpunkt St. Pe-tersburg'!
eestlastele.; ••. :
19.; veebruaril .koguneti ,,Swedeii j ma 65 aastaselt pensionile minnes
Hoüsc'i'/ avausele. Siia: tullakse ka 1^ pärast |l80,800%v;'Opo-
. , • -. ' : _^ '.: . / . j iga kuu esimesel pühapäeval, et :aru- [ silsioonijuhi Joe Clarki $34,900 pai:
•.•a.sLeie. Oli meeldejääv.; piU kuidasv;^-^^^^ tekkivaid päevaprobleerae ja galt 50-ne aastasell pensionile min-liiljcm
loeti, seintele kleebitud Mani-; ^^1^^ • :.''iies $135,lOO-le kümne
lesu ;ia; kuidas seda ametlikult ette j Eestlased omavad alalisi elukohti,^ '.::.'. . ' • .. : ' . : :
ü^ti raekoja trepilt linna volikogu IpjQ^.^^ :Sarasotas, i v : ::
Foto —T. Tõsine
m
esimehe .dr. Masingu poolt.' ;24.-ast j cfcawäter'is: New -Park Richev^s,
veebruarist sai meie esimene riiklik j^^j.^ Placid,:Gainesville's/Lake: Öe.
püha.
• Järsnes saksa okupatsioon ja Va-len,'
Largo's, Indian Harbor Be*ach'is,
Davtona BeaclVis, Cocoe Beach, Sies-badusi^
õda. Võidudselles sojas kmd-• Palm- Harbor's; Orlando's,
lustasid eesti rahvale vabaduse- ja /uj,^^^(ii^.3; Ddand'is. ^ .:Seminole's,
nende mälestuseks ning kangelaste Tarpoh Spring'is,'-,; Tampa's, ' Jus-tüs'es,
Fort Myeris, Holiday's, Winter
HaveiVis, Floräl-City'š, Pete Beach'is,
Crystal River'is,;, Tilusville's, Gulf-austamiseks
kujunes teine riiklik
püha: —• Võidupüha. Iseseisvas Eestis
Aastapäeva ja Võidupüha tähistati
väärikalt ning: tõsiselt, ilma pi.U porfs, Punta Gorda^s, Zephvrville's
lerlvaarila. ja trallinguta. ; ja Redineton Shore's.
Möödunud. 60: aastast komiandik - Maitsekas aktuse kavaleht oli val-oh
tegelikku iseseisvust ja kaks koi- ^^^^^^^^ Nurmeti poolt. Ruumi
mandikku mälestusu Vabariia,,.aas- ^^^^,^^,1^^,^ rakenduskunstnik Eri^
tapäevi paguluses tähistades on peo- jv^ Tji<^ier'ili
rangeid
spii
vastu
kõnedes püütud leida- lootustandvaid
valgusckiiri ja toetust läänemaail-
;malt. Tõeliselt oleme - jäänud üksi
Haaravat jutlust alustas õp. 0. oma pettunud lootustega. Lääs ei
Puhm pühakirja sõnadega „Ma kutT võitle kommunismi vastu väid anl
momendil aitab nende ekspansiponi-le
kaasa Äarrlkas. Elame raskel:ajal
i a nende aegade tulekul hoi aias, rahvast
president K. Päts, et .
. ,E. V. 6ö-da aastapäeva tähistamine; süütavad vabaduse küünlad.
Vana-Andrese kirikus toimus praost Olles kõnelenud.eestlaste kangelas-
R. Kiviranna külastusega, kes pidas!likust võitlustest möödunud sõdades,
enne jumalateenistiist ki^ku all saa- • kõneleja jätkas: N. Liit tuli täänerii-lis
pikema loengu reformatsiooni ;kide nanvsuse tõttu välja Teisest
tähtsusest eesti ajaloo käigu kuju- Maailmasõjast :;süurema võitjana ja
nemisel ja eestluse säilumisel. Ta pidas
ka kirikus jutluse, kus vaatles
eesti rahva visa võitlust oma olemas-teipale
on; jäänud sõjasaagiks ka
need rngid, mis olid tema kallaletungi
esimesed ohvrid. Nende keskel ka
olu eest alates Juhan Julma terrorist Eesti. Tänapäeval on palju päradok-ja
kohutavast Liivi sõjast. Tõstis esile
eesti sõdurite heroilisi .võitlusi venelaste
vastu nii Vabadussõja, kui ka
Teise Maailmasõja võitlustes kodupinna
eest. Sisuka E. V. aastapäeva
se. Üks neist on, et kuigi vaba maailma
riigid kulutavad ühelt ppöit tohutuid,
summasid, et ennast kaitsta
N. Lnd.urünnakuohu vastu, siis teiselt
poolt nad aitavad-tohutu suurte
aktusekõne pidas aupeakonsul I. summade ja tehPoloogilise/ abiga
Heinspo, kes oma kõnes naelutas i-KremU sõjamasinat ülesehitada.
kinni neid rahvusvahelises õiguses Kõigele sellele vaatamata^ peärne
määritletud; kuritegusid, millega N. minema tulevikule vastu optimistli-
Liit anastas^ iseseisva Eesti ja teised • kult. Ajalugu näitab, et ükski türan-
Balti rahvad. Ta lõpetas:''presidentinia ja vägivald ei ole kestnud igaves-
K. Pätsi läkitusega oma vangipõlvest 1'ti/Sageli on need. sisemised rasku-
— IVIeie püüdeks olgu vaba ja isesei-/sed, mis viivad diktatuure langusele,
sev Eesti. j Praegu toimuvad N.: Liidu
Aktuse al.suseks oli kpgunenud Va- käärimised. Vene rahva enda keskelt
ilvil rahvast,: Qn tõusnud dissidendid nagu A. Solz-henitsõn,
A. Sahharov jt. See liiku-
SLin tunnistajaks taeva ja maa"/ja
sidus selle eesti rahva vabadusvõitlusega,
mis on kestnud läbi aegade ja:
on tunnistuseks eesti rahva vabaduse
tahtele. Ta lüges/ette biülise os;a:t - tähtsaim ülesanne, nüüd on
Manifestist Eestimaa Rahvastele ja tada rahvas,
märkis, et see on meie vabaduse. See kehtib meie kohta paguluses kui
evangeelium, kantud;tugevast usust,:j esimene rahvuslik ülesanne. Teiseks
lootusest ja vaimust; Seda vaimu'ei j tuleb meil arendada.koostööd, prae-ole
suutnud maha suruda okupalsi- -guste liitlaste — teiste ikestatud ral>
oonivõini :kodumaaL Oleme ideeline vastega ja.kolmandaks, koos tiende-jä/
olivrirneelne rahvas. Meie rahvus- ga võideldes vabaneda vene imperia-lipp
on ilusaim ning sürabaolne;omatlismist. '
taevasina, mulla ja lootuse värvide-^ Pagulusel aastatel on blnud- palju
ga. Oleme vaimselt tugev ja. kuulu- väljalangemisi rahvusgrupi ridades,
tärne ,,Eesti; Sa seisad lootusrikka Vaatamata sellele oleme saavutanud
tuleviku lävel". Junialateenistus lõp-: nimetamisväärseid, tulemusi kultuu-pes
Eesti hümniga.- : ' jriliselja majanduslikul alal Rahvas
Järgnes; koosviibimine, seltskondil-'kodumaal on vaimselt tuge^^^^
kes ruumides, naisringi poolt pr. pitse okupantide üriiber, nagu teeb
Purje juhtimisel kaetud kohvilauda- seda soome noorus. Sellest teadmi-de
juures. Kävahses osas esines Vai- sest ammutame uut lootust, et Kalev
muliku orkestri viiuliansarribeT ja kord kojii jõuab. "
koguduse laulukoor CantateDomi-/ Koosviibimise lõpul koguduse esi-no.
Kanti ette. „Ei saa. mitte vaiki mees Tüt Tralla tänas kõiki, kes sel-
'oHa" ja „Kuldne koit ju kumab km- le ilusa õhtu korraldamiseks ia kaa-gel".:
j saelamiseks oma aega olid ohverda»
Päevakohase kõne pidas endine; nud.
koguduse esimees Kaul Kadak,
. . ' ' ; - . • ^. • II |IBIir|-T
kes põimis sellesse oma isiklikke ma-lestusl
Tallinnast 60 aastat tagasi. 1
Keskpäeva ajal tekkis Unnas eriline
elevus. :Relvastatud koolipoisid sõitsid
veoautodel ringi tänavatel ja Pae-;
valehe trükikojas oli nende valve all; - - s e l l e pealkirja all ^ usutles ..„The
trükkimisel Manifest Eestimaa Rah- .Toronto Star":laup;, 25.' veebr, kunst
.Lippude sissetoomisele järgnes
USA' riigihümn tenor Evald Pohl'iit
ja publikult Saade "Ludvig.Vahter-
'ilt. Hingestavate 'sõnade,ga palvuse
oli õpetaja:Hans Rebane koostanud.
Tema poeg Henn Rebane — StiPet.
Eesli Seltsi esimees — ütles avasõna.
E. Võrk'u laulu ..Eesti on meie isamaa"
laulis E. Pohl. Aktuse 'kõnele
iaks oli New Yorsi külaline Juhan
Simonson, kes'on Eesti Rahvuskomitee
uus esimees Ühendriikides.
Henn Rebane ütles järgmisena
insliskeelses kõnes, et seisarne jälle
võitluses türannia/vastu. Meie võitlus
on pikaldane ideoloogiline,prot-.
sess.;Selle võitluse-relv on'eestlaste
vaim. mis .ihkab . vabadusele.: Meie
vaenlane ei saa seda lõhkuda relvaga
ega tappa satelliitidega. Kommunism
on pankrotis oma ideedega esa
saa murda rahvaste vabaduse ihkamise
iõudü.: .
Konservatiivide ridadesse kuuluv
parlamendiliige Torn Cossitt märkis
parlamendis, et alates 1958. a. on välisriigid
saatnud vähemalt 4,5 miljonit
dollarit sissisõja otstarbeks. Ta
oh saanud andmeid, et relvi ja laskemoona
tuuakse pidevalt Kanadasse
Relvi toovad sisse !<uuba, Vene ja
Prantsuse luurekeskused. Ta ütles, et
Deuxiemme büroo vahendab informatsiooni
Prantsuse vastuluurelt,
mille taga on aga N. Liidu vastuluure.
T. Cossitt ja teised konservatiivide
partei liikmeel nõudsid, et valitsus
võtaks tarvitusele ranged abi-nõud
välismaiste spioonide vastu.
Montrealis on vähemalt 15 meest
saanud täieliku geriljasõja treeninv
gu Ida-Saksamaal. Kuid peaministri
asetätija Allan MacEachan märkis,
et valitsusel puuduvaid andmed ettetoodud
asjaolude kohta.
ibrooki lennuõnnetuse
pohiMsed selgunud
Hiljuti juhtus ;Cränbrookis, B.C.,.
lennuõnnetus kus 43 inimest sai surma
ja ainult 7' pääses eluga.; Cran-brookis
puudub tavaliiie lennuvälja
Tervitustele; järgnes Viktor Ku- ],ontroll torn. Raadioop<^raatoriga. an-riks'i,
August Gailit'i „Isade maa
ainetel koostatud sõjalugu — dekta-ti
kahemootorilisele ;reisilennukile
maandum isi uba,' ku i d,. l u meiuihu j a
na-Andrese kiriku saal tl
kus oli kaetud kiriku, naisringi liikmete
poolt kohvilaud. Avasõna ütles.
ko2:uduse esimees A. Roost.
mine on võtnud::hopgu ka E,estis ja
seal on julgeid noori vabadusvoitle-
Oma sõnaA^ütus: rõhutas la, et ki-. jäid, kes- nõuavad avalikult. Eestüe
rik on senini-:olnud kommunismivastases
võitluses :i^'Ohkern kaitsel ja
konimunism.on usu ja kiriku vastu
; rünnakut: On vajalik, et kirik;laheks
. üle rünnakule ja tuleks ^senisest suuremat'
tähelepanu osutada kõmmuni
sSmivastasele võitlusele. Aktuse a t
> gul kõlas tuntud isamaalaul — Eesti
'•,,^jipp.. /•;.•-'. ^: - •
1. Heinsoo omas ajvtusekõnes tõs-
/ tis esile- neid %üuri teeneid, mis on
• Vana-Andrese kirik, milline saab
/ . v a r s t i : saja- aastaseks, osutanu(j vii-'
: mase kolm^ aastakümlie: kestel eest
lusele ja eesti vabadusvpitlusele.Seb
le vana- jumalakoja müüride vahel
on-viljeletud eestlust ja tehtud tule-musrikast
rahvuslikku tööd. Avaldas
. lootust, et see rahvuslik vaim /kannab
selle koguduse tööd ka tulevikus..
Eestlane on oma tõe j a õiguse
. eest võitlev rahvas. Oleme,kindlad,
et tänasel päeval ka kodu Eestis vaatamata
võõrale survele eestlased
vabadust. Neile kuulub meie.imetlus
ja toetus. Meie peame .praegusel
noorte'aastal toetama ka meie oma
noori nende taotlustes. I^oored peavad
.edasiviima; meie vabadusvõitlust.
Meie ülesandeks on võidelda N.
Liidu propägandavalede vastu; Isegi
Belgradi konverentsil tõid vene esindajad
ette,-nägu oleks. Eesti* Ja teised
Balti rügid vabatahtlikult liitunud
K. Liidusa. ' - /
. I. Heinsõp lõpetas oma sisuka ak-tusekdne
president K. Pätsi: vangipõlvest
saadetud läkitusega — meie
püüdeks olgu vaba ja iseseisev Eesti.
PräostR. Kiviranna tõi tervit;usi: välismaa
kõige vanema koguduse poolt
New Yorgist t a märkis, et on Toronto
ajalehtede kaudu hästi kursis
Toronto eestlaste rahvusliku tegevü-
HOGAN PONTIAG; BUIGK
Telefon äris: 461-3561
TONTIÄC: •:
LEMANS • ; . / ,:
.^PHOENIX/
FIREBIRD
SUNBIRD
•CENTURY : :
ÄCADIÄN
SKYHAWK
G.M.G. Veoautod
Pruugitud autod
1 nik Joann .Saarniitu,"' kui esimest
eesti maalikunstriikku kes saabus
Kanadasse illegaalselt 1948 a,. kom-
Tnunismi. selgitavate maalingutega.
Jutuajamises selgitas Saarniit, kommunismi
ohtu Kanadas, mainides, et
kanadlane ei:tea palju mis oh kom-
-munism. ^Siberis ,1200 eesti mehest
•surid . mõne kuu jooksul nälga 400,
ühtegi nende hauda pole märgitud.
Kuna la valdas :vene keelt Pli^ ta. tõi-.
' gi na. ei avaks t u nn is ta j aks. mi s j uh-
/tus kauges tagalas. Eesli, Läti ja Leedu
saavutasid küll iseseisvuse 1918 a.
kuid kahjuks kestis see vaid 22aas-
"tat, kommunistlik rezhiim; on; seadusevastaselt
okupeerinud Baltikumi.
Saarnnt kes töötas 26 a.tlopva:
kunstnikuna ühes reklaamettevõtles
ön nüüdsest:pensionil ja tal on enam
aega täiendada oma kunstikogu mä-
:lüsalvestJTa esineb; 15.Inärtsil mit
: mekultuuriiisel - -kunstinäitusel ...Ö';
Keefe Ce:nlre.'s oma viimaseaja loo-
'minguga. • . : / .
• usutlus toimus / Saarniidu maja
keldrikorral asuvas stuudios Roe-_
: hampton Ave., kus on . kohutavaid
; kuid tõetruid kommunismi paljasta-v^'
aid maalinsuid. :
matsioon.See oli meisterlikult eUe^ i opereeris maandumisteel. Kui niloõt
kantud,;nii et ^htne pisar, veeres mo- himepuliastajat. tegi ta katset
ne põsele. .. uuesti õhku lõusta, kuidlennuk kiik-
Tärgmisena pidi: esinema:Amandäj^^^g nina ees maha, murdus kaheks
Juht ^ l a h k u n u d kontrabassi niängi- plahvatas põlema. See oi i uks ras--
jaLudvig JuhtT abikaasa, aga ta oli; j , ^ ^ Kanadas. /
haigestunud. Teda asendas dekla-^
matsiooniga Kai; Kaselaän lugedes
„Sügislaulu".
Lõposõna oli Egon Nurmet'ilt, et'
meie Vabariigi aktused ärgu muutu-'
gu ;,,nutumüüri" juurde tulekuks,!
mis meil kord oli, vaid meie peame
taastama:Eesti. Kolm Kariibi mere \
saart saavad jälle vabaduse. Nende
elanikkond on vähem kui meid oli
Tallinnas. '
. - . :VAHENDIIS
E . T . . ;
.<3>()oa>i)<m>04ii>()«x3i)cii»()4rr><)O2»()4n>i)<ii>0«o>:<i<i^
„MEiEELU": : •;
lugejad^ ärge unustage oma;
• sõpradele soovitamast
..MEiEELU"
>()'6[»»«B»()«a>i)4isi><)'aii>()«c»()'a3i»()«a>i)«siMi«i
/Toronto Real Estale Board'i liii?e
I Oleme ko^'hndTTTTS A A D R E S S O N :
/• ; 2670 A. YONGE-ST.. :
Sissekäik Lv ttohBiyd-iU.
/ Tel. 487.^477.
:;^Kodus Tel;m.7-2017
Sõbralik ja õiglane .teenimine.
rahvas vajab praegu rohkem, kui kunagi
muidu uut äratust/et säilitada |;
eesti kee^t ja eesti kultuuri. Tõi näi-i
teid Ä. Tammsaare juubeli puhul
Meil pn häid s õ p r u j a l i i t l a s i , ; kirjaniku loomingust,
kuid liitlased ei võitle meie eest. Ees-' Muusikahses osas nopr Linda Kau-ti
rahvas pn visa ja töökas rahvas, küla kandis ette klaveripala, mis võe-|
kuid ta vajab sageh ergutamist. Meie ti vastu kiiduavaldusteaä, ' / : i
sega.
-EI . : • : - / . - / : . / . ;••;:;:.
MINGIT -••^•••:/
KOMPROMISSI
KOMMIJNISTIDEGA
K: P ä t s - 1 9 1 8.
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, ;k^s asub
eestlasi. - Tellige: j a luseöe ..METEELU'^.-^ Nõudke , ; M E I E E L U "'
p r o o v i n u m b r e i d . . M E I E ELU" tellimishinnad:
Kanadas/T a.S22.Q0,;6 :k. llIOO, 3 k. S8.00. USA-ssc:/l a. 23.00, 6-k. ^
$12.50, 3: k, S8.50. .Ülemeremaadesse: 1 ;a.S26.00;'6 k.: S14^50, 3 k. S9.00. :^
Kiri- ja lennuposti lisa:; Kanadas ja USA-s: 1'a... Sir.50, 6 k. S5.75.-
, Ülemeremaadesse:! a. 23.50, 6 k; $11,75. .
• ' / ; ' : • . • / ' • • ; ' • / : .;;'-:-^
. -958 Broadview Ave., Toronto,;'Ont. J ^ K : 2
/Tellimiskupong: : •;
Palun saatke minule„Meie Elu''; kuuks../ ' '/
Tellimisrahä siinjuures ........^•..........^•••.•••••••••••..-•••••••••••^
(Tshekiga, panga rahaVa^rdiga, posti rahakaardiga). .
Ninii: . . . . . . . . ; . . . . . . . : , . , . : l , . ; . . , . . . v . . / . . v . . . . - . . . . . . " -v
Postiaadress; ..............................
Kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . v . . . ; . . . . . ; . . . v . . . . . . . . . . . . - . . . - v - - - v ••••••
/,^:';^;^^'••-;/--\'-./.';-:' • (Allkiri).- ,•/'
:!•
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 3, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-03-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780303 |
Description
| Title | 1978-03-03-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
(1464) 1978
ib l^riitika
J. Carteri
tiud vastu-iardes
öle-like
samas
[äie hooga
ilimaa on
Iranulikult
|afempool-jkva
kom-tähendab
Ibali ornä
tibil, vallu^
praegust
luvitä SC^:/
kimee.lsem
[ri soosik,
p:i:S; Tur-luhikis.
Ta
i-.
Jvalmistas
;SÄ:Yälis-h
a l e ' ü he
|s väärse id
|r\4takse,
;tkjbnhasr,
tid.;;Necd
les paiju
|se;suure-on
CIA
Istustelä-
|ved':lahk-^
[2a, pre-
Z: Brze- .
Is Vance-iseseis-
[ f i a A S . V
Iseit oma
s^iohta.;
lükbrrad-
Enamik
ise :30-Ee:,.
• liiirimi-- • :
olukord,
Ini amei- /:
. sisemisi::
lialik si-l-;.
listeV rii-..'.
|V.on. va-.
isie rii-;^
loiiiiada:.^
L^ja. X.:
bvitaUiÜ .
l:lüirnLit:
;öliilika.
leida, •;et-bia
ri gi:,;
on, ;š,it:
loci- me- :
näha, •
:ud sel-:
laal trü-lommu-jrimaar-.
a-Äafriv.
Iras ii li a.;
tsiak|eid
tummu-'
Onam^ :
liaspoü]. •
i-aäsU(- •
'L5Ü-ras-
'Kuid' •
nkordai. •
•nnitui'^
yii 24/;
Iv^^va!-.;,
i i id ka. •
ra|vc!.
jUiJ ko-;:'
lks-;'• M
li 6 :
>ft «.(10
|f. aiale
.Viclii-',
r:Aavi-.
Iiaiüclc-iiijirii'
ii^s. bli.-
lnvaslC;
Vaba-;
^- taas!
JMcclc-a,
kus
fakuti
| a ; vaU
I lauks;
j a h i -
f^a.'
„Meie Elu'' nr.'9.(1464); 1978' REEDEL, 3 / » R t S l L FRIDAY/MARCH 3^ 3
•tx.
ih
V
ir
'J
- J'
ii
:«•
1
I
n u l l IMlUairfl
(,,Meie Elu'' kaastööliselt) — Laupäeva^ ^^^^^
nud piduhk aktus kujuWs väärikaks Eesti Vabariigi 60. sünnipäeva tähi^^
tamiseks, millele elas kaasa rohkesti kaasmaalasi ja auväärseid külalisi.
Enti vaarib esile tõstmist parlamendiliikme Lincoln Alexander'! ja linnapea
Jack Macdonaldl osavõtt,
/^yasõnäs Ä r i k e Kogfer. kõneles-.polyko nii vaimse kui
E^sti ärkamisajast ja Vabariigi sünnist,^
rõhutades vajadust ;kokku^
• hoiuks, et; jääda püsima eestlastena.
' Seejärele austati Vabadussõjast osa-võtnuid.
:
. • August Jurs. n^eenutas eesti mehi,
kes läbi aegade, on meie kodumaad
kaitsnjjdja selle eest langenud. Neid
^ m leinaseisakuga.
'W^ rahvuspoliitilise komisjoni
•esimees Harald Teder, ütles oma aktusekõnes
muuhulgas: ,
„Meie kõikide ülimaks eismärgiks
• on meie. oma. noorte kasvatarnine-
.i-ublideks.ja elujaatavaiks nhig vas-mtustündega
ühiskonna liikmeiks.
Ainult nende; omadustega- inimene
suudab olla ka rahvusteadlikeestir
ne. Ja veel rohkemat' — ta suudab
. mõtestada oma elufilosoofiat lulevik-ku
teadmisega, et võitlus Eesti vabaduse,
eest ori samaaegselt ka. võitlus
:; oma .asupaigamaä vabaciluse sailita-
: mise eest. See on nagu kapitali-pai-
. • gutamine, mis kannab lülikõrgeid
\ protsente— lapsed saavad kas.ulada
demokraatliku ühiskonna vabadusi
: muutumata kommuhistliku rezhiimi
orjadeks/:. ,.
Noorte aasta sisustamisel
: peab igaüks meist; erandeid' tegema-'
/.. la, andma oma panuse.;See pole min-
' gi uudlis, et igal uuel generatsioonil
on pisut erinev.vaimne pale. Tehno-
V ..iopgiline areng/ja arenenud kommu-
. nikatsioon mõjutavad, seda. Moskva
psühhoipogilise . sõja staabist on
meie hulka poetatud: mõttebatsill
nagu valitseks vanade ja noorte va-
. hei mingi sügav'ja lai kuristik. See
on Hialdus ja. selle tagamõtteks X)n
eestlaskonna homogeensust lõhkudciv
Tegehkult meie pleme; tfeädlikult ra-y
kendanud põlvkondade vahelise kon-tinuiteedi
kontseptsiooni. See on na-
' gu teatejooks elu: spordiväljakul, kus
; noorem jookseb teatud aja ja teatud
distantsi kops: vanaga, et elukoge-.
. muste teatepulka üle.anda nooremale,
ikes jätkab jooksu. Ei ole midagi
sünse maailma elus, mis asendaks
neid elukogemusi, mis onevitud kõi-
- ge'Viie meclpga. ' - . : .
Eesti keel oh see põhiline alusmüür;
millele on rajatud meie
identsuse pühakoha.
ka aineHse toetuse selleks, et noored
saaksid mõtelda ja rääkida nii ilu-sakõlaUses
eesti keeles. Ja teie, armsad
noored, kus teie praegu iganes
.olete, võtke teadmiseks, et — emakeele
oskus on ^nagu muinasjutuhne
ratsu, kelle abil võite läbi sõita meie
ajaloo madalikud ja^ -kõrgendikud.
Oleme- ju ligikaudu 6000 aastat elu-'
nenud, Läänemere kaldamail; — eesti
keele valdamine teritab ja kiirendab
teie mõtteprotsessi, 'mis võimaldab
palju kergemini õppida ka teisk
võõrkeeh; :
. Ma pean ju lõpuni oma; lubadust
täitma — olla aus teie kõikide: vastu
ja avaldada oma' kogemusi ja. arvamusi..
Ma 'küsin' — kes on Kanada
eestlaskonna vaenlane numbes, 1 ?
Ma' vastan, palunr.ärge ehmuge, ta
asub meie enda rahvusgrupi keskel.
Ta nimi on Passiivsus.
Rahvuslikust seisukohast võetuna
ta evib väga palju, negatiivseid oma-d
us i. T a e i lpe t'a ee s 11 u se. s ä il i ta m ist
ega õpeta oma lastele eesli keelt. Ta
ei võta osa kaaseestlaste rahvüskul-luurilisist
üritusist ja ei:'osta eesti
raamatuid. Ta on temale usaldatud
võimsa relva, sõna ja sule, rooste
lasknud minna. Ta ei toeta aineliselt
ka mitte neid, kes vajavad laskemoona
meie vabadusvõitluses. Minul on
kahju, sest kannatav ' rahvas- meie
isademaal ootab meilt kõikidelt täit
-panust." ;• \
' Ingliskeelše/kokküvõtte kõnest tegi
Tiiu Pallop.: Pärast seda esinesid
„Helletäjad" kahe lauluga 0. Kop-villemi
juhatusel ja anti välja stipendiumid.
Jaan Müür. andis: Hamiltoni
Eesti Seltsi stipendiumi Katrin Kop
villemile ja August Jurs Hamiltoni
Eesti Võitlejate Ühingu stipendiumi
MariPn Ärrole.
:• Tervituste'.osas
linnapea Jack Macdonald ütles, et
nieenutades neid rahvaid, kellel puu-dtib
vabadus, suurendame meie endi
võimalusi siin püsida vabana. Parlamendiliige;
Lincolir Alexander juges
ette vab.adusnõudluse läkitusest ja
ütles, et ühineb südamest sellega.
Linnavolinik Dave Lav^rence rõhutas,
et noPrus hoiaks;oma kindlat
lootust Eesti vabanemisele.
Lätlaste tefvitused andis edasi hr
Eesti keel on see viimane rindejoon |Kreismänis ja leedulaste head soovid
meie vabadusvõitluses, kust taandu- hr. Baranos.. ;
mine tähendaks väejpoksiji, missu- Meeleolukas aktus, millel lõpusõ-gust,
kuriteguvajaloo*kohtu ees ei loe- na ütles Hannö:Bohl, lõppes- hüm-ta
;kunagi aegunuks. Meie vanem niga..
Valitsuse ,;kulüde
„HelIetajad" laulavad E. V. 60. aastapäeva aktusel Hamiltonis.
Toronto Peetri kirikus on tavaks
piduliku jumalateenistuse pidamine
24. veebruaril, olenemata sellest, millisele
nädalapäevale see satub. Eriti
pidulik oli jümalatsenistus möödunud
24. veebr, kui tähistati E. V. oO-at
aastapäeva. Jumalatesnistus algas
kell 7.00 õhtul. Vaätaniatä tööpäevale
oli kirik rahvast tulvil täis.
Teenis .praost Oskar Puhm. Esinesid
ühendatud laulukoorina Ganlate
Domino ja Noortekoor Lootus, Charles
Kipperi juhatusel. Koori solist
oli Elna Libe, Muusikalises osas esines
Vaimuliku Orkestri viiuli ans.a:m-bel,
koosseisus Linda Laur, .Imbi
Medri,SarahPihel,Steile Triglav ja
Liis Truuvert. Juhatas Inga-Pia Kurjus.
Rahvuslipu tõid. kirikusse ja li-puvalves
seisid skaudid Lembilu ma-le\'
ast, Arnold Kuke juhtimisel. Kirik
oli täistuledes/ja kaunistatud lil--
ledega..^ : / - .:
/Ottawas toimus' peaminister P. E. ;
Trudeau ja provintsi peaministrite ;
vaheline konverents, et leida ühiselt
lahendust selleks, et Kanada töötute
arvu vähendada ja valitsuste ku-'.
lusid kokku lioida. Konverentsil tekkis
peaminister P.E.Trudeaul konflikt
Quebeci/separatistliku peaministri
Rene' llevesqüega, mispärast
too konverentsilt Välja marssis. Ainult
üksikutes punjvtides jõudsid
peaministrid kokkuleppele. Ruid ;
Kanada majanduse eksperdid on ar- .
vamisel, et praegu puuduvad väljavaated
Kanadamajanduse- kiireks .
paranemiseks, sest ma j ariduslikud
raskused on globaalse iseloomuga.
Teiseks ei ole ei ametiühingud ega
liidu-, kui/proviiitsivalitsused tahtelised
oma kulusid kärpima.
„Toronlo Sun" märgib; et see oli '
paljas „kulude kokkuhoiu tsirkus".
Praegused riigijuhid, on ainult selle
peal väljas, kuidas oma taskuid täita
j a omale tohutu suuri palkasid ja •
pensione, kindlustada. Nii tõuseb
praeguse 7^Ü aastase inflatsiooni •
juures:: peaminister P. . E . ' Trudeau
pension |46,700' suuruselt palgaU te- .
s :
Eesti Vabariigi 60. sünnipäev oli.
üks talvise hooaja kõrgpunkt St. Pe-tersburg'!
eestlastele.; ••. :
19.; veebruaril .koguneti ,,Swedeii j ma 65 aastaselt pensionile minnes
Hoüsc'i'/ avausele. Siia: tullakse ka 1^ pärast |l80,800%v;'Opo-
. , • -. ' : _^ '.: . / . j iga kuu esimesel pühapäeval, et :aru- [ silsioonijuhi Joe Clarki $34,900 pai:
•.•a.sLeie. Oli meeldejääv.; piU kuidasv;^-^^^^ tekkivaid päevaprobleerae ja galt 50-ne aastasell pensionile min-liiljcm
loeti, seintele kleebitud Mani-; ^^1^^ • :.''iies $135,lOO-le kümne
lesu ;ia; kuidas seda ametlikult ette j Eestlased omavad alalisi elukohti,^ '.::.'. . ' • .. : ' . : :
ü^ti raekoja trepilt linna volikogu IpjQ^.^^ :Sarasotas, i v : ::
Foto —T. Tõsine
m
esimehe .dr. Masingu poolt.' ;24.-ast j cfcawäter'is: New -Park Richev^s,
veebruarist sai meie esimene riiklik j^^j.^ Placid,:Gainesville's/Lake: Öe.
püha.
• Järsnes saksa okupatsioon ja Va-len,'
Largo's, Indian Harbor Be*ach'is,
Davtona BeaclVis, Cocoe Beach, Sies-badusi^
õda. Võidudselles sojas kmd-• Palm- Harbor's; Orlando's,
lustasid eesti rahvale vabaduse- ja /uj,^^^(ii^.3; Ddand'is. ^ .:Seminole's,
nende mälestuseks ning kangelaste Tarpoh Spring'is,'-,; Tampa's, ' Jus-tüs'es,
Fort Myeris, Holiday's, Winter
HaveiVis, Floräl-City'š, Pete Beach'is,
Crystal River'is,;, Tilusville's, Gulf-austamiseks
kujunes teine riiklik
püha: —• Võidupüha. Iseseisvas Eestis
Aastapäeva ja Võidupüha tähistati
väärikalt ning: tõsiselt, ilma pi.U porfs, Punta Gorda^s, Zephvrville's
lerlvaarila. ja trallinguta. ; ja Redineton Shore's.
Möödunud. 60: aastast komiandik - Maitsekas aktuse kavaleht oli val-oh
tegelikku iseseisvust ja kaks koi- ^^^^^^^^ Nurmeti poolt. Ruumi
mandikku mälestusu Vabariia,,.aas- ^^^^,^^,1^^,^ rakenduskunstnik Eri^
tapäevi paguluses tähistades on peo- jv^ Tji<^ier'ili
rangeid
spii
vastu
kõnedes püütud leida- lootustandvaid
valgusckiiri ja toetust läänemaail-
;malt. Tõeliselt oleme - jäänud üksi
Haaravat jutlust alustas õp. 0. oma pettunud lootustega. Lääs ei
Puhm pühakirja sõnadega „Ma kutT võitle kommunismi vastu väid anl
momendil aitab nende ekspansiponi-le
kaasa Äarrlkas. Elame raskel:ajal
i a nende aegade tulekul hoi aias, rahvast
president K. Päts, et .
. ,E. V. 6ö-da aastapäeva tähistamine; süütavad vabaduse küünlad.
Vana-Andrese kirikus toimus praost Olles kõnelenud.eestlaste kangelas-
R. Kiviranna külastusega, kes pidas!likust võitlustest möödunud sõdades,
enne jumalateenistiist ki^ku all saa- • kõneleja jätkas: N. Liit tuli täänerii-lis
pikema loengu reformatsiooni ;kide nanvsuse tõttu välja Teisest
tähtsusest eesti ajaloo käigu kuju- Maailmasõjast :;süurema võitjana ja
nemisel ja eestluse säilumisel. Ta pidas
ka kirikus jutluse, kus vaatles
eesti rahva visa võitlust oma olemas-teipale
on; jäänud sõjasaagiks ka
need rngid, mis olid tema kallaletungi
esimesed ohvrid. Nende keskel ka
olu eest alates Juhan Julma terrorist Eesti. Tänapäeval on palju päradok-ja
kohutavast Liivi sõjast. Tõstis esile
eesti sõdurite heroilisi .võitlusi venelaste
vastu nii Vabadussõja, kui ka
Teise Maailmasõja võitlustes kodupinna
eest. Sisuka E. V. aastapäeva
se. Üks neist on, et kuigi vaba maailma
riigid kulutavad ühelt ppöit tohutuid,
summasid, et ennast kaitsta
N. Lnd.urünnakuohu vastu, siis teiselt
poolt nad aitavad-tohutu suurte
aktusekõne pidas aupeakonsul I. summade ja tehPoloogilise/ abiga
Heinspo, kes oma kõnes naelutas i-KremU sõjamasinat ülesehitada.
kinni neid rahvusvahelises õiguses Kõigele sellele vaatamata^ peärne
määritletud; kuritegusid, millega N. minema tulevikule vastu optimistli-
Liit anastas^ iseseisva Eesti ja teised • kult. Ajalugu näitab, et ükski türan-
Balti rahvad. Ta lõpetas:''presidentinia ja vägivald ei ole kestnud igaves-
K. Pätsi läkitusega oma vangipõlvest 1'ti/Sageli on need. sisemised rasku-
— IVIeie püüdeks olgu vaba ja isesei-/sed, mis viivad diktatuure langusele,
sev Eesti. j Praegu toimuvad N.: Liidu
Aktuse al.suseks oli kpgunenud Va- käärimised. Vene rahva enda keskelt
ilvil rahvast,: Qn tõusnud dissidendid nagu A. Solz-henitsõn,
A. Sahharov jt. See liiku-
SLin tunnistajaks taeva ja maa"/ja
sidus selle eesti rahva vabadusvõitlusega,
mis on kestnud läbi aegade ja:
on tunnistuseks eesti rahva vabaduse
tahtele. Ta lüges/ette biülise os;a:t - tähtsaim ülesanne, nüüd on
Manifestist Eestimaa Rahvastele ja tada rahvas,
märkis, et see on meie vabaduse. See kehtib meie kohta paguluses kui
evangeelium, kantud;tugevast usust,:j esimene rahvuslik ülesanne. Teiseks
lootusest ja vaimust; Seda vaimu'ei j tuleb meil arendada.koostööd, prae-ole
suutnud maha suruda okupalsi- -guste liitlaste — teiste ikestatud ral>
oonivõini :kodumaaL Oleme ideeline vastega ja.kolmandaks, koos tiende-jä/
olivrirneelne rahvas. Meie rahvus- ga võideldes vabaneda vene imperia-lipp
on ilusaim ning sürabaolne;omatlismist. '
taevasina, mulla ja lootuse värvide-^ Pagulusel aastatel on blnud- palju
ga. Oleme vaimselt tugev ja. kuulu- väljalangemisi rahvusgrupi ridades,
tärne ,,Eesti; Sa seisad lootusrikka Vaatamata sellele oleme saavutanud
tuleviku lävel". Junialateenistus lõp-: nimetamisväärseid, tulemusi kultuu-pes
Eesti hümniga.- : ' jriliselja majanduslikul alal Rahvas
Järgnes; koosviibimine, seltskondil-'kodumaal on vaimselt tuge^^^^
kes ruumides, naisringi poolt pr. pitse okupantide üriiber, nagu teeb
Purje juhtimisel kaetud kohvilauda- seda soome noorus. Sellest teadmi-de
juures. Kävahses osas esines Vai- sest ammutame uut lootust, et Kalev
muliku orkestri viiuliansarribeT ja kord kojii jõuab. "
koguduse laulukoor CantateDomi-/ Koosviibimise lõpul koguduse esi-no.
Kanti ette. „Ei saa. mitte vaiki mees Tüt Tralla tänas kõiki, kes sel-
'oHa" ja „Kuldne koit ju kumab km- le ilusa õhtu korraldamiseks ia kaa-gel".:
j saelamiseks oma aega olid ohverda»
Päevakohase kõne pidas endine; nud.
koguduse esimees Kaul Kadak,
. . ' ' ; - . • ^. • II |IBIir|-T
kes põimis sellesse oma isiklikke ma-lestusl
Tallinnast 60 aastat tagasi. 1
Keskpäeva ajal tekkis Unnas eriline
elevus. :Relvastatud koolipoisid sõitsid
veoautodel ringi tänavatel ja Pae-;
valehe trükikojas oli nende valve all; - - s e l l e pealkirja all ^ usutles ..„The
trükkimisel Manifest Eestimaa Rah- .Toronto Star":laup;, 25.' veebr, kunst
.Lippude sissetoomisele järgnes
USA' riigihümn tenor Evald Pohl'iit
ja publikult Saade "Ludvig.Vahter-
'ilt. Hingestavate 'sõnade,ga palvuse
oli õpetaja:Hans Rebane koostanud.
Tema poeg Henn Rebane — StiPet.
Eesli Seltsi esimees — ütles avasõna.
E. Võrk'u laulu ..Eesti on meie isamaa"
laulis E. Pohl. Aktuse 'kõnele
iaks oli New Yorsi külaline Juhan
Simonson, kes'on Eesti Rahvuskomitee
uus esimees Ühendriikides.
Henn Rebane ütles järgmisena
insliskeelses kõnes, et seisarne jälle
võitluses türannia/vastu. Meie võitlus
on pikaldane ideoloogiline,prot-.
sess.;Selle võitluse-relv on'eestlaste
vaim. mis .ihkab . vabadusele.: Meie
vaenlane ei saa seda lõhkuda relvaga
ega tappa satelliitidega. Kommunism
on pankrotis oma ideedega esa
saa murda rahvaste vabaduse ihkamise
iõudü.: .
Konservatiivide ridadesse kuuluv
parlamendiliige Torn Cossitt märkis
parlamendis, et alates 1958. a. on välisriigid
saatnud vähemalt 4,5 miljonit
dollarit sissisõja otstarbeks. Ta
oh saanud andmeid, et relvi ja laskemoona
tuuakse pidevalt Kanadasse
Relvi toovad sisse ! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-03-03
