Meie Elu = Our life, July 17, 1980

              nr.29 (1587)
IIIIIIIIIII i i i i i H m i i i i i — H i p g B '
,3iSeie nr. 29 (1587): NEUAPÄEVAL, 17. JÜÜUL - THURSDAY, JULY 11'
, . „ , „ . . „ . . „ II "* "' "
• • .
. . i i
ha UFO-d
Rootsis
UFO-ajakiri >,UFOv
avaldanud järjest
hr. 2 ja nr. 3), mis
algul: ja mai - algul,
ogi, Jüri Lina kirju-.
'Hele on lisatud foto
Ustratsioonid' juhtu-
'SO-ide mäandumisi
olnud 1978. aasta
stirpagulasajakirjan-
' S6ome ajakirjast
rikkel vaatleb harul-iCid
Nõukogude L i i -
• artiklid Rootsis on
raamatu „UF0-
ogude Liidus" roojt-
, rhis ilmub iimsejt
matuturule. ŽSam^s
^riial^algust, riägenia
amat „UFO-mOistä-ille
fantastilise kaa-loonud
praegu Tal-ris
vaevlev Annes
•: • GEISLINGEN („MeleElu" kaastööliselt) — Hamburgis ilmMv ajakiri.
damiselt sarnaneb ameeriklaste^,Natiönal Geagraphyc", pühendab oma juulikuu numbris 18 lehe­külge
Tallirinale. Artiklit illustreerivad 12 suurt värvifotot ja Balti riikide kaart. Autoriks on Roger
Änderson, kdle isa tegutses kuni ümberasumiseni 1941. a.veebru
arstina. Autor lahkus Eestist 10-aastasena/kuid valdab veel mõnevõrra eesti keelt. Fotograafina oli
kaasas
Artikli esimeses osas meenutab R.
Änderson oma mälestusi Lüllemäelt
ja koolipõlvest. Burzhioosliku ala­tooniga
meenutab ta oma õpetajat
algkoolist nimega Peemot, kes andis
elaval viisil edasi teadmisi eesti aja­loost.
Iseloomustades eestlaste oma-
• duši; märgib autor: '
• : . ••• . : • • • : : : • - . : ••
EESTLANE-EI AMMA;JÄEELE
„Tei^est küljest peab imestama,
kuidas see talupojarahvas on säilita-
• nud' ennast läbi nelja aastatuhande.
Nad on setle aja nagu TahvilisHku õli-näha
all üle elanud. Kahllcmatult on-eestlased
oma äravahetamatu oma-
' pära, kodupindii juurdumise ja. va-
. pustamatu kodumaa arm'astusc: tõttu
säilinud. Nad. olid Eestis varem ja
• j ä i d ka kauemaks sinna kui nende
.rutakad vallutajad.
. Võõraste valitsejate :alatine kohal-
. oleks^ on raliva karakterit mitmete ^
haakide: ja konksudega rikastanud.
„Sa tunned üht eestlast," ütles kord
sõber Tallinnas: „Sa ei pea arvama,
et ta on blond ja pahklik, sitke ja-
: hoolas, rahulik ja iseteadev. Kui sul
aga keegi üle teeljookseb,- kes alati
vastupidist teeb, mida sa temale üt­led
— siis on see eestlane!"
. Üks teine tunnus sobib. samasse,
lahtrisse: eestlane ei anna tappes ka
. järele. Nii ei tarvitse väga palju jä­rele
pärida, kelle kontosse läks 1912.
a. Stokholmis maailma k(|ige pikem
maadlusmatsh. Eestlane Martin
.'Klein võitles peaaegu 12 tundi oma
•vastasega — ja võitis. Üleväsimuse
tõttu kaotas ta järgmisel päeval fi^
: naalis. V : ^ , _ ;
Järgmises lõigus annab autor nii
sõnas kui ka fotode riajal põgusa üle^
vaate Tallinna ajalobst alates Tallin­na
märkimist .maailmakaardile araa­bia'
geograaf A^Edrisi poolt. 1154. a.
kuni Eesti okupeerimiseni punaar­mee
poolt 1940. a. Märkides- Eesti
iseseisvusacgav tähendab -autor, et
tol ajal olid eestlastel näod ees, riagu
olnuks alati kevad..:
..PAIK KUNSTI AJALOOLASTELE ,• ':
Kirjeldades oma saabumist Tallin­na:
sadamasse, jutustab autor:
„Sündisin siin umbes 50 aastat ta­gasi
umbes samasuguse, äikesepilve
all, mis nüüd lasus baretina ToOm-.
pea kohal. Kui. meie laev kinnitas ot­sad
sadamakaile, laiuvad mu tun­ded:
kail seisavad nüukogude vahi­postid.
Mis segab mind seejuures?
Nad peavad seal ju seisma. Tallinn
; seisab 1940. a .alates nõukogude rii-gipiirii.
,;. '
Seistes töllisabas näpistavadmind
tunded edasi. On siis teisiti kui muu­des
/sotsialistlikes riikides, /mida
olen külastanud? Kas muutun siin
liiga suure riigivõimu tõttu rabe­daks/
fataalseks ja: ükskõikseks eest-'
kostmisest sõltujaks, keda tagasi-:
lükkamine' enam ei pahanda ja vas­tutulelikkus
ei rõõmusta?" .
Edasi tsiteerib R. Änderson ühe
kolleegi kirjutust Tallinnast, kus ta
nägi palju negatiivset. Ta jätkab: -
„Mul pole esialgul mingit võima-
Lillemüüjad Tallinna turul. ei.:iunnekaubapuudust.; Mujal|ei.
alati palju pakkuda.
lust nende muljete kontrollimiseks.
Esiteks ei ela meie selles kirjeldatud
hoteUis ja teiseks on pühapäev. Tä­navad
on vaiksed ning ainult turis­tide
poolt elustatud. Siin nimetatak­se
turiste külastajateks.
Ruttan suurte sammudega vana­linna.
Peaaegu kõik hooned on tel­lingutes.
Maalitakse ja võõbatakse.
Olümpiaregati külastajate jaoks va­jab
vanalinn uue „make-upi".
Kõnnin tundide kaupa nagu joo­vastuses
ringi. Vanalinna majades
on vaevalt e:lanikke. Pagari tänavas
pole pagareid> Sepa tänavas seppi,
Voorimehe tänavas voorimehi ja
Rüütli tänavas rüütleid. Aga kunagi
on nad siin elanud: eestlased, taan­lased,
rootslased, sakslased ja vene­lased.
Kuulsad sugupõlved on nen­des
majades, mida tuleb nüüd re­montida,
et nad ei variseks põrmuks.
Mi 1 line paik kunstiajaloolastele! Mi 1-:
line paik: fantaasiale ja fantaseerija­tele!-.;
.• '•'•^
EESTI:
„VÄLiSMlMISTEERIUMIS"
Homme pean minema välisminis­teeriumi.
Jah, Eestis on nagu teistes­ki
nõukogude vabariikides välismi­nisteerium,
mis lävib teiste nõukogu­de
vabariikidega ja tohib ka veidi
hoolt kända inimeste eest välismaa­dest.
Aga kõik ainult Moskva lõa ot-
,sas. • V
Peeter Pahkla on armastusväärne
noor mees lahuga lokkis juustes. Ta
kirjutuslaud ei anna tema tegevuse
kohta mingit informatsiooni. See qn
peale telefoni nagu tolmuimeja puh­taks
pühitud. Ka visiitkaardü ei sei­sa
palju: 1. sekretär.
Peeter Pahkla peab meid meie töö
juures aitama, Ta 'peab sõlmima
kontakte ja takistusi kõrvaldama.
„Mõiida olen juba ette valmistada
saanud," ütleb ta tõrrimates läualae-kast
kaks masinakirjalehte. Meie
soovid on telexi teel ette rutanud.
Antud masinakirjalehtedel seisa­vad
nimed, andmed ja telefomnumb-rid.
,,'Kui teil raskusi o n . . . Või on
lisäsoove... Palun helistage mul­le..';."
' .
Kümne minuti pärast oleme jälle
tänaval ja vaatame üksteisele üllatu­nud
nägudega otsa. N.: Liidus kesta­vad
sellised asjad päevade kaupa ja
jooksevad mõnikord liivale. „Vaada-ke
nüüd," ütlen rõõmsalt,„kuidas
" s i in kellad, teisiti käivad."
„Nojah," ütleb mu fotograaf, aga
ma märkan ta sõnades skepsist.
Tallinna vanalinn.tellingutes;et paklmda:värsket; nägu oMm külalistele.
20 AASTAT SIBERIS ,
Kolmapäeval läheme vabale turu­le,
mis oma soolaste hindade tõttu
pole igale kättesaadav. Müügil on
peamiselt, aed- ja puuvilja, aga :;kä
seeni, mett ja hapukurke.
„Noh, proovi," ulatab üles mees
mulle kurgi.
Hammustan ja ütlen:
„Kuradi hea."
„Kust tulete?' 'tahab mees teada.
y,Lääne-Saksamaalt."
:„Siis vead .omal saba järel."
Ma ei saa kohe aru. Lõppeks tai­pan
ja küsin:
„kuidas? Miks peaks keegi.mu jä­rel
käima?"
„ Ü s u mind ometi. Kui tuled Lää-ne-
Saksamaalt, Siis vead omal saba
; Söön veel ühe kurgi ja siis räägi­me
teiste asjade üle. Jutustan talle,
et olin äsja kolm nädalat i Siberis;
.„Ma olin ka Siberis," vastab mees.
„Üsna kaua nimelt. Viisteist'ja viis."
„Ma ei ;säa sellest, aru."
„See on päris lihtne.' Viisteist aas­tat
sunnitööd ja viis aastat suhdasu-mist."'
.:;•;•:.:;;•.v:/
Kogen järgmistel päevadel mit­melt
poolt, et ka pärast Sõda oli mit-
: rheid küüditarnislaineid. Alles Hrust-shov
võimaldas ellujäänutele tagasi­pöördumise.
„Kui tema tuli, läks
hirni," kinnitatakse üldiselt. Teel ho­telli
vaatan mitu korda vargsi taga­si.
Ma ei näe,„saba". Aga minu mu­retus
on kadiinud. "
VENELASED: ON HARJUNUD: , '
Mu eesti keel muutub päev-päevalt
paremaks; Aga mul on siiski raskusi
enese väljendamisega. Mida ütlevad
eestlased küll selle kohta?
Nad teevad nalju hiiliva venesta- •
mise üle. Üks venelane küsib eestla-
•selt::':^ ' "
„Kuidas meeldib uus Tallinn?"
.„See.on nagu Moskva, kus Iga tei­ne
on hiinlane," vastab eestlane.
Nad kaebavad venelaste eelistami­se
üle. ,,Kui yertelane Talhnnasse tu­leb,
saab ta kohe korteri. Kohe pä­rast
seda toob ta kogu suguvõsa^
siia.... Meie aga peame onial. maal
ootama suuremat korterit."
Eestlased toonitavad, et neil pole
põhiliselt midagi venelaste vastu.
„Venelased on kõigiga harjunud ja.
kannatlikud, meie mitte, Nad leia­vad
kõik imehea olevat: oma rnaa,
oma sotsiaalsed olukorrad ja puha."
Eestlased oh ajajooksul arendanud
ande, venelasi hajameelselt .kohata
ja neid nii vaadata just nägu oleks
venelaste asemel klaasnuudlid. Kui _
ma purjekatesädamas sattusin nõu­kogude
tolliametniku kontrollpiir-konda,
haaras üks eestlane hooHtse-vait
mu käsivarre: „Tüle parem vei­di
kaugemale. Nad kardavad võo-
SüSTEEM.KOLLITAB
Eestlased hoiavad kokku ja vaata­vad
oma kaugele tulevikule kindla­meelselt
vastu. ,,Meie elame, siin üle
4000-nde aasta ja oleme rahvana va­nem
kui venelased. Võib-<olla elame
nad üle või oleme ise lõppeks järje­korras
hääbumiseks." :
Suurimad probleemid ei teki vene­laste,
vaid nõukogude süsteemi tõt-:
tu. Riigi kõikvõim haavab inimesi
sügavalt. „Miks ei lasta meid välis­maile
reisida? Miks ei tohi meie Cap-
' riie suvitama sõita? Nad teavad ju,
et tuleme tagasi.. Nad teavad ju, kui
väga meie oma kodumaad armasta­me..."::..-,
, •••^ •
Elan Tallinnas nagu joobumuses.
Olen päevad kui ööd jalul. Mind saa­detakse
vahetpitliamatult: edasi. Kõik
tahavad mind näha, minuga rääkida, .
mind võõrustada just nagu oleksin
elavaks tõendiks sellele, et eestlaste­le
võiks ka teine saatus osaks saada.
Neli päeva hiljem seisan .reelingul
ja näen kuidas Tallinna tornid üha
väiksemaks muutuvad. Minu soovi­avaldus,
mõni tund Lüllemäed kü­lastada,
lükati põhjust nimetamata
tagasi. Aga sel -silmapilgul ei mõtle
ma enam sellele.
Mõtlen ühe neiu sõnadele, keda mu
fotograaf pildistas Pirita rannal.
,,Teie näete väga eestilik välja," üt­lesin.
Kas see ütelus häirib teid?"
„Ei," vastas neiu. „See'austab mind."
Ma tean, et see maa on heades kä­tes,"
lõpetatakse kirjutis.
, Nagu tähendatud, olid artikli juu­res
12: värvifotot: üldvaade Tallinna-
1 e, revüü ,,Viru" hoteilis, iillemüüjad
vabal turul, noored kinoreklaami
ees, vaade sadamale. Pirita rand,
Kadrioru loss. Oleviste kirik, „Kiro-vi"
kalurikolhoosi praasnik, Lenini^
pilt plangul jne. Lenini pildi kõrval
seisab ajakirjas tekst pealkirja all.
„Plangu Volli jätab eestlased kül­maks"
järgmises sõnastuses: „Kuna
Lenin i-plakatid eelkõige majade
seiijitel, tellingutel ja plankudel sei­savad,
sai N. Ludu isa omale Tallin­nas
hüüdfiime „Plangu Volli". Lenini
pilte näeb Tallinnas nagunii vähem
kui teistes sovetlinnädes. Siin loeb
puhas sotsialistlik õpetus vähem kui
läänelik elustiil."
• • - -kk'
liillllllillllllilillllll
Kui arvestada Kanada suurust ja
kaugusi, siis immigrandid ja nende
kodumaad võib koil^ kokku liita Ja
see on vaid murdosa Oritariost. See
bölmab äiasid, Niagara viinamarja­istandustest
kuni tundra kääbuspuü-deni.
Kui varematel aastatel sõideti
ülemeremaadesse, siis niiiid on see
muutumas -^hakatakse avastama
ilu meie oma kodu „tagaõues".
Vähe leidub maid maailmas, mis
omaksid murdosagi sellest rikkusest
ja suurusest, mis on Känadal. Kui
minevikus kaugeid maid otsiti arves­tati
ja hinnati nende sooja kliima jä­rele,
siis nüüd mõõdetaksje nende
väärtust loodusilu \ ja maapõuevara­de
järgi. Eriti nüüd, kus Euroopas
kõik hinnad on väga palju tõusnud
ja sealsed inimesed tulevad siia puh­kust
veetma^ on hakatud kodust ilu
hindama. Ontario tööstuse- ja turis-miministeeriufni
poolt korraldati
ringsõit etniliste lehtede esindajate­le,
oli kantud ideest, tutvustada ko-duprovintsi.
Näidata rikkusi ja loo­duslikku
ilu, mis meile on kättesaa­davas
kauguses ja mida võime edu­kalt
puhkussõiduks kasutada, nagu
minister Larry Grošsman ise seda
• lubas'teha. .::•::•'."••:••••••' - J -
Ringreisi esimeseks sihiks oh Ma-nitoulin
Islandi külastamine, tutvu­mine
maailma, suurima magedas
vees asuva: saarega ja Kanada esi­meste
. elanikega Öjibwe indiaanlas­tega,
kes kunagi. pole valge mehe'
poolt: allutatud; , i \
„Gharterway" Suur Ja mugav buss
mahtus kergelt mootorlaeva „Ghi-
Cheemaun" — ,.Suure -Kanuu" par-:
dale,-(laev mahutab 530 reisijat .113
autoga). \ ,
Manitoulin saar on omanud erih-selt
püha ja austusväärse tähenduse
Ojibvve ja Odavva (Ottawa) indiaan­lastele,
kelledele see on olnud pü­haks
puhkepaigaks ja maapealse elu
paradiisiks oma loodusliku iluga.
Saar on saanud nime indiaani legen­dist
püha^-aimu „Maniton" koduna.
INDIAANLASED
Ojibvve: ja Odawa indiaanlased
asustasid naabcralasid, omasid sa­mad
kombed ja keele. Nad olid rahu­armastav
ja rändav rahvas, kes ela­tusid
jahist ja kalastamisest. Nende
ühiskondlik kord oli kõrgelt arene­nud,
mis jättis austusväärse mulje
„valgele mehele", kui ta. saabus siin­setele
jahimaadele. Manitoulin saare
indfäanlaste külades: räägitakse ja
koolis õpetatakseOjibvve keelt. Kõik
külalised olid teretulnud Ojibwe kul-tuurkeskusse,
kus oli võimalus tund­ma
õppida selle rahva sajandite aja-
.lugü.'.• ••;•:•••••
Etniliste lehtede esindajaid võeti
väärikalt vastu. Tutvustati. kohalik­ku
elu, kunsti ja näidatLdiapositiive.
Lstuti lõkke ümber., küpsetati ja
murti koos leiba; Nauditi põdrali­hast
kütlete ja värskelt järvest püü\
tud tuhas küpsetatud forelli, siiga ja
lõhe. Nähti indiaani tantsu ja kuu­lati
laule ja päevaprobleeme. 011 või­malus
kohata ja vestelda vanade
pealikute järglastega. Manitoulin
•pealikute ja kogukondade esindajate
kogu koordinaatoriks ori Albert
(Bud): Debassigc.
SAULTSTE: MARIE: . : : . • .^ .:
Teekond möödus endisest hispaan­laste
asulast Espanolast, kes.olid siin
kunagi raudteed ehitamas. Ainult ni­mi
on neist järele jäänud. Sault Ste.
Marie, asutatud kuninganna Victo-
* (D (D
tsiteeri
7/
sa
veergy
:streerimas. • ^ /
ria ajastul, on suuruselt Kanada te- '
rasetööstuse teine linn. Siin asuvad
suured Algoma' tööstused, mis too­davad
raudteerööpaid, tootnud: te­rast
lahinglaevade ja pilvelõhkujate
ehitamiseks, • toodavad tänapäeval
Kanada laiemaid terasplaate (166')-
Sault Ste. Marie asub St. Mary jõe
kaldal, mis ühendab Lake Superiori
ja Huroni. See .on kõige suurema
liiklusega osa t. Lawrenci veetees.
Soo lüüside kõrgui^ on umbes 20 jal­ga,
mis tõstavad ookeani aüdkü pä­rast
17 lüüsi ületamist üle 600 jala
nierepinnast.
• ' Sault Ste. Marie asutati, prantsuse
missiönääride poolt 1669 ja on ürg­sete
Alqougnin indiaanlaste algkodu.
'Peale terasetööstuse omab linn suu­re
tähtsuse puidutööstuses.
Seal asub ka üks vanemaid eest­laste
keskusi. Sault Ste. Mariest al^
gab kuulus Algoriia Central raudtee,
mis viib reisijad'kaugele põhja Ja­mes
Bay äärde. Linna elanikkude af-vu
hinnatakse 90,000-le. Ilusa ülevaa­te
linnast ja veekogudest andis 2-
ySA T®@*sr l@hK ESTÖ-s*
USA rootsi nädalalehe ,,Nördstjer^
nan Svea" mahukas kesksuve pidus­tuste
numbris ilmus pikem kirjeldus
sellest mis sünnib Rootsi pealinnas
ühendusies ülemaailmsete eestlaste
pidustustega. OH kä märgitud, ef
Ü?|Vst jä Kanadast lendab selpuhul
sinna tuhandeid selle mandri eestla­si.
Kirjutise juures on pilt Malmö-tüdrukute
juhist Leida Leesmentist
koos USA eesti võimlemisjuhi Anu°
Irja Ojamaaga.
• •'.' ' • -
tunniline ,?Lock Tour" mootorlaeva
,,Chief Shingwauk'isega".. „Locki"
laeval TV-kaamerad jäädvustasid
Toronto külalisi ja õhtul mõned või­sid
ennast näha kohalikes uudistes.
Meeldivaks peatuseks kujunes vastü-^
võtt ja ööbimine „Water Toweri" ho-ž:
teiiis'.-\,-;:;.
• dna:
HELSINGI (M.E.) - Tallinna aja­leht
„Õhtuleht" avaldab ilmselt igas
omas numbris FOOR-^imega yeeru,
mille lisanimeks on ;,Autoinspektsi­ooni
komisjonis". Selles avaldatakse
isikute nimed, kes purjusoleku või
oma hoolimatuse tõttu on süüdlased
liiklusõnnetustes.
Ühest sellisest veerust kirjutas
ajaleht „Helsingi;n Sanomat" pikalt
pealkirjaga „Jülkkislista Tallinnas-ta".
Artikli. ridadest paistis humo-ristik
toon, sest Soomes taolised
artiklid ei tule kõne allagi. Jutt oli
jaotatud kahte ossa,nimelt ülalpool
eestikeelne j a all siis vastav soome
keeles: ,,Kolmeks suvekuuks on jää­nud
jalampheks eli jalankulkijaksi
•: Heldur Eltermaa,joka ei älynnyt
varoa jalkäkäytävää Zigulillaan."
Eestil^eeles kõlab see: ,,22-aastane H .
E. (Sütiste tee .35-136) sai juhiloa
vaid 3 kuud tagasi. Vanemate kingi­tud
Ziguliga 23. mail; Nõmmelt Mus­tamäele
viival teel ei tulnud ta juhti­misega
toime ja soit is autoga vastu
posti.'; Õnnetuse põhjustas üleväsi-,
mus, nagu selgus. Pärast 2-päcvast
sõbra sünnipäevapidu ja magama­tust,
istus l a vaevalt kainenunä kohe
rooli .taha. Et sellised juhtumid ei
korduks, võttis komisjon tal juhiloa
5 aastaks ja trahvis 50 rublaga".
Siis jätkub soome keelne osa:
„Igor K. taas ei pannutkaan työnan-tajan
kaaraa: ehtoolla talliin, vaari
läti hurvittelemaan Palj^ssaareen ja
siellä meni auto ympäri. Vieressä is­tul
vielä muüan neiu, mutta õnneks
: e i saanud viga. (Tutkimus) komisjon
tundis huvi, kuidas sattui neiu auto­kabiini
ja miks autojuht (kuski) sõi­tis
just Paljassaarde. Kolmeküm-
'mentä rublase tüli sakkoa." Lõpuks '
..Helsingin Sanomat" tõdeb, et „lin-
:na liikluškomisjori näyttää aritavan
herkästi jopa yiiden vuoderi ajokiel-lon
ja sakkoa viiteenkymmeneen
' ruplaän saakka", ja sellest on veel
heaks näitaks eesti keelses osas vene-,
lase' Juri Malösevi „saatus":^ „Hom-mikul
joodud 2 pudelit õlut vedasid
a l t J . M. .(Sütise te 37-55). Juhtides
„Moskyitsi", milles istusid veel te­ma
naine ja lapsed, sattus ta Järve­vana
teel avariioluk^rda. Tal õnnes­tus
küll õnnetus vältida, aga auto
sõitis kraavi. J. M'jäi 5 aastaks juhi­loast
ilma ja peab maksma 50 rubla
-/.trahvi".
Ongi nii, et miilits on olümpiamän­gude
eel piiranud raskelt eraautode
sõitmist. Juhiluba võetakse ära ko­he,
kui auto pole korras. Nii eriti toi­mub
Moskvas.
Ghartered Accoüntant (
55 University Ave.) Toronto/Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115