Meie Elu = Our life, August 18, 1983

              Meie Elu" nr. 33 (1746) 1983
362 Danforth Ave.,"^
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466.1951
466-1502
-IKUS VAMKUS
ja tähtpäevadeks,
semeid —
IIKA-, NAHA^ jä
alal.'
iglise 'keelt.
ga
on nüüd keejMud. välismaalt
)spakke saadafT/Vlates 1982. a,
|ša pakke, mis on saadetud po­nide
perekonnaliikmeile või
^ie poliitvangidele Eestis ja
Jältikumis, tagasi, ilmaetpõh-
(dätaks. Ise^i orbudeks jäänud
eitohi kingitusi kätte saada.
tagasisaatm|ne [on üheks
mrgätagustest võtetest, mida
[n viimžsel ajal hakanud ula-lit
kasu tarna'.
femiekünmendäte aastate algul
jeel sai ta moeajakirju Balti-
(šse lihtpanderoltides, neled ei
]kä0tsi.'Viimastel aastatel aga
tatud seal postis varastama
ikirju isegi tähitud panderolli­lt.
Järelpärimiste peale mingit
Ikü.vaslusi QI saar nii nagu ka
|e ametliku, "seadusepärase"
seerimise''
(• •• • , ;
9 • e
HiEIKI AHONEN
LAGLE PAREK
poole järgmistel aadressidel:
lOPAS EVV Abistamiskeskus,
f018. S-100 26 Stockholm, SVe-
JSA".s EVV Abistamise Toim-
J Estonian House of Chicago,
|an Lane, P.O. Box 95, Prairie
Illinois 60069. KANADAS
|Abistamise Toimkond, Esto-loüse,
958 Broadview Ave. No
Qronto.Ontario M4K 2R6. Eral-
INÖOUVERI piirkonnas EVV-Jmise
Toimkond, c/o Albert"
|303-5560 Arcadiä Road, Rich-
B.C. VeX 2G9. AUSTRAA-I
EVV Abistamise Toimkond,
[li Annuk, 12 Sorlie Avenue,
lead 2152, N.S.W. piliitvan-astkaardid
on saadaval ka kõi­ki
poliitvangide hooldusgruppi-jooldajate
juures. Postkaartide
|idu: EVV Abistamiskeskus.
1018, S-IÖO 26 Stockholm, Sve-fostzhiiro
nr. 500104-5.
nr. 213 Ci74@} 19@E! NELJAIPÄEVÄIL, 1©. Ä U G U S T E - " : ^ H U ' R S D A Y , AüGUSt 18
vi' ••
ihvu^^vaheline sekretariaat
lipärimise, niilles nõuti sel-tagasl
saadetud Tartusse
[resseeritud pakk. Kahe kuu
j, mille tõlge on järgmine;
|skva, 7. jaanuaril 1983
Postibüroo
Stokholm
Rootsi
|,.mis saabus Rootsist Nikluse'
Iti otsusele. v
(Rio-de-Janeiro, 1979) järgi ei
^ste eest, mis on tehtud tolli-i
kontrollimisega':
la mu kõrgeima lugupidamise
tor
lloetav allkiri/
V
STOKHOLM (EPL)- Sudaani
iumajanduse insener Suleiman
Mahmoud Elhuweig, kelle abielu
eestlannaga Lääne ajakirjanduse
teatel katkestati KGB survel, on ju­tustanud
sellest shveitsi nädalale­hele
,iL'HEBDO",
Tõmmunahaline sudaanlane õp­pis
Moskvas, kus ^biellus kümme
aastat tagasi, kuid sunniti lahutuma
ja aastast 1980 on naine ja kolm last
kadunud. Venemaal hariduse saa-lud
insener sattus om® kodumaal
ebasoosingusse ja-sai asäüli Shveit-sis,
kus tema perekonna ühenda­mise
toetamiseks on kogutud 2500
allkirja ja moodustatud vastav ko-
:ee. .
\ Rahvusvahelises teenistuses ole-
^ d eestlased on varem Sudaanis
Kphanud nii Suleiman Elhuweig*i kui
t^ma eestlannast abikaasat Siirit kui
lias viibisid KhartumiSf kus nende
poeg Jamal sündis 1975. a. Tütred
Leila (sünd. 1975) ja Diana (sünd.
1976) sündisid Moskvas.
Mulje jäi õnnelikust perekonnast.
Kui nüüd hiljuti ü|ks eestlane Sulei-mani
jälle kohtas, siis oli ta murtud
perekonna kaotusest, ent valmis
kõik tegema, et perekonda kätte saa­da.
Ta on Shveitsist taas Khartumi
tulnud, et abi paluda Sudaani valit­suselt.
Ta loodab ka rahvusvahelise­le
avalikule arvamisele.
ÜLIKOOLIS MOSKVAS
,,L'HEBDO" reporterile antud ju­tuajamises
jutustab Elhuweig oma
suurest lapsepõlve unistusest saada
agronoomia inseneriks. Tema intel­ligentsus
ja geniaalne mälu äratavad
tähelepanu ka Sudaani—Nõukogude
Liidu Sõprusühingu sekretäris. Elhu­weig,
kes õpiilgud niajanduslikel
põhjusil pidi katkestama, sai järsku
haruldase pakkumise edasiõppimi­seks
Moskvas Lumumba-nimeliseB
; ülikoolis.
1973. aastal Elhuweig saab oma
põlluniajanduse inseneri diplomi li-hamajanduse
ala| ja abiellub eest­lannaga.
Koos oma naisega tuleb su­daanlane
kodumaale.
Järgneb õnnelik periood Sudaanis,
h^aendelise karjääriga pealinnas
Khartumis. "
Suleiman töötab Rahvuslikus Toit-kstamise
Uurimiskeskuses. Aastal
SiMman I^Blimoud EOnmeig
Ghadi väeosad
taan^duvad pealimiig
suunas
Chadi valitsuse väed taanduvad
lõuna suunas, olles jälitatud Lii­büa
tankidest ja pommitatud Lii­büa
lennukite poolt. Möödunud
nädala lõpul valitsusväed jätsid
maha 2 põhjapoolset linlia. Võrrel­des
presidenti toetavate mässulis­te
ja Liibüa vägedega^nad on arvult
vähemad ja halvasti relvastatud.
Õhuluure andmeil saadetakse Lii­büast
suurel arvul relvas{)i8t ja va­rustust
valitsuse vastastele vägede­le,
et edasitungi teostada lõuna
suunas. Tõenäoseks eesmärgiks m
400 km kaugusel asuv pealinn.
Sõjaliste nõuandjatena jõudsid
Chadi 500 prantsuse langevarjurit.
Need ei ole mõeldud lahingusse
saatmiseks vaid j Chadi väeosade
sõjaliseks väljaõpetamiseks. Relvi
nad võivad kasutada enesekait-
•seks.- : . 1 • ,
Kuidas prantsuse langevarjurid
suudavad väikesearvulise Chadi
armee (umbes 4000 meest) lühikese
uljaga võitlusvõimeliseks muuta ja
paremini varustatud ning Liibüa
valitsuse vägede poolt toetatud
pealetungi seisma panna, on ras­kesti
ettekujutatav.
Aafrika riikide Organisatsiooni
president hCfudis, t et Ghadist lah­kuks
kõik võõrad väeosad, j relva­rahu
saaks taastatud jaAafrika rii­kide
organisatsiooniläantakse või­malus
olukorra selgitamiseks Gha-dis,
et sõjategevust lõpetada.
Olukorra peremehena Kesk-Aaf-rikas
tunndjb end Liibüa diktaator
Khadafi. Teiha väed on võidukad ja
ta kindlasti poodab taastada ene­sele
kuuleka ning marksistliku va­litsuse
Chailis. Välisajakirjanikele
(sntud jutuajlimises ta seletas, et ta
püüab teha kõik sõjategevuse lõ­petamiseks
Chadis, kui seal tekib
valitsuse muudatus ja uueks valit­suse
juhiks saab
im mees.
1976 tuleb Elhuweigile tööandjalt et­tepanek
ennast täiendama sõita —
taas Moskvasse. Ta kõhkleb, ent ot­sustab
siis edasiõppimise kasuks,
kuigi .^surmatundega südames".
järgneb administratiivseid sekel­dusi,
mis teevad sudaanlase elu
Moskvas kibedaks ja pikk lahusolek
naisest, kes kuidagi ei saa viisumit
Moskvasse sõiduks.
Kui abikaasa viimaks on pärale
jõudnud, ei lase hotellidirektor naist
mehe juurde elama.
Lõpuks leiab ta siiski mugava ja
puhta ulualuse perekonnale, mis on
harulduseks Moskvas.
TÜm KORTER - KOHTUKUTSE .
17. veebruar 1980. Elhuweig naa-sib
reisilt Poolast ja Prantsusmaalt
ning leiab oma korteritühjana, Naine
ja lapsed on jäljetult kadunud:
„Kui telefoneerisin ämmale, kes
töötas Valga-tehases, vastati^ et see
polevat enam seal."
Igalppol põrkab ta vastu „suure
vaikuse müüri". Mõni aeg hiljem
tuleb kutse kohtusse lahutuse asjus.
Kohtusaalis naist ei ole. Sudaan­lane
ei saa oma ehmatuses muud
ütelda, kui kordab palvet, et tema
haist, kiellega temal mingit lahkheli
pole olnud, lubataks kohtu ette. tulla
seletust andma.
Kõigele vaatamata jätkab sudaani
agronoom oma teaduslikku tööd. Ta
märkab, et üks mees teda jälitab ja
ühel päeval alustab võõras temaga
ootamatult kõnelust: Elhuweig peab
minema oma passiga jalamaid polit-söi
jaoskonda number 131.
. Samal päeval ja ajal on aga uus
|cohtuistung, taas ilma tema eesti nai­seta.
,
SCGB KÜÜSIS • - ^
Elhuweig aimab, et on tegemist
KGB-ga. Temalt päritakse ta reisimi­se
sageduse ja ta teadmiste üle vä­lismaa
kohta. Mainitakse mõningate
sõprade nimesid. Siis viibutabki üks
meestest ta nina all kurikuulsat pu­nast,
kollase pastikiist äärisega KGB-isikutunnistust.
Suleiman Elhuweigile,kes ju val­dab
perfektseh vene keelt, tehakse
ettepanek hakata KGB-nuhiks esi­mese
ülesandega kohalikus Egiptuse
suursaatkonnas, kus teenib üks tema
sõpru, Peter Schmidt. Suleiman keel­dub,
kuigi taHe lujjatakse abi pere­konna
ülesleidmisel.
* järgheb veel kolm kohtuistungit
aprillist juunini 1980, Neljandal kor­ral,
juulikuus, näeb ta oma naist kahe
meesisiku vahel — vananenud ilme
ja kustunud silmadega. Lahutus teos­tub
ja ta kaotab isegi oma õigused las­te
suhtes . . . I
, Veel kaheksa kuu jooksul võitleb
!a Moskvas oma perekonna eest, ka­sutades
Sudaani saatkonna protekt­siooni
ja paludes abi Nõukogude
ülemkohtult ning Kompartei kont­rollkomisjonilt.
REETUR SUDAANIS
Ometi ei muutu midagi sudaanlase
desperaatses olukorras. Siis, 1. det­sembril
1980, pannakse ta sunniviisil
otse tänavah lennukisse. Ent uKsed
Sudaani jäävad suletuks. Khartum ei
võta teda en^m vastu, kuna suursaat­kond
Moskvas; on sinna läkitanud
tema kohta vale andmeid.
Viimase 500 dollari eest lendab
Elhuweig Ateenasse. Sealt viib tee
Shveitsi ja pagulusse.
Florida ajaleht:
Ühendril^^^ mõista
surma Või vangistiisse
kaks miljonit põgenikku
demonstreerivad Kirikute Maailmaliidu avamispäS'
^ Marylandi ülikooli õppejõud,
prof. Tõnu Parming nimetati eel­olevast
õppeaastast alates sotsio­loogia
osakonna teaduslikele kraa­didele
edasiõppijate programmi
juhatajaks (Director of Graduate
Studies). Osakonnal on praegu
peagu sada magistri ja doktori
kraadi taotlevat edasiõppijat ning
kolmkümmend professorit.
Prof. Parming nimetati ka Mary­land
Media, Inc., direktoraati. Or­ganisatsioonile
allub kuus üliõpi-lasväljaannet,
nende hulgas kuus
korda nädalas ilmuv üliõpilasleht
„Diamondback", mille tiraazh on
40,000 eksemplari
® Insener Henn Rebane valiti Flo­rida
Engineering Society presiden­diks.
Pidulik ametisse astumine
toimus ühingu 67. aastakoosoleku
raames.'Ta oli varem piirkonna
asepresident ja legislatiiv- ja ener-giakomitee
esimees. Varem. ins.
Rebane oli Florida Institute of Con­sulting
^ngineers president 1975—
76. Ta on lõpetanud elektriinsene­rina
Georgia Institute of Technolo­gy
ja on C. Randolph Wedding &
Associates Inc. asepresident. 1916.
a. asutatud Florida insenerid®
ühingM on 3400 liigei
kut@ Maailmaliidu (WCC) 6.
Kogu teemaks oli valitud „)eesu8
Kristus — Maailma Elu". Sellins
valik põhjendati kreekakeelse sõ­na
„Oikumene" klassilise tõlgen­dusega,
mis tähendab kogu rahvas­tatud
maailma. Selloga oli ette nä­ha,
et WCC 6. Kogul tuli arvestada
igasuguste surverühmade ja vastu-seisjatega.
SURVERÜHMA©
Kõige tugevam ja mõjukam surve
WCC 6. Kogule tuli organisatsioo-n
lt„Projept Ploughshares". See or­ganisatsioon
asutati väikese rühma
mennoniitide poolt aastal 1976 ühe
V. Testamendi salmikese tõlgenda­mise
abil (Jes. 1^:4) sihiga saavutada
rahu relvade, eriti aatomrelväde hä­vitamisega.
Nende mõju on selle lü­hikese
ajaga sisse tunginud pea igas­se
ristikogudusse, peamiselt küll
\ maailma-lõppu:kuulutavate vale­prohvetite
poolt ärahirmutatud pas­torite
toetusel. (Kartlikud on põrgu
nimekirjas esikohal — Ilm. r. 21:8!)
Nende mõjul oli WGC' 6. Kogusse
sisse kutsutud kõnelejaid — rahuak-tiviste,
nagu dr. Helen Caldicott
Austraaliast, kes oli muide ka kind-ral-
kuberneri protsessioonis piduli­kul
avamisel.
Võtsin osa ühest „Project Plough-shares"
laudkonna vestlusest, kuhu
oli kõnelejateks kutsutud üks ida­sakslane,
anglikaanide pastor Ugan-dast,
üks naine ja juut. Moderaato-riks
oli kaunis maheda olemisega
„P.P." esindaja. Idasakslane nõudis,
et WCC avalikult maailmale teata­vaks
teeb, milliseid samme ta ette
võtab ja vastutab ka tagajärgede eest.
Uganda pastor ütles, et kolmanda
maailma rahvad ei peaks pooli võt­ma
ei ida ega lääne poolt, see oleks
vaid ühe peremehe vahetamine teise
vastu. Nad mõlemad on imperialis­tid,
sellest ei tulla välja mingit rahu
ega õigust. Naine kõneles peamiselt
oma elamustest, miks rahu vaija on, ja
juut arvas, et Jumal annab küünar­nuki
ruumi ka juutidele WCC-s ja kii­tis
Kreeka kultuuri. Kui siis teatati, et
aega on veel 20 minutit, et lasta
publikul küsimusi esitada, tõusis mi­tu
kätt korraga ja enne, kui keegi sai
midagi öelda, võttis juut sõna ja hak­kas
kõnelema juutide ja palestiinlas-te
probleemidest ja lõpuks andis
WCC-le ultimaatumi kas nad te­gutsevad
Jumala nõudel juutide ka­suks,
või inimeste nõudel palestiin-laste
kasuks. Selle järgi võttis mode-raator
küsimuste aja endale ja kõ­neles,
mida Project Ploughshares
õieti te^b, kuna ükski eelkõnelejatest
ei ütelnud midagi nende tegevusest.
Kui rahvas lahkus, jäi kohale käpu­täis
kuulajaid, kes siis laudkonna
liikmed küsimuste ja sõnaliste kal­laletungidega
ülekülvasid! Laudkon­na
vestluse teemaks oli „How can the
WGC respond to the Global Impera-tive
for Peace and Justice'',
PeaieProject Ploughshares oli veel
kohal sõnakaid nais-delegaate iga­suguste
naisõiguste nõudmistega.
Üks neist leidis, et naine on Jeesusele
ligemal kui mees, sest tal olla kolm
asja, mida mehel ei ole — emakas,
rinnad ja menstruatsioon. Ühes kas­vab
elu, teine toidab elu ja kolmas
„annab verd". Oli kohal ka üks noor
tütarlaps — delegaat, kes nõudis, et
dokumentides, kus on nimetatud
„naine, mees ja laps", tuleb lisada ka
sõna „noor".
«RAHUINGLID"
Rohkelt „rahuingleid" oli loomu­likult
kohale tulnud idablokist. Nen­de
häjäl kostis kindlalt kuid harva,
kuid äärmiselt distsiplineeritult.
Läksin kuulama metropoliit Kirilli
Viiburist. Ta tuH kohale tõlgiga, kes
peale lühikese Kirilli tervitussõnade
tõlkimise kogu loo ise maha luges.
Kirill seisis tummalt ta kõrval ja vah­tis
naeruhäoi kuulajaid, tõlgi kõne
oli äärmiselt poliitiline, täis õudset
hirmutamist, mida need moodsad
relvad kõik teha võivad. Kui ta hak­kas
Reaganit süüdistama, et see ei
taha dialoogi Andropoviga, kostis äk­ki
esiridadest kõva „Sa valetad" ja
järgnes ühe naise ärritatud seletus
Reagani poliitikast, ligidalistujate
vaigistav reaktsioon ja kaamera­meeste
kiire kohaleilmumine, .et mit­te
sellest ajaloolisest sündmusest il­ma
jääda. Kirill sellepeale ütles, et ta
ei ole sellise atrogantsusega harju-
.nud - ta tulla^isakastjüiltuurist.
Sellele reageeriti vahelehüüdega „sa
ei saa, sind saadetakse Siberisse".
Igatahes küsimustele vastas Kirill
väga rahulikult ja lubas, et N. Liit
isegi lahkub.Afganistanist, kui ümb­ritsevad
rahutused vaibuvad. Sellele
järgnes maruline aplaus.
Väiksema mõjuga olid kohal Ka­nada
indiaanlased oma maaõiguste
nõudmistega, vigased oma nõudmis­tega
ja maailma-lõppu-kuulitavad
delegaadid, kes nägid massiliselt
metsalisi igas USA ja kapitalismi
eluavalduses.
KA TEISED USUNDID
Veel „ukse taga" seisid järjekor­ras
kõikide teiste usundite esindajad
(moslemid, juudid, hindud jne.). Juu­did
pääsesid isegi delegaatidele kõ­nelema.
Hindud kiitsid oma usku ja
jumalaid nii hästi, et oleksin peaaegu
ise nende usku üle läinud. Juut ütles,
et maailmas ei saa midagi juhtuda
ilma juutideta. Ja kui WCC midagi
kavutada tahtvat, siis ta ilma juuti­deta
seda kindlasti ei saavutavat!
• Need rühmitused olid äärmiselt tänu-jlikud,
et neile on lubatud kõneleda,
küll ainult muidu-rahvale. Igaüks
neist kiitis WCC-d, kui targasti oli 6.
Kogu teinud, et alanud nendega dia­loogi..
Aga juba järgmine nädal oli
rabi Philip Bregman Vancõuveri
Sholom templist delegaatidele kõne­lema
pääsenud ning tegi üleskutse
WCC-d kõnelema Alberta juudivas­tase
kiaoliõpetaja Jim Keegstra vastu.
Kuna vist keegi Keegstra lugu ei
teadnud, oli.delegaatide hulgas suur
'vaikus, mida rabi kohe ära kasutas
delegaatide süütunde esile kutsumi­sega!
Ta ütles, et dialoog on vajalik,
aga kui WCC „iga teine sõna on
Jeesus Kristus" (Jewish Western Bül-letin,
vol. 3, lk. 3), siis ei olla dialoog
enam võimalik. Ta soovitas WCC-1
tulevikus Juutidega dialoogi astumi­sel
sellega arvestada. Viimasel näda­lal
pidas kõnekoosolekut ka PLO.
VASTUSEISJAD
Omaetterühma moodustasid WCC
6^ Kogu ümber WCC-le vastuseisjad.
Alul oli nende hulgas ka eestlasi,
kuid neid hiljem enam näha ei olnud.
Kõige lärmakam oli muidugi lan
Paisley Põhja-Iirimaalt. Kõige ak­tiivsemad
ja pidevamad olid USA-st
kohale ilniunudorganisatsioon „Club
of Life" liikmed. Teiste protest vai­bus
varsti. Suurem vastuseisjate or­ganiseeritud
rühmitus kuulus funda­mentalistidele,
kes nimetasid WCC
koguni Kristuse vastaseks. (Need on
kristlased, kes on lasknud ennast
organiseeritud kirikust eemale mee­litada
TV-kiriku imetegijatest.) Sa­muti
oli arvukalt üksikisikuid ja ko­gudusi
ning nende liite, kes tõsiselt
on veendunud, et WCC on KGB agent
või vähemalt käsilane ja mõne ar­vates
ka Kristuse vastane.
Neist vastuseisjaist on „Club of
Life" poliitiline organisatsioon, asu­tatud
oktoobris 1982 Roomas, Euroo­pa
Töölispartei esinaise Helga Zepp-
LaRoche eestvedamisel. Nad anna­vad
välja oma ajalehte „New Solida-
"ty" ja ajakirja EIR (Executive In-ieliigenc.
e Review). „Club of Life" on
"Club oiRome" vastane. Ta paljastab
negatnvset maailma poliitikas ja ma­janduses
ja tahab ehitada uut maail-j^
ö majanduskorda areneva tehno­loogia
abil, et kogU maailm saaks-yälja
praegusest depressioonist^ näl­jast
ja viletsusest. Üldiselt väga opti-
«^jstlik liikumine. Rooma Katoliku
^irik oli esindatud pealtvaatajana;
Paavst saatis telegrammi heade soo­videga.
.
Ja lõpuks, oli liikvel igasugu lend­lehti,
ajalehti ja ajakirju. Üks arvus-
I^Meine andis nõu ja kolmas laitis.
Paberihulk oli mitmekümneid tonni.
VALLY JOHANSON
Florida ajalehes „New8/Sun Sen-tinel"
ilmus hiljuti artikkel peal­kirja
all ^Põgenike sunniviisiline
tagasisaatmine". Artiklis kirjelda­takse
lühidalt Teise maailmasõja
häbiväärsemat sündmust, mille
kordasaatjaks oli punaarmee, mit­te
ainult ameeriklaste nõusolekul
vaid ka otsesel relvastatud jõuga
abistamisel. Artiklis kirjutatakse:
„Ühendriigid aitasid mõista surma
või vangistusse kaks miljonit põge­nikku
.sellega, et neid jõuga sunniti
tagasi pöörduma Nõukogude Liitu,
peale Teise maailmasõja lõppu.
Suurem osa neist N. Liidu põgeni­kest
olid sõjavangid või sundtööli-sed.
Mõned olid natside koondus-laagrist
pääsenud eraisikud. Kuid Jo-sef
Stalin oli kuulutanud nende ko­dumaalt
eemalviibmiise isamaa vas­taseks
teoks vaatamata sellele, et nad
olid sunduse abil oma kodumaalt
eemaldatud. Ta kuulutas nad ära-andjaiks,
keda tuli elavalt kinni püü­da.
^ i • •
Nende saatus määrati kindlaks re­patrieerimise
kokkuleppe allakirju­tamisega
Yalta- konverentsil 1945.
Ühendriikide diplomaadid lootsid, et
nad oma nõusolekuga N. Liidu põ­genike
sunniviisiliseks, isegi jõu abil
läbiviidud repatrieerimiseks vast
suudavad kindlustada nende 24.000
Ameerika sõjaväelase julgeolekut,
kes olid peale sõja lõppu jäänud N.
Liidu rindejoone taha.
Laagrites algasid verised rahutu­sed,
kui N. Liidu põgenikud hak­kasid
vastu katsetele neid paigutada
ida suunas minevatele rongidele.
Paljud teostasid enesetapmisi. Tei­sed
atakeerisid Ameerika sõjaväelasi
lootuses neid provotseerida surma­vateks
laskudeks endi pihta.
Üle kahe miljoni põgeniku anti üle
N, Liidule. Kodumaa pinnale saabu­des
nad lasti maha, saadeti sunni­töölaagritesse
ehk jäeti vangistusse.
Nikita Hrushtshovi valitsemise
ajal anti 1955 aastal kõigile veel van­gistuses
olevaile sunniviisil repat-rieeritule
amnestia. Kuid siis olid
juba pea kõik hukkunud."
Artiklile on lisatud tuntud ülesvõte
Yalta konverentsi ajast, millega veel
kord meelde tuletatakse neid, kes
olid sellise verise teo autorid.
Rahvusvahelise õiguse sätete ja
teiste rahvusvaheliste kokkulepete
kohaselt on sõjapõgenike ja sõjavan­gide
sunniviisiline repatrieerimine
sõjakuritegu.
Kuid puht poliitilisest seisukohast
vaadatuna saadeti kaks miljonit süü­tut
kommunismivastast inimest
ameeriklaste relva abiga hukkumise­le.
Sama säatusjöleks tabanud ka kõi­ki
Bahi riikidei sojapõgenikke. Pääse­sime
verisest haardest ainult selle
tõttu, et Ühendriikide Kongress suu­tis
veel õigel ajal samme astuda sel­leks,
et sellisele ebainimlikule teole
piir parina. . AL PO
Churchill, Roosevelt {ja Stalin Valta konverentsil.kus tehti otsus üle
kahe miljoni vene põgeniku repatrieerimiseks.
EESTI ÄLUMimiUW KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. ic 5 tollised Veerennid
kuues vfirvls. ic Rüästaaluste katmine*
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallkaltsed.
teuta hindamine. Helistage päeval töökoda tel. 832-2238
Kodus 769-0932
OŠSO HMVESTMENTS INC.,
£0333 Keele Str., Maple, Ontario LOJ iEO
Õige toidurezhiim
vähendab ohtii infarktiks
Uuemad uurimused näitavad, et
tavalisel inimesel endal on suh­teliselt
kerge võidelda veresoonte
lubjastumise ja veretopiste Vastu.
Kõige kergem on seda teha kui vä­hendada
rasvasisaldust toidus või
siis vahetada välja loomsed, küllas­tunud
rasvad küllastamata rasvade
vastu.
Stokholm-Älvsjös peetud sümpoo­sionil
märkis norra professor Arne
Nordöj, et südame- ja veresoonte hai­gused
nõuavad Rootsis saastas umbes
40.000 surmaohvrit. Õige dieediga
väheneks surnute arv tunduvalt.
Prof. Nordöj märgib, et tasakaal
mitmesuguste rasvade vahel on üli­malt'
tähtis.. Võibolla on vaja süüa
vaid pisut rohkem kala — ja vähem
loomset rasva — et saavutada posi­tiivseid
tulemusi.
Üldse on põhjala toitlustus liiga
,; „tugev'', sisaldades massiliselt loom­set
rasva. Näiteks kasutatakse liiga
palju rasvast piima, sealiha, koort ja
muud sellist. Nii sadestub veresoon­tesse
kolesterooli ja peale selle muu­tuvad
veresoonte seinad tundliku­maks
sadestuseie, mis hiljem .võivad
põhjustada topiseid.
Loomsed rasvad ei põhjusta ainu­üksi
lubjastust ja topiseid. Kuid tei­sest
küljest on kindlaks tehtud, et
näiteks Vahemere ääres elavate rah­vaste
hulgas esineb kolm korda vä­hem
südameinfarkte kui Põhjalas.
Seal nimelt kasutatakse toiduvalmis­tamise
juures rohkem taimeõlisid,
juuakse rohkem veini (rasvase piima
asemel) ja kasutatakse üldse palju
vähem rasva kui siin.
Selle kohta on varem öeldud, et
Vahemere kliima on soe, mistõttu
inimesed vajavad vähem energiat
rasvase toidu näol kui siin Põhjalas.
Kuid väide ei pea paika, kuna näiteks
eskimod elavad veelgi karmimas klii­mas
ja nende juures ei esine peaaegu
üldse infarkte ega topiseid. Ja ometi
on nende igapäevane toit ekstreem­selt
rasvane.
Vahe seisneb vaid selles, et eski­mod
peaaegu üldse ei söö loomsel
toitu, vaid tarvitavad enamasti toidu­aineid,
mis sisaldavad palju mitme­suguseid
kalaõlisid. Ühte neist, ni­metusega
EPA on hakatud tootma ka
tehislikult ja antud neid kapslitena
südamepatsientidele. Tulemused on
olnud väga head. ;
Professor Nordöj igatahes soovi­tab
süüa rohkem kala, miks mitte
Põhjala delikatessi räime, ja kasuta­da
ka rohkem taimeõlisid. Rasvavae-ne
veiseliha ei tohiks samuti olla eriti
elukardetav, kuid rasvast nõretava
seapeki eest tuleks hoiduda.
EPL
CANTATE DOMINO
LAULJATELE
Erakorraline proov esmasp., 29.
augustil 1983 kirikusaalis kell 7 õh-^
4ul.
Esinemine CNE-1 kolihap., 31„