1985-09-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ai i i / / / ?^ * • - » » * ' ' i i » . • ''*"^^xV .'•''i.*'^'' »« EE T Second Class Mai! Registratiön No. 1354. Nr. 38 (1855) 1985 NELJAPÄEVAL, 19. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 19 XXXVI aastakäik otsialistid võitsid Mootsi valimistel STOCKHOLM - Peaminister Olof Palme sotsiaaldemokraatlik erakond valiti neljandat korda taas voimulö, kuid peab valitsema üha «nam kommunistide abiga. Palme valimisplatvormiks oli Rootsi püsimine heaoluriigina sotsiaalprogrammidega, kuna vastasparteid, konservatiivid ja keskerakond, lubasid maksuvähendust ja majanduse ümberkorraldamist. Esialgsete valimistulemuste järgi sotsiaaJ-dijmokraadid koos kommunistidega said parlamendis 178 kohta ja kolm opositsiooniparteid kokku m . • • , Pa ionaazhi ala Londonis T.E.S. Lasteaia kasvandikud pandi kirja ja kohe algas elav tegevus. Registreerimislaua taga (vasakult) — Anne Kalvik, Leena Altosaar, Helle Paluoja ja Maimu Schaer (esinaine). (Lähemalt Ihk. 4) Foto—0. Haamer TorontO'Eesti Maja OEI veerandsada aastat-olnud meie ühiskoBina tegevmse keskusek§. Rahvusvahelise spionaazhi pai- KummipaaCÜS ÜIG lahe Foto — S. Preem Soome kaudu Stockholmi On leidnud aset järjekordne põ- väline, kuna Soome saabuvaid põgenemine okup. Eestist Soome üle genikke jN. Liidu aladelt ähvardab Seekord nähta- Toroji.to Eesti/Maja saa^Ji.ällcgh^ §0.igp,5- möödunud nädalal ajakirjandusele antud informatsioonist. Eesti Maja ostust möödub 25 aastat, mille puhul seletusi andsid aktsiaseltsi esimees Osvald Piil ja abiesimees Alfred Sepa, puudutades eestlaste ühiskodu minevikku, olevikku ja tulevikuprobleeme, • 0. Piil vastas kõigepealt iseenda poolt tõstatatud küsimusele ,,mida kujutab T EM reaalselt'? Paljud meie seast ei võta vaevaks mõtelda T EM reaalse kestvuse i)eale. T E v õ e t a k se sümbolina, mis automaatselt kestab ka tulevikus. On selge, et T EM on keskuseks eesti ühiskonna seltskondlikus elus ning eesti. kultuuri omapära säilitajaks. T EM on ka paljude eesti majanduslike ettevõtete asukohaks. Ei tohi aga unustada, et TEM on ka isemajanduslik ettevõte,, mis nõuab iga aastaga,suurenevaid väljaminekuid. Need väljaminekud määravad võimalused T EM vajaduste rahuldamiseks, kaasa arvatud kogu ettevõtte tuleviku ja kestvuse. TEM mineviku kohta andis lühikese seletuse A. Sepa. Selle, endise koolimaja, ost oli julge j^ õnnelik samm. Kinnise enampakkumise juures, mis meelitas kokku hulgaliselt ostuhuvilisi, oli meie poiplt pakutud summa vaid mõnesaja dollari võrra kõrgem teistest. Ostutehingule järgnes kibekiire remont lagunema kippuva koolimaja korrastamiseks rahuldamaks meie esialgseid vajadusi. Kõik remonttöö tehti tasuta talgutöö-de korras ning abistavaid cäsi oli nii .rohkelt, et nende kõikide nimesidel jõua praegu loetleda. Peatselt kerkis üles va rema saali järele. Suur saal ehitati eesti arhitekt BacK'i plaar ide koha-seh umbes 72 OOO-dollarlise eelarve es. Aastate möödudes kasvas ruumi- "puuduse probleem, niis andis; end eriti teravalt tunda Toronto Eesti Ühispanga ruumilie osa?. Arhitekt Guido Laikve plaanide kohaselt ehitati lisaruume maja tänavapoolsesse 'Otsa. • • •;' . Nii maja ostu kui ka remontkulude katteks , töötasid tänu|^äärselt aktsioonitoimkonnad, mitmete aastate kestel, ikka oktoobrist aprillini. Kaasa aitasid ka paljud organisatsioonid, eriti teater, Ainsaa're kvar- • tett ning i l aasta jooksul korraldatud Toronto eesti organisatsioonide suvepäevade ülejääk läks kõiki'EM'le. Toronto Eesti Maja majanduslikku koormat on aida^nud kancia peamiselt ' meie vanem põlvkond. Maja võlava-baks saamisel aitas tõhusalt kaasa ka umbes 70.000-dollarline toetus Win-tario'lt. jastuste alal kujunes tulipunktiks London, kui Inglise valitsus tegi ii.^atavaks 25 N. Liidu diplomaadi, ainetniku ja ajakirjaniku väljasaat° rnise spionaazhiga tegelemise pärn sl. N. Liidu valitsus vastas sellele 25 Inglise diplomaadi, ametniku ja ajakirjaniku väljasaatmisega N. Liidust. N. Liidu •' - J • ' AaIjXalTe.h ce d n»i•m{ eLta»-; l, ahi e L, ushuolimi* saarel1 1L oviisa lia hue - aila t..i .t agasi saat. mi.n e. nSe e»l ":,;:Ü'!.Srf!'" f f r ^ ä : dalra„d«skummipaatkolmepõge- vasti o,s.s,ati „silmad kinni pigista-nikiaga--- kaks meest ja Üks naine. da" . r - ju on koguni võiraaU|c, e1/ Soome ametivõimud aitasid põgeni- On selgunud, et tegemist on neli- kud Stockholmi laevale, pühilastega, kes nähtavasti tahtsid pääseda usulisest jäilitamisest Ees- Polevõimatu, et seekordsed ,,paa-tis. dipõgenikud" said omamoodi inspi- Põgenikud sõitsid Soomest edasi ratsiooni nelja nooruki põgenemisest Stockholmi korralise liinilaevaga. üle Soome lahe möödunud aasta ke- Selline sõit on teatavasti ohutu, vadel, mis toimus samuti kummipaa-kuna dokumentide kontrolli ei esine. dis. Pärast saabumist Stockholmi on koi- Kuid põgenemiskatsed sel viisil on mik „kadunud" — vähemalt esime- toimunud ka varem. Üks selline on sel päeval nad ametivõimudelt asüüli teada. Soome rannikul leiti nimelt ei taotlenud. On võimalik, et nad siir- kummipaat põgeniku-laibaga. Hil-dusid oma usukaaslaste juurde. Põgenemist kinnitab Soon\e siseministeerium, mis on kaunis ebata-a^ Viiiie valitsus, andis ka N. Liidu ^^^^tjülsplcnaazhis süüdistatutel'^ aega N. Liidust lahkumiseks 3 nädalat. Vastav teade anti üle Inglismaa suursaadikule Moskvas ree° del(13sept. Nädala algul Inglise valitsus astus omapoolse vastusammu ja teatas, et saadab välja veel 6 N. Liidu kodanikku spioneerimise pärast. ' Krooni pani N. Liidu KGB kohapealse ülema ärahüppamine Londonis ja tsi asüüli palumine. Inglise ajakirjandus loeb seda suuremaks salaluureafääriks käesoleval aastakümnel Vene ärahüppaja on Oleg Gordi-ev §ki. Tema paljastused olid põhjuseks, miks Inglismaa valitsus saatis välja 25 N. Liidu spiooni Samal ajal Inglise vastuluure poolt vang-istati 15 Inglise ja N. Liidu kodanikku, keda süüdistatakse informatsiooni kogujatena N. Liidu spioonidele. Nendel oli ülesandeks ihfiltreerida Inglismaa valitsusse, riigikaitse asutustesse ja viimistletud tehnoloogia tööstustesse. Oleg Gordievski oli töötanud lääneriikide kasuks 15 aastat, enne kui ta asüüli palus Londonis. Enne Londonisse saatmist ta oli KGB ülesandel Taanis N. Liidu saatkonna koosseisus, juba sellel ajal ta andis Inglismaa salaluurele väärtuslikke teateid N. Liidu salaluure ja riigikaitse ettevalmistuste kohta. jem selgus, et tegemist oli ühe Tallinna raadid- ja televisioonimehega, kes püüdispääseda vabadusse. USA katse raketivastase relvaga Mustad L-Aafrikas nõuavad võimu adus.suu- Eesti Maja"esimees Osvald Piil ja abiesimees Alfred Sepa. Välisriikide surve tagajärjel L.- Aafrika valitsus kavandab oma USA õhukaitse katsetas esimest apartheid valitsemiskorra refor-korda oma satelliidi ja kaugraketi- meerimist, et rahustada musti sise-vastast raketti Vaikse ookeani ko- maal ja lõpetada välisriikide surve, hai Katse õnnestus täielikult. Mär- See vaevalt toob rahu L.-Aafrika giks oli valitud üks oma ülesande rahvastele, sest mustad ei lepi vä-täitnud USA satelliit. Tema hävi- hemaga kui enamusrahvana võimu tamiseks laskis välja USA F-15 võit- oma kätte saamisega.' Kaplinnas luslennuk kaheastmelise raketi, välismaa|ajakirjanikele antud jutu-mis ettenähtud märgi hävitas. ajamises mustade suguharude ja USA kaitseministeeriumi teate organisatsioonide liidrid seletasid, kohaselt oli see kolmas katse satel- et neid ei rahulda valitsuse refor-liidi ja kaugraketi-vastase relvaga, mid. Nendel ei ole mõtet, kui mus-kuid esimene tegeliku märgi hävi- tade enamus ei oma poliitilist jõu-tamiseks. N; Liidu valitsus kritiseeris teravalt USA valitsuse katsetusi ilmaruumi relvade arendamise ja katse- RESTORAN JA KÖÖK . 0. Piil kõneles oleviku ja tuleviku-muredest. Praegu on T EM ruumide kasutamine majanduslikuh rahuldav. Meie rahvusgrupi ühiskondlik tegevus ei ole langenud peale Esto '84, ruumide kasutamine muulaste pololt on suurenenud. Tunda annab aga ruumide.vähesus. Mitmed isikud ja organisatsioonid soovivad üürida meilt ruume aastalepinguga, kuid meil ei ole neile midagi pakkuda. Juurdeehitustega tulevikus on mitmeid raskusi. Momendil on lähema tuleviku osas kaks kindlamat kavatsust. Esiteks:- väikse saali ümberehitus restoraniks alkoholi müügiloaga ja t-ei-seks: suure saali köögi suurendamine juurdeehituse teel. Alkoholi müügiloaga restorani l i samine TEMajja peaks soodustama noorte osavõttu TEM tegevusest, kuna mitmed noored on korduvalt sellekohast soovi avaldanud. T EM ei Foto — S. Preem tohiks jääda maha teistest Kanada ajaviite kohtadest. Köögi suurendamine suure saali teenindamiseks on muutunud häda-vajahkuks,. kuna köök praegusel kujul mõjub pidurdavalt suure saali üürimisele. Praegusel 25-dal aastapäeval oleks Iga eestlase kohus mõtelda T EM tulevikule järgneva 25-aastase perioodi ' ulatuses. Peaksime analüüsima Eesti Maja põhilisi kultuurilisi väärtusi, meie ühiskonna vajadusi ja tegureid, mis säilitaks eestluse elujõu. Meil puudub üks kindel rahvuslik tegevusprogramm, mis haaraks kõikide prganisatsioonide tegevust. Kui meil oleks selline programm, siis TEM oleks kindlasti osa sellest ja TEM juhtimine ja ka kohustused oleksid terve eesti ühiskonna käes. misekspeetakse pidu 5. oktoobril. 0. Piil teatas, et see algab sooja õhtu-du. Mustade grupid ründavad organiseeritult valgeid ja eriti musti, kes pooldavad valitsuse reforme ja tamise alal mitte tait võimu üleminekut musUSA kaitseministeerium Wash- tade enamuse kätte. söögijavelnigaTöhTuTö^ ingtonist teatas, et venelastel on Et lahendust leida, pidasid L-aktus, mida kaunistab lauluga sop- Juba selhne rakett olnud katseta- Aafrika töösturid Zambias nõupi-ran Õnne Laikve ja tantsu vaheaegu "^^^^^ on tegelikult damise mustade gerilja-organisat-täidab lauluga bass-bariton Andres ^^A-st selle relva arendamisel siooni juhtide ja mustade organist- Raudsepp. Tantsuks mängib Volly ^«ugelt ees Gustavšoni orkester. LAUDU ON VEEL Peol vääristatakse ka kõiki TEM esimehi, kelleks olid järjekorras: Joh. Markus(t), Elmar Herman, August Kala(t), Endel Ott, Arvo Taagepelra, M. Liit maailma suurim relvadega kaupleja sioonide juhtidega. Nendest läbirääkimistest loodetakse lahendust praegusele kriisile L.-Aafrikas. Eesti Maja 25. aastapäeva tähista- Liidult olid Lõuna-Ameerika riigid. Kokku nad ostsid N. Liidult relvi S3,6 miljardi väärtuses. Peale selle ostsid Lõuna-Ameerika riigid relvi Washingtonist saadud andmeil Prantsusmaalt, Lääne-Saksamaalt Nikolai Valge ja praegune Osvald' on N. Liit kujunenud aastast 1983 ja Itaaliast, kokku $3,3 miljardi pül. maailma suurimaks relvade eks- väärtuses. . Lõpuks Osvald Piil meenutas TEM portijaks ning surunud USA teisele Vastava raporti kohaselt töötas esimese esimehe, Joh. Markuse, sõ- kohale. Möödunud aastal N. Liidu 1984.a. relvatööstuse alal N. Liidus nu:,,Eesti Maja on meie rahvuslik relvade eksport ületas USA relva- 4,4,Hiinas 4,1 ja USA-8 2,2 miljonit uhkus." Samad sõnad omavad sama de ekspordi S9,4 miljardi suuruses, ^"^'"fist. Kokku töötas relvastuse tähenduse ka nüüd. Toronto Eesti USA eksportis relvi samal aastal valmistatnise alal ülemaailmselt Maja on ka nüüd meie rahvuslikuks ainult S7,7 miljardi dollari väärtu- 28,4 miljonit inimesi USA relvade uhkuseks ja püüdkem seda hoida nii, ses. Relvade müügis Kolmanda eksport ön langenud peamiselt setet me tõepoolest sellele uhked võime Maailma riikidele ületas Prantsus- le pärast, et teised riigid pakuvad olla maa USA ekspordi oma relvi müügiks soodsamatel •m Suuremaks relvade ostjaks N. tingimustel kui USA.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 19, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-09-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850919 |
Description
Title | 1985-09-19-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ai i i / / / ?^ * • - » » * ' ' i i » . • ''*"^^xV .'•''i.*'^'' »« EE T Second Class Mai! Registratiön No. 1354. Nr. 38 (1855) 1985 NELJAPÄEVAL, 19. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 19 XXXVI aastakäik otsialistid võitsid Mootsi valimistel STOCKHOLM - Peaminister Olof Palme sotsiaaldemokraatlik erakond valiti neljandat korda taas voimulö, kuid peab valitsema üha «nam kommunistide abiga. Palme valimisplatvormiks oli Rootsi püsimine heaoluriigina sotsiaalprogrammidega, kuna vastasparteid, konservatiivid ja keskerakond, lubasid maksuvähendust ja majanduse ümberkorraldamist. Esialgsete valimistulemuste järgi sotsiaaJ-dijmokraadid koos kommunistidega said parlamendis 178 kohta ja kolm opositsiooniparteid kokku m . • • , Pa ionaazhi ala Londonis T.E.S. Lasteaia kasvandikud pandi kirja ja kohe algas elav tegevus. Registreerimislaua taga (vasakult) — Anne Kalvik, Leena Altosaar, Helle Paluoja ja Maimu Schaer (esinaine). (Lähemalt Ihk. 4) Foto—0. Haamer TorontO'Eesti Maja OEI veerandsada aastat-olnud meie ühiskoBina tegevmse keskusek§. Rahvusvahelise spionaazhi pai- KummipaaCÜS ÜIG lahe Foto — S. Preem Soome kaudu Stockholmi On leidnud aset järjekordne põ- väline, kuna Soome saabuvaid põgenemine okup. Eestist Soome üle genikke jN. Liidu aladelt ähvardab Seekord nähta- Toroji.to Eesti/Maja saa^Ji.ällcgh^ §0.igp,5- möödunud nädalal ajakirjandusele antud informatsioonist. Eesti Maja ostust möödub 25 aastat, mille puhul seletusi andsid aktsiaseltsi esimees Osvald Piil ja abiesimees Alfred Sepa, puudutades eestlaste ühiskodu minevikku, olevikku ja tulevikuprobleeme, • 0. Piil vastas kõigepealt iseenda poolt tõstatatud küsimusele ,,mida kujutab T EM reaalselt'? Paljud meie seast ei võta vaevaks mõtelda T EM reaalse kestvuse i)eale. T E v õ e t a k se sümbolina, mis automaatselt kestab ka tulevikus. On selge, et T EM on keskuseks eesti ühiskonna seltskondlikus elus ning eesti. kultuuri omapära säilitajaks. T EM on ka paljude eesti majanduslike ettevõtete asukohaks. Ei tohi aga unustada, et TEM on ka isemajanduslik ettevõte,, mis nõuab iga aastaga,suurenevaid väljaminekuid. Need väljaminekud määravad võimalused T EM vajaduste rahuldamiseks, kaasa arvatud kogu ettevõtte tuleviku ja kestvuse. TEM mineviku kohta andis lühikese seletuse A. Sepa. Selle, endise koolimaja, ost oli julge j^ õnnelik samm. Kinnise enampakkumise juures, mis meelitas kokku hulgaliselt ostuhuvilisi, oli meie poiplt pakutud summa vaid mõnesaja dollari võrra kõrgem teistest. Ostutehingule järgnes kibekiire remont lagunema kippuva koolimaja korrastamiseks rahuldamaks meie esialgseid vajadusi. Kõik remonttöö tehti tasuta talgutöö-de korras ning abistavaid cäsi oli nii .rohkelt, et nende kõikide nimesidel jõua praegu loetleda. Peatselt kerkis üles va rema saali järele. Suur saal ehitati eesti arhitekt BacK'i plaar ide koha-seh umbes 72 OOO-dollarlise eelarve es. Aastate möödudes kasvas ruumi- "puuduse probleem, niis andis; end eriti teravalt tunda Toronto Eesti Ühispanga ruumilie osa?. Arhitekt Guido Laikve plaanide kohaselt ehitati lisaruume maja tänavapoolsesse 'Otsa. • • •;' . Nii maja ostu kui ka remontkulude katteks , töötasid tänu|^äärselt aktsioonitoimkonnad, mitmete aastate kestel, ikka oktoobrist aprillini. Kaasa aitasid ka paljud organisatsioonid, eriti teater, Ainsaa're kvar- • tett ning i l aasta jooksul korraldatud Toronto eesti organisatsioonide suvepäevade ülejääk läks kõiki'EM'le. Toronto Eesti Maja majanduslikku koormat on aida^nud kancia peamiselt ' meie vanem põlvkond. Maja võlava-baks saamisel aitas tõhusalt kaasa ka umbes 70.000-dollarline toetus Win-tario'lt. jastuste alal kujunes tulipunktiks London, kui Inglise valitsus tegi ii.^atavaks 25 N. Liidu diplomaadi, ainetniku ja ajakirjaniku väljasaat° rnise spionaazhiga tegelemise pärn sl. N. Liidu valitsus vastas sellele 25 Inglise diplomaadi, ametniku ja ajakirjaniku väljasaatmisega N. Liidust. N. Liidu •' - J • ' AaIjXalTe.h ce d n»i•m{ eLta»-; l, ahi e L, ushuolimi* saarel1 1L oviisa lia hue - aila t..i .t agasi saat. mi.n e. nSe e»l ":,;:Ü'!.Srf!'" f f r ^ ä : dalra„d«skummipaatkolmepõge- vasti o,s.s,ati „silmad kinni pigista-nikiaga--- kaks meest ja Üks naine. da" . r - ju on koguni võiraaU|c, e1/ Soome ametivõimud aitasid põgeni- On selgunud, et tegemist on neli- kud Stockholmi laevale, pühilastega, kes nähtavasti tahtsid pääseda usulisest jäilitamisest Ees- Polevõimatu, et seekordsed ,,paa-tis. dipõgenikud" said omamoodi inspi- Põgenikud sõitsid Soomest edasi ratsiooni nelja nooruki põgenemisest Stockholmi korralise liinilaevaga. üle Soome lahe möödunud aasta ke- Selline sõit on teatavasti ohutu, vadel, mis toimus samuti kummipaa-kuna dokumentide kontrolli ei esine. dis. Pärast saabumist Stockholmi on koi- Kuid põgenemiskatsed sel viisil on mik „kadunud" — vähemalt esime- toimunud ka varem. Üks selline on sel päeval nad ametivõimudelt asüüli teada. Soome rannikul leiti nimelt ei taotlenud. On võimalik, et nad siir- kummipaat põgeniku-laibaga. Hil-dusid oma usukaaslaste juurde. Põgenemist kinnitab Soon\e siseministeerium, mis on kaunis ebata-a^ Viiiie valitsus, andis ka N. Liidu ^^^^tjülsplcnaazhis süüdistatutel'^ aega N. Liidust lahkumiseks 3 nädalat. Vastav teade anti üle Inglismaa suursaadikule Moskvas ree° del(13sept. Nädala algul Inglise valitsus astus omapoolse vastusammu ja teatas, et saadab välja veel 6 N. Liidu kodanikku spioneerimise pärast. ' Krooni pani N. Liidu KGB kohapealse ülema ärahüppamine Londonis ja tsi asüüli palumine. Inglise ajakirjandus loeb seda suuremaks salaluureafääriks käesoleval aastakümnel Vene ärahüppaja on Oleg Gordi-ev §ki. Tema paljastused olid põhjuseks, miks Inglismaa valitsus saatis välja 25 N. Liidu spiooni Samal ajal Inglise vastuluure poolt vang-istati 15 Inglise ja N. Liidu kodanikku, keda süüdistatakse informatsiooni kogujatena N. Liidu spioonidele. Nendel oli ülesandeks ihfiltreerida Inglismaa valitsusse, riigikaitse asutustesse ja viimistletud tehnoloogia tööstustesse. Oleg Gordievski oli töötanud lääneriikide kasuks 15 aastat, enne kui ta asüüli palus Londonis. Enne Londonisse saatmist ta oli KGB ülesandel Taanis N. Liidu saatkonna koosseisus, juba sellel ajal ta andis Inglismaa salaluurele väärtuslikke teateid N. Liidu salaluure ja riigikaitse ettevalmistuste kohta. jem selgus, et tegemist oli ühe Tallinna raadid- ja televisioonimehega, kes püüdispääseda vabadusse. USA katse raketivastase relvaga Mustad L-Aafrikas nõuavad võimu adus.suu- Eesti Maja"esimees Osvald Piil ja abiesimees Alfred Sepa. Välisriikide surve tagajärjel L.- Aafrika valitsus kavandab oma USA õhukaitse katsetas esimest apartheid valitsemiskorra refor-korda oma satelliidi ja kaugraketi- meerimist, et rahustada musti sise-vastast raketti Vaikse ookeani ko- maal ja lõpetada välisriikide surve, hai Katse õnnestus täielikult. Mär- See vaevalt toob rahu L.-Aafrika giks oli valitud üks oma ülesande rahvastele, sest mustad ei lepi vä-täitnud USA satelliit. Tema hävi- hemaga kui enamusrahvana võimu tamiseks laskis välja USA F-15 võit- oma kätte saamisega.' Kaplinnas luslennuk kaheastmelise raketi, välismaa|ajakirjanikele antud jutu-mis ettenähtud märgi hävitas. ajamises mustade suguharude ja USA kaitseministeeriumi teate organisatsioonide liidrid seletasid, kohaselt oli see kolmas katse satel- et neid ei rahulda valitsuse refor-liidi ja kaugraketi-vastase relvaga, mid. Nendel ei ole mõtet, kui mus-kuid esimene tegeliku märgi hävi- tade enamus ei oma poliitilist jõu-tamiseks. N; Liidu valitsus kritiseeris teravalt USA valitsuse katsetusi ilmaruumi relvade arendamise ja katse- RESTORAN JA KÖÖK . 0. Piil kõneles oleviku ja tuleviku-muredest. Praegu on T EM ruumide kasutamine majanduslikuh rahuldav. Meie rahvusgrupi ühiskondlik tegevus ei ole langenud peale Esto '84, ruumide kasutamine muulaste pololt on suurenenud. Tunda annab aga ruumide.vähesus. Mitmed isikud ja organisatsioonid soovivad üürida meilt ruume aastalepinguga, kuid meil ei ole neile midagi pakkuda. Juurdeehitustega tulevikus on mitmeid raskusi. Momendil on lähema tuleviku osas kaks kindlamat kavatsust. Esiteks:- väikse saali ümberehitus restoraniks alkoholi müügiloaga ja t-ei-seks: suure saali köögi suurendamine juurdeehituse teel. Alkoholi müügiloaga restorani l i samine TEMajja peaks soodustama noorte osavõttu TEM tegevusest, kuna mitmed noored on korduvalt sellekohast soovi avaldanud. T EM ei Foto — S. Preem tohiks jääda maha teistest Kanada ajaviite kohtadest. Köögi suurendamine suure saali teenindamiseks on muutunud häda-vajahkuks,. kuna köök praegusel kujul mõjub pidurdavalt suure saali üürimisele. Praegusel 25-dal aastapäeval oleks Iga eestlase kohus mõtelda T EM tulevikule järgneva 25-aastase perioodi ' ulatuses. Peaksime analüüsima Eesti Maja põhilisi kultuurilisi väärtusi, meie ühiskonna vajadusi ja tegureid, mis säilitaks eestluse elujõu. Meil puudub üks kindel rahvuslik tegevusprogramm, mis haaraks kõikide prganisatsioonide tegevust. Kui meil oleks selline programm, siis TEM oleks kindlasti osa sellest ja TEM juhtimine ja ka kohustused oleksid terve eesti ühiskonna käes. misekspeetakse pidu 5. oktoobril. 0. Piil teatas, et see algab sooja õhtu-du. Mustade grupid ründavad organiseeritult valgeid ja eriti musti, kes pooldavad valitsuse reforme ja tamise alal mitte tait võimu üleminekut musUSA kaitseministeerium Wash- tade enamuse kätte. söögijavelnigaTöhTuTö^ ingtonist teatas, et venelastel on Et lahendust leida, pidasid L-aktus, mida kaunistab lauluga sop- Juba selhne rakett olnud katseta- Aafrika töösturid Zambias nõupi-ran Õnne Laikve ja tantsu vaheaegu "^^^^^ on tegelikult damise mustade gerilja-organisat-täidab lauluga bass-bariton Andres ^^A-st selle relva arendamisel siooni juhtide ja mustade organist- Raudsepp. Tantsuks mängib Volly ^«ugelt ees Gustavšoni orkester. LAUDU ON VEEL Peol vääristatakse ka kõiki TEM esimehi, kelleks olid järjekorras: Joh. Markus(t), Elmar Herman, August Kala(t), Endel Ott, Arvo Taagepelra, M. Liit maailma suurim relvadega kaupleja sioonide juhtidega. Nendest läbirääkimistest loodetakse lahendust praegusele kriisile L.-Aafrikas. Eesti Maja 25. aastapäeva tähista- Liidult olid Lõuna-Ameerika riigid. Kokku nad ostsid N. Liidult relvi S3,6 miljardi väärtuses. Peale selle ostsid Lõuna-Ameerika riigid relvi Washingtonist saadud andmeil Prantsusmaalt, Lääne-Saksamaalt Nikolai Valge ja praegune Osvald' on N. Liit kujunenud aastast 1983 ja Itaaliast, kokku $3,3 miljardi pül. maailma suurimaks relvade eks- väärtuses. . Lõpuks Osvald Piil meenutas TEM portijaks ning surunud USA teisele Vastava raporti kohaselt töötas esimese esimehe, Joh. Markuse, sõ- kohale. Möödunud aastal N. Liidu 1984.a. relvatööstuse alal N. Liidus nu:,,Eesti Maja on meie rahvuslik relvade eksport ületas USA relva- 4,4,Hiinas 4,1 ja USA-8 2,2 miljonit uhkus." Samad sõnad omavad sama de ekspordi S9,4 miljardi suuruses, ^"^'"fist. Kokku töötas relvastuse tähenduse ka nüüd. Toronto Eesti USA eksportis relvi samal aastal valmistatnise alal ülemaailmselt Maja on ka nüüd meie rahvuslikuks ainult S7,7 miljardi dollari väärtu- 28,4 miljonit inimesi USA relvade uhkuseks ja püüdkem seda hoida nii, ses. Relvade müügis Kolmanda eksport ön langenud peamiselt setet me tõepoolest sellele uhked võime Maailma riikidele ületas Prantsus- le pärast, et teised riigid pakuvad olla maa USA ekspordi oma relvi müügiks soodsamatel •m Suuremaks relvade ostjaks N. tingimustel kui USA. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-19-01