1985-09-19-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4 NELJAPÄEVAL, 19.-SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 19 „Meie Elu*» nr. 38 (1855) 1985 „Meie Elu" n Peetri koguduse pühapäevakool ja leerieelsete klass alustavad tegevust 22 0 Rõõmustaval kombel on viimase kahe aasta jooksul osavõtt pühapäevakooli klassidest tunduvalt suurenenud ja nii loodame ka käesoleva sügise hooaja alguseks elavat osavõttu. Pühapäevakooli õpetajad eesotsas juhataja Mpimu Käärmanniga on meeleldi valmis vastu võtma ka päris väikesi lapsi, alates 3-aastaste-ga. Erilist rõhku pannakse lauluõpetusele, kus Margit Viia on laste poolt väga armastatud juhataja. Oleme näinud, kuidas lastele meeldib kokku tulla.,Noorte talendid kerkivad esil e, kui valmistatakse jällegi' jõulukaarte, sel aastal'juba üle 200, mida kasutatakse vanadele jõuluter-vituste koju^kätteviimiseks. Loodame vaid, et lastevanemad, kui raskena see ka ei tunduks, siiski pingutavad,,et tuua lapsi pühapäevakooli, kus saades kristlikku kasvatust emakeeles, lapsed kasvavad kokku' omavahel lähedasteks eluaegseteks sõpradeks, sirgudes uhkuseks oma vanemaile ning auks me rahvusgrupile. - •Leerieelsete klasside õpetus on endiselt vilunud kätes Inge Tork'i juhtimisel. Leer algab 27. oktoobril jumalateenistusega kell 11 ^hommikul, kahes grupis: ingliskeelne ja eestikeelne. Registreerida õpetajatele või kantseleis! • E . H . . • {siiiisiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimifiitnnini Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja töistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6 iitiitiiiiiiiiiiiiiiifnininiiiiiniiiiiHiiiiiiiHiiii(iiKH?iiiiiiiiiili 64 kasvandikku Laupäeval algas lasteaias sügissemester. Esmakordselt kasutatud eelregistreerimisel võeti vastu 19 sooviayaldust. Avamispäeval oli tulnud lasteaeda 64 kasvandikku, neist 18 esmakordselt. Õppetöö lasteaias toimub viies klassis ja ühes eriklassis, kus on kasvandikujd, kelle eesti keele oskus on puudulik. Esimene klass jaguneb kaheks ;laralleelklassikg, kus kasvatajateks ühes paralleelklassis Merike Marten ja Tiina HM-bel ning teises Pia Pihl ning Silvia Vaikla. Teises klassis on kasvatajateks Silvi Verder ning Leena Rosenberg, kolmandas klassis Linda Kukk ning Silvi M4tsoo ja neljandas ning viiendas klassis Tiiu Kajak ning Helve Reppo. Eriklassis on kasvatajaks Ingrid jürman. Laulu^ klassis onlauluõpetajateksEvi Valge ja Linda Norheim ning „Töötoas" (tööklassis) Oli kasvatajateks Reet Medri j^ Sirje Saumets. Lasteaia juhatajaks on Helle Arro. Teda abistavad Merike Mar-ten ja Silvi Verder. Juhataja ener-gili sel ja sihikindllal juhtimisel on lasteaia õppevahendite hulk pidevalt suurenenud. Varem valminud lasteraamatu, „Molm väikest siga", hea edu julgustas sellele lisaks ka tielilinti valmistaina, mis nüüd valminud ja mida saab edukalt kasutada emakeele õpetamisel eriti eriklassis. Lasteaed töötab igal laupäeval Eesti Majas kella 9.30 - 12.30 -ni. Õppemaks ühelt lapselt lieltsmj . • : . \ Lembitu täiendab malevat KUTSUTAKSE UUSI POISSE NOORMEHI SKAUTIDE RIDADESSE ; Skautluse uue tegevus-aasta algul kutsub eesti skautüksus Lembit Malev Torontos eesti poisse ja noormehi skautide ridadesse. Skautlusele tuleb pühendada igal talveperioodi nädalal kaks tundi. Sellel aja jooksul annab skautlus rohkem teadmisi ja kogemusi kui kaks koolitundi või kaks tundi mängu- või spordiväljakul. Skautluse kaudu on võimalik majanduslike soodustustega osa võtta laagritest, jamboreedest ja välismaa-reisudest. VI Eesti Metsamärgi kursusest osavõtjaid Kotkajärvel Ees vasakult Informatsioon ja registreerimine: ~ skm. Jaan Lepp (kursuse juht), ngdr. Siiri Lepp (lektor), skm. Egbert ^39-2563, 221-9735, 225-7173, 766- Runge (lektor), ngdr.Anne-Mai Kaunismaa (lektor), nskm. Mikk ]õ^^^^ 5107. ^ gdr. Anne Orunuk, Toomas Kaid, ngdr. Ellen Valter, nskm. Jüri .SkautulcsusLemb^ g u i . ^aauäc y j o ^ ^ Uim eesti skautide uksus Ameerika Laansoo, Monika Kask. 2. reas - ngdr. Linda Roosipuu, Doug niandril ja alustab tänavu sügisel Gunnington (lektor), ngdr. Ingrid Kutt, nskm. Pearu Tamm, Kadri oma 36. tegevusaastat. Möödunud Koop, Maimu Nõmmik, skm. Peeter Kallaste (kursuse kordinaator), aastate kestel on Lembitu Malevast nskm. Kaarel Truuvert, nskm. Endel Meil, Lydia VanderVeen, nskm. oma alguse saanud Toronto eesti Ilniar Kütt, nskm. Rein Pajo,. nskm. Henn Kurvits ja Orma Maw ^kautüksused: Kalevi lipkond, Viikingi lipkond, Raudhabemete vanade skautide pere, siis Viru, Saare ja Vikingi lippkonnad. Mitmesugustel põhjustel on mõned neist tegevuse lõpetanud, vana Lembitu jätkab aga endise vahvusega. Sellel vahvusel on ka mitmesuguseid põhjuseid — ü^s olulisem neist tuleb kindlasti üksuse nimest, õigemini nimikangelasest. Sakala vanem Lembitu oli esimene eesti rahvuslik juht, kes kõiki olusid trotsides jäi kuni lõpuni Eesti vabaduse aatele truuks. Sedasama vaimu kannavad edasi Lembitu poisid ja üksusei juhtkond. Lembitu Maleva skäudikoduks on Peetri kiriku ruumid, kus nooleppi-sid ja skaudid käivad koos iga laupäeva hommikul. Seal toimuvad ka üksuse pidulikud sündmused. Vanemad liikmed — vendurskaudid, va-nemskaudi- d ja meesteüksus,,Lembitu lelled" määravad ise oma kogunemiste ajad ja kohad. Kasvatusliku tegevuse kõrval on skautlus ikkagi mäng ja selle mängu kohased on ka allüksuste nimetused. Hundud — „noolepoisid" ei ole veel ,,sõjamehed", nemad alles harjutavad. Sealt ülespoole on aga Lembitu Malevas kindlad „väe.üksused" — metsaskaudid on ,,ammukütid", me- • reskaudid on ,,sõjasõitjad", vendurskaudid — „mõõgamehed" ja va-nemskaudid — „nuiamehed. Isade ja vanade skautide üksus kannab ,,Lembitu lellede" nimetust. Lell on Viru ja Tartu murdes isa Vend, isale järgmine lähem sugulane poisile. Lelled on nii siis poiste head abimehed. Lembitu Maleva pidulik ava-koondus on Peetri kiriku saalides laupäeval, 28. septembril. 0 0 Skautjuhtide Metsamärgi kursus • . Augusti kuu viimasel nädalal toimus Kotkajärvel VI Eesti Metsamärgi kursus. Laager algas vihma-terjalist, ning seoti kokku nööridega. Õigeaegselt valminud kiik otsustati •püsti jätta kuni Malevate nõupäeva-se ilmaga, ning väljaarvatud kahel deni, millal kiik lammutatakse, pealelõunal, sadas iga päev, kuid Teise suurüritusena toimus metsa-lõpetusel paistis taas päike sinitae-. matk. Kahjuks oli juba lõunast sadavas, ma hakanud ning pealelõunal, kui salgad pidid asuma matkale.sadas Metsamärk ehk Gilweli kursus on rasket ja tihedat vihma. Kava koha-skautjuhtide kõrgeim treeninguline selt võeti ööbimiseks kaasa plastikat, aste, mis on jaotatud kolme etappi— millest ehitati tuulevarjud. Võimalus nimelt loengute sari, mis peeti aasta- telki kasutada — sellestloobuti. Mat-teM983 ja 1984, laager.mis toimus;ja ka rada viis matkajad kahele eri tee-praktiline rakendus skautlikus töös le, mis õhtuks ühtusid kaunilneeme eeloleval talvel. Laagrist olid Õigus- Koprajärvel. Vihm vaibus järgmisel tatud osa võtma kuni 30 skaut-Zgaid-juhti, kes lõpetasid loengute sarja, kuid osal ei olnud'võimalik laagri treeningust osa võtta. ^ Laager jagunes kolme salka; ni-melt^ skaudialal ,,Kao" salk koosseisus Kadri Koop, Mikk Jõgi, Toomas Kaid, Kaarel Truuvert, Anne Orunuk ja Pearu Tamm-, „Oravate" salk koosseisus Rein Pajo, Ingrid Kütt, Maimu Nõmmik, Ellen Valter, Endel, Meil ja Ilmar Kütt. Hunduala liikmed Henn Kurvits, Monika Kask, Linda Roosipuu ja Jüri Laansoo moodustasid ,^Põdra" salga. Salga nimed ön traditsioonilised salkade nimed, mis esmakordselt kasutati IV Eesti Metsamärgi kursusel, mis toimus 1973. aastal Kotkajärvel. Seekordne laagri juhtkond oli eriti tugevalt esindatud võimeliste Juhtidega. Märkimisväärne oli see, et laagrijuhi õigustega viibis laagris neli juhti, nimelt skm. Peeter Kallaste, Orma Maw, Doug CunningtÖn ja skm. Jaan Lepp, viimane oli ka kursuse juht. Harilikult on laagris ainult üks juht selliste õigustega. Juh-hommikul, ning salgad saabusid tagasi laagrisse lõunaks. Kõik keetsid oma toidu laagris, milleks püstitati neli kööki — kolm kursusest osavõtjatele, ning neljas laagri juhtkonnale. Nendest köökidest kujunes ka salkade omad „met-sakodud", kus siis arutati ülesandeid kui kirjutati logiraamatud. Vihmase ilma tõttu kasutati viimaseks Järve-taret. • 50 a. AJALUGU Eestlaste Metsamärgi kursuse tava läheb tagasi 50 aastat, siis kui meie esimesed skautjuhid võtsid osa Londoni lähedal Gilwel-pargis korraldatud kursustest. Need juhid, kes said seal oma treeningu, tõid juhtide väljaõppe mõt^e koju, millest ka arenes soov oma Metsamärgi kursuse kor- Toronto kahe gaidlipkonna suve-raldamiseks. See saadi 1939. aastal laagrid toimusid 17 - 24. august Kot-koos laagrijuhi õigustega skm. H. kajärvel. Kuigi laagrid toimusid ühel Michelsonile. Sõja tõttu lükkus laag- ajal, õlid nad erinevatel laagrivälja-rite korraldus aastatele 1948,1950 ja kutel, et anda võimalust tegutseda 1951. Peale pikka vaheaega avanes Hpkonna ulatuses, kus tüdrukud said võimalus Kanada peakorteri kaudu ühteteist ja oma juhte paremini tund-korraldada Metsamärgi kursust Kot- mä õppida. Osavõtjaid oli suhteliselt Gaidide suvelaagrid tidena viibisid veel alaliselt laagris kajärvel 1973, kus laagri juhiks oli vähe aga lõbu oli laialt. Väike-laager skm. Egbert Runge, skm. Siver Kask, Ngdr. Anne-Mai Kaunismaa jä ngdr Siiri Pikkov, skm. Andres Taul, ngdr Tiia Kütt ja gdr. Ene Lüdig. Heameel on märkida, et eri lektorid külastasid laagrit päeval, kui oli nende ettekanded, mille järele nad siirdusid taas linna ja tööle tagasi. KÜLAKIIK : V Laager oli korraldatud Kanada peakorteri poolt kindlaks määratud eeskirjade kohaselt. Nii anti kursusele 5-1/2 tundi ühe ehitusprojekti läbiviimiseks. Kursus valis oma projektiks eesti külakiige, mis pjistitati ühise nõu ja jõuga Uudismaale. Kiik ehitati metsama-skm. Peeter Kallaste. 1976 toimus võimaldab ka programmis kasutada teine kursus skm.Jaan Lepa juhtimi- tegevust, mida suurlaagris ei saa sel, ning nüüd üle aastate, eestlaste praktiliselt läbi viia. kuues kursus. Eeloleval jüripäeval loodavad tänavuse laagri lõpetajaid saada Metsamärgi tunnused— skautidel kaelarätik ja Gilwelli,,kondid", ning .gaididel kuldne nõel kirvega puuhalus. ses. :e alustab sisetegevus Kus on eales eesti tütreid laias ilmas elamas, kes ei karda örjakütkeid, vaba laul kel kõlamas: kogunegem kõikjal ühte! Marie Under ananassiks. Tegevusse kuulusid: ve-telmäng, kanuu sõit, vibu laskmine, Spöft Eesti „Touch Footbairi" meeskond^ Ees, vasakult — Toomas Trei, Erikl Reitav, Andres Arget, Jaan Lee, Tim Canuck, Peeter Hannus. Taga — Elmar Kajak, Lembit Nieländer, Rein Lee, Aldo Elb, Peeter Toome, Bob Archembault, Mati Lehesalu, Robert Kimsto. (Pildilt puuduvad — Peeter Arget, Jaak järve, Keith Hovie). 1 olo — H . Raigna Eestlaste 18-nes spordiala „Touch Football" Eesti ameerikatüübilise „Touch SARNANEB AMEERIKA Footbairi " jalgpallimeeskonna lALGPALLILE ,,Savona Satans'i" esimene võist- Võistluste tulemused avaldatakse lus sel hooajal peeti laupäeval 7. ka Toronto suurlehtedc ,,scoreboard'- septembril Wexford College Insti- is" nimetuse all ,,TouchbaH". Võist-tute spordiväljakul, kus nende vas- lusväljakul võistleb meeskonnast taseks oli„Titans'i" meeskond, ke- korraga 6 meest. Mäng üldiselt sar-da nad võitsid 34:28. Eestlased juba naneb ameerika jalgpallile ja inglise mängu alguses asusid juhtima ja rugby'le, kusjuures kõige suurem eri-lõpetasid esimese poolaja eduga nevus seisab selles, et vastasmängijaid ei tohi pikali tõmmata ega tõugata. See on asendatud kerge puudutamisega, mis peab toimuma kahe käega korraga. Sellepärast ei esine nendel võistlustel juhtumeid, kus võistlejad rüselevad ja endid üksteise East Liiga seerias, mis on paremuselt otsa hunnikusse viskavad. Mängi-kolmas liiga Metro Torontos. Esime- takse ilma kiivriteta ja võistlusriided ne on AA ja teine A liiga. Üldse on ei ole patjadega vateeritud, Seetõttu selles spordialas Metro Torontos on see mäng ohutu. Ka on seal või-" 38:14. Meeskonna kapteniteks olid vaheldumisi Toomas Trei, Peeter Hannus ja Peeter Toome. Võistlus peeti Metro Toronto Touch Football B kümme liigat.- MEESKONNAS 17 LIIGET maius bängijaid tihtipeale vahetada, kus kõik kuus võistlejat lahkuvad ja nende asemele tulevad uued puha> ,,Touch Football" on väga levine- nud mängijad. nud Kanada gümnaasiumides, kus jUBA KAHEKSA AASTAT seda õpetatakse kehalise kasvatuse -õppealal. Eesti ,,Savona Satans'i" meeskond asutati 1976.a. Torontos eesti noormeeste poolt, kes seda oma koolides olid õppinud ja nende meeskondades võidelnud. Nende sihiks Meeskonna nime esimene sõna ,,Savona" on ühe Long Branch'i põhjatipus oleva tänava (Savona Drive nimetus, kus sel ajalmeeskonna asutamise mõtte algataja elas. järgmine . . . . . . „, , sõna on valitud Kanada kombe järgi. oh jätkata sellelaadilise spordi viljele- Nende treeningud toimuvad kevadel mist eesti ühiskonnas, mida nad on ^^^g, ^^^^^y^^ võistlused, teinud vahetpidamata, võisteldes i^gj^ toimuvad Metro-Torontos. asutamisest alates. Momendil on gelle spordiala võistlevad liigad on nende meeskond 17-liikmelme, kel- toetatud ka Kanada suurfirmade ledest kolm on kanadalased. Asuta- p^gn jatest liikmetest mängivad veel Pee- ^^^^^^ Football" on 18-nes spor-er Toome, Jaan ja Rein Lee d. Mees- diaig^id., ^^le sportlased Kanadas konna mänedžeriks on Rein Lee, IgaL harras^tavad. Nende meeskond on aastal on nei oma liigas ettenähtud -^^^ tagasihoidlikumaid, sest ega üheksa võistlust mis algavad sep- nad muidu ei oleks saanud tegutseda tembri algul la lopevaa novembris, i^u^i,. • » -i * J * ,^ J . . , , ,,i . . , kaheksa aastat,ilma et nendest varem oleks midagi kuuldud. ,,Rajaleidjate" laagri nimeks oli ,,Üle-elamise" "laager ja laagrimärgil oli „?". Kui küsisin ,,Miks?", siis sain vastuseks, et teemaks on metsas säilimine ja ei oldud alul kindlad, kas elavad nädala üle oma toidutegemise võimetega! Nädala Jooksul kõik söö- ' gid tehti väljas tule peal ja nädala- „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond lõpuks olid kõik elus ja terved. Õpiti ja seisab eesti ühiskonna teenistu- metsatarkust, kanuu kasutamist, vai-. mistati säilimispaun, iga tüdruk tegi omale paar pastlaid, käidi matkamas, ujumas ja meelelahutuseks käidi purje-lauaga sõitmas. Ei puudunud ka laulud ja lõkked. Laagrijuhiks oli ngdr. Ingrid Kütt. ,,Põhjala Tütarde" laagrinimeks oli ,,ALOHA" ja laagrijuhi oli ngdr. Silvia Birk-Terts. Kujutati ette, et laagri asukohaks oli soe Havai saar ja õhtul telgis olles tundus, et tuu-lekohin oli palmipuudes ja mitte Muskoka mändides. Laagrimärgil väike kuusekäbi muutus andekalt Peale liigavõistluste lõppu toimub kõikide liigade ühine turniir, kus neil tuleb veel võistelda koini korda. HARALD RAIGNA KALEVI VÕRKPALLI KLUBI tegevusaastat noortele 13 ja vanemad, esmaspäeval, 23. septembril kell|7 õ. Kent Senior Public SchooUs, Dufferin-Bloor nurgal. Lisainformatsiooniks helistage 233-6482. • Kõik teretulnud. T.E.S. derbiga Leesia Eošenbergi ja Silvi Ver- Foto — 0. Haamer Rajaleidjate gaidlipkond alustab sisetegevusperioodi piduliku ava- ' koosolekuga 21. sept. kell 10:00 hommikul Peetri kiriku all saalis. Vanemad on avakoosolekule kutsutud ja väga teretulnud, et oleks võimalik ühiselt mõningaid probleeme lahendada. Peale avamise suutiduvad üksused oma esimesi koondusi pidama. Samas toimub uute hellakeste, gaidide ja vanemgaidide vastuvõtmine. Gaidlus ja skautlus on eestluse taimelavaks. Töös ja mängus pannakse alus, armastus selle maa vastu, kus on meie juured. Loodame; et onroh- ' kesti liitujaid gaidliku sõprusringiga. * Informatsiooniks ja küsimusteks helistada: Ingrid Kütt 927-7790, Sirje Järvel 225-4590, Tiia Kütt 889-1063. võrkpalli mäng, kalavõrgu tegemine ja kalapüük (mitte võrguga!). Käidi matkamas, õpiti köidiseid kasutama laagri ehituste juures, valmistati tõrvikuid ja kaela havaipäraseid „leisid". Üheskoos „Rajaleidjate" tüdrukutega tehti metsamängu ja käidi külas Metsaülikoolil filme vaatamas. Lõpulõke oli ühine, kus tüdrukud kandsid ette andekaid nalju ja toredaid laule. • ^. Laagrid lõppesid laupäeva hommikupoolel ja tüdrukute nägudest oli näha, et jäid laagriga rahule. Lah- ® Balti Tribunalist Kopenhaagenis ja Vabadusristlemisest ^ Läänemerel võttis osa koos teiste aktiivsete eesti noortega ka Tamara Jegqrov Belgiast, kelle onu oli Eestis tuntud talvenjiaas-tike maalija Andrei Jegorov. Vesteldes ,.Teataja" esindajaga, ta ütles muuhulgas, et oli impon'eeritud eest-kuti veel paremate sõpradena kui ^ff' koostööst: „Belgias räägitakse laagrisse saabudes. Linna.viidi ka ikka vahel veel „rootsi tülidest." A i - ilusaidlaagri-mälestusi ja uut metsa- "^^^ ^^^^ jutt, mida nüüd isiklikult tarkust. ANNE-MAI KAUNISMAA, EGMK, juht võisin kogeda. Sain vabadusristlemisest osavõtuks poole stipendiumi Eesti Rahvusnõukogult ja teise poole REE-lt. Magasin Stockholmis esimesed ööd Kipparite juures, Helsingis juhtis aga meie aktsiooni läbi linna Arvo Horm." Juubeliv Bernard K 1910 Vana omandas k Poeglaste Gü tas Tartu üll digB 1938.a. ( filosoofia, ra järel ülikooli pendiaadina annete täitj 1943-44 ka „V maturgiks. R töölisena Kaf tadcs 1950.a. 1951.a. Eesti vi. On olnud ja tegelikuku Kirj. Kooper toriks tänase Oli Tartuh rusringi„Arb nimoandja. nud 16 Gsmal lõiget ja V 1966.a. isegi i 16 romaoni, koguteost ja poolt iseseis toimetatuna, mitmcköitcli Maa", „Uni „Ee8ti talu'S bujad" ja , „Ee8ti kirj „Häil8meme „Koolilinn V kavas seisab teost, nende paguluses" I j.m. ARENGU Pl TEEKOND Oma aren aasta jooksult „aja kääri)uu lõngad on eb teist karva ku tab ka, et tem guse saanud ristsed toimus realise ,,April kirjas ^Kevac veel 5 aastaks . ärgnes trac tide ajas^tu, et aegsele'hallal lähedases sõi 1940/41 sündi kaga värsid mi • põhja. Ainult mara kajastus puusse" (1945 öv") hakkas ku meie jõudnult maailma tabac võrrelda püüe hemikus 1955 ki luuletuskog se kogunes sa sell lugejani ,,Minu naos." September' (1966), „Puu'd (1969). „Allik — see on juba vastu vaatab, usutlemine. VIIS JUUBEL -~ Sulle tui Sinu väsimatu Esopi hinnangi aastal korraga On see nii? — Kõige SUI gi vastu juubl peab selle tegel jandusliku elu| puutuvalt — K nud pühapäevi sept. 1910. sj kuulnud, olev; kest ja kuud kl olema hea mä| küll sisse kasvf nud alati tege| mendasteluaai I N G A M 41 Ccdarcil (East Yorl s
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 19, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-09-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850919 |
Description
Title | 1985-09-19-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 4 NELJAPÄEVAL, 19.-SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 19 „Meie Elu*» nr. 38 (1855) 1985 „Meie Elu" n Peetri koguduse pühapäevakool ja leerieelsete klass alustavad tegevust 22 0 Rõõmustaval kombel on viimase kahe aasta jooksul osavõtt pühapäevakooli klassidest tunduvalt suurenenud ja nii loodame ka käesoleva sügise hooaja alguseks elavat osavõttu. Pühapäevakooli õpetajad eesotsas juhataja Mpimu Käärmanniga on meeleldi valmis vastu võtma ka päris väikesi lapsi, alates 3-aastaste-ga. Erilist rõhku pannakse lauluõpetusele, kus Margit Viia on laste poolt väga armastatud juhataja. Oleme näinud, kuidas lastele meeldib kokku tulla.,Noorte talendid kerkivad esil e, kui valmistatakse jällegi' jõulukaarte, sel aastal'juba üle 200, mida kasutatakse vanadele jõuluter-vituste koju^kätteviimiseks. Loodame vaid, et lastevanemad, kui raskena see ka ei tunduks, siiski pingutavad,,et tuua lapsi pühapäevakooli, kus saades kristlikku kasvatust emakeeles, lapsed kasvavad kokku' omavahel lähedasteks eluaegseteks sõpradeks, sirgudes uhkuseks oma vanemaile ning auks me rahvusgrupile. - •Leerieelsete klasside õpetus on endiselt vilunud kätes Inge Tork'i juhtimisel. Leer algab 27. oktoobril jumalateenistusega kell 11 ^hommikul, kahes grupis: ingliskeelne ja eestikeelne. Registreerida õpetajatele või kantseleis! • E . H . . • {siiiisiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimifiitnnini Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja töistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6 iitiitiiiiiiiiiiiiiiifnininiiiiiniiiiiHiiiiiiiHiiii(iiKH?iiiiiiiiiili 64 kasvandikku Laupäeval algas lasteaias sügissemester. Esmakordselt kasutatud eelregistreerimisel võeti vastu 19 sooviayaldust. Avamispäeval oli tulnud lasteaeda 64 kasvandikku, neist 18 esmakordselt. Õppetöö lasteaias toimub viies klassis ja ühes eriklassis, kus on kasvandikujd, kelle eesti keele oskus on puudulik. Esimene klass jaguneb kaheks ;laralleelklassikg, kus kasvatajateks ühes paralleelklassis Merike Marten ja Tiina HM-bel ning teises Pia Pihl ning Silvia Vaikla. Teises klassis on kasvatajateks Silvi Verder ning Leena Rosenberg, kolmandas klassis Linda Kukk ning Silvi M4tsoo ja neljandas ning viiendas klassis Tiiu Kajak ning Helve Reppo. Eriklassis on kasvatajaks Ingrid jürman. Laulu^ klassis onlauluõpetajateksEvi Valge ja Linda Norheim ning „Töötoas" (tööklassis) Oli kasvatajateks Reet Medri j^ Sirje Saumets. Lasteaia juhatajaks on Helle Arro. Teda abistavad Merike Mar-ten ja Silvi Verder. Juhataja ener-gili sel ja sihikindllal juhtimisel on lasteaia õppevahendite hulk pidevalt suurenenud. Varem valminud lasteraamatu, „Molm väikest siga", hea edu julgustas sellele lisaks ka tielilinti valmistaina, mis nüüd valminud ja mida saab edukalt kasutada emakeele õpetamisel eriti eriklassis. Lasteaed töötab igal laupäeval Eesti Majas kella 9.30 - 12.30 -ni. Õppemaks ühelt lapselt lieltsmj . • : . \ Lembitu täiendab malevat KUTSUTAKSE UUSI POISSE NOORMEHI SKAUTIDE RIDADESSE ; Skautluse uue tegevus-aasta algul kutsub eesti skautüksus Lembit Malev Torontos eesti poisse ja noormehi skautide ridadesse. Skautlusele tuleb pühendada igal talveperioodi nädalal kaks tundi. Sellel aja jooksul annab skautlus rohkem teadmisi ja kogemusi kui kaks koolitundi või kaks tundi mängu- või spordiväljakul. Skautluse kaudu on võimalik majanduslike soodustustega osa võtta laagritest, jamboreedest ja välismaa-reisudest. VI Eesti Metsamärgi kursusest osavõtjaid Kotkajärvel Ees vasakult Informatsioon ja registreerimine: ~ skm. Jaan Lepp (kursuse juht), ngdr. Siiri Lepp (lektor), skm. Egbert ^39-2563, 221-9735, 225-7173, 766- Runge (lektor), ngdr.Anne-Mai Kaunismaa (lektor), nskm. Mikk ]õ^^^^ 5107. ^ gdr. Anne Orunuk, Toomas Kaid, ngdr. Ellen Valter, nskm. Jüri .SkautulcsusLemb^ g u i . ^aauäc y j o ^ ^ Uim eesti skautide uksus Ameerika Laansoo, Monika Kask. 2. reas - ngdr. Linda Roosipuu, Doug niandril ja alustab tänavu sügisel Gunnington (lektor), ngdr. Ingrid Kutt, nskm. Pearu Tamm, Kadri oma 36. tegevusaastat. Möödunud Koop, Maimu Nõmmik, skm. Peeter Kallaste (kursuse kordinaator), aastate kestel on Lembitu Malevast nskm. Kaarel Truuvert, nskm. Endel Meil, Lydia VanderVeen, nskm. oma alguse saanud Toronto eesti Ilniar Kütt, nskm. Rein Pajo,. nskm. Henn Kurvits ja Orma Maw ^kautüksused: Kalevi lipkond, Viikingi lipkond, Raudhabemete vanade skautide pere, siis Viru, Saare ja Vikingi lippkonnad. Mitmesugustel põhjustel on mõned neist tegevuse lõpetanud, vana Lembitu jätkab aga endise vahvusega. Sellel vahvusel on ka mitmesuguseid põhjuseid — ü^s olulisem neist tuleb kindlasti üksuse nimest, õigemini nimikangelasest. Sakala vanem Lembitu oli esimene eesti rahvuslik juht, kes kõiki olusid trotsides jäi kuni lõpuni Eesti vabaduse aatele truuks. Sedasama vaimu kannavad edasi Lembitu poisid ja üksusei juhtkond. Lembitu Maleva skäudikoduks on Peetri kiriku ruumid, kus nooleppi-sid ja skaudid käivad koos iga laupäeva hommikul. Seal toimuvad ka üksuse pidulikud sündmused. Vanemad liikmed — vendurskaudid, va-nemskaudi- d ja meesteüksus,,Lembitu lelled" määravad ise oma kogunemiste ajad ja kohad. Kasvatusliku tegevuse kõrval on skautlus ikkagi mäng ja selle mängu kohased on ka allüksuste nimetused. Hundud — „noolepoisid" ei ole veel ,,sõjamehed", nemad alles harjutavad. Sealt ülespoole on aga Lembitu Malevas kindlad „väe.üksused" — metsaskaudid on ,,ammukütid", me- • reskaudid on ,,sõjasõitjad", vendurskaudid — „mõõgamehed" ja va-nemskaudid — „nuiamehed. Isade ja vanade skautide üksus kannab ,,Lembitu lellede" nimetust. Lell on Viru ja Tartu murdes isa Vend, isale järgmine lähem sugulane poisile. Lelled on nii siis poiste head abimehed. Lembitu Maleva pidulik ava-koondus on Peetri kiriku saalides laupäeval, 28. septembril. 0 0 Skautjuhtide Metsamärgi kursus • . Augusti kuu viimasel nädalal toimus Kotkajärvel VI Eesti Metsamärgi kursus. Laager algas vihma-terjalist, ning seoti kokku nööridega. Õigeaegselt valminud kiik otsustati •püsti jätta kuni Malevate nõupäeva-se ilmaga, ning väljaarvatud kahel deni, millal kiik lammutatakse, pealelõunal, sadas iga päev, kuid Teise suurüritusena toimus metsa-lõpetusel paistis taas päike sinitae-. matk. Kahjuks oli juba lõunast sadavas, ma hakanud ning pealelõunal, kui salgad pidid asuma matkale.sadas Metsamärk ehk Gilweli kursus on rasket ja tihedat vihma. Kava koha-skautjuhtide kõrgeim treeninguline selt võeti ööbimiseks kaasa plastikat, aste, mis on jaotatud kolme etappi— millest ehitati tuulevarjud. Võimalus nimelt loengute sari, mis peeti aasta- telki kasutada — sellestloobuti. Mat-teM983 ja 1984, laager.mis toimus;ja ka rada viis matkajad kahele eri tee-praktiline rakendus skautlikus töös le, mis õhtuks ühtusid kaunilneeme eeloleval talvel. Laagrist olid Õigus- Koprajärvel. Vihm vaibus järgmisel tatud osa võtma kuni 30 skaut-Zgaid-juhti, kes lõpetasid loengute sarja, kuid osal ei olnud'võimalik laagri treeningust osa võtta. ^ Laager jagunes kolme salka; ni-melt^ skaudialal ,,Kao" salk koosseisus Kadri Koop, Mikk Jõgi, Toomas Kaid, Kaarel Truuvert, Anne Orunuk ja Pearu Tamm-, „Oravate" salk koosseisus Rein Pajo, Ingrid Kütt, Maimu Nõmmik, Ellen Valter, Endel, Meil ja Ilmar Kütt. Hunduala liikmed Henn Kurvits, Monika Kask, Linda Roosipuu ja Jüri Laansoo moodustasid ,^Põdra" salga. Salga nimed ön traditsioonilised salkade nimed, mis esmakordselt kasutati IV Eesti Metsamärgi kursusel, mis toimus 1973. aastal Kotkajärvel. Seekordne laagri juhtkond oli eriti tugevalt esindatud võimeliste Juhtidega. Märkimisväärne oli see, et laagrijuhi õigustega viibis laagris neli juhti, nimelt skm. Peeter Kallaste, Orma Maw, Doug CunningtÖn ja skm. Jaan Lepp, viimane oli ka kursuse juht. Harilikult on laagris ainult üks juht selliste õigustega. Juh-hommikul, ning salgad saabusid tagasi laagrisse lõunaks. Kõik keetsid oma toidu laagris, milleks püstitati neli kööki — kolm kursusest osavõtjatele, ning neljas laagri juhtkonnale. Nendest köökidest kujunes ka salkade omad „met-sakodud", kus siis arutati ülesandeid kui kirjutati logiraamatud. Vihmase ilma tõttu kasutati viimaseks Järve-taret. • 50 a. AJALUGU Eestlaste Metsamärgi kursuse tava läheb tagasi 50 aastat, siis kui meie esimesed skautjuhid võtsid osa Londoni lähedal Gilwel-pargis korraldatud kursustest. Need juhid, kes said seal oma treeningu, tõid juhtide väljaõppe mõt^e koju, millest ka arenes soov oma Metsamärgi kursuse kor- Toronto kahe gaidlipkonna suve-raldamiseks. See saadi 1939. aastal laagrid toimusid 17 - 24. august Kot-koos laagrijuhi õigustega skm. H. kajärvel. Kuigi laagrid toimusid ühel Michelsonile. Sõja tõttu lükkus laag- ajal, õlid nad erinevatel laagrivälja-rite korraldus aastatele 1948,1950 ja kutel, et anda võimalust tegutseda 1951. Peale pikka vaheaega avanes Hpkonna ulatuses, kus tüdrukud said võimalus Kanada peakorteri kaudu ühteteist ja oma juhte paremini tund-korraldada Metsamärgi kursust Kot- mä õppida. Osavõtjaid oli suhteliselt Gaidide suvelaagrid tidena viibisid veel alaliselt laagris kajärvel 1973, kus laagri juhiks oli vähe aga lõbu oli laialt. Väike-laager skm. Egbert Runge, skm. Siver Kask, Ngdr. Anne-Mai Kaunismaa jä ngdr Siiri Pikkov, skm. Andres Taul, ngdr Tiia Kütt ja gdr. Ene Lüdig. Heameel on märkida, et eri lektorid külastasid laagrit päeval, kui oli nende ettekanded, mille järele nad siirdusid taas linna ja tööle tagasi. KÜLAKIIK : V Laager oli korraldatud Kanada peakorteri poolt kindlaks määratud eeskirjade kohaselt. Nii anti kursusele 5-1/2 tundi ühe ehitusprojekti läbiviimiseks. Kursus valis oma projektiks eesti külakiige, mis pjistitati ühise nõu ja jõuga Uudismaale. Kiik ehitati metsama-skm. Peeter Kallaste. 1976 toimus võimaldab ka programmis kasutada teine kursus skm.Jaan Lepa juhtimi- tegevust, mida suurlaagris ei saa sel, ning nüüd üle aastate, eestlaste praktiliselt läbi viia. kuues kursus. Eeloleval jüripäeval loodavad tänavuse laagri lõpetajaid saada Metsamärgi tunnused— skautidel kaelarätik ja Gilwelli,,kondid", ning .gaididel kuldne nõel kirvega puuhalus. ses. :e alustab sisetegevus Kus on eales eesti tütreid laias ilmas elamas, kes ei karda örjakütkeid, vaba laul kel kõlamas: kogunegem kõikjal ühte! Marie Under ananassiks. Tegevusse kuulusid: ve-telmäng, kanuu sõit, vibu laskmine, Spöft Eesti „Touch Footbairi" meeskond^ Ees, vasakult — Toomas Trei, Erikl Reitav, Andres Arget, Jaan Lee, Tim Canuck, Peeter Hannus. Taga — Elmar Kajak, Lembit Nieländer, Rein Lee, Aldo Elb, Peeter Toome, Bob Archembault, Mati Lehesalu, Robert Kimsto. (Pildilt puuduvad — Peeter Arget, Jaak järve, Keith Hovie). 1 olo — H . Raigna Eestlaste 18-nes spordiala „Touch Football" Eesti ameerikatüübilise „Touch SARNANEB AMEERIKA Footbairi " jalgpallimeeskonna lALGPALLILE ,,Savona Satans'i" esimene võist- Võistluste tulemused avaldatakse lus sel hooajal peeti laupäeval 7. ka Toronto suurlehtedc ,,scoreboard'- septembril Wexford College Insti- is" nimetuse all ,,TouchbaH". Võist-tute spordiväljakul, kus nende vas- lusväljakul võistleb meeskonnast taseks oli„Titans'i" meeskond, ke- korraga 6 meest. Mäng üldiselt sar-da nad võitsid 34:28. Eestlased juba naneb ameerika jalgpallile ja inglise mängu alguses asusid juhtima ja rugby'le, kusjuures kõige suurem eri-lõpetasid esimese poolaja eduga nevus seisab selles, et vastasmängijaid ei tohi pikali tõmmata ega tõugata. See on asendatud kerge puudutamisega, mis peab toimuma kahe käega korraga. Sellepärast ei esine nendel võistlustel juhtumeid, kus võistlejad rüselevad ja endid üksteise East Liiga seerias, mis on paremuselt otsa hunnikusse viskavad. Mängi-kolmas liiga Metro Torontos. Esime- takse ilma kiivriteta ja võistlusriided ne on AA ja teine A liiga. Üldse on ei ole patjadega vateeritud, Seetõttu selles spordialas Metro Torontos on see mäng ohutu. Ka on seal või-" 38:14. Meeskonna kapteniteks olid vaheldumisi Toomas Trei, Peeter Hannus ja Peeter Toome. Võistlus peeti Metro Toronto Touch Football B kümme liigat.- MEESKONNAS 17 LIIGET maius bängijaid tihtipeale vahetada, kus kõik kuus võistlejat lahkuvad ja nende asemele tulevad uued puha> ,,Touch Football" on väga levine- nud mängijad. nud Kanada gümnaasiumides, kus jUBA KAHEKSA AASTAT seda õpetatakse kehalise kasvatuse -õppealal. Eesti ,,Savona Satans'i" meeskond asutati 1976.a. Torontos eesti noormeeste poolt, kes seda oma koolides olid õppinud ja nende meeskondades võidelnud. Nende sihiks Meeskonna nime esimene sõna ,,Savona" on ühe Long Branch'i põhjatipus oleva tänava (Savona Drive nimetus, kus sel ajalmeeskonna asutamise mõtte algataja elas. järgmine . . . . . . „, , sõna on valitud Kanada kombe järgi. oh jätkata sellelaadilise spordi viljele- Nende treeningud toimuvad kevadel mist eesti ühiskonnas, mida nad on ^^^g, ^^^^^y^^ võistlused, teinud vahetpidamata, võisteldes i^gj^ toimuvad Metro-Torontos. asutamisest alates. Momendil on gelle spordiala võistlevad liigad on nende meeskond 17-liikmelme, kel- toetatud ka Kanada suurfirmade ledest kolm on kanadalased. Asuta- p^gn jatest liikmetest mängivad veel Pee- ^^^^^^ Football" on 18-nes spor-er Toome, Jaan ja Rein Lee d. Mees- diaig^id., ^^le sportlased Kanadas konna mänedžeriks on Rein Lee, IgaL harras^tavad. Nende meeskond on aastal on nei oma liigas ettenähtud -^^^ tagasihoidlikumaid, sest ega üheksa võistlust mis algavad sep- nad muidu ei oleks saanud tegutseda tembri algul la lopevaa novembris, i^u^i,. • » -i * J * ,^ J . . , , ,,i . . , kaheksa aastat,ilma et nendest varem oleks midagi kuuldud. ,,Rajaleidjate" laagri nimeks oli ,,Üle-elamise" "laager ja laagrimärgil oli „?". Kui küsisin ,,Miks?", siis sain vastuseks, et teemaks on metsas säilimine ja ei oldud alul kindlad, kas elavad nädala üle oma toidutegemise võimetega! Nädala Jooksul kõik söö- ' gid tehti väljas tule peal ja nädala- „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond lõpuks olid kõik elus ja terved. Õpiti ja seisab eesti ühiskonna teenistu- metsatarkust, kanuu kasutamist, vai-. mistati säilimispaun, iga tüdruk tegi omale paar pastlaid, käidi matkamas, ujumas ja meelelahutuseks käidi purje-lauaga sõitmas. Ei puudunud ka laulud ja lõkked. Laagrijuhiks oli ngdr. Ingrid Kütt. ,,Põhjala Tütarde" laagrinimeks oli ,,ALOHA" ja laagrijuhi oli ngdr. Silvia Birk-Terts. Kujutati ette, et laagri asukohaks oli soe Havai saar ja õhtul telgis olles tundus, et tuu-lekohin oli palmipuudes ja mitte Muskoka mändides. Laagrimärgil väike kuusekäbi muutus andekalt Peale liigavõistluste lõppu toimub kõikide liigade ühine turniir, kus neil tuleb veel võistelda koini korda. HARALD RAIGNA KALEVI VÕRKPALLI KLUBI tegevusaastat noortele 13 ja vanemad, esmaspäeval, 23. septembril kell|7 õ. Kent Senior Public SchooUs, Dufferin-Bloor nurgal. Lisainformatsiooniks helistage 233-6482. • Kõik teretulnud. T.E.S. derbiga Leesia Eošenbergi ja Silvi Ver- Foto — 0. Haamer Rajaleidjate gaidlipkond alustab sisetegevusperioodi piduliku ava- ' koosolekuga 21. sept. kell 10:00 hommikul Peetri kiriku all saalis. Vanemad on avakoosolekule kutsutud ja väga teretulnud, et oleks võimalik ühiselt mõningaid probleeme lahendada. Peale avamise suutiduvad üksused oma esimesi koondusi pidama. Samas toimub uute hellakeste, gaidide ja vanemgaidide vastuvõtmine. Gaidlus ja skautlus on eestluse taimelavaks. Töös ja mängus pannakse alus, armastus selle maa vastu, kus on meie juured. Loodame; et onroh- ' kesti liitujaid gaidliku sõprusringiga. * Informatsiooniks ja küsimusteks helistada: Ingrid Kütt 927-7790, Sirje Järvel 225-4590, Tiia Kütt 889-1063. võrkpalli mäng, kalavõrgu tegemine ja kalapüük (mitte võrguga!). Käidi matkamas, õpiti köidiseid kasutama laagri ehituste juures, valmistati tõrvikuid ja kaela havaipäraseid „leisid". Üheskoos „Rajaleidjate" tüdrukutega tehti metsamängu ja käidi külas Metsaülikoolil filme vaatamas. Lõpulõke oli ühine, kus tüdrukud kandsid ette andekaid nalju ja toredaid laule. • ^. Laagrid lõppesid laupäeva hommikupoolel ja tüdrukute nägudest oli näha, et jäid laagriga rahule. Lah- ® Balti Tribunalist Kopenhaagenis ja Vabadusristlemisest ^ Läänemerel võttis osa koos teiste aktiivsete eesti noortega ka Tamara Jegqrov Belgiast, kelle onu oli Eestis tuntud talvenjiaas-tike maalija Andrei Jegorov. Vesteldes ,.Teataja" esindajaga, ta ütles muuhulgas, et oli impon'eeritud eest-kuti veel paremate sõpradena kui ^ff' koostööst: „Belgias räägitakse laagrisse saabudes. Linna.viidi ka ikka vahel veel „rootsi tülidest." A i - ilusaidlaagri-mälestusi ja uut metsa- "^^^ ^^^^ jutt, mida nüüd isiklikult tarkust. ANNE-MAI KAUNISMAA, EGMK, juht võisin kogeda. Sain vabadusristlemisest osavõtuks poole stipendiumi Eesti Rahvusnõukogult ja teise poole REE-lt. Magasin Stockholmis esimesed ööd Kipparite juures, Helsingis juhtis aga meie aktsiooni läbi linna Arvo Horm." Juubeliv Bernard K 1910 Vana omandas k Poeglaste Gü tas Tartu üll digB 1938.a. ( filosoofia, ra järel ülikooli pendiaadina annete täitj 1943-44 ka „V maturgiks. R töölisena Kaf tadcs 1950.a. 1951.a. Eesti vi. On olnud ja tegelikuku Kirj. Kooper toriks tänase Oli Tartuh rusringi„Arb nimoandja. nud 16 Gsmal lõiget ja V 1966.a. isegi i 16 romaoni, koguteost ja poolt iseseis toimetatuna, mitmcköitcli Maa", „Uni „Ee8ti talu'S bujad" ja , „Ee8ti kirj „Häil8meme „Koolilinn V kavas seisab teost, nende paguluses" I j.m. ARENGU Pl TEEKOND Oma aren aasta jooksult „aja kääri)uu lõngad on eb teist karva ku tab ka, et tem guse saanud ristsed toimus realise ,,April kirjas ^Kevac veel 5 aastaks . ärgnes trac tide ajas^tu, et aegsele'hallal lähedases sõi 1940/41 sündi kaga värsid mi • põhja. Ainult mara kajastus puusse" (1945 öv") hakkas ku meie jõudnult maailma tabac võrrelda püüe hemikus 1955 ki luuletuskog se kogunes sa sell lugejani ,,Minu naos." September' (1966), „Puu'd (1969). „Allik — see on juba vastu vaatab, usutlemine. VIIS JUUBEL -~ Sulle tui Sinu väsimatu Esopi hinnangi aastal korraga On see nii? — Kõige SUI gi vastu juubl peab selle tegel jandusliku elu| puutuvalt — K nud pühapäevi sept. 1910. sj kuulnud, olev; kest ja kuud kl olema hea mä| küll sisse kasvf nud alati tege| mendasteluaai I N G A M 41 Ccdarcil (East Yorl s |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-19-04