Meie Elu = Our life, September 25, 1986

              NELIAPÄEVAL, 25. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 2S
armas
Prints ASbertEdwardit, kes suu­rema
osa oma elust mööda saatis
Wales'i printsina, nimetasid tema
sõbrad „Tum-Tum"-ik8, kuigi mitte
tema kuuldes. Edward oli järjest
mõnesse seiklusse segatud, mis sa­geli
aset leidsid suurtes maa-här-rasmajades,
kus siis koidu eel pik­kade
koridoride puupõrandad
praksusid kikivarvu-kõndivate
väärikate härrasi^eeste jalgade all,
kui need võõrastest vooditest tõus­tes
oma
Oma eluviiside pärast sattus Ed­ward
sekeldüsse juba olles Oxfordi
üliõpilasena veetmas õppevaheaega
koos kaasohvitseridega^ grenadeeri-de
kaardiväest, ,Gurrag|his, Iirimaal.
Sealviibimise ajaks oli tema kasutu­sse
antud kaardiväe kindrali korter.
Tema kaasohvitseride poolt toime­tati
sinna ühel õhtul salaja sisse üks
näitlejanna (vähemalt see ise nimetas
ennast selleks), nimega Nellie Clif-ton.
See seik oleks lõppenud sellega,
kui kuuldused juhtunust poleks ula­tunud
Edwardi vanemate, kuning­anna
Victoria ja tema prints-abikaasa
Alberti kõrvu. Kuninganna ei andes­tanud
Edwardile kunagi seda, et see
oma isa viimaseid elupäevi surma­voodil
oma kõlvatu teoga varjutanud
oli. Prints Albert surigi mõni hädal
hiljem. ,
Nördinud Victoria lülitas Edwardi
välja igasuguseist riiklikest ülesan­deist,
mis normaalselt tulevasele ku­ningale
oleksid langenud, mispeale
kroonprints reageeris oma tarvita­mata
jäänud energia kulutamisega
liigsöömisele, õnnemängudele ja lii­derlikkudele.
Ja kroonprintsiks, tuli
tal jääda kuni oma 60-da eluaastani,
ning kogu see aeg leppida salvamis-tega
ja ninapeale saamistega oma
emalt, mida ta, muide, haruldase
kannatlikkusega jaj heatujuliselt ta­lus.
Kuigi ta oli puhastverd sakslane,
nagu tema esivanemadki George I-sest
saadik, vihkas ta sakslasi^ eriti
oma õepoega, Saksa keisrit Wilhelm
ll- s t . -.v-, - ,••
AMMUKESED ;i : ,
Paar aastat pärast Nellie Cliftoni
seika abiellus Edward Taani kuninga
Ghristian IX vanema tütre, Alexan-draga,
kes oli kurt. Võimalik, et see
füüsiline defekt oli teguriks,' miks
Alexandra nii sallivalt oma mehe
häbitegudele vaatas.
Kõige kurikuulsamaks Edwardi
armukeste kollektsioonist tuleb vist
pidada Lillie Langtry't, kuigi nende­vaheline
draama ainu^lt mõned aas­tad
1870 ja 1880 vahetusel aset leidis.
Lillie oli sündinud 1853 Jersey saarel
praosti tütreida ja abiellus 21-aasta-selt
ühe jõuka iirlasega, kelle nimi oli
Edward Langtry. Oma erakordselt
kauni välimise tõttu hüüti teda,, Jer­sey
liiliaks". Selle nime oli ta saanud
ühe portree järgi, mille nimekas ing­lise
kunstnik^Sir Johi^ Everett Miilais
temast oli maalinud ja nimetanud
,,The Jersey Lily". JuJDa,nende esime­sel
kohtumisel, mis aset leidis ühel
peol a. 1877^jättis Lillie Edwardile nii
sügava mulje, et see oma pea kaotas.
Tavaliselt ettevaatlik, kuigi skan­daalse
kuulsusega Edv^ardi kiindu­mus
Lillie'sse viis tema sellise eba­diskreetsuseni,!
et ta rahva nähes sõi­tis
Lillie tõllas ja galopeeris temaga
kõrvuti Rotten Row'l (ratsutusrada
Hyde pargis).
Edwardi naine, phntsess Alexan­dra
leppis olukorraga, teeseldes na-'
gu oleks Mrs. Langtry samavõrra
tema, kui tema mehe sõber. Edwardi
käitumine aga oli teistsugune. Ta
vihkas olukorda, kÜs ta kahe naise
vahel pidi loovima, kuigi ta ise selle
põhjustaja oli. Kuid töma ajutised
metsikud raevuhood ei kõigutanud
Lilliekese meelekindlust ja miski vä­gi
ei suutnud teda loovutama panna
Walesi printsi armukese veetlevat
rolli.
DAISY ASENDAS'. .•
-Ometi läksid nende teed peagi lah­ku.
Nende suhete jahtumise põhju­sed
pole päris selged. On avaldatud
arvamist, et põhjuseks olevat kuju­nenud
Lillie muutumine liiga ebadis­kreetseks
— i t a olevat hakajiud print­si
kõrvaliste isikute juWesolekul fa­miliaarselt
kõnetama hüüdnimedega
ja see olevat olnud vastuvõtmatu pro­tokollist
kinnipidavale printsile. Tei­seks,
ja vahest veel tõenäolikumaks
põhjuseks võis olla ka Lillie kliidel
otsus — ennekuulmatu ühe tolleaeg­se
seltskonnadaami kohta — hakata
näitlejaks. Ta leidiski tee lavale, kus
tema edu põhjuseks polnud niivõrd
tema võimekus, kui tema kuninglike
kontaktide kuulsus.
Kõrd, naastes Ameerikast ühelt
teatriringreisultjSelgus äga Lilliele, et
teda asendamas Edwardi magamis­toas
oli Daisy, Warwick'! krahvinna.
See üllatus ei murdnud aga agara
Lillie südant ega takistanud teda leid­mast
endale uusi prominentseid aus­tajaid.
Pärast oma mehe surma abiel­lus
ta uuesti, tehes jälle „hea partii"
ning suri auväärse seltskonnadaami­na
Monte Garlos aastal 1929.
Kui Edward pärast kuninganna
Victoria surma a. 1901 troonile tõu­sis,
siis osutus ta paremaks riigipe­aks,
kui tema kuulsus Walesi printsi­na
seda eeldada oleks lubanud| Oma
nõrkusest võluvate naiste vastu ei
vabanenud ta aga ka omal lühikesel
valitsemiseajal kuningas Edward
Vll-na. Tema ustav abikaasa, kes
talle kuus last oli sünnitanud, mängis
ka kuningannana edasi oma lepliku
abielunaise tänamatut osa, ja isegi
sellise järjekindlusega, et ta kutsus
oma aJDikaasa viimase armukese,
Mrs. Kepperi^ põetajaks surivoodis
lamava Edwardi juurde. Alexandrale
äga sai osaks näha oma poja troonile
astumist George V-na Ja ta elas a.
1925-ni.
K. VÕIVIK
27. ja 28. septembril
dr. J. Marley . . . . . .
juuli •27-31,
ülemaailmsed eesti gaidide ja
skautide õppepäevad esmakord­selt
Saksamaal, Bad Godesbergi
Ann&bergi lossis. Õjppepäevadest
osavõtjaid oli 29, kes tulid kokku
list, Kanadast, U S A -st, Aust-
• A •
Viimasel Ööl oli 29-st osalejast ai­nult
seitse järel, kes istusid ümber
lõkke. Olime igast maailmakaarest
kokku tulnud, aga me ei tundunud
üksteisele võõrastena. Selle nelja
päeva jooksul olime kasvanud ühi­seks
pereks; nii et oleks võinud vali­mata
ükskõik kelle poole (meie hul­gast)
pöörduda ja hakata arutama
maailma asju, või ka isiklikke mure-,
sid. Kuidas see juhtus nii mitmelt
poolt esmakordselt kokku tulnud ini­meste
vahel?
Peamiseks tegevuseks selle nelja
päeva jooksul oli loengute kuulami­ne,
mis käsitlesid eestlust mitmesu­gustel
teemadel. Lektorid olid Heino
Jõe, Virge Hint, Susanna Tomson,
Vaike Lugus, Ene Lüdig, Hilja Kuut-ma.
Kutt Ilves ja Juhan Kokla. Üheks
meeldivaimaks loenguks kujunes
Mai Raua „Meie kultuuripärand".
Mai esinemised lõkke ääres tõid nõu­deid
lisapalaks.
Peale loenguid jagunesime arut-lus-
gruppidekse arutamaks loengul
esitatud ideede rakendamise võima­lusi.-
Nendes arutlusgruppides oli
kõigil võimalus avaldada oma seisu­kohti;
ja nii võimaldus ka meil üks­teist
paremini mõista. ;
Igal päeval oli ametis üks juhen­daja,
kes vastutas päevase kava kor- .
damineku eest. Iga juhendaja oli eri
maah. Nii saime näha, kuidas eri
maade noored täitsid juhtivat osa.
Juhendajad olid: Raimond Leitaru
(Saksamaa), Neeme Margus
(U S A ) , Ellen Valter (Kanada) ja.
Jaan Kubja [Rootsi).
Igaks õhtuks valiti ka meelelahu­tuse
programmi korraldajad — ja
jälle juhtus nii, et vabatahtlikud tulid
erinevatelt maadelt. Nendelt õhtutelt
saime eriti „süsti", kuna iga „maa"
oli harjunud tegema lõket (või,,õh­tut")
oma kombe järgi; ja teistele oli
sealt uut ja huvitavat õppida. Vahel
laulsime ja naljatasime peaaegu
hommikuni. Õhtune tegevus kujunes
tähtsaks osaks üksteist paremini
tundmiseks — ja ka õppepäevade-kordaminekuks.
Maailmalaagris ei olnud säärast
hubast suhtlemist erinevatest maa­dest
pärit eesti noorte vahel. Kas oli
tegevus liiga tihe, või puudusid sel­leks
lihtsalt võimalused. Vaevalt et
maailmalaagris toimuks säärast mit-meh
maalt kokku tulnud eestlase
seitsmekesi lõkke ümber hommikuni
istumist, kus valitseb täiesti kodune
tunne.
Peab tunnistama, et sellist tunnet
tuleb kahjuks liiga harva. Tahaks
tänada lektoreid ja kõiki organiseeri-
' jäid, kes nägid vaeva õppepäevade
korraldamisega. Suur aitäh ka pea-gaid
Hilja Kuutmale. Usun, et teised
osalejad uhtuvad minuga, kui ütlen
et loodan näha neid õppepäevi jälle
— ja vähem kui viie aasta pärast,
kuid veel parem — nendest jälle osa
., volita..
V . . . OSALEJA.
Kalev-Estienne võimlejad esinevad uues CBC tv-seerias
„Street Legais" mis algab jõulude eel. Episoodi nimi on „Even
Lawyers Sing the Blues", n^is jõuab tv-ekraanidele kunagi
jaanuaris ühel teisipäeval.
Chartered Accoyntani
, 131 Univeirsity Av®., Torosito, Ooi^a^io,
Tel. 864-0099
TQad^aff^dleks kõikidele eestjflastdg)
Tolronto piirkonnas
. Käesoleval sügisel on York kalmistul avamisel piirkond nr. 10, mis'
asub lõunapool piirkonda nr. 16. Nirfietatud piirkond saab olerna vii­mane,
mis saadaval eestlaste varemate matusepiirkondade lähedu­ses.
Tulevased piirkonnad tulevad avamisele lääne pool Senlac
Road'i.
Läbirääkides kalmistu valitsusega, eestlastele on reserveeritud
selles piirkonnas üks Ieinamüür20-ne matmise paigaga, kus iga's on
ette nähtud kahe urni paigutamine.
Hauaplatside suhtes on saavutatud kokkulepe, kus tervest piir­konnast
nr. 10 ulatuses (umbes 800 hauaplatsi) taotleme koos läti
kogudustega omada võimalikult suure ala ainult meie rahvustele.
Vastavalt aga kokkuleppe nõuetele, peavad eestlased ja lätlased
omama eelistatud hauaplatsid eeloleva sügise jooksul. Pärast seda
avatakse ülejäänud kohad üldmüügiks. -
, Meile antud hinnad on järgmised:
1. Leinamüüri koht kahele urnile - välimine müüri külg $1,323.00
^ sisemine müüri külg $1,543.00
2. Hauaplatside hinnad on rajatudcaluseleiSI45.00 rüut-meeter.
Olenevalt erinevafestkontuuridest, keskmine suurus on 7-8 ruut­meetrit
hauaplats; rtiiš on mõeldud kahele hauale.
Kõiki kaasmaalasi Toronto ümbruses, kes oleks huvitatud kas
leinamüürivõi hauaplatsi omamisestveel ühisesse eestlaste kalmis­tu
osasse, palume helistada lähema informatsiooni saamiseks õp.
Udo Petersoö'le teisipäeviti 6-8 õ. ja neljapäeviti 2-8 ö. Toronto
Vana-Andrese kiriku kantseleisse telefonil 923-5172.
mi- KALMISTU
: KIRIKLIKKE
' TEATEID
a - K i v i a l t ar
b j a ^ c - V i i m a s e d k a k s l e i n a m ü ü rl
d - Saadaval olev leinamüür
EELK PEETRI KOGUDUS
Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2L1
Praost Andres Taul. Tel. 483-4103
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Tol
lUMALATEENISTUS pühapäe­val,
28. septembril kell 11 homm.
Teenib õp. E. Heinsoo. Pühapäeva­kool.
Leerieelsed. Jumalateenistuse­le
järgneb kirikus PIIBLITUND. Peab
õp. E. Heinsoo. ,,Kas kunagi on keegi
nii vägev ja võimas, et võib hävitada
juudi rahvast ja Iisraeli? Mis juhtub
neile, kes on juutidele vaenulikud?"
Kõik kutsutud loengut jälgima!
JUMALATEENISTUS pühapäe­val,
5. oktoobril kell 11 homm. Tee­nib
õp. A. Taul.
INGLISKEELSED JUMALATEE­NISTUSED
ja PÜHAPÄEVAKOOL
pühapäeva hommikuti kell 9.30. 28.
septembril peab jumalateenistust Tiit
Tralla.
Öp. Andres Taul on Vancouveris ,
23.-30. sept-ni ja Rootsis peapiiskop-iiku
nõukogu koosolekul 6.-14. ok-toobrini.
ÕPETAJATE KÕNETUNNID kol­mapäeviti
kl. 9.30-12 hommikul ja
neljapäeviti kl. 6-8 õhtul, muul ajal
telefoni teel .
KANTSELEITUNNID teisipäevi­ti
kl. 10 h.-8 õ.; neljapäeviti kl. 12-3
p.l.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE^
KOGUDUS
383 Järvis St., Toronto, Ont
M5B2C7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Gres., ,
Mississauga, Ont L4Y 3T2
Tel. 824-6128 või 625-5930,
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitu
Koorijuht pr. Asta Ballstadü
Pühapäeval, 28. sept. kell 4 p.l.
•pühapäevane JUMALATEENIS­TUS.
.
Pühapäeval, 5. okt. kell 11 h. püha­päevane
JUMALATEENISTUS. Ing­liskeelne
JUMALATEENISTUS kell
i p . l . .
Pühapäeval, 12r okt. kell 4 p.l.
pühapäevane JUMALATEENIS­TUS.
Teenib õp. Elmar Pähn.
Koguduse SEGAKOORI harjutused
igal esmaspäeval kell 7 õhtul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisi­päeviti
6—8 õhtul ja neljapäeviti
2-8 õhtul.
KIRIKU KANTSELEI avatud: nelja­päeviti
10-4 p.l.
TORONTO EESTI AP.-ÖIGEUSU
KOGUDUS
Praost E. Lepik. Tel. 1-519-941-4309
RR 5. Orangeville, Ontario
Pühapäeval, 5. okt. kell 2 p.l. KO­DUMAALT
LAHKUMISE MÄLES­TAMISE
JUMALATEENISTUS
Peetri kirikus. Teenib praost E. Lepik.
Laulab koguduse segakoor G. Raagi
juhatusel. Laululehed.
Pühapäeval, 12. okt. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS Ehatares.
Teenib praost E. Lepik. Laulab ko­guduse
segakoor G. Raagi juhatuse
Laululehed.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
@83 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
36 Bards Walkway, Willowdak,
Ontario M2J 4T9
499-6488
„VABADUSE KUULUTUS"
MADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kell 3-3.30 p.l.
Pühapäeval, 28. sept. kell 10.15
PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanu­tele
ja noortele. Kell 11 homm. laste­le.
Kell 11 homm. LÕIKUSTÄNU­PÜHA
JUMALATEENISTUS. Kõ­neleb
K. Raid, segakoor. Kell 5 õh­tul
LÕIKUSTÄNUPÜHA ÕHTU­SÖÖK.
Tulu sellest TEBK Abista­miskomiteele.
„Meie Elu" nr. 39 (1907) 198Ö
um^^mmmmmmmmammmmmmmmmmmmmmmmmmD
Peapiiskopliku
nõukogu
jumalateenistus
Stockholmis
12. oktoobri nädalavahetuseks ko­gunevad
Stockholmi meie Eesti Kiri­ku
töötavad praostid, et võtta osa
Peapiiskopliku Nõukogu töökooso-lekuist.
Põhjalike arutluste kaudu käsitle­takse
meie rahvusliku Kiriku praegu­se
olukorra ja lähema tuleviku kü­simusi.
Kui veel mõni aasta tagasi
üheks murerikkaks probleemiks oli
uute õpetajate saamine eesti kogudu-sile,
siis on see osaliselt leidnud la­henduse
EELK Usuteadusliku Insti­tuudi
lõpetanute ja vaimulike ame­tisse
ordineeritud diakon-õpetajate
kaudu. V
Põhja-Ameerikast sõidavad Stock­holmi
USA mõlema praostkonna
praostid: Rudolf Kiviranna ja Rudolf
Reinaru. Kanadast tuleb kohale
praost Andres Taul. Praegugi ei ole
selgust, kas Austraalial on võimalik
oma esindajat kohale saata, tingituna
praost Einar Kiviste surmast.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
TORONTO EELKJAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bioor & Indian Rd.
I Õp. T. Nõmmik
SOI Davisville Ave., Toronto M4S
112
Tel: 483-2478 ja 1-527-0410
Pühapäeval, 5. okt. kell 17.00 JU­MALATEENISTUS
& PÜHAPÄE­VAKOOL.
Laupäeval, 11. okt. kell 15.00 LÕI­KUSTÄNUPÜHA
TEENISTUS Hõ­be
talus (Hwy. 48 & Royal Beach
Rd.).
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00-19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell 18.00-
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave. Hamilton, tel. 527-0410.
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
Tei: 698-5645
jutlustaja Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 4L2
Tel. 477-6248
Pühapäeval, 28. septembril kell 2
p.l. PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja
KOGUDUSE TUND. Kell 3 p.l. JU­MALATEENISTUS.
Kõneleb Allan
Laur. Solist Raul Pumber. (Buss Eesti
Kodust kell 1.15 p.l.). Kell 6 õhtul
ingliskeelne PEREKONNA-ÕHTU.
Vaimulik kava kogu perekonnale.
Koosviibimine.
Teisipäeval, 30. septembril kell 11
hommikul PENSIONÄRIDE lA VA­BADE
PALVEKOOSOLEK.
Kolmapäeval, 1. oktoobril kell 7
õhtul PALVEÕHTU.
Pühapäeval, 5. oktoobril kell 2 p.l.
PÜHAPÄEVAKOOL lastele. Kell 3
p.l. JUMALATEENISTUS. Kõneleb
Allan Laur. Laulab koor Ülo Lind-strömi
juhatusel. Issanda surma mä­lestamine.
Kell 6 õhtul ingliskeelne
JUMALATEENISTUS. Kõneleb Al­lan
Laur. Laste kirik.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thorncliffe Ave. Tel. 463-6223.
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jonas Ave. Tel. 461-2077
Pühapäeval, 28. sept..kell 11 h.
JUMALATEENISTUS. Teenib E.
Saraoja.
Kolmapäeval, 1. okt. kell 6 ö.
PIIBf.1 PALVETUND aineil Ap. Te­gude
Raamat.
VANCOUVERI EELK
PEETRI KOGUDUS
6520 Oak St
{49th & Oak St. nurgal)
Vancouver, B.C. V6P 3Z7
Koguduse õp. Thomas Vaga
kantselei teL 263-1802
Kirikla tel. 263-4527
JUMALATEENISTUSED püha­päeviti
kell 10.30 hommikul. TERE
TULEMAST!
Praegune ja endine peagaid ^ Kuutma ja Virge Hint kohtusid
Foto — Liiv
. ANDRUS VOITK
teatab, et teda on rakendatud CENTRAL HAIGLA juurde kirurgia
osakonna juhatajaks.
Nende ülesannete täitmiseks asub ta ümber Orillia'st Torontosse
kus avab oma kirurgi praksise:
CENTRAL KLIINIKUS
3111 Sherbourno St.
(sissekäik Q o r r a r d St.)
Tel. 964-4000
Vastuvõtt kokkuleppe kohaselt ainult arsti soovituse kaudu
1*1111111