Meie Elu = Our life, December 28, 1978

              r. 52 (1507) 1978
ISE
pole toda toorai-
\
|õimeline,< peab
lid vähendama
[seerimisele, in-isele
ja tööjõu
hehduseks töö- ;
la erilist töövõt-üksikasjalikke
lata.
;av retsept töö-
?ks ja nii võib-te
igapäevaseid,
|d või juba elu-lendamisi.
3
Tavaline
(.lanurisend jät-
[eiyõimu, büro-pude.
tõusmise
fndab, et. politii-
Ired liinid koda-
Kodanik aga
Poliitikud oska- 1
|;kulul ja kelle
märgata küllas-
>VUST; Peami-tat,
reguleeritud
janduslikel põlv ,
Ida. majanduse
•ab,; et soome
feva ja 90-ndatel
[teaks töölkäijat
VÄÄRIKUSEST: •
le on tänapäe-likum
ja ühtla-iidatel
aastatel,
jied peavad riigi
iks. Hoolimata
ivad poliitikud
mõtlemissuun-ts
väljendab lai
Irsiaaldemokraa- ,
keskerakond),
roijal Euroopas
kas.on Islandi
et riigi inflat­id
üheks kõrge-
)EST: Sitkelt
|i edasi, on Soo-
?simeste'riikide
iie üle j võidakse
rates soomlastel
ju, küll võib-olla
Jeaduslikku, mõ-et
saavad lähe-las.
Riigi oma-,
ning kultuur:
|T: Peaminister
le on juba leid;
Ihenduse. ;Tema
ivanguks on, et
;eks vahelduva-bodud
väga ras-
IIudes iseseisev
kud omapärane
(oölest nõudnud
kuika eelarva-
|: Iseseisvus on-lihalikkuuluda
mille.üle võib
lirninisterSorsa..
et igale rahva-
Iseisvus, sellest
.peaegu „tabu"
|üi küsimus on
. J, M,.
küsimuse esitas
mdelelnii suuli-jt.
Nii palju o1(|
itist ära viidud.
ikõrtse. ja pa-
Sõjalistest ol> .
aniises Niedret
lle sõnagi.
) koi Jj mis pidi.
j- pole ikka veel
(võimude kätte,
periumi- ülesan- :
ktkond Moskvas
3S. nõudmist, et
lons Niedre on
[anu Rootsi—M.
uile, mille järe­lsõnal
peab saa-
Icises riigis vahi
zistuses olevate
.tkohd avaldas
|eb kiiresti.
)ot-si välisminis-
|e esildise ka
suursaatkonna-;
Id :on vabanda-r
kohtuotsusega
lega". Nimelt ei...
[hluolsusl kelle-tatule
endale . ..
;iet pühendas
[ntkirja pealkir-kus
mh. üiel-puutub
vene või-miteeri
varnaks..
'—: 11 1 ' " • T T;
tellija aitab kaa-lele.
/
„Mde.Elu" nr. 52 (1507) 1978 NELFAPÄEVAL, 28. DETSEMBRIL - THURSBAY,\DECEMBER.28 3
0 0 0 SiniHmuslvvalqe
. (Algus esiküljel)
dades, et rumalus on vägevam kui
kurjus. Ta küsis muu hulgas ka, et
miks vaikib avalikkus Balti riikide
saatuse üle.
SPD oli saatnud ka tervitustele-
LK esimees Antoni Truuvert:
ON
— Eesti' -Ltit. Kanadas on alati
grammi, kuid selle pidi lugema ette püüdnud koondada eesti organisat-meeleavalduse
teadustaja, 'küna par-1 sioone ja akndada nende omavahe-tei
esindaja puudus., Sel puhul oli l i s t koostööd, ühiste eesmärkide saa:
kuulda veidi vilet ja vahelehüüdejd -viitamiseks... Sellest .tuleneb üldine,
kuulajaskonnas. isiklik^ ühiskondlik ja rahvuslik -k^r.
Bonni lehtede, teatel oli tervituste- su,, väitis aastavahetusel ELK. esi-legramm
ka liidupäeva presidendilt mees, Antoni Truuvert. Praegune
prof. Karl Carstensilt. ELK juhatus, mis moodustati möö­dunud
kevadel, seadis selle oma pea-
BOIKOTT OLÜfoiPIAADILE miseks eesmärgiks ja püüab koonda-
MOSKVAS! ' da senisest suuremal arvul eesti or-
Prominentesemaks kõnelejaks oli I^atsioooe.
paar aastat tagasi N. Liidust tshiili f r a Q f ™ l u t U 3 3
kommunistide ninamehe vastu välja- 0 0 n L N e n d * o n P a i s e l t Eesti
lastud rezhiimikriitik Vladimir Bu- Seltsid ülekanadalises ulatuses. Ta-kovski.
Keskmist kasvu noorevõitu,
sale mees, kelle haritlasenäolt r pole
kustunud veel vangilaagris j a hullu­majas
läbielatud kannatuste jäljed.
Ta toonitas, et maailma'riikide kaar­dile
tuleb (järjest enam riike, kus
võimutseb punane diktatuur. Edasi
küsis Bukovski, et kuhu on jäänud
nüüd need miljonid, 'kes omal ajal
räuskasid USA konsulaatide ees ning
nõudsid, ameeriklaste lahkumist
Vietnamist, kus nüüd märatseb^pu-
. nane vägivald. Kõnelejale on jäänud
arusaamatuks Rahvusvahelise Olüm-häme
koondada ja koostööd arenda­da
ka teiste, eriorganisatsioonidega**
Kultuuri, Koondis Kanadas, Eesti
Kunstide Keskus, Etnograafiline
Ring jne. on juba E LK liikmed. Suu­rem
kogu' võimaldab laialdasemat j a
hoogsamat koostööd. Liit on "heas
(Algus, esiküljel)
junes välja' ülemaailmseks,, ja just
eelmise aasta lõpul jõudis see välja
piakomit.ee otsus, pidada 1980. a. su- Liitunud Rahvaste Organisatsiooni,
vel olümpiamängud Moskvas. Seega See aktsioon, oma nõudeTresolutsioo-leegitseks
rahu sümboliseeriv blüm- niga ja 150 leheküljelise ^okumentat-piatuli
vales, paigas. Nagu Hitler ka- sioonigä, dekoloniseerida Nõukogude,
sutas 1936. a. olümpiamänge potiiti- Liit, on. saavutanud rohkemat kui
liseks pröpägandais, nii seisab see j võib-ollaajakirjanduse veergudel
ka Moskval; kavas. On, paradoksne seda võib järeldada. Selle nõude ava­kui
atleedid kogu maailmast demon­likuks
saamine oli küllaltki paanikat
streerivad Oma tervist ja jõudu
Moskvas kui samal ajal hävitatakse
inimeste füüsilist ja psüühilist ter­vist
orjalaagrites ja hullumajades.
Lääneriigid peaksid seetõttu olüm­piamänge
Moskvas boikoteerima.
VÄGIVALLA- JA '
RUMALUSE VASTU < •.
Järgnesid kõned guinealaste, poo
lakate, vietnamlaste, leedulaste,
kroaatide, tshehhide, venelaste ja
idasakslaste esindajatelt. Langes rän­ka
tõde diktaatorite vägivalla ja lää­neriikide
rumaluse vastu. ,,Kui kogu
võim on tühjades peades, kannata­vad
süütud mõtlejad," ütles Aafrika-,
Guinea esindaja.^ ,,Punane vägivald
on verega kirjutatud ajalugu," tä­hendas
poolakas. Markantse välimu­sega
venelane Makarenko kinnitas,
et N. Liidus on orjalaagrites 9,6 mil­jonit
„istepiatsi" ning esimese 40 aas­ta
jooksul ön langenud vägivalla
ohvrikk 66. miljonit inimest. Ta on
viibinud 8 aastat orjalaagreis. Tsheh­hide
kõneleja kinnitas Helsingi gru­pi
liikmete hiljutist vahistamist ning
tekitav Nõukogude Liidule, et panna
kaiku niitide tõmbamine, mis sulges
meile viimasel minutil ukse Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni, peäsekre-tariaadis.
Kuid nimetatud dokument
on 'meil arvukalt olemas, hing ühen­datud
jõul, mis isegi paguluses juba
ulatub miljonitesse, on meil vanku­matu
otsus seda nõuet esitada kõiki­de
võimalike riikide valitsustele ja
nende delegatsioonidele Liitunud
Rahvaste Organisatsioonis. Mitmed
on selle ühel või teisel teel juba vas­tu
võtnud kui esildise. See ühenda
tud ülemaailmne aktsioon on suu­rim
ja ulatuslikum, mida siiani ikes-tatud
rahvad on paguluses ette võt­nud.
'.' , •••
Kanada osas me loodame lähemat
selgust saada siinse maa seisukohale
selle dokumendi suhtes veebruaris
toimuval traditsioonilisel Balti Õhtul
Ottawas. EKN-u lootus on, et eesti
rahvas Kanadas. annab sellele, võib­olla
pikaajalisele aktsioonile, oma
kindla ja täieliku toetuse. ;
: , Meil seisab ees-ka teisi ülesandeid.
Nagu teame, seisab ees Olümpiaad
koostöö vahekorras ka teiste üleka-nadliste
keskorganisatsioonidega,
nagu skaudid, gaidid, Lauljate Liit
ja EKN.
Moodustamisel on Nõuandev Kogu
liidu juhatuse juurde. Selle moodus­tamise
tegi juhatusele ülesandeks
möödunud^ esinduskogu koosolek*.
.Nõukogusse kuulub 20 liiget ja
haarab aktiivseid tegelasi kõigilt
erialadelt. Juhatus on kolme liikme­line
ja sinna kuuluvad Roman Toi
(esimees), Olev Trass ja Jaan Lepp.
Nõukogu koosolekud kutsub kokku
liidu juhatus või nõukogu juhatus.
Ettepanekud esitatakse liidu juhatu­sele.
Liidul on ulatuslik töökava eesseis
vaks. aastaks. Praegu on koostamisel
ja jaanuaris valmib ingliskeelne, Ees­tit
tutvustav broshüür ja saadetakse
levitamiseks kõigile' liikmesorgani
satsioonidele. Erilise toetuse bro-shüüri
trükkimiseks liit sai Vancou-veri
eestlaskonnalt.
•Märtsis on kavandatud ulatuslikud
suusapäevad Vermontis, ühes tuntul
mas ning ilusaimas suusakuurörtis
Osavõtjaskonda arvestatakse suu-sasportlasi
Quebecist, Montrealist,
Torontost ja New Yorgist.
Mais on korraldamisel juhtkonna
seminar Trent ülikooli juures.
Eesmärk on ette valmistada eesti or­ganisatsioonidele
uut juhtkonda ja
anda nendele ideoloogilisi ning prak­tilisi
juhendeid.
Kavandamisel on eesti keele kor­respondents
kursus, alga j atele j a eda­sijõudnutele.
See kursus tahab tulla
abiks eriti nendele eestlastele, kes
elavad eemal eestlaste suurematest
keskustest ja ei oma võimalusi ela­va
keele arendamiseks. Selle kursuse
korraldamine on suur ning kulukas
ettevõte, kuid liit loodab sellega toi-tulla
eesti ühiskonna toetusel.
Taiwani maha jätmine
¥®rdne Baiti riikide
reetmisele Hitieri poolt
Möödunud nädala neljapäevane
Toronto Star" tõi ära A. J. Kala lu-;
gejakirja: Ma jagan täielikult senaa­tor
Barry Goldwateri seisukohti, et
vastastikuse abistamispakti ühepool­ne
lõpetamine jai Hiina kommunisti­dele
vabade käte andmine Taiwani
ründamiseks on argpükslik akt ja
see võib viia kolmanda maailmasõ­jani.
Maailma ajaloos on ainult üks sel­line
nurjatu akt ja-see oli kurikuulus
Molotov-Ribbentrop pakt aastal 1939.
Selle kokkuleppega anti Hitleri poolt
N. Liidule vabad käed kolme iseseis­va
Balti riigi Eesti, Läti ja Leedu
ründamiseks ja okupeerimiseks.
See Stalin-ffitleri konspiratsioon
oli sädemeks, millega läks käiku Tei­ne
Maailmasõda. President J. Carteri
dramaatiline otsus, et 17 miljonit, va
ba hiinlast Taiwanis kuuluvad nüüd
kommunistlikule Hiinale, valmistab
samal viisil teed kolmandale maail
ma$õjale.
JOHN E. SOOSAAR, CA.
Chartered Accountant
Sutte 600, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115
Joonas Uulu
NÄDALALÕPU MÕTISKLUS!
iraani küsimused
Washingtonis, on kutsutud' kokku
nõupidamine ekspertidest, et leida
sobivat lahendust Iraani küsimusele.
.Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu juht
Z. Brzezinski kutsus selleks nõupida­misele
endise riigisekretäri abi G.
Balli, endise CIA direktori Richard
Helmsi ja teisi asjatundjaid.
me
Ühendatud jõul liit loodab selle kur­susega
algust teha juba lähemal ajal.
Nendest taotlustest on selge, ütles
X . Truuvert, miks ELK vajab suure­mat
ning ulatuslikumat' koostööd
paljude organisatsioonide ja isikute­ga.
Ühiste ettevõtete kaudu meie
rahvusgrupp jääb tugevaks ja võib
lootusrikkalt vastu minna uuele aas­tale.
'23 WESTÄIORE DR.
.SÜITE: 404, ;REXDALE,>
(Dnt. M9V 3Y7 — Tel. 745-4622
9CEVÜL esimees Kalju tori
mise võistluse osa sellest meie kodu­maa
pealinnas, Tallinnas. See on
kahtlemata kaheteräga mõõk, nii
meile, -kui ka Nõukogude Liidule.
Kuigi . murdmatu traditsioonina on
olümpiamängud alati olnud mitte-poliitilised,
teame ka sama kindlasti,
et. N. Liit kavatseb neid kasutada ära:
suurelt ka poliitiliste sammude saa­vutamiseks.
Seda on juba näha nen
teisitimõtlejate paigutamist psühhi-1198°-1 aastal:Moskvas, ning purjeta
aatrilis.tes.se kliinikutesse nõukogude
eeskujul, Hitler-Stalini pakti kurite­gelikku
sihti rõhutasid leedulaste ja
poolakate esindajad, meenutades ka
Balti' riikide orjastamist. Vietnami
esindaja ,kirjeldas brutaalsus!- n>n.
ümberkasvatuse laagrites. Pärast
Ida-Saksa rezhiimikriitik dr. Karl
Heinz Nitschke sõnavõttu lauldi sak­sa
hümni.
Meeleavaldus, lõppes ökumeenilise
jumalateenistusega! kus jutlustasid
üks leedu preesteri läti ja ida^säksa
pastorid.| \
Sama päeva õhtul näidati TV mõ­lemas
programmis põgusalt inimõi­guslaste
meeleavaldust. Bonnis ilmu­nud
erapooletud päevalehed avalda­sid
sündmuse kohta kuni neljaveeru
lisi kirjutisi kö'os fotodega.
i • -kk
on üsna masendavad and­med,
mida loeme viimasel ajal USA
ajakirjadest. Umbes 23\ miljonit
ameerika täiskasvanut, ja 13 protsen­ti
kuni 17-aastastest on „functionally
illiterate", s.o. tegelikkuses kirjaos­kamatud,
võimetud lugema, kirjuta­ma
ja arvestama. Nagu suur osaVSh
elust ja probleemidest, upub seegi
probleem bürokraatiasse ja suuresõ­nalistesse,
sisutühjadesse teooriates­se.
Nii arvab. National Institute of
Education (NIE), et kokal peab ole­ma
vähemalt 7 ja laoametnikul 9
aastat kooliharidust; Aga nendest
arvudest tundub olevat ehk pisut vä­he
niikaua, kui koolid loevad ^hari­dust"
koolipinke kulutatud aastate
arvuga ja mitte eksamitulemustega.
Kahjuks on see nii. Ja olukord, ;mis
on tekkinud koolides, ei kõnele p r o b ­leemi
lahendamise kasuks. New Jer­seys,
ja Delaware ühes osas ei ole
praktiliselt toimunud veel sügisse­mestril
õppetööd, õpetajad streigi­vad,
seistes kaltsupuntratena riieta­tult
salkades tänavanurkadel valgete
piketeerimisplakatitega, kuna noored
samal ajal huligaanitsevad ringi. Kui
vaadata igaühte neist piketeerijaist-üksikuit
— nende riietust, kasima-tust,
hoiakut —, siis on raske usku­da,
et tegemist ön õpetajatega. Pilti
täiendab „homode" avalik väljaastu­mine
„õiguste" eest Kaliforniäs;
Võib-olla sobib „siia lisada illustrat­siooniks,
et alles hiljuti vastas üks
õpetajaid televisioonis küsimusele,
millise riigiga Euroopas. on seoses
Wilhelm Telli nimi, — Sweden!
Lugejakirjades ajalehtedel on nõu­tud
lõpetada streigi ajaks vähemalt
hiigelsuurte koolibusside ringisõitmi­ne,
See. kestab edasi, kuigi bussid ori
tühjad. Ainult juhiruumis istub kaks
täiskasvanut — miks, seda ei tea kee­gi.
Ja vaevalt tehakse kord statisti­kat
sel viisil kulutatud bensiini osas!
Üks, mis kindlalt ja silmnähtavalt
areneb, on neegrite ja valgete vahe­line
pinge, mida tõstab nii nende
maksumaksja rahakotil sündiv sõi­dutamine
äärelinnade koolidesse kui
ka mustanahaliste kasvav ülbus ja
lärmakus tänavapildis. Hoiatust, et
USA läheneb tegelikule rassisõjale,
kuuleb sagenevalt, samuti 'kaebusi,
et õppetase senistes valgete koolides
on nüüd mustade sissetoomisega
veelgi alla käinud. Vägivaldselt ei
saa tõsta vaimset arengut, õige ei ole
ka .laskuda „üheõiguslüse" sildi all
järjest lähemale dzhunglikultuurile.
Ikka silmapaistvamalt muutub, ka tv:
ekraan „näolt" mustemaks ja tase-
.rnelt;- madalamaks, nagu, oleks. :USÄ
elanikHonnas neegreid juba nüüd vä­hemalt
Š0 protsenti.
Minnes tagasi täiskasvanute kirja­oskamatule
juurde, olgu lisatud,>et
antud arvusid-ei peeta täpseiks, kuna
kirjaoskamatutel on tihti 7—8 aastat:
„kooli" ja nad on kõnelustes küllalt
normaalsed ega reeda oma võimetu-si.
;
Kui palju olukord toob endaga
kaasa kulutusi, s-eda näitab Citicorp
and N. York. Life'i nimeline U.S. Of-/
fice of Educätion'i osakond oma 5,2
miljoni dollarilise aastakulutusega.
N.n. „Ädult Education Aeti"; (loodud
1966) alusel on valitsuse eelarves 90,7!
miljonit aastas, kuid nagu MeGover-ni
arvestused näitavad, tõusevad ot­seselt,
või kaudselt täiskasvanute
kirjaoskamatusega seostuvad kulud,
jä ühiskondlikud kaotused 6 biljoni­le
aastas, sellest ainuüksi Floridas
700. miljonitj. j Tehtud uurimuste ko­haselt
tähendaks kirjaoskamatuse
ulatuslikum likvideerimine Floridas
osariigi kassale üle 200 miljoni kulu­tusi
aastas.
Albert Sterling (N. York Empire
State College'ist) väidab kogutud
andmete alusel, et 60—80 protsenti
kirjaoskamatutest noortest ei ole
võimelised töötama, püüavad elada
ühiskondlikul toetusabil ja siirduvad
kuritegevusse. -
On küsimus, kuidas saab olukorral
niikaugele areneda lasknud suurvõim
pretendeerida vaba maailma rahvas­te
juhi positsioonile ja jätkata kooli­süsteemi
ilma kõrgemalt poolt anta­vate
ühtlustatud õppekavadeta ja
„pedagoogide" kaadriga, kellest tv-s
alles hiljuti suur hulk tunnistati .koo­liõpetajatena
kõlbmatuiks,! nagu on
sama kinnitatud korduvalt kuni 60
protsendi N. Yorgi politseiniku ja
kükk-ülbete maanteepolitseinike
kohta. Olgu need mõttekillulised fak­tid
ainult vähesteks hoopis arvuka­mate
hulgast.
Aastavahetusel „Meie Elule" antud jutuajamisel Kanada Eesti Võitle­jate
Ühingute Liidu esimees Kaljii Tori peatus küsimuste juures, mida
taotlevad võitlejate ühingud ja mis on nende lähemas töökavas.
Vabadussõja algusest möödus hil-, vaimu noortesse, kes võtavad suurel
juti 60 aastat, märkis Kalju Tori ja arvul osa suveharja pidustusest,
väheseks on jäänud nende arv, kes. Kaugel ei ole kindlasti aeg, kus noo-elavas
sõnas võivad jutustada sel-: red on võidutule kandjaiks ja lange­test
heroilisest võitlusest. Jutustused: nute austajaiks. ; •
de olümpiamärgi .ettenähtudk-avan- vabadusest,; iseseisvuse sünnist ja Tuleva aasta kavas õn ühine sõja-
EI
MIJ . .
KOMPROMISSI
KOpiUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
dist, millele on juurde poogitud pu­nane
viisnurk. x
;
Samal ajal aga peab N. Liit avama
oma raudse eesriide väravad loenda­matule
arvule vaba maailma ajakir­janikele
kui ka spordihuvilistele.
Meie ülesandeks vabas maailmas
on valgustada neid kes sinna sõi-
HOGAM PONTIÄC BUICE
348 panf orth Äve0
Telefon äris: 1461-3561
PONTIÄC :
3ÜIGE
LEMANS'
PHOENIX
FIREBIRB)
SUNBIRB
CENTÜR¥
ACADIAN '
SKYHÄWK
GJMLC.
Pruugitud autod
ja sealt teateid saadavad oma uudis-agentuuridele.
Meie sooviks on, et
nad oma silmi kinni ei paneks selles'
osas mis eksisteerib olümpiamängu­dest
väljaspool — nii Moskvas kui ka
Tallinnas.:
Meie. ise protesteerime vabas maa­ilmas
selle vastu,, et N. Lükkes eitab
• demokraatiat ja inimõigusi, ironisee­rivalt
korraldab olümpiamängud —
ühe suurema vabaduse ja isikuõigus*
te sümboli — rahvaste orjastamise
hällis, Moskvas. -
Meie tunneme uhkust ja au, et osa
neist mängudest toimuvad meie rah-.
va pealinnas,' Tallinnas, kuid me
nõuame, et need peaks toimuma va-'
bas Tallinnas. Meie, antud olukor­ras,
ei saa muuta olümpiamängude
kavasid, kuid me saame säilitada
külma rahu ja me saame ära- kasu­tada
seda jultumust, millega N. Liit
oa valmis vabale maailmale silma
vaatama. Meie tõekspidamistega ja
võitlusest isamaa eest annavad ette- j meeste suvepäev Ühendriige võitle-kujutuse
sellest, mis tiivustas tolle- jäte ühingutega. Sellele järgneb
aegseid, võitlejaid. Ei olnud siis min- j KEVÜL 25; aastapäeva ^tähistamine
git kompromissi maale tunginud j vastava kavaga ja „Sõdaiase": eri-vaenlasega,
ega. tolliks."seda olla ka; numbri väljaandmisega. Ettevalmis-nüüd,
kus Eestimaa on okupeeritud tüsed selleks'on juba alanud. ;
taas ühe ajaloolise vaenlase poolt. Märkimist väärib veel Eesti. Sõja-
/ n v MI ' '• • J veteranide Ühingu moodustamine
60 aastat on pikk aeg uhe inimese \ ^ • S c e ühin^ kelle esimeheks
elus ja tema tõekspidamised ning: . 1 ' . . . . ^ , ,
, , , 1 r -o o t püüdlused võivad muutuda koos aa:s -jon tuntud kirjam-k J. Remmelgas^ on . . . , \ r . , • . ••v v. ft at.e ga. R-r, ah,v a eliu s,, k1u i. t.a j•a •a •b • • vj. ai,- • saatnud Jk iria Vabadus.v õitlejat^e u!e-mult
tugevaks, aastad ei' loe. Võitle
jäte ühingud, kes kannavad edasi va
badussõja vaimu, on valvel selle eest, j
et meie rahvast ei viida okupantide-.j
gä kompromissitamise teele ega ha-!
kata otsima temaga koostööd, nii na­gu
teevad seda mõned selgrootud isi­kud.
Nendele, meie ühisrinnet lõhkü-jaile
astuvad võitlejad kindlasti vas­tu.
Nad on mitmel" korral varem oma
kindla hoiakuga korrale . kutsunud
vabadusvõitlust eitavaid ringkondi
jä teevad seda ka tulevikus. Valmis­olek
võidelda oma isademaa vabadu­se
eest ei lähe kunagi ajast ega arust.
See on ja jääb rahva elujõu tunnu-seks.
Liidu möödunud aasta tegevuses
oli rõõmustavaks .nähteks Ottawa
Võitlejate 'Ühingu tulek/liidu aktiiv­seks
liikmeks. See ühing on arvult
maailmsele \ Keskusele ja
Võitlejate Ühingute Liidule, kutsu­des
neid võtma osa sõjameeste üri­tustest
ESTO-80 raamides, et tiheda­mat
koostööd saavutada laiemas ula­tuses.
Kõigest sellest nähtub, et võitleja­te
read ei hõrene vaid neid tuleb
juurde ja võitlusvaim kasvab. Loo­tes,
et kogu eesti ühiskond sellest na­katub,
soovin kõigile head ja õnneri­kast
uut aastat, lõpetas Kalju Tori.
USRAHVUSTE KOGUDUSTE
KOKKUTULEK BM!
26. oktoobril korraldasid saksa, un­gari,
skandinaavia, eesti; läti ja jaa­pani
kogudused ühiselt vastuvõtu
Heydenreich-Haus'is, Genfis asuva
Luterliku Maailmaliidu (LWF) esin­dajatele.
Lut. Maailmaliidu sekretäri
asetäitja pastor Maastorp ja Ladina-
Ameerika sekretär pastor G. Posfay,
viibisid Brasiilias, uue Brasiilia Lu­terliku
Kiriku pea ,,Igreja Evahgeli-ca
de Confissao Lutherana nö Bra-
•sil" ••( IECLB) presidendi valimise pu­hul,
milline toimus Jõin vile linnas
Sta. Catarina osariigis. Luterlaste
arvu Brasiilias arvestatakse 800 000-
dele.
Endine IECLB president pastor
K, Göttschald läks pensionile ja te­ma
asemele valiti 4-ks aastaks pas­tor
Äugüsto Kunnert. Pärast konsii
iumi Joinvile's,. peeti konverents
Curitiba linnas, Pärana osariigis,
cõikide Ladina-Ameerika luterliku
drrkute esindajate osavõtul. -
Güritibast konverentsilt tulles, tut-vunes
LWF esindaja pastor Maas-orp
Heydenreich-Hausis, Sao Paulos
arusaamadega on jubapraegupaljudj väife, .kuid vaimult tugev. Tuleval
vabas maailmas ühinenud. j aastal on tema korraldada" liidu esin-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
tänab kõiki rahvuskaaslasi ja orga­nisatsioone,
kes ühel või teisel viisil
on oma, panuse ja toetuse andnud
meie rahvuslikule tööle. Eriti on mul
hea meel mainida EKN Vabadüs-fondi
edukust möödunud aasta vii­masel
kahel kuul; Ma loodan selle
panuse jätkumist, mis aitaks meil
tõhusalt edasi viia tööd ja kanda ko­hustust,
mis meil kõigil on kanda
kodumaa helgema tuleviku vastu.
Soovin •kõikidele kaasmaalastele
õnne- ja edurikast Uut Aastat!
duskogu koosolek Ottawas.
Sobiva lahenduse juurde jõuti sel­lel
aastal Võidupüha tähistamise J a
võidutule süütamise küsimuses. Meie
üritusterikkas ühiskonnas osutus
raskeks kokku tõmmata võidupüha
ametlikul päeval väärikat rahva hul­ka.
Võidupüha tähistamise ja võidu­tule
süütamise viimine kokku Suve­harja
peoga Seedriorul on otstarbe­kohane
lahendus. Seal on mälestus­märk
Eesti vabaduse eest võideldes
langenud kangelastele. Nendele aus-
, tust avaldades istutame vabadussõja
Säilitame oma kultuuripärandi
Eesti Kunstide Keskuse
; : KUNSTIHOONES^ :
Annetused ja pärandused fondi
on tulumaksu vabad.
suurt
1 _
4.-6. jaanuarini kohtuvad Kariibi
mere saarel Guadeloupe! USA, Briti
Prantsuse ja Lääne-Saksämaa juhid
kus peamiseks kõneluse aineks võib
kujuneda vastuabinõude, otsimine
OPEC õlimaäde õlihinna tõstmisele
Teiseks küsimuseks võib kujuneda
ölirikka Iraani säilitamise küsimus
et Iraani õli ei läheks Lääneriikidele
kaduma, õlihinna tõstmisele on yas
tuabinõuks kõikide kaupade hindade
tõstmine õlimaadele 15°/o võrra, mil
lega olukord õlimaadega kauplemi
sel jääks endiseks.
töötavate vähemusrahvuste kogu­dustega.
Vastuvõtuks laulis saksa .kiriku
laulukoor, ja Heydenreich-Häusi „pe- .
remees" saksa pastor K. Gehring ter­vitas
külalisi. Peale pastor Maas­torp'!
ja pastor G. Posfay kõnede,
võtsid sõna kõikide koguduste õpeta­jad,
igaüks neist rääkides omas kee­les.
Eesti koguduse nimel Sao Pau­los,
võttis! sõna koguduse nõukogu
esimees Walter Kenkmann. Sõnavõt­tude
vahel, esines saksa kiriku laulu­koor.
; -
Külalisena Columbiast, viibis vas­tuvõtul
pastor Geraldo la Paz, kes
oli osavõtnud Curitiba's peetud kon­verentsist.
Ametlik osa lõppes väge­va
ühislauluga ,,Üks kindel linn ja
Varjupaik ...", mida iga rahvus lau­lis
omas keeles.
Serveeriti kokteili, peamiselt Eesti
koguduse• naisringi ja Ungari kogu­duse
naispere korraldusel. .
'See esmakordne kõikide vähemus­rahvuste
koguduste kokkutulek, õn­nestus
üle ootuste hästi, andes või­maluse
koostööks tulevikus.
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU". -^Nõudke „MEIE ELÜ"
proovinumbreid. —
;,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1 ä. 124.00,- .6 k. $13.00,
3 k. $8.50 USA:sse: 1 £"26.08, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. |30it)0, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a .
113:50; 6. k. $6.75. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: l a . $14.50,6 k. $7.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
: / „MEIE: ELU" TALITUS' •:".
958 Broadview Ave., Toronto, Önt, M4K 2R6< Canada
Tellimisküpong: •
Palun saatke minule ,,Meie Elu" ............................. kjuuks.
TelHmisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, pos ti rahakaardiga)
jNllITlla. 'iiM«)i:ii«.)gi'«iiiiMlltiM(»«t«i«Mii«»»ii'i.....«»g *f* •*•!,«••*»• itta
Postiaadress:
Kuupäev ..........................
OltltKltMtOlttO
(Allkiri)