Meie Elu = Our life, December 28, 1978

              Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO pESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid.
• « • b a ö o t o e o o c o c o o t o o o o
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
; 1 1%
laenud on lahtised
ocoooo»oo«oooo«o«a
Personaallaenud on 'laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud.110,000.00 ulatuses. v ^
AKTUAALSEL TEEMAI
Head uut aastat 1979! Seda sooviks ja kuuldava kõrval käib üha edasi
heameelel igaüks teisele. Kahjuks diplomaatiline võitlus relvastuse vä-jääb
see soov sagedamini ainult vii- hendamise suunas uute relvade too-sakusavalduseks,
kus, heameele ase- dangu ja sõjalise tugevuse abil.
mel valitseb mineviku pettumus ja Ometi tõstetakse aasta vahetusel
kartus tuleviku ees, mis on mineviku rohkesti klaasi, kuigi vähem lootus-pärand.
Millist uut aastat soovib näi- tes ja rohkem endaunustuses. Lah:
«eks Taiwani kodanik ja poliitik esi- kuv aasta oma majandusliku kriisi-mesel
jaanuaril president Carterile, inflatsiooni, tööpuuduse ja kursUan-kes
on sõlminud diplomaatilised va- gustega tööstuslikele demokraatiate-hekorrad
Pekingi valitsusega Taiwa- le on olnud halb aasta. Sellisena kan-mi
hinnaga? Taiwan on aastakümV dub halva aasta^pärand edasi 1979.
neid olnud USA ja läänedemokraatia- aastasse, sest majanduslikku maha-te
ustavaim partner kommunismi käimist ei ole nii kerge uuesti ülesse
vastu, kuid kaotab nüüd tunnustuse ehitada, et siit arenguks valmis olla.
ja tulevikus võimalikult ka eksistent- 1979 aasta saabkuhjaga kogu inflat-sijõupoHitika
vaekausil. siooni, tööpuuduse ja dollarvaluuta
ÜSA uus vahekord I^una-Hiinaga kõikumise, sest suurimad kulutajad-on
samuti tubli annus murid Nõu- valitsused, pole suutelised olnud õp-kogude
Lüdu uue aasta lootustes, püst võtma. kuidas hoida tagasi in-
Sest diplomaatiline vahekord Hiina- natsiooni,, kui õlivarustajad maad
ga tähendab Hima tugevnemist kau- just enne aasta lõppu tõstsid toorõli
bandusliku vahekorra arendamise ja hinda 14,5 protsendi võrra?
tehnoloogiliste teadmiste vahetuse lVh^tetahtehste õppijate esiri^
kaudu maailma suurima tööstus- käib Kanada, kus peaminister on Aasta 1978 vajub ajamerre, kui suurte vastuolude ja (kommunistidele
maaga, ÜSÄ-ga. Kuid Taiwani kui se- kokkuhoiuks lubadusi andnud, kuid järelandmiste tegemise aasta. USA on teinud ühe loovutuse teise/järele*
nise sõbra reetmine tähendab ka tu- tegelikke samme ei ole näidanud. Panama kanal loovutati/ pahempoolse Panama diktaatorile. Belgradis kus
imestavat värvi president Carteri va- Kui lahkuv aasta 1978 on toonud tutatt inimõiguste nõudmine N. Liidu haardes olevatele rahvastele. Aafrika
huvüna klaasis, sest üks asi on kai- usalduse kaotuse Kanada peaminist- lõunaosas liitusid USA, Kanada, Briti, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa N;
kuleeritud vajadused ja teine asi on ri.. ja valitsuse majanduspoliitika Liidu diktaator L. Brezhnevi üleskutsegaj et hävitada seal mitme rassi po-südämetunriistus,
kui niisugust lei- puudumise vastu, sus võib algav aas- Hitika ja aidata selleks kaasa, et N; Liidu poolt toetatud kommunistlikud
4ub. ' ta 1979 selle valitsuse japeaministri terroristid saalcs võimu oma kätt^
Uus aasta 1979 ei ole oma älgäkul kukutada eelolevatel föderaäl vali- vet, et Iisrael loovutaks midagi vastusaamata kõik 7-me päevases sõjas,
toonud rõõmujoovastust ka poliitili- mistel. Kui juhtub see, siis annab peamiselt N. Liidu relvade vastu peetud sõjas võidetud maa-alad. Juudid
selt kriitilises piirkonnas Lähis-Idas. selgitust aeg, kas uued on paremad ei annud järele ja president J. Carter loovutas-siis Formoosa saarel asuvad
feitkes pole iisraeli-Egiptuse rahule- kui senised või peab Kanada raha, 17 miljonit vabahiinlastja omä truuma liitlase kommunistlikule '-Hiinale,
pe ikka veel sõlmitud ja vaidlused töötaja ja majandus jääma endiselt 0PEC õliriigid tõstsid õli hmda, seekord ligi 15%, mis taotleb hävitada'
käivad edasi. Teiseks jätkub ebasta- haigevoodisse paremate aegade aren- vaba maailma majanduse
biilneolukord Iraanis ja lõphkke ku- gu ooteL m^ . . .
saaks teiste majandüskelgul koos Mööduval aastal on toimunud: m
s õ | t a . palju 'kummalisi ja vastuolulisi
Eesti uMskondlik siseelu
^ . , . , _ , vai aastal olnud vilgas kõikjal pagu- vaba maailma purjus pääga mehed,
Aafrika valgetele valrtsejatele,^ oodata. ÜSA loo
Iga päev edasi ja seda tanu ^demo- Kä a a s t a k s 1 979 vutäs omal ajal/ostetud ja USA ter
toatiate kaasaaitamisele, kojdab v 5 i b ainult sooViaa, xxieil ikka Jat- ritooriumi hulka kuuluva Panama
valgetele oma kodude mahajätmise- ^ t u l i h m l i s i tegijaid selleks, et k a n a l i Panama pahempoolsele dik-ga
jagute rohumaade otsingutega. ^ ^ ^ ^ ja e t taatorile. Kuigi J. Carter oma vali-
Kaug-Idas täristavad ^sõjamasinaid p u u d u k s i d l a i a l i k i sku v a d püüdlused, miskampaanias pühalikult tõotas
' " " """"" ™ mis meid lahutab. Eesti rahva polii- k a n a I l t m i t t e loovutada. Omal ajal
tiliste õiguste suhtes ei ole mööduv n i i suurepäraselt reklaamitud inim-aasta
meid lahendusele l ä h e m a l e * õ i š u s t e nõudmine N. Liidu haardes
muu maa-' olevatele rahvastele suri vaikselt
ilm meie püüdlusi hoopis paremini,
Nagu sellest oleks veel vähe, on Ar- kui 34 aastat tagasi, kui pagulusse
gentüna ja Tshiili koondanud oma asusime. Võib olla seepärast ongi
väed üksteise vastu mandri lõuna- meil põhjust ka seekordsel aastäva
junemisi pole võimalik ennustada.
Uus aasta ei too rõ^mu, vaid ai­nult
kartust ka Rodeesia ja Lõuna-
Vietnami punased valitsejad oma
maabrite arvel ja tuhanded põgeni-kad
merel -.j ja maal eksisteerivad
mite kodude otsinguil rohkem Mr- £ £ £ ££
must kui armust. Belgradis. Sellest ei armastata enam
üldse kõnelda. Selle asemel pn ÜSA
ametis, et survet avaldada nende
maade valitsustele, eriti Ladina-
Hoopis kummaline ja vastuoluline
poliitiline pettemang toimu/b Aafri­ka
lõunapoolses osas. Aafrika loovu­tamise
kommunismile algatas omal
ajal H. Kissinger,. kes loovutas ,An-goola
N. Liidule jättes parempoolsed
ringkonnad toetusest ilma. Pärast
seda on Moskva hõivanud Abessiinia,
Aafrika kääru, Afganistani. 1SL Liidu
diktaator oli küllalt,viisakas ja Aaf­rika
lõunaosa hõivamiseks ta palus
viisakalt vaba maailma demokraatia­te
abi. Möödunud suvel ta pööras
USA, Kanada, Briti, Prantsusmaa jä
Soome peaminister Kalevi Sorsa,
on 47 aastane sotsiaaldemokraat,
kellest soomlased mõtlevad üpris se­gaste
tunnetega. Parempoolsete poolt
peetakse teda parteivõimu ja büro­kraatia
kasvatajaks ja kommunisti­dega
„käe alt kinni käijaks" ega
unustata, et ta on üks osalisi nn. Sa-lorapistimis
skandaalist Vasakpool­sed
ringkonnad peavad Sorsad heaks
pahempoolsete parteide ja keskera­konna
koostöö organiseerijaks. •
Mis mõtted tal on Soome Vabarii­gi
61. aastapäeval?
MAJANDUSELUST: Soome pääseb
80-aastate murranguajajärgust ainult
siis, kui eneseusaldus säilub. Selle'
puudus on suurim oht Soome iseseis­vusele
ja üheks märgiks selle puudu­sest
ta mainib, et soomlased on vä­ga
halvad ärimehed. Sellega meid
tõmmatakse jätkuvalt alt./
Üteldakse, et Sorsa rääkib vihja­misi
kaubandusest N. Liiduga, sest,
üldiselt venelasi peetakse maailma
kangemateks ärimeesteks;
1930-aasta. asetab kõigidele tööstus-riikidele,
ennekõike Soomele, -suuri
nõudmisi, sest arengumaade konku­rent
s tugevneb kogu aeg. Selle eden-dajaks
on rahvusvaheliste firmade
kasv ja kapitali vabam liiklus üle
piiride.. See pole hea traditsionaalis-tele
tööstüsrüMdeie, kes peavad
Võistlema oma teadmiste ja oskuste
tasemega ning- erineva toorainete
• 0
HELSINGI (M. E.) - traditsiooni
kohaselt pühitseti Soomes riigi 61.
sünnipäeva 6. dets. Kavas oli paraa­de
kõikides suuremates garnisonilin-
'-nades. Peäparaad- toimus kagu-Soo-mes
Lappeenrantas 2500 sõduriga
Lääne-Sakšamaä •.j .•- „ •• ; p.o. o,l e, et . newed r•i•i -•' S</lio^^+st«,s-o^j av••a e-ui ksuses,t ,1nn0n00n 0 peanl tva" a grrt idr\ an iiitan krsn sr* er\\l l\ er\rs* p«Mi Ii vrikiroavn»»n-. as võimu_1l e„ w ta ja silm" ade- all. Mitmes linxn as kor-Üppu
ja on valmis võitlema selles hetusel jpekordselt üksteisele soo- Ameerikas, Koreas, Iraanis ja mujal,
piirkonnas asuvate saarte ja läbipää- vida: Head Uut Aastat
suteede pärast. Kogu selle nähtava
raiiiitiiii^^
LUGEJA
V.
)}Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ha
neid mis ei iihtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi~
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ^ ning miüesobwuse
korral jätta avaldamata.
--Eestlaste lieroi Issi ra
s
aaussofas
Kogu
kus on parempoolne diktatuur, et
vältida nende maade libisemist l(om:
munistliku diktatuuri alla. • ,'f ' • /
J. Carterile valmistab kõige suure­mat
muret.see, et USA ainukene liit­lane
Lähis-Idas, Iisrael ei loovuta
neid maid Egiptusele ja teistele,, mis
ta vallutas 7-me päevases sõjas,, kus
Iisrael sõdis N. Liidu relvade vastu.
maailm teab ja tsiteerib
shotlaste vabadusvõitluse' kuulsat
deklaratsiooni. ...Declaration of Ar-broath",
a. 1320, milles nad ütlesid:
„Niikaua, kui, meist, veel sadägi
meest on elus. me . iialgi. ei alistu
vaenlasele (inglastele!). Meie ei võitle
mitte kuulsuse,1 rikkuse ja au pärast,
vaid ainult vabaduse pärast, millest
õige mees ei .loobu isegi elu hinna
eest". Laiemais hulkades-on aga üs
na piiratult tuntud eestlaste heroili­sem
-deklaratsioon Vabadussõjas ja
nimelt 60. aasta eest, 25. nov. 1918
, Riias korp! Vironia kommershi kon­vendi
koosolekul senior Hanno Kom-puse
eesistumisel, tehtiud otsus: astu­da
in corporq' vabatahtlikult Vaba­dussõtta!
Ainus, kes loobus patsifis­tina,
pidi samal koosolekul korporat-
' sioonist lahkuma. Otsuse tegijad õlid
5 värvikandjat; ja 36 rebast older-man
Usi Verner. Põderi coetusest.
Otsust korrati^ jkoos teiste Riia üli­õpilastega
ja selle tekst!pandi. Polü­tehnikumi
• seinale. Kõik' deklaratsi­ooni
otsustajad saabusid detsembri
esimestel päevadel erirongil Tallinna
ja andsid end Sõjavägede staabi kä-Ühenduses
äsjailmunud dr. H. Sa
lu esseede koguga•"„Porkuni Preili",
Välis-Eesti Icirj., Stkhlm, on tekkinud T a hävitas 3-memiljardr väärtuses
väga kahetsusväärne ja imelik olu- relv;#
j^' UbA taotleb, et juudid nuud midagi
Omas ääremärkustes süüdistab d^
Salu mind kirjanduslikus varguses. m a a d - . Avalikkust trööstitakse selle
Dr. Salu väidete järgi olevat temal § a ; . e t P r a e § u on Egiptuses võimul
olnud prof. G. Suitsu kirjanduse se- v a h l s u
o
s - m i s o n koostöö vastu N. Lii-minaris
harjutustöö, mis olevat kui- duga,See on tõsi, kuid A. Sadat või-dagi
viisi (?) minu kätte sattunud: dakse tappa, ehk võimult kõrvaldada
Sellest olevat mina omavoliliselt te- Jf 1 1 1 1 3 valitsus võib olla juba N.. Lii.
ma aine maha kirjutanud ja selle du meelne. Camp Davidi kokkulepe
oma nime all'avaldanud kolmes ar- J ° ° k s i s täielikult karile,
tiklis ' '• ^ e e nähtavasti vihastas usu fanaa
/ Küsimuses on; artikkel ,;Marie Ün-| ^kust presidentija ta; otsustas_ selle
deri „õnnevarjutus" ballaadiajaloo
lisel tagapõhjal", „Varamu" No. 7,
1939 ja, kaks saksakeelset kirjutist
juba tosta^ ilma eduta, seal operee- r a k ! a s U . üHõpil^ed tõrvikrongkäike
nvad Moskvast relvastatud ja toeta- i j a s õ j a s > ^ vabadussõjas- kui ka
saksa okupatsiooni ajal „Reväler Zei-tungis"
samadel ainetel.
See väide on täielik vale japõhju-setu
laimamine'. Mina pole iial dr.
Salu käsikirja olemasolust, teadlik
olnud. Ma ei ole seda käskirja näi­nud;
See, käsikiri pole: kunagi minu
käes olnud... ./'-/:'/
Ärtikel „Varamu's". on kirjutatud
täiesti iseseisvalt. „Re\\ Zeitungi"
kirjutised põhjenevad eelmise aines­tikul.
•
Ma ei ole dr. Saluga isiklikult tut­tav.
Küll aga oleme meie üheaegsed
üliõpilased, tõenäoliselt sarnase ai­nevalikuga,
ja samade filosoofia tea­duskonna
professorite õpilased. ;
Tundub väga ebatavaline, et dr.
Salu tuleb säärase väitega 40 aastat
hiljem/kui see artikkel ilmus. Kui te­male
tundus, et mul. oli juhuslikult
sama idee kui temal, siis oleks ta pi­danud
selle kohta sõna võtma 1939/
a. sügisel. Siis oleks meil olnud või­malus
oma. kasi kirju võrrelda. On ju
täiesti võimalik, et samaaegsetel
vastu loovutada kommunistlikule
Hiinale 17 miljonit hiinlast Formoo­sa
saarel. Jälle, trööstitakse ennast,
sellega, et Taiwani' tunnistamine ko­gu
Hiina seaduspäraseks valitsuseks
oli /ebareaalne. Kuid veelgi rohkem'
ebareaalne. pii Taiwani loovutamine
kommunistlikule Hiinale. Avalikkust
petetakse sellega, et ega Pekingi
kommunistid ei ründa Taiwanit rel­vadega.
Taiwani küsimus lahenda­takse
läbirääkimiste teel. Ega ometi
ligi 900 miljonit hiinlast Hiina mand­ril
ei muutu üle öö demokraatlikuks,
Järjelikult on.ainukene lahendus lä­birääkimiste
teel, et Taiwani 17/mil
jonit vaba hiinlast /surutakse kom­munismi
alla. Taiwani loovutamine
on väga sarnane Molotov-Ribbentrüp
lepinguga,.millega 7-miljonit.baltlast
loovutati Hitleri poolt kommunistli­kule
Venemaale, Müüd on Hitleri ase­mel
samasuguseid löovutiiši asunud
tegema ÜSA president J. Carter.
Nüüd näeme õieti kuhu L Carteri
inimõiguste taotlemise poliitika väl­ja
viis. : ...
..surusse. Nende hulgas veel praegu üliõpilastel võisid huvipunkti kerki-elavaist
Tõnis Kint ja Hans Saar.
Tõotuse andnud meestest langesid
lahinguis kuus: Balin, Hendrikson,
Holberg, Kahrp, Mattin, Raav ja sõ>
jahaavadesse surid hijjem Arenberg
ja Jõgever. Seega 20% lunastasid
oma/ tõotuse surmaga. Korpi Viro-hial
oli 1913. a. vilistlasi ja aktiivliik-meid
177 meest, neist võtsid 103 Va­badussõjast
osa, seega 58%. Eestlas­tel
on uhkusega shotlaste Arbroath
deklaratsiooni kõrvale panna „Viro-nia
deklaratsioon".
SQ!ll!ll!!l!!i!!!Il!]|]llinillllfl!lll!lll!!lI!lll!llllll!!^
- „MEIE ELU'; talituses oa
müügil kõ^k paguluses ümti-
Bud ilukirjandus! ja^suuresva­likus
heliplaadid,. ;
i ?i ii 11111111 n! l H n 1111 H E 111111 J 11 ^ M 111 > H i n i n 2i i B 11 n i f i n n 11 n ^ rr^
da sarnased ained. Underi ballaadid
ei ole mingi saladus. — nende kohta
võis iga kirjandusloolane sõna võtta
ja neid oina arusaamise kohaselt
analüüsida. Samuti oli igale kirjan-dusloolasele
teada Porkuni. Preili: le­gend/
mida kasutas F. R. Kreutzvald
ja hiljem Marie Under ning mis mit­meti
ühtub ^Barbatfä von Tisenhuse-ni"
ainega, mille kohta ka on mitu
teost ilmunud (Panthenius, Aino Kal­las,
J. Krossi libretto Ed. Tubina
ooperile). ^
Minu artikkel „Varamu's" oli tol­leaegse
toimetaja H. Visnapuu poolt
tellitud. Samuti olid artiklid „Rev.
Zeitung'iš" tellitud toimetaja Peter-seni
poolt. ':•/•'-.'-
Vahepeal on 40 aastat mööda läi­nud
ja me oleme vanad inimesed. Mi­nu
õpetaja prof. G. Suits on ammu
surnud, H. Visnapuu on surnud, toi­metaja
Petersen pn surnud. Mismoo­di
pean mina end nüüd säärase ine­tu
kallaletungi vastu kaitsma?;Eriti
kui eestikeelsete raamatute lugejas­kond
on mööda maailma laiali Kui
dr. Salu oleks veel vast kümme aas­tat
opdanud, siis oleksin ehk mina ka
juba surnud ja oleks see valus koge­mus
mul ära jäänud;! '
^ Kui ma sellest süüdistusest kuul­sin,-
kirjutasin ma df. Salule viisaka
kirja ja avaldasin soovi, et ta oma
laimu eksituseks tunnistaks ning end
vabandaks; Dr. Salu ei ole mulle vas­tanud.
.. Eraviisiliselt olen hiljem kuulnud,
et.see pole mitte esimene kord, kus
dr. Salu kedagi äkki põhjusetult var­gaks
tembeldab,
. Salme Sinimets Sumboru :/
tud mustad terroristid. Kõik asja­osalised
tervitasid Kremli diktaatori
üleskutset.
•Kuid.asi ei olnud nii lihtne. Rodee-sias
suutis peaminister I. Smith luua
kokkuleppe tasakaalukate mustade­ga,
et anda võimu nendepoolt toeta­tud
valimistel üle mustade enamuse­le.
See on põhjalikult vihastanud
USA-d, Kanadat, Britit. Kuna terro­ristidest
nähtavasti asja ei saanud,
siis/saatis- Briti Zambiasse koguni 16
miljoni dollari eest relvi ja. varustust
ning Briti ohvitserid juhivad nüüd
terroriakte, oma paar aasta sada va­rem
Rodeesiasse asunud suguvenda­de
vastu. Tulemused ei.lasknud kaua
oodata. Hiljuti õnnestus terroristidel
Sovcti rakettidega süüdata suured
Rodeesia õlitsisternid. See kujunes
Washingtonis, Ottawas, Pariisis, Lon7
donis. jä Bonnis selleaastaseks Suure­maks
pühade rõõmusõnumiks. Ome­ti/
õnnestus Rodeesia kommunistlik­kudel
terroristidel, suurte demo­kraatiate
truudel liitlastel valmista­da
oma suguvendadele Rodeesias tõ­sist
kahju. •;.
Kuid inglaste sellel jõulurõõmul ei
olnud pikka iga, sest Põhja-Iirima.a
terroristid IRA,panid nagu vastuta­suks
selle eest, mis inglased valmis-tasid
Rodeesiale, pommid plahvata­ma
üle kogu. Inglismaa. Mõnelt poolt
arvatakse, et selle pommitamise .akl
siböni taga ei ole. sugugi Põhja-Iiri-maa
terroristid, vaid töölisvalitsuse
omad pahempoolsed liikmed. -Need
samad, kes saatsid abi ja inglise oh­vitsere
Zambiasse Rodeesiat hävita­ma.
Hävi tarnis tõbe põdevad mehed
on: pääsenud võimule. :,-'
: Taiwani mahajätmist õigustati .sel­lega,
et Hiinaga diplomaatiliste vahe­kordade
jalule seadmine ja ulatusli­ku
kaubalepingu sõlmimine välmis-;
ta/b meelehärma-Moskvale ja oodati
Moskvast suurt sõimuvalangut.. Kuid
M'. Liidu president L. Brezhnev'ülla­tas
maailma sellega, et teatas, et
USA uued. vahekorrad Hiinaga rõõ­mustavad
N.. Liitu. Ta teatas, et rut­tab
lähemal ajal Washingtoni; et
SALT kokkulepet •• allakirjutäda. Ei
ole/kahtlust, et L. Brezhnev.haistab,
et nüüd on- saabunud paras aeg ka
Moskvale tulla Washingtoni, et kas-seerida
sisse temale, kui teisele kom­munistlikule
hiiglasele määratud
osa. On karta, et Balti riikide loovu­tamine
võib ölia üheks kingituseks,
mida Valge Maja vastutustundetu
administratsioon Moskvale/'lõpuks
loovutab. Taiwan omab tõhusa' rel­vastuse
ja võibolla, isegi äatömpom-
. mid, mis valmistatud Kanada poolt
müüdud reaktoritega.- Kui juba Tal
wan loovutati, miks siis mitte üldi­sel
kommunistidele jagamise • ajal
loovutada Balti riikide de jure. ••/':
. Sellest/kommunistide soosimisest
ruttab.ka Kanada aktiivselt osa võt-
Teises Maailmasõjas, langenud hau
dadele pandi pärgi. Presidendi lossis
Helsingis. tähistati ametlikku iseseis­vuspäeva
umbes 2000 külalisega.
Pealinna üliõpilasseltside poolt
korraldatud traditsioonilisest tõrvik-rongkäigust.
võttis osa üle 3000 üli-baasiga.
Ja Soomel pole toda toora i-nebaasi.
•"Et:. olla võistlusvõimeline/ peab
Soome tööjõukulusid vähendama
ja see viib automatiseerimisele, m-vesteeringute
"tõusmisele ja tööjõu
ülepakkumisele. Lahenduseks töö­puudusele
peab Sorsa erilist töövõt­ja
sihtkapitali, mille üksikasjalikke
andmeid veel ei avaldata.
See ei ole aga piisav retsept töö­puuduse
kõrvaldamiseks ja nii võib­olla
tulevikus tehakse igapäevaseid,
igahädalasi, igakuiseid või.juba elu­aegseid
tööaegade lühendamisi.
PARTEIVÕIMUST: Tavaline
soomlane on juba kaua nurisend jät­kuvalt;
kasvava parteivõimu, büix>
kraatia ning tulumaksude tõusmise
üle. Peaminister tähendab, et politii-ka
ülesandeks on suured liinid koda^
nikkudele seletada. ^Kodanik aga
mõtleb: „Seletada .poliitikud oska­vad
küll; aga kelle kulul ja kelle .
poolt!" Soomes ongi märgata küllas-tumist
poliitika vastu.
RAHVASTIKU KASVUST: Peami­nister
soovib mõõdukat, reguleeritud
rahvastiku kasvu-majanduslikel põlv
justel, et kergendada majanduse
planeerimist.' Ta arvab; et soome
rahva arv eriti ei kasva ja 90-ndatel
aastatel Soomes ön kaks töölkäijat
ühe pensionäri vastu.
RAHVUSLIKUST VÄÄRIKUSEST:
Sorsa arvab, et Soome on tänapäe­val
tunduvalt terviklikum ja ühtla­sem
rahvas kui 30-ndatel aastatel,
ehkki, seda aega mõned peavad riigi
õnnelikumaks perioodiks. Hoolimata
parteitülidest, esindavad poliitikud
rahvuslikku ühtluse mõtlemissuun*
da. Seda tema arvates väljendab lai
valitsus koostöö (sotsiaaldemokraa­did,
kommunistid ja keskerakond),
mida pole kusagil mujal Euroopas
peale Islandi. /
Tekib küsimus,. et kas on Islandi
kommunistide mõju, et.riigi inflat-sioor|
i kiirus on olnud üheks kõrge­maks
kogu maailmas?'
ÜHKUSEMOTIIVIDEST: Sitkelt
töötades, ütleb Sorsa edasi, on Soo­me
suutnud tõusta esimeste riikide
hulka maailmas, mille üle võidakse
olla uhked. Tema arvates soomlastel
on loomingulist jõudu, küll võibolla
enam /kunstilist kui teaduslikku, mõ­lemaid
aga nii palju, j et saavad tähe­lepanu
kõikjal maailmas. Riigi .oma--.
õpilase ja Senati turul Helsingi va-: p ä r a s u s e i e 0 n ka keel ning -kultuur
nas: keskuses, kuhu rongkäik l õ p p e s / . v ä 2 a tähtsad
oli peokülalisi .4500/Soome^liõpilas- i VÄLISPOLIITIKAST:- Peaminister
seltside ndu (Suomen / Ylioppilas- S o r s a meelest Soome on juba leid-kuntien
Lutto) tervituse president | n u d o m a i d e a a l s e l a h c n d u s e , T e m a
Kekkosele esindas SYL-i abiesimees"! j ä r g i sisemise: elu hüvanguks ön, et
ja sellele vastas ka president.
Finlandia-majas pee(ti Riiginõuko­gu
(yaltioneuvösto) iseseisvuspäeva
juubelikontsert rohkean-ulisele pub­likule.
Poliitiliste. kõnede teemadeks
olid nii paremal kui ka vasakul pool
üldiselt raske tööpuudus.
6; detsember on. päev, millal koda­nikke
auhinnatakse; medalitega. Tä­navugi
said neid mitu- tuhat inimest.
Kõige ilusamaks kombeks on aga
küünalde süütamine -soorile.kodude
aknalaudadel kui ka kangelaskalmis-tul
ja lippude heiskamine. See toi­mus
ka nüüd 6. detsembril.
1 M. .
seda peetakse stabiilseks vahelduva­tes
olukordades. On loodud väga ras- .
ketes poliitilistes oludes iseseisev
riik ja sellele arendatud omapärane
politiika, mis on tõepoolest nõudnud ,
nii poliitilist küpsust kui ka eelarva­musteta
mõtlemist. Iseseisvus on.
tähtis, et tal on..võimalik kuuluda '
mingisse rahvusesse mille üle võib
uhke olla, lõpetas peaminister Sorsa.
Ta unustas ütlemast, et igale rahva­le
kuulub tema iseseisvus, sellest
kõnelemine on aga peaegü „täbu"
Soomes — liiatigi kui küsimus on
Baltimaadest, -
STOKHOffl (EPL) — Kus on Laimons Niedre? Selle küsimuse esitas
Rootsi suursaadik Göran Ryding Moskvas Nõukogude võimudele nii suuli­selt
kui kirjalikult, ilma et ta oleks saanud mingit vastust. Nii palju
RRoooottssii vväälliissmmiinniisstteeeerriiuummiill ttpenaHdaa , oett NIieMdr™e ön Riiast jä Lätist ära viidud.
. Niedre, kes on mõistetud kümneks
aastaks sunnitööle, pidi otsuse .peale
edasi kaebama. Praegu ei ole võima­lik
temaga mingil viisil sidet pidada
ega temale pakke saata. Kui peakon­sul
/Ros küsis luba, külastada Nied-ret
1. detsembril/vastati talle, et see
põle enam võimalik, kuna Niedre po­le
enam Lätis. ./
Andmed Niedre arreteerimise koh­ta
on väga erinevad. Läti ajaleht. Oi­nas
väitis — samuti eestlasest kaas­reisija,
kes on avaldanud end Eesti
Päevalehele et ta arreteeriti juba rei­si,
esimesel, päeval, 7. juunil Tallin­nas.
Ametliku teate järgi on Niedre
arreteeritud alles 23. juunil Riias.
Ajaleht Oinas ; ironiseerib Niedre
maitse üle — ta olevat pildistanud
„lammutatavaid maju, tuuleveskiva-
3-me miljoni eest lennuvälju. Et need
lennuväljad teenivad sõjalisi, eesmär­ke
ja võivad olla selle mandri vallu­tamise
platvormiks, sellest ei räägi­ta.
. •; , .•/;-•' /.: ;./;•./•/' ./^/
Seda kummaliste "vastuolude ja
kommunistidele loovutamise ahelat
võiks arendada lehekülgede viisi.
Veelgi:: kummalisem on asjaolu, et
kommunismi Vastased ringkonnad
on täielikult vaikima sünnitud, kee
ma sellega, et konservatiivide poolt! gi ei protesteeri. Neile ei lubata liht-
•ülejooksnud/. j-ack Horner ..teatas, et salt: enam sõnaõigust, / .
Kanada ehitab Kuubale rohkem, kui ".;:-/-V, AJK
remeid, mõisaid, vanu kõrtse ja pa­runite,
hauasambaid". Sõjalistest ob­jektidest,
mille pildistamises Niedivt.
kohtus süüdistati, pole sõnagi.
. Niedre/ kohtuprotokoll, mis . pidi
olema 35-leheküljeline, pole ikka veel
jõudnud rootsi,ametivõimude kätte.
Rootsi, välisministeeriumi ülesan­del
korraldas suursaatkond Moskvas
N., Liidu võimude ees nõudmist,- et
teatataks, kuhu Laimons Niedre on
viidud. Juhiti tähelepanu Rootsi—N.
Liidu.- konsulaarlepingule, mille järe­le
diplomaatiline personal peab saa­ma
kohata ühes või teises riigis vahi
alla võetud või vangistuses olevate
isikutega/. - Rootsi saatkond avaldas
lootust, et vastus tuleb kiiresti '
Samaaegselt tegi Rootsi valisminis-.
teerium samasisulise esildise ka
Stokholmis: N. Liidu suursaatkonna­le.
' V-.:-:-;::.-,
Nõukogude! võimud on. vabanda­nud
viivitust Niedre kohtuotsusega
,,vormiliste takistustega". Nimelt ei
teatata N. Liidus kohtuotsust kelle-gile
muule kui karistatule endale...
Svenska Dagbladet pühendas
Niedre juhtumile/ juhtkirja pealkir­jaga
„Vene skandaal", kus mh. ütel­dakse,
et kogu lugu muutub vene või-mudele
üha kompromiteerivarnaks.
Iga uus„IVlEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
1
\
BOIKOTT
MOSKVAS! j
Prominen
paar aastatI
kommunistil
lastud rezhj
kovski. Kesl
sale mees,
kustunud vi
majas läbi
Ta toonitas,!
dile tuleb
võimutseb
küsis Buko^l
nüüd need
räuskasid Ui
nõudsid
Vietnamist,
hane vägival
arusaamatul
piakomilee
.vei-olümpia|
leegitseks r]
pialuli valej
sutas 1936.
li seks' propj
„ka Moskval
kui atleedid]
strecrivad
Moskvas ki]
inimeste fi.il
vist orjalul
Lääneriigid
piamänge ]\|
PROTESTIl
RUMALUSI
Järghcsid
lakate, vii
kroaatide,
idasakslast*
ka tõde dil
neriikide rtj
võim on iil
vad süütud
Guinea esil
. on verega
hendas poo|
sega venel
et N. Liidul
jonit „istep|
ta jooksul
ohvriks 66
':• viibinud 8 d
liide, kõnele
pi liikmete
teisitimõtlel
aatrilistesst
eeskujul H
gelikku sih|
poolakate
Balti riiki(
esindaja kl
ÜmberkasvJ
Ida-Saksa
'' Heinz Nitst
sa hümni.
Meeleava!
, jumalatcenj
üks leedu
. pastorid.
Sama pä<]
lemas proj
guslaste mc
nud erapoc
sid sündmul
. lisi kirjutis
P A
HOGA1N
I
y