1978-12-28-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO pESTI ÜHISPANGA madalaid laenuintressimäärasid. • « • b a ö o t o e o o c o c o o t o o o o Intressid arvestatakse veerandaasta viisi ; 1 1% laenud on lahtised ocoooo»oo«oooo«o«a Personaallaenud on 'laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud.110,000.00 ulatuses. v ^ AKTUAALSEL TEEMAI Head uut aastat 1979! Seda sooviks ja kuuldava kõrval käib üha edasi heameelel igaüks teisele. Kahjuks diplomaatiline võitlus relvastuse vä-jääb see soov sagedamini ainult vii- hendamise suunas uute relvade too-sakusavalduseks, kus, heameele ase- dangu ja sõjalise tugevuse abil. mel valitseb mineviku pettumus ja Ometi tõstetakse aasta vahetusel kartus tuleviku ees, mis on mineviku rohkesti klaasi, kuigi vähem lootus-pärand. Millist uut aastat soovib näi- tes ja rohkem endaunustuses. Lah: «eks Taiwani kodanik ja poliitik esi- kuv aasta oma majandusliku kriisi-mesel jaanuaril president Carterile, inflatsiooni, tööpuuduse ja kursUan-kes on sõlminud diplomaatilised va- gustega tööstuslikele demokraatiate-hekorrad Pekingi valitsusega Taiwa- le on olnud halb aasta. Sellisena kan-mi hinnaga? Taiwan on aastakümV dub halva aasta^pärand edasi 1979. neid olnud USA ja läänedemokraatia- aastasse, sest majanduslikku maha-te ustavaim partner kommunismi käimist ei ole nii kerge uuesti ülesse vastu, kuid kaotab nüüd tunnustuse ehitada, et siit arenguks valmis olla. ja tulevikus võimalikult ka eksistent- 1979 aasta saabkuhjaga kogu inflat-sijõupoHitika vaekausil. siooni, tööpuuduse ja dollarvaluuta ÜSA uus vahekord I^una-Hiinaga kõikumise, sest suurimad kulutajad-on samuti tubli annus murid Nõu- valitsused, pole suutelised olnud õp-kogude Lüdu uue aasta lootustes, püst võtma. kuidas hoida tagasi in- Sest diplomaatiline vahekord Hiina- natsiooni,, kui õlivarustajad maad ga tähendab Hima tugevnemist kau- just enne aasta lõppu tõstsid toorõli bandusliku vahekorra arendamise ja hinda 14,5 protsendi võrra? tehnoloogiliste teadmiste vahetuse lVh^tetahtehste õppijate esiri^ kaudu maailma suurima tööstus- käib Kanada, kus peaminister on Aasta 1978 vajub ajamerre, kui suurte vastuolude ja (kommunistidele maaga, ÜSÄ-ga. Kuid Taiwani kui se- kokkuhoiuks lubadusi andnud, kuid järelandmiste tegemise aasta. USA on teinud ühe loovutuse teise/järele* nise sõbra reetmine tähendab ka tu- tegelikke samme ei ole näidanud. Panama kanal loovutati/ pahempoolse Panama diktaatorile. Belgradis kus imestavat värvi president Carteri va- Kui lahkuv aasta 1978 on toonud tutatt inimõiguste nõudmine N. Liidu haardes olevatele rahvastele. Aafrika huvüna klaasis, sest üks asi on kai- usalduse kaotuse Kanada peaminist- lõunaosas liitusid USA, Kanada, Briti, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa N; kuleeritud vajadused ja teine asi on ri.. ja valitsuse majanduspoliitika Liidu diktaator L. Brezhnevi üleskutsegaj et hävitada seal mitme rassi po-südämetunriistus, kui niisugust lei- puudumise vastu, sus võib algav aas- Hitika ja aidata selleks kaasa, et N; Liidu poolt toetatud kommunistlikud 4ub. ' ta 1979 selle valitsuse japeaministri terroristid saalcs võimu oma kätt^ Uus aasta 1979 ei ole oma älgäkul kukutada eelolevatel föderaäl vali- vet, et Iisrael loovutaks midagi vastusaamata kõik 7-me päevases sõjas, toonud rõõmujoovastust ka poliitili- mistel. Kui juhtub see, siis annab peamiselt N. Liidu relvade vastu peetud sõjas võidetud maa-alad. Juudid selt kriitilises piirkonnas Lähis-Idas. selgitust aeg, kas uued on paremad ei annud järele ja president J. Carter loovutas-siis Formoosa saarel asuvad feitkes pole iisraeli-Egiptuse rahule- kui senised või peab Kanada raha, 17 miljonit vabahiinlastja omä truuma liitlase kommunistlikule '-Hiinale, pe ikka veel sõlmitud ja vaidlused töötaja ja majandus jääma endiselt 0PEC õliriigid tõstsid õli hmda, seekord ligi 15%, mis taotleb hävitada' käivad edasi. Teiseks jätkub ebasta- haigevoodisse paremate aegade aren- vaba maailma majanduse biilneolukord Iraanis ja lõphkke ku- gu ooteL m^ . . . saaks teiste majandüskelgul koos Mööduval aastal on toimunud: m s õ | t a . palju 'kummalisi ja vastuolulisi Eesti uMskondlik siseelu ^ . , . , _ , vai aastal olnud vilgas kõikjal pagu- vaba maailma purjus pääga mehed, Aafrika valgetele valrtsejatele,^ oodata. ÜSA loo Iga päev edasi ja seda tanu ^demo- Kä a a s t a k s 1 979 vutäs omal ajal/ostetud ja USA ter toatiate kaasaaitamisele, kojdab v 5 i b ainult sooViaa, xxieil ikka Jat- ritooriumi hulka kuuluva Panama valgetele oma kodude mahajätmise- ^ t u l i h m l i s i tegijaid selleks, et k a n a l i Panama pahempoolsele dik-ga jagute rohumaade otsingutega. ^ ^ ^ ^ ja e t taatorile. Kuigi J. Carter oma vali- Kaug-Idas täristavad ^sõjamasinaid p u u d u k s i d l a i a l i k i sku v a d püüdlused, miskampaanias pühalikult tõotas ' " " """"" ™ mis meid lahutab. Eesti rahva polii- k a n a I l t m i t t e loovutada. Omal ajal tiliste õiguste suhtes ei ole mööduv n i i suurepäraselt reklaamitud inim-aasta meid lahendusele l ä h e m a l e * õ i š u s t e nõudmine N. Liidu haardes muu maa-' olevatele rahvastele suri vaikselt ilm meie püüdlusi hoopis paremini, Nagu sellest oleks veel vähe, on Ar- kui 34 aastat tagasi, kui pagulusse gentüna ja Tshiili koondanud oma asusime. Võib olla seepärast ongi väed üksteise vastu mandri lõuna- meil põhjust ka seekordsel aastäva junemisi pole võimalik ennustada. Uus aasta ei too rõ^mu, vaid ainult kartust ka Rodeesia ja Lõuna- Vietnami punased valitsejad oma maabrite arvel ja tuhanded põgeni-kad merel -.j ja maal eksisteerivad mite kodude otsinguil rohkem Mr- £ £ £ ££ must kui armust. Belgradis. Sellest ei armastata enam üldse kõnelda. Selle asemel pn ÜSA ametis, et survet avaldada nende maade valitsustele, eriti Ladina- Hoopis kummaline ja vastuoluline poliitiline pettemang toimu/b Aafrika lõunapoolses osas. Aafrika loovutamise kommunismile algatas omal ajal H. Kissinger,. kes loovutas ,An-goola N. Liidule jättes parempoolsed ringkonnad toetusest ilma. Pärast seda on Moskva hõivanud Abessiinia, Aafrika kääru, Afganistani. 1SL Liidu diktaator oli küllalt,viisakas ja Aafrika lõunaosa hõivamiseks ta palus viisakalt vaba maailma demokraatiate abi. Möödunud suvel ta pööras USA, Kanada, Briti, Prantsusmaa jä Soome peaminister Kalevi Sorsa, on 47 aastane sotsiaaldemokraat, kellest soomlased mõtlevad üpris segaste tunnetega. Parempoolsete poolt peetakse teda parteivõimu ja bürokraatia kasvatajaks ja kommunistidega „käe alt kinni käijaks" ega unustata, et ta on üks osalisi nn. Sa-lorapistimis skandaalist Vasakpoolsed ringkonnad peavad Sorsad heaks pahempoolsete parteide ja keskerakonna koostöö organiseerijaks. • Mis mõtted tal on Soome Vabariigi 61. aastapäeval? MAJANDUSELUST: Soome pääseb 80-aastate murranguajajärgust ainult siis, kui eneseusaldus säilub. Selle' puudus on suurim oht Soome iseseisvusele ja üheks märgiks selle puudusest ta mainib, et soomlased on väga halvad ärimehed. Sellega meid tõmmatakse jätkuvalt alt./ Üteldakse, et Sorsa rääkib vihjamisi kaubandusest N. Liiduga, sest, üldiselt venelasi peetakse maailma kangemateks ärimeesteks; 1930-aasta. asetab kõigidele tööstus-riikidele, ennekõike Soomele, -suuri nõudmisi, sest arengumaade konkurent s tugevneb kogu aeg. Selle eden-dajaks on rahvusvaheliste firmade kasv ja kapitali vabam liiklus üle piiride.. See pole hea traditsionaalis-tele tööstüsrüMdeie, kes peavad Võistlema oma teadmiste ja oskuste tasemega ning- erineva toorainete • 0 HELSINGI (M. E.) - traditsiooni kohaselt pühitseti Soomes riigi 61. sünnipäeva 6. dets. Kavas oli paraade kõikides suuremates garnisonilin- '-nades. Peäparaad- toimus kagu-Soo-mes Lappeenrantas 2500 sõduriga Lääne-Sakšamaä •.j .•- „ •• ; p.o. o,l e, et . newed r•i•i -•' S</lio^^+st«,s-o^j av••a e-ui ksuses,t ,1nn0n00n 0 peanl tva" a grrt idr\ an iiitan krsn sr* er\\l l\ er\rs* p«Mi Ii vrikiroavn»»n-. as võimu_1l e„ w ta ja silm" ade- all. Mitmes linxn as kor-Üppu ja on valmis võitlema selles hetusel jpekordselt üksteisele soo- Ameerikas, Koreas, Iraanis ja mujal, piirkonnas asuvate saarte ja läbipää- vida: Head Uut Aastat suteede pärast. Kogu selle nähtava raiiiitiiii^^ LUGEJA V. )}Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ha neid mis ei iihtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õi~ guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ^ ning miüesobwuse korral jätta avaldamata. --Eestlaste lieroi Issi ra s aaussofas Kogu kus on parempoolne diktatuur, et vältida nende maade libisemist l(om: munistliku diktatuuri alla. • ,'f ' • / J. Carterile valmistab kõige suuremat muret.see, et USA ainukene liitlane Lähis-Idas, Iisrael ei loovuta neid maid Egiptusele ja teistele,, mis ta vallutas 7-me päevases sõjas,, kus Iisrael sõdis N. Liidu relvade vastu. maailm teab ja tsiteerib shotlaste vabadusvõitluse' kuulsat deklaratsiooni. ...Declaration of Ar-broath", a. 1320, milles nad ütlesid: „Niikaua, kui, meist, veel sadägi meest on elus. me . iialgi. ei alistu vaenlasele (inglastele!). Meie ei võitle mitte kuulsuse,1 rikkuse ja au pärast, vaid ainult vabaduse pärast, millest õige mees ei .loobu isegi elu hinna eest". Laiemais hulkades-on aga üs na piiratult tuntud eestlaste heroilisem -deklaratsioon Vabadussõjas ja nimelt 60. aasta eest, 25. nov. 1918 , Riias korp! Vironia kommershi konvendi koosolekul senior Hanno Kom-puse eesistumisel, tehtiud otsus: astuda in corporq' vabatahtlikult Vabadussõtta! Ainus, kes loobus patsifistina, pidi samal koosolekul korporat- ' sioonist lahkuma. Otsuse tegijad õlid 5 värvikandjat; ja 36 rebast older-man Usi Verner. Põderi coetusest. Otsust korrati^ jkoos teiste Riia üliõpilastega ja selle tekst!pandi. Polütehnikumi • seinale. Kõik' deklaratsiooni otsustajad saabusid detsembri esimestel päevadel erirongil Tallinna ja andsid end Sõjavägede staabi kä-Ühenduses äsjailmunud dr. H. Sa lu esseede koguga•"„Porkuni Preili", Välis-Eesti Icirj., Stkhlm, on tekkinud T a hävitas 3-memiljardr väärtuses väga kahetsusväärne ja imelik olu- relv;# j^' UbA taotleb, et juudid nuud midagi Omas ääremärkustes süüdistab d^ Salu mind kirjanduslikus varguses. m a a d - . Avalikkust trööstitakse selle Dr. Salu väidete järgi olevat temal § a ; . e t P r a e § u on Egiptuses võimul olnud prof. G. Suitsu kirjanduse se- v a h l s u o s - m i s o n koostöö vastu N. Lii-minaris harjutustöö, mis olevat kui- duga,See on tõsi, kuid A. Sadat või-dagi viisi (?) minu kätte sattunud: dakse tappa, ehk võimult kõrvaldada Sellest olevat mina omavoliliselt te- Jf 1 1 1 1 3 valitsus võib olla juba N.. Lii. ma aine maha kirjutanud ja selle du meelne. Camp Davidi kokkulepe oma nime all'avaldanud kolmes ar- J ° ° k s i s täielikult karile, tiklis ' '• ^ e e nähtavasti vihastas usu fanaa / Küsimuses on; artikkel ,;Marie Ün-| ^kust presidentija ta; otsustas_ selle deri „õnnevarjutus" ballaadiajaloo lisel tagapõhjal", „Varamu" No. 7, 1939 ja, kaks saksakeelset kirjutist juba tosta^ ilma eduta, seal operee- r a k ! a s U . üHõpil^ed tõrvikrongkäike nvad Moskvast relvastatud ja toeta- i j a s õ j a s > ^ vabadussõjas- kui ka saksa okupatsiooni ajal „Reväler Zei-tungis" samadel ainetel. See väide on täielik vale japõhju-setu laimamine'. Mina pole iial dr. Salu käsikirja olemasolust, teadlik olnud. Ma ei ole seda käskirja näinud; See, käsikiri pole: kunagi minu käes olnud... ./'-/:'/ Ärtikel „Varamu's". on kirjutatud täiesti iseseisvalt. „Re\\ Zeitungi" kirjutised põhjenevad eelmise ainestikul. • Ma ei ole dr. Saluga isiklikult tuttav. Küll aga oleme meie üheaegsed üliõpilased, tõenäoliselt sarnase ainevalikuga, ja samade filosoofia teaduskonna professorite õpilased. ; Tundub väga ebatavaline, et dr. Salu tuleb säärase väitega 40 aastat hiljem/kui see artikkel ilmus. Kui temale tundus, et mul. oli juhuslikult sama idee kui temal, siis oleks ta pidanud selle kohta sõna võtma 1939/ a. sügisel. Siis oleks meil olnud võimalus oma. kasi kirju võrrelda. On ju täiesti võimalik, et samaaegsetel vastu loovutada kommunistlikule Hiinale 17 miljonit hiinlast Formoosa saarel. Jälle, trööstitakse ennast, sellega, et Taiwani' tunnistamine kogu Hiina seaduspäraseks valitsuseks oli /ebareaalne. Kuid veelgi rohkem' ebareaalne. pii Taiwani loovutamine kommunistlikule Hiinale. Avalikkust petetakse sellega, et ega Pekingi kommunistid ei ründa Taiwanit relvadega. Taiwani küsimus lahendatakse läbirääkimiste teel. Ega ometi ligi 900 miljonit hiinlast Hiina mandril ei muutu üle öö demokraatlikuks, Järjelikult on.ainukene lahendus läbirääkimiste teel, et Taiwani 17/mil jonit vaba hiinlast /surutakse kommunismi alla. Taiwani loovutamine on väga sarnane Molotov-Ribbentrüp lepinguga,.millega 7-miljonit.baltlast loovutati Hitleri poolt kommunistlikule Venemaale, Müüd on Hitleri asemel samasuguseid löovutiiši asunud tegema ÜSA president J. Carter. Nüüd näeme õieti kuhu L Carteri inimõiguste taotlemise poliitika välja viis. : ... ..surusse. Nende hulgas veel praegu üliõpilastel võisid huvipunkti kerki-elavaist Tõnis Kint ja Hans Saar. Tõotuse andnud meestest langesid lahinguis kuus: Balin, Hendrikson, Holberg, Kahrp, Mattin, Raav ja sõ> jahaavadesse surid hijjem Arenberg ja Jõgever. Seega 20% lunastasid oma/ tõotuse surmaga. Korpi Viro-hial oli 1913. a. vilistlasi ja aktiivliik-meid 177 meest, neist võtsid 103 Vabadussõjast osa, seega 58%. Eestlastel on uhkusega shotlaste Arbroath deklaratsiooni kõrvale panna „Viro-nia deklaratsioon". SQ!ll!ll!!l!!i!!!Il!]|]llinillllfl!lll!lll!!lI!lll!llllll!!^ - „MEIE ELU'; talituses oa müügil kõ^k paguluses ümti- Bud ilukirjandus! ja^suuresvalikus heliplaadid,. ; i ?i ii 11111111 n! l H n 1111 H E 111111 J 11 ^ M 111 > H i n i n 2i i B 11 n i f i n n 11 n ^ rr^ da sarnased ained. Underi ballaadid ei ole mingi saladus. — nende kohta võis iga kirjandusloolane sõna võtta ja neid oina arusaamise kohaselt analüüsida. Samuti oli igale kirjan-dusloolasele teada Porkuni. Preili: legend/ mida kasutas F. R. Kreutzvald ja hiljem Marie Under ning mis mitmeti ühtub ^Barbatfä von Tisenhuse-ni" ainega, mille kohta ka on mitu teost ilmunud (Panthenius, Aino Kallas, J. Krossi libretto Ed. Tubina ooperile). ^ Minu artikkel „Varamu's" oli tolleaegse toimetaja H. Visnapuu poolt tellitud. Samuti olid artiklid „Rev. Zeitung'iš" tellitud toimetaja Peter-seni poolt. ':•/•'-.'- Vahepeal on 40 aastat mööda läinud ja me oleme vanad inimesed. Minu õpetaja prof. G. Suits on ammu surnud, H. Visnapuu on surnud, toimetaja Petersen pn surnud. Mismoodi pean mina end nüüd säärase inetu kallaletungi vastu kaitsma?;Eriti kui eestikeelsete raamatute lugejaskond on mööda maailma laiali Kui dr. Salu oleks veel vast kümme aastat opdanud, siis oleksin ehk mina ka juba surnud ja oleks see valus kogemus mul ära jäänud;! ' ^ Kui ma sellest süüdistusest kuulsin,- kirjutasin ma df. Salule viisaka kirja ja avaldasin soovi, et ta oma laimu eksituseks tunnistaks ning end vabandaks; Dr. Salu ei ole mulle vastanud. .. Eraviisiliselt olen hiljem kuulnud, et.see pole mitte esimene kord, kus dr. Salu kedagi äkki põhjusetult vargaks tembeldab, . Salme Sinimets Sumboru :/ tud mustad terroristid. Kõik asjaosalised tervitasid Kremli diktaatori üleskutset. •Kuid.asi ei olnud nii lihtne. Rodee-sias suutis peaminister I. Smith luua kokkuleppe tasakaalukate mustadega, et anda võimu nendepoolt toetatud valimistel üle mustade enamusele. See on põhjalikult vihastanud USA-d, Kanadat, Britit. Kuna terroristidest nähtavasti asja ei saanud, siis/saatis- Briti Zambiasse koguni 16 miljoni dollari eest relvi ja. varustust ning Briti ohvitserid juhivad nüüd terroriakte, oma paar aasta sada varem Rodeesiasse asunud suguvendade vastu. Tulemused ei.lasknud kaua oodata. Hiljuti õnnestus terroristidel Sovcti rakettidega süüdata suured Rodeesia õlitsisternid. See kujunes Washingtonis, Ottawas, Pariisis, Lon7 donis. jä Bonnis selleaastaseks Suuremaks pühade rõõmusõnumiks. Ometi/ õnnestus Rodeesia kommunistlikkudel terroristidel, suurte demokraatiate truudel liitlastel valmistada oma suguvendadele Rodeesias tõsist kahju. •;. Kuid inglaste sellel jõulurõõmul ei olnud pikka iga, sest Põhja-Iirima.a terroristid IRA,panid nagu vastutasuks selle eest, mis inglased valmis-tasid Rodeesiale, pommid plahvatama üle kogu. Inglismaa. Mõnelt poolt arvatakse, et selle pommitamise .akl siböni taga ei ole. sugugi Põhja-Iiri-maa terroristid, vaid töölisvalitsuse omad pahempoolsed liikmed. -Need samad, kes saatsid abi ja inglise ohvitsere Zambiasse Rodeesiat hävitama. Hävi tarnis tõbe põdevad mehed on: pääsenud võimule. :,-' : Taiwani mahajätmist õigustati .sellega, et Hiinaga diplomaatiliste vahekordade jalule seadmine ja ulatusliku kaubalepingu sõlmimine välmis-; ta/b meelehärma-Moskvale ja oodati Moskvast suurt sõimuvalangut.. Kuid M'. Liidu president L. Brezhnev'üllatas maailma sellega, et teatas, et USA uued. vahekorrad Hiinaga rõõmustavad N.. Liitu. Ta teatas, et ruttab lähemal ajal Washingtoni; et SALT kokkulepet •• allakirjutäda. Ei ole/kahtlust, et L. Brezhnev.haistab, et nüüd on- saabunud paras aeg ka Moskvale tulla Washingtoni, et kas-seerida sisse temale, kui teisele kommunistlikule hiiglasele määratud osa. On karta, et Balti riikide loovutamine võib ölia üheks kingituseks, mida Valge Maja vastutustundetu administratsioon Moskvale/'lõpuks loovutab. Taiwan omab tõhusa' relvastuse ja võibolla, isegi äatömpom- . mid, mis valmistatud Kanada poolt müüdud reaktoritega.- Kui juba Tal wan loovutati, miks siis mitte üldisel kommunistidele jagamise • ajal loovutada Balti riikide de jure. ••/': . Sellest/kommunistide soosimisest ruttab.ka Kanada aktiivselt osa võt- Teises Maailmasõjas, langenud hau dadele pandi pärgi. Presidendi lossis Helsingis. tähistati ametlikku iseseisvuspäeva umbes 2000 külalisega. Pealinna üliõpilasseltside poolt korraldatud traditsioonilisest tõrvik-rongkäigust. võttis osa üle 3000 üli-baasiga. Ja Soomel pole toda toora i-nebaasi. •"Et:. olla võistlusvõimeline/ peab Soome tööjõukulusid vähendama ja see viib automatiseerimisele, m-vesteeringute "tõusmisele ja tööjõu ülepakkumisele. Lahenduseks tööpuudusele peab Sorsa erilist töövõtja sihtkapitali, mille üksikasjalikke andmeid veel ei avaldata. See ei ole aga piisav retsept tööpuuduse kõrvaldamiseks ja nii võibolla tulevikus tehakse igapäevaseid, igahädalasi, igakuiseid või.juba eluaegseid tööaegade lühendamisi. PARTEIVÕIMUST: Tavaline soomlane on juba kaua nurisend jätkuvalt; kasvava parteivõimu, büix> kraatia ning tulumaksude tõusmise üle. Peaminister tähendab, et politii-ka ülesandeks on suured liinid koda^ nikkudele seletada. ^Kodanik aga mõtleb: „Seletada .poliitikud oskavad küll; aga kelle kulul ja kelle . poolt!" Soomes ongi märgata küllas-tumist poliitika vastu. RAHVASTIKU KASVUST: Peaminister soovib mõõdukat, reguleeritud rahvastiku kasvu-majanduslikel põlv justel, et kergendada majanduse planeerimist.' Ta arvab; et soome rahva arv eriti ei kasva ja 90-ndatel aastatel Soomes ön kaks töölkäijat ühe pensionäri vastu. RAHVUSLIKUST VÄÄRIKUSEST: Sorsa arvab, et Soome on tänapäeval tunduvalt terviklikum ja ühtlasem rahvas kui 30-ndatel aastatel, ehkki, seda aega mõned peavad riigi õnnelikumaks perioodiks. Hoolimata parteitülidest, esindavad poliitikud rahvuslikku ühtluse mõtlemissuun* da. Seda tema arvates väljendab lai valitsus koostöö (sotsiaaldemokraadid, kommunistid ja keskerakond), mida pole kusagil mujal Euroopas peale Islandi. / Tekib küsimus,. et kas on Islandi kommunistide mõju, et.riigi inflat-sioor| i kiirus on olnud üheks kõrgemaks kogu maailmas?' ÜHKUSEMOTIIVIDEST: Sitkelt töötades, ütleb Sorsa edasi, on Soome suutnud tõusta esimeste riikide hulka maailmas, mille üle võidakse olla uhked. Tema arvates soomlastel on loomingulist jõudu, küll võibolla enam /kunstilist kui teaduslikku, mõlemaid aga nii palju, j et saavad tähelepanu kõikjal maailmas. Riigi .oma--. õpilase ja Senati turul Helsingi va-: p ä r a s u s e i e 0 n ka keel ning -kultuur nas: keskuses, kuhu rongkäik l õ p p e s / . v ä 2 a tähtsad oli peokülalisi .4500/Soome^liõpilas- i VÄLISPOLIITIKAST:- Peaminister seltside ndu (Suomen / Ylioppilas- S o r s a meelest Soome on juba leid-kuntien Lutto) tervituse president | n u d o m a i d e a a l s e l a h c n d u s e , T e m a Kekkosele esindas SYL-i abiesimees"! j ä r g i sisemise: elu hüvanguks ön, et ja sellele vastas ka president. Finlandia-majas pee(ti Riiginõukogu (yaltioneuvösto) iseseisvuspäeva juubelikontsert rohkean-ulisele publikule. Poliitiliste. kõnede teemadeks olid nii paremal kui ka vasakul pool üldiselt raske tööpuudus. 6; detsember on. päev, millal kodanikke auhinnatakse; medalitega. Tänavugi said neid mitu- tuhat inimest. Kõige ilusamaks kombeks on aga küünalde süütamine -soorile.kodude aknalaudadel kui ka kangelaskalmis-tul ja lippude heiskamine. See toimus ka nüüd 6. detsembril. 1 M. . seda peetakse stabiilseks vahelduvates olukordades. On loodud väga ras- . ketes poliitilistes oludes iseseisev riik ja sellele arendatud omapärane politiika, mis on tõepoolest nõudnud , nii poliitilist küpsust kui ka eelarvamusteta mõtlemist. Iseseisvus on. tähtis, et tal on..võimalik kuuluda ' mingisse rahvusesse mille üle võib uhke olla, lõpetas peaminister Sorsa. Ta unustas ütlemast, et igale rahvale kuulub tema iseseisvus, sellest kõnelemine on aga peaegü „täbu" Soomes — liiatigi kui küsimus on Baltimaadest, - STOKHOffl (EPL) — Kus on Laimons Niedre? Selle küsimuse esitas Rootsi suursaadik Göran Ryding Moskvas Nõukogude võimudele nii suuliselt kui kirjalikult, ilma et ta oleks saanud mingit vastust. Nii palju RRoooottssii vväälliissmmiinniisstteeeerriiuummiill ttpenaHdaa , oett NIieMdr™e ön Riiast jä Lätist ära viidud. . Niedre, kes on mõistetud kümneks aastaks sunnitööle, pidi otsuse .peale edasi kaebama. Praegu ei ole võimalik temaga mingil viisil sidet pidada ega temale pakke saata. Kui peakonsul /Ros küsis luba, külastada Nied-ret 1. detsembril/vastati talle, et see põle enam võimalik, kuna Niedre pole enam Lätis. ./ Andmed Niedre arreteerimise kohta on väga erinevad. Läti ajaleht. Oinas väitis — samuti eestlasest kaasreisija, kes on avaldanud end Eesti Päevalehele et ta arreteeriti juba reisi, esimesel, päeval, 7. juunil Tallinnas. Ametliku teate järgi on Niedre arreteeritud alles 23. juunil Riias. Ajaleht Oinas ; ironiseerib Niedre maitse üle — ta olevat pildistanud „lammutatavaid maju, tuuleveskiva- 3-me miljoni eest lennuvälju. Et need lennuväljad teenivad sõjalisi, eesmärke ja võivad olla selle mandri vallutamise platvormiks, sellest ei räägita. . •; , .•/;-•' /.: ;./;•./•/' ./^/ Seda kummaliste "vastuolude ja kommunistidele loovutamise ahelat võiks arendada lehekülgede viisi. Veelgi:: kummalisem on asjaolu, et kommunismi Vastased ringkonnad on täielikult vaikima sünnitud, kee ma sellega, et konservatiivide poolt! gi ei protesteeri. Neile ei lubata liht- •ülejooksnud/. j-ack Horner ..teatas, et salt: enam sõnaõigust, / . Kanada ehitab Kuubale rohkem, kui ".;:-/-V, AJK remeid, mõisaid, vanu kõrtse ja parunite, hauasambaid". Sõjalistest objektidest, mille pildistamises Niedivt. kohtus süüdistati, pole sõnagi. . Niedre/ kohtuprotokoll, mis . pidi olema 35-leheküljeline, pole ikka veel jõudnud rootsi,ametivõimude kätte. Rootsi, välisministeeriumi ülesandel korraldas suursaatkond Moskvas N., Liidu võimude ees nõudmist,- et teatataks, kuhu Laimons Niedre on viidud. Juhiti tähelepanu Rootsi—N. Liidu.- konsulaarlepingule, mille järele diplomaatiline personal peab saama kohata ühes või teises riigis vahi alla võetud või vangistuses olevate isikutega/. - Rootsi saatkond avaldas lootust, et vastus tuleb kiiresti ' Samaaegselt tegi Rootsi valisminis-. teerium samasisulise esildise ka Stokholmis: N. Liidu suursaatkonnale. ' V-.:-:-;::.-, Nõukogude! võimud on. vabandanud viivitust Niedre kohtuotsusega ,,vormiliste takistustega". Nimelt ei teatata N. Liidus kohtuotsust kelle-gile muule kui karistatule endale... Svenska Dagbladet pühendas Niedre juhtumile/ juhtkirja pealkirjaga „Vene skandaal", kus mh. üteldakse, et kogu lugu muutub vene või-mudele üha kompromiteerivarnaks. Iga uus„IVlEIE ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. 1 \ BOIKOTT MOSKVAS! j Prominen paar aastatI kommunistil lastud rezhj kovski. Kesl sale mees, kustunud vi majas läbi Ta toonitas,! dile tuleb võimutseb küsis Buko^l nüüd need räuskasid Ui nõudsid Vietnamist, hane vägival arusaamatul piakomilee .vei-olümpia| leegitseks r] pialuli valej sutas 1936. li seks' propj „ka Moskval kui atleedid] strecrivad Moskvas ki] inimeste fi.il vist orjalul Lääneriigid piamänge ]\| PROTESTIl RUMALUSI Järghcsid lakate, vii kroaatide, idasakslast* ka tõde dil neriikide rtj võim on iil vad süütud Guinea esil . on verega hendas poo| sega venel et N. Liidul jonit „istep| ta jooksul ohvriks 66 ':• viibinud 8 d liide, kõnele pi liikmete teisitimõtlel aatrilistesst eeskujul H gelikku sih| poolakate Balti riiki( esindaja kl ÜmberkasvJ Ida-Saksa '' Heinz Nitst sa hümni. Meeleava! , jumalatcenj üks leedu . pastorid. Sama pä<] lemas proj guslaste mc nud erapoc sid sündmul . lisi kirjutis P A HOGA1N I y
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 28, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-12-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E781228 |
Description
Title | 1978-12-28-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO pESTI ÜHISPANGA madalaid laenuintressimäärasid. • « • b a ö o t o e o o c o c o o t o o o o Intressid arvestatakse veerandaasta viisi ; 1 1% laenud on lahtised ocoooo»oo«oooo«o«a Personaallaenud on 'laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud.110,000.00 ulatuses. v ^ AKTUAALSEL TEEMAI Head uut aastat 1979! Seda sooviks ja kuuldava kõrval käib üha edasi heameelel igaüks teisele. Kahjuks diplomaatiline võitlus relvastuse vä-jääb see soov sagedamini ainult vii- hendamise suunas uute relvade too-sakusavalduseks, kus, heameele ase- dangu ja sõjalise tugevuse abil. mel valitseb mineviku pettumus ja Ometi tõstetakse aasta vahetusel kartus tuleviku ees, mis on mineviku rohkesti klaasi, kuigi vähem lootus-pärand. Millist uut aastat soovib näi- tes ja rohkem endaunustuses. Lah: «eks Taiwani kodanik ja poliitik esi- kuv aasta oma majandusliku kriisi-mesel jaanuaril president Carterile, inflatsiooni, tööpuuduse ja kursUan-kes on sõlminud diplomaatilised va- gustega tööstuslikele demokraatiate-hekorrad Pekingi valitsusega Taiwa- le on olnud halb aasta. Sellisena kan-mi hinnaga? Taiwan on aastakümV dub halva aasta^pärand edasi 1979. neid olnud USA ja läänedemokraatia- aastasse, sest majanduslikku maha-te ustavaim partner kommunismi käimist ei ole nii kerge uuesti ülesse vastu, kuid kaotab nüüd tunnustuse ehitada, et siit arenguks valmis olla. ja tulevikus võimalikult ka eksistent- 1979 aasta saabkuhjaga kogu inflat-sijõupoHitika vaekausil. siooni, tööpuuduse ja dollarvaluuta ÜSA uus vahekord I^una-Hiinaga kõikumise, sest suurimad kulutajad-on samuti tubli annus murid Nõu- valitsused, pole suutelised olnud õp-kogude Lüdu uue aasta lootustes, püst võtma. kuidas hoida tagasi in- Sest diplomaatiline vahekord Hiina- natsiooni,, kui õlivarustajad maad ga tähendab Hima tugevnemist kau- just enne aasta lõppu tõstsid toorõli bandusliku vahekorra arendamise ja hinda 14,5 protsendi võrra? tehnoloogiliste teadmiste vahetuse lVh^tetahtehste õppijate esiri^ kaudu maailma suurima tööstus- käib Kanada, kus peaminister on Aasta 1978 vajub ajamerre, kui suurte vastuolude ja (kommunistidele maaga, ÜSÄ-ga. Kuid Taiwani kui se- kokkuhoiuks lubadusi andnud, kuid järelandmiste tegemise aasta. USA on teinud ühe loovutuse teise/järele* nise sõbra reetmine tähendab ka tu- tegelikke samme ei ole näidanud. Panama kanal loovutati/ pahempoolse Panama diktaatorile. Belgradis kus imestavat värvi president Carteri va- Kui lahkuv aasta 1978 on toonud tutatt inimõiguste nõudmine N. Liidu haardes olevatele rahvastele. Aafrika huvüna klaasis, sest üks asi on kai- usalduse kaotuse Kanada peaminist- lõunaosas liitusid USA, Kanada, Briti, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa N; kuleeritud vajadused ja teine asi on ri.. ja valitsuse majanduspoliitika Liidu diktaator L. Brezhnevi üleskutsegaj et hävitada seal mitme rassi po-südämetunriistus, kui niisugust lei- puudumise vastu, sus võib algav aas- Hitika ja aidata selleks kaasa, et N; Liidu poolt toetatud kommunistlikud 4ub. ' ta 1979 selle valitsuse japeaministri terroristid saalcs võimu oma kätt^ Uus aasta 1979 ei ole oma älgäkul kukutada eelolevatel föderaäl vali- vet, et Iisrael loovutaks midagi vastusaamata kõik 7-me päevases sõjas, toonud rõõmujoovastust ka poliitili- mistel. Kui juhtub see, siis annab peamiselt N. Liidu relvade vastu peetud sõjas võidetud maa-alad. Juudid selt kriitilises piirkonnas Lähis-Idas. selgitust aeg, kas uued on paremad ei annud järele ja president J. Carter loovutas-siis Formoosa saarel asuvad feitkes pole iisraeli-Egiptuse rahule- kui senised või peab Kanada raha, 17 miljonit vabahiinlastja omä truuma liitlase kommunistlikule '-Hiinale, pe ikka veel sõlmitud ja vaidlused töötaja ja majandus jääma endiselt 0PEC õliriigid tõstsid õli hmda, seekord ligi 15%, mis taotleb hävitada' käivad edasi. Teiseks jätkub ebasta- haigevoodisse paremate aegade aren- vaba maailma majanduse biilneolukord Iraanis ja lõphkke ku- gu ooteL m^ . . . saaks teiste majandüskelgul koos Mööduval aastal on toimunud: m s õ | t a . palju 'kummalisi ja vastuolulisi Eesti uMskondlik siseelu ^ . , . , _ , vai aastal olnud vilgas kõikjal pagu- vaba maailma purjus pääga mehed, Aafrika valgetele valrtsejatele,^ oodata. ÜSA loo Iga päev edasi ja seda tanu ^demo- Kä a a s t a k s 1 979 vutäs omal ajal/ostetud ja USA ter toatiate kaasaaitamisele, kojdab v 5 i b ainult sooViaa, xxieil ikka Jat- ritooriumi hulka kuuluva Panama valgetele oma kodude mahajätmise- ^ t u l i h m l i s i tegijaid selleks, et k a n a l i Panama pahempoolsele dik-ga jagute rohumaade otsingutega. ^ ^ ^ ^ ja e t taatorile. Kuigi J. Carter oma vali- Kaug-Idas täristavad ^sõjamasinaid p u u d u k s i d l a i a l i k i sku v a d püüdlused, miskampaanias pühalikult tõotas ' " " """"" ™ mis meid lahutab. Eesti rahva polii- k a n a I l t m i t t e loovutada. Omal ajal tiliste õiguste suhtes ei ole mööduv n i i suurepäraselt reklaamitud inim-aasta meid lahendusele l ä h e m a l e * õ i š u s t e nõudmine N. Liidu haardes muu maa-' olevatele rahvastele suri vaikselt ilm meie püüdlusi hoopis paremini, Nagu sellest oleks veel vähe, on Ar- kui 34 aastat tagasi, kui pagulusse gentüna ja Tshiili koondanud oma asusime. Võib olla seepärast ongi väed üksteise vastu mandri lõuna- meil põhjust ka seekordsel aastäva junemisi pole võimalik ennustada. Uus aasta ei too rõ^mu, vaid ainult kartust ka Rodeesia ja Lõuna- Vietnami punased valitsejad oma maabrite arvel ja tuhanded põgeni-kad merel -.j ja maal eksisteerivad mite kodude otsinguil rohkem Mr- £ £ £ ££ must kui armust. Belgradis. Sellest ei armastata enam üldse kõnelda. Selle asemel pn ÜSA ametis, et survet avaldada nende maade valitsustele, eriti Ladina- Hoopis kummaline ja vastuoluline poliitiline pettemang toimu/b Aafrika lõunapoolses osas. Aafrika loovutamise kommunismile algatas omal ajal H. Kissinger,. kes loovutas ,An-goola N. Liidule jättes parempoolsed ringkonnad toetusest ilma. Pärast seda on Moskva hõivanud Abessiinia, Aafrika kääru, Afganistani. 1SL Liidu diktaator oli küllalt,viisakas ja Aafrika lõunaosa hõivamiseks ta palus viisakalt vaba maailma demokraatiate abi. Möödunud suvel ta pööras USA, Kanada, Briti, Prantsusmaa jä Soome peaminister Kalevi Sorsa, on 47 aastane sotsiaaldemokraat, kellest soomlased mõtlevad üpris segaste tunnetega. Parempoolsete poolt peetakse teda parteivõimu ja bürokraatia kasvatajaks ja kommunistidega „käe alt kinni käijaks" ega unustata, et ta on üks osalisi nn. Sa-lorapistimis skandaalist Vasakpoolsed ringkonnad peavad Sorsad heaks pahempoolsete parteide ja keskerakonna koostöö organiseerijaks. • Mis mõtted tal on Soome Vabariigi 61. aastapäeval? MAJANDUSELUST: Soome pääseb 80-aastate murranguajajärgust ainult siis, kui eneseusaldus säilub. Selle' puudus on suurim oht Soome iseseisvusele ja üheks märgiks selle puudusest ta mainib, et soomlased on väga halvad ärimehed. Sellega meid tõmmatakse jätkuvalt alt./ Üteldakse, et Sorsa rääkib vihjamisi kaubandusest N. Liiduga, sest, üldiselt venelasi peetakse maailma kangemateks ärimeesteks; 1930-aasta. asetab kõigidele tööstus-riikidele, ennekõike Soomele, -suuri nõudmisi, sest arengumaade konkurent s tugevneb kogu aeg. Selle eden-dajaks on rahvusvaheliste firmade kasv ja kapitali vabam liiklus üle piiride.. See pole hea traditsionaalis-tele tööstüsrüMdeie, kes peavad Võistlema oma teadmiste ja oskuste tasemega ning- erineva toorainete • 0 HELSINGI (M. E.) - traditsiooni kohaselt pühitseti Soomes riigi 61. sünnipäeva 6. dets. Kavas oli paraade kõikides suuremates garnisonilin- '-nades. Peäparaad- toimus kagu-Soo-mes Lappeenrantas 2500 sõduriga Lääne-Sakšamaä •.j .•- „ •• ; p.o. o,l e, et . newed r•i•i -•' S ^ vabadussõjas- kui ka saksa okupatsiooni ajal „Reväler Zei-tungis" samadel ainetel. See väide on täielik vale japõhju-setu laimamine'. Mina pole iial dr. Salu käsikirja olemasolust, teadlik olnud. Ma ei ole seda käskirja näinud; See, käsikiri pole: kunagi minu käes olnud... ./'-/:'/ Ärtikel „Varamu's". on kirjutatud täiesti iseseisvalt. „Re\\ Zeitungi" kirjutised põhjenevad eelmise ainestikul. • Ma ei ole dr. Saluga isiklikult tuttav. Küll aga oleme meie üheaegsed üliõpilased, tõenäoliselt sarnase ainevalikuga, ja samade filosoofia teaduskonna professorite õpilased. ; Tundub väga ebatavaline, et dr. Salu tuleb säärase väitega 40 aastat hiljem/kui see artikkel ilmus. Kui temale tundus, et mul. oli juhuslikult sama idee kui temal, siis oleks ta pidanud selle kohta sõna võtma 1939/ a. sügisel. Siis oleks meil olnud võimalus oma. kasi kirju võrrelda. On ju täiesti võimalik, et samaaegsetel vastu loovutada kommunistlikule Hiinale 17 miljonit hiinlast Formoosa saarel. Jälle, trööstitakse ennast, sellega, et Taiwani' tunnistamine kogu Hiina seaduspäraseks valitsuseks oli /ebareaalne. Kuid veelgi rohkem' ebareaalne. pii Taiwani loovutamine kommunistlikule Hiinale. Avalikkust petetakse sellega, et ega Pekingi kommunistid ei ründa Taiwanit relvadega. Taiwani küsimus lahendatakse läbirääkimiste teel. Ega ometi ligi 900 miljonit hiinlast Hiina mandril ei muutu üle öö demokraatlikuks, Järjelikult on.ainukene lahendus läbirääkimiste teel, et Taiwani 17/mil jonit vaba hiinlast /surutakse kommunismi alla. Taiwani loovutamine on väga sarnane Molotov-Ribbentrüp lepinguga,.millega 7-miljonit.baltlast loovutati Hitleri poolt kommunistlikule Venemaale, Müüd on Hitleri asemel samasuguseid löovutiiši asunud tegema ÜSA president J. Carter. Nüüd näeme õieti kuhu L Carteri inimõiguste taotlemise poliitika välja viis. : ... ..surusse. Nende hulgas veel praegu üliõpilastel võisid huvipunkti kerki-elavaist Tõnis Kint ja Hans Saar. Tõotuse andnud meestest langesid lahinguis kuus: Balin, Hendrikson, Holberg, Kahrp, Mattin, Raav ja sõ> jahaavadesse surid hijjem Arenberg ja Jõgever. Seega 20% lunastasid oma/ tõotuse surmaga. Korpi Viro-hial oli 1913. a. vilistlasi ja aktiivliik-meid 177 meest, neist võtsid 103 Vabadussõjast osa, seega 58%. Eestlastel on uhkusega shotlaste Arbroath deklaratsiooni kõrvale panna „Viro-nia deklaratsioon". SQ!ll!ll!!l!!i!!!Il!]|]llinillllfl!lll!lll!!lI!lll!llllll!!^ - „MEIE ELU'; talituses oa müügil kõ^k paguluses ümti- Bud ilukirjandus! ja^suuresvalikus heliplaadid,. ; i ?i ii 11111111 n! l H n 1111 H E 111111 J 11 ^ M 111 > H i n i n 2i i B 11 n i f i n n 11 n ^ rr^ da sarnased ained. Underi ballaadid ei ole mingi saladus. — nende kohta võis iga kirjandusloolane sõna võtta ja neid oina arusaamise kohaselt analüüsida. Samuti oli igale kirjan-dusloolasele teada Porkuni. Preili: legend/ mida kasutas F. R. Kreutzvald ja hiljem Marie Under ning mis mitmeti ühtub ^Barbatfä von Tisenhuse-ni" ainega, mille kohta ka on mitu teost ilmunud (Panthenius, Aino Kallas, J. Krossi libretto Ed. Tubina ooperile). ^ Minu artikkel „Varamu's" oli tolleaegse toimetaja H. Visnapuu poolt tellitud. Samuti olid artiklid „Rev. Zeitung'iš" tellitud toimetaja Peter-seni poolt. ':•/•'-.'- Vahepeal on 40 aastat mööda läinud ja me oleme vanad inimesed. Minu õpetaja prof. G. Suits on ammu surnud, H. Visnapuu on surnud, toimetaja Petersen pn surnud. Mismoodi pean mina end nüüd säärase inetu kallaletungi vastu kaitsma?;Eriti kui eestikeelsete raamatute lugejaskond on mööda maailma laiali Kui dr. Salu oleks veel vast kümme aastat opdanud, siis oleksin ehk mina ka juba surnud ja oleks see valus kogemus mul ära jäänud;! ' ^ Kui ma sellest süüdistusest kuulsin,- kirjutasin ma df. Salule viisaka kirja ja avaldasin soovi, et ta oma laimu eksituseks tunnistaks ning end vabandaks; Dr. Salu ei ole mulle vastanud. .. Eraviisiliselt olen hiljem kuulnud, et.see pole mitte esimene kord, kus dr. Salu kedagi äkki põhjusetult vargaks tembeldab, . Salme Sinimets Sumboru :/ tud mustad terroristid. Kõik asjaosalised tervitasid Kremli diktaatori üleskutset. •Kuid.asi ei olnud nii lihtne. Rodee-sias suutis peaminister I. Smith luua kokkuleppe tasakaalukate mustadega, et anda võimu nendepoolt toetatud valimistel üle mustade enamusele. See on põhjalikult vihastanud USA-d, Kanadat, Britit. Kuna terroristidest nähtavasti asja ei saanud, siis/saatis- Briti Zambiasse koguni 16 miljoni dollari eest relvi ja. varustust ning Briti ohvitserid juhivad nüüd terroriakte, oma paar aasta sada varem Rodeesiasse asunud suguvendade vastu. Tulemused ei.lasknud kaua oodata. Hiljuti õnnestus terroristidel Sovcti rakettidega süüdata suured Rodeesia õlitsisternid. See kujunes Washingtonis, Ottawas, Pariisis, Lon7 donis. jä Bonnis selleaastaseks Suuremaks pühade rõõmusõnumiks. Ometi/ õnnestus Rodeesia kommunistlikkudel terroristidel, suurte demokraatiate truudel liitlastel valmistada oma suguvendadele Rodeesias tõsist kahju. •;. Kuid inglaste sellel jõulurõõmul ei olnud pikka iga, sest Põhja-Iirima.a terroristid IRA,panid nagu vastutasuks selle eest, mis inglased valmis-tasid Rodeesiale, pommid plahvatama üle kogu. Inglismaa. Mõnelt poolt arvatakse, et selle pommitamise .akl siböni taga ei ole. sugugi Põhja-Iiri-maa terroristid, vaid töölisvalitsuse omad pahempoolsed liikmed. -Need samad, kes saatsid abi ja inglise ohvitsere Zambiasse Rodeesiat hävitama. Hävi tarnis tõbe põdevad mehed on: pääsenud võimule. :,-' : Taiwani mahajätmist õigustati .sellega, et Hiinaga diplomaatiliste vahekordade jalule seadmine ja ulatusliku kaubalepingu sõlmimine välmis-; ta/b meelehärma-Moskvale ja oodati Moskvast suurt sõimuvalangut.. Kuid M'. Liidu president L. Brezhnev'üllatas maailma sellega, et teatas, et USA uued. vahekorrad Hiinaga rõõmustavad N.. Liitu. Ta teatas, et ruttab lähemal ajal Washingtoni; et SALT kokkulepet •• allakirjutäda. Ei ole/kahtlust, et L. Brezhnev.haistab, et nüüd on- saabunud paras aeg ka Moskvale tulla Washingtoni, et kas-seerida sisse temale, kui teisele kommunistlikule hiiglasele määratud osa. On karta, et Balti riikide loovutamine võib ölia üheks kingituseks, mida Valge Maja vastutustundetu administratsioon Moskvale/'lõpuks loovutab. Taiwan omab tõhusa' relvastuse ja võibolla, isegi äatömpom- . mid, mis valmistatud Kanada poolt müüdud reaktoritega.- Kui juba Tal wan loovutati, miks siis mitte üldisel kommunistidele jagamise • ajal loovutada Balti riikide de jure. ••/': . Sellest/kommunistide soosimisest ruttab.ka Kanada aktiivselt osa võt- Teises Maailmasõjas, langenud hau dadele pandi pärgi. Presidendi lossis Helsingis. tähistati ametlikku iseseisvuspäeva umbes 2000 külalisega. Pealinna üliõpilasseltside poolt korraldatud traditsioonilisest tõrvik-rongkäigust. võttis osa üle 3000 üli-baasiga. Ja Soomel pole toda toora i-nebaasi. •"Et:. olla võistlusvõimeline/ peab Soome tööjõukulusid vähendama ja see viib automatiseerimisele, m-vesteeringute "tõusmisele ja tööjõu ülepakkumisele. Lahenduseks tööpuudusele peab Sorsa erilist töövõtja sihtkapitali, mille üksikasjalikke andmeid veel ei avaldata. See ei ole aga piisav retsept tööpuuduse kõrvaldamiseks ja nii võibolla tulevikus tehakse igapäevaseid, igahädalasi, igakuiseid või.juba eluaegseid tööaegade lühendamisi. PARTEIVÕIMUST: Tavaline soomlane on juba kaua nurisend jätkuvalt; kasvava parteivõimu, büix> kraatia ning tulumaksude tõusmise üle. Peaminister tähendab, et politii-ka ülesandeks on suured liinid koda^ nikkudele seletada. ^Kodanik aga mõtleb: „Seletada .poliitikud oskavad küll; aga kelle kulul ja kelle . poolt!" Soomes ongi märgata küllas-tumist poliitika vastu. RAHVASTIKU KASVUST: Peaminister soovib mõõdukat, reguleeritud rahvastiku kasvu-majanduslikel põlv justel, et kergendada majanduse planeerimist.' Ta arvab; et soome rahva arv eriti ei kasva ja 90-ndatel aastatel Soomes ön kaks töölkäijat ühe pensionäri vastu. RAHVUSLIKUST VÄÄRIKUSEST: Sorsa arvab, et Soome on tänapäeval tunduvalt terviklikum ja ühtlasem rahvas kui 30-ndatel aastatel, ehkki, seda aega mõned peavad riigi õnnelikumaks perioodiks. Hoolimata parteitülidest, esindavad poliitikud rahvuslikku ühtluse mõtlemissuun* da. Seda tema arvates väljendab lai valitsus koostöö (sotsiaaldemokraadid, kommunistid ja keskerakond), mida pole kusagil mujal Euroopas peale Islandi. / Tekib küsimus,. et kas on Islandi kommunistide mõju, et.riigi inflat-sioor| i kiirus on olnud üheks kõrgemaks kogu maailmas?' ÜHKUSEMOTIIVIDEST: Sitkelt töötades, ütleb Sorsa edasi, on Soome suutnud tõusta esimeste riikide hulka maailmas, mille üle võidakse olla uhked. Tema arvates soomlastel on loomingulist jõudu, küll võibolla enam /kunstilist kui teaduslikku, mõlemaid aga nii palju, j et saavad tähelepanu kõikjal maailmas. Riigi .oma--. õpilase ja Senati turul Helsingi va-: p ä r a s u s e i e 0 n ka keel ning -kultuur nas: keskuses, kuhu rongkäik l õ p p e s / . v ä 2 a tähtsad oli peokülalisi .4500/Soome^liõpilas- i VÄLISPOLIITIKAST:- Peaminister seltside ndu (Suomen / Ylioppilas- S o r s a meelest Soome on juba leid-kuntien Lutto) tervituse president | n u d o m a i d e a a l s e l a h c n d u s e , T e m a Kekkosele esindas SYL-i abiesimees"! j ä r g i sisemise: elu hüvanguks ön, et ja sellele vastas ka president. Finlandia-majas pee(ti Riiginõukogu (yaltioneuvösto) iseseisvuspäeva juubelikontsert rohkean-ulisele publikule. Poliitiliste. kõnede teemadeks olid nii paremal kui ka vasakul pool üldiselt raske tööpuudus. 6; detsember on. päev, millal kodanikke auhinnatakse; medalitega. Tänavugi said neid mitu- tuhat inimest. Kõige ilusamaks kombeks on aga küünalde süütamine -soorile.kodude aknalaudadel kui ka kangelaskalmis-tul ja lippude heiskamine. See toimus ka nüüd 6. detsembril. 1 M. . seda peetakse stabiilseks vahelduvates olukordades. On loodud väga ras- . ketes poliitilistes oludes iseseisev riik ja sellele arendatud omapärane politiika, mis on tõepoolest nõudnud , nii poliitilist küpsust kui ka eelarvamusteta mõtlemist. Iseseisvus on. tähtis, et tal on..võimalik kuuluda ' mingisse rahvusesse mille üle võib uhke olla, lõpetas peaminister Sorsa. Ta unustas ütlemast, et igale rahvale kuulub tema iseseisvus, sellest kõnelemine on aga peaegü „täbu" Soomes — liiatigi kui küsimus on Baltimaadest, - STOKHOffl (EPL) — Kus on Laimons Niedre? Selle küsimuse esitas Rootsi suursaadik Göran Ryding Moskvas Nõukogude võimudele nii suuliselt kui kirjalikult, ilma et ta oleks saanud mingit vastust. Nii palju RRoooottssii vväälliissmmiinniisstteeeerriiuummiill ttpenaHdaa , oett NIieMdr™e ön Riiast jä Lätist ära viidud. . Niedre, kes on mõistetud kümneks aastaks sunnitööle, pidi otsuse .peale edasi kaebama. Praegu ei ole võimalik temaga mingil viisil sidet pidada ega temale pakke saata. Kui peakonsul /Ros küsis luba, külastada Nied-ret 1. detsembril/vastati talle, et see põle enam võimalik, kuna Niedre pole enam Lätis. ./ Andmed Niedre arreteerimise kohta on väga erinevad. Läti ajaleht. Oinas väitis — samuti eestlasest kaasreisija, kes on avaldanud end Eesti Päevalehele et ta arreteeriti juba reisi, esimesel, päeval, 7. juunil Tallinnas. Ametliku teate järgi on Niedre arreteeritud alles 23. juunil Riias. Ajaleht Oinas ; ironiseerib Niedre maitse üle — ta olevat pildistanud „lammutatavaid maju, tuuleveskiva- 3-me miljoni eest lennuvälju. Et need lennuväljad teenivad sõjalisi, eesmärke ja võivad olla selle mandri vallutamise platvormiks, sellest ei räägita. . •; , .•/;-•' /.: ;./;•./•/' ./^/ Seda kummaliste "vastuolude ja kommunistidele loovutamise ahelat võiks arendada lehekülgede viisi. Veelgi:: kummalisem on asjaolu, et kommunismi Vastased ringkonnad on täielikult vaikima sünnitud, kee ma sellega, et konservatiivide poolt! gi ei protesteeri. Neile ei lubata liht- •ülejooksnud/. j-ack Horner ..teatas, et salt: enam sõnaõigust, / . Kanada ehitab Kuubale rohkem, kui ".;:-/-V, AJK remeid, mõisaid, vanu kõrtse ja parunite, hauasambaid". Sõjalistest objektidest, mille pildistamises Niedivt. kohtus süüdistati, pole sõnagi. . Niedre/ kohtuprotokoll, mis . pidi olema 35-leheküljeline, pole ikka veel jõudnud rootsi,ametivõimude kätte. Rootsi, välisministeeriumi ülesandel korraldas suursaatkond Moskvas N., Liidu võimude ees nõudmist,- et teatataks, kuhu Laimons Niedre on viidud. Juhiti tähelepanu Rootsi—N. Liidu.- konsulaarlepingule, mille järele diplomaatiline personal peab saama kohata ühes või teises riigis vahi alla võetud või vangistuses olevate isikutega/. - Rootsi saatkond avaldas lootust, et vastus tuleb kiiresti ' Samaaegselt tegi Rootsi valisminis-. teerium samasisulise esildise ka Stokholmis: N. Liidu suursaatkonnale. ' V-.:-:-;::.-, Nõukogude! võimud on. vabandanud viivitust Niedre kohtuotsusega ,,vormiliste takistustega". Nimelt ei teatata N. Liidus kohtuotsust kelle-gile muule kui karistatule endale... Svenska Dagbladet pühendas Niedre juhtumile/ juhtkirja pealkirjaga „Vene skandaal", kus mh. üteldakse, et kogu lugu muutub vene või-mudele üha kompromiteerivarnaks. Iga uus„IVlEIE ELU" tellija aitab kaasa sisukamale ajalehele. 1 \ BOIKOTT MOSKVAS! j Prominen paar aastatI kommunistil lastud rezhj kovski. Kesl sale mees, kustunud vi majas läbi Ta toonitas,! dile tuleb võimutseb küsis Buko^l nüüd need räuskasid Ui nõudsid Vietnamist, hane vägival arusaamatul piakomilee .vei-olümpia| leegitseks r] pialuli valej sutas 1936. li seks' propj „ka Moskval kui atleedid] strecrivad Moskvas ki] inimeste fi.il vist orjalul Lääneriigid piamänge ]\| PROTESTIl RUMALUSI Järghcsid lakate, vii kroaatide, idasakslast* ka tõde dil neriikide rtj võim on iil vad süütud Guinea esil . on verega hendas poo| sega venel et N. Liidul jonit „istep| ta jooksul ohvriks 66 ':• viibinud 8 d liide, kõnele pi liikmete teisitimõtlel aatrilistesst eeskujul H gelikku sih| poolakate Balti riiki( esindaja kl ÜmberkasvJ Ida-Saksa '' Heinz Nitst sa hümni. Meeleava! , jumalatcenj üks leedu . pastorid. Sama pä<] lemas proj guslaste mc nud erapoc sid sündmul . lisi kirjutis P A HOGA1N I y |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-12-28-02