1977-02-11-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NAiiöHAi mmm 56231
GENERAL ACQÜISIJIONS SB
ELA onk
;Eilü" toimetus. ]i talitus Eesti
M l j a s ? ^ Broadview" Ave., Toronto,
Ont/M4lC:2R6;Ganada • Tel. 466-0951
Tellimiste utuste vastuvõtmi-ne
igal toop.,-&^;rh.-5 p l , esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $20.00,
6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA-sse: 1 a.
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k.
$8.00. - .
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a.JlO.50, 6 \ . |5.25.
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$11.75. Üksiknumber .350.; Kuulutus-
~ hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
$3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00.
TLAST PAGULU
:Second.Class'MaiS RegistratioivNo. 1354.
„OUR L I F E "— „MEIE ELJJ"
— Estonian Weekly. Pubiished by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltdv, Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Oht. Canada.
M4K2R6 © Tel. 466-0951
* • .;
Toimetajad: H. -Rebane ja S.
Veidenbaum.-
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 -Ltihmann Dr., New Mil-ford",
N.J...USA. Tel. (201) 262-0773
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
üesti Kirjastus -Kanadas.'
Asut. A^YVeileri algatusel 1950.
Nr. 6 (1409) 1977
a u m . II rrrrmr.an^awsu^^' — . . • " n , n n , . . .... . . „ . , . . , . . , , , „ „ . . „ •
REEDEL 11. VEEBRUARIL - . FRIDAY, ;FEBRÜARY. .11
•PK
XXVIII aastakäik
w r m ^ i i f T T M i n nr
.—• On väljavaateid, et eestlaskond saab Ühendriikide uue administratsiooniga koos töötada, ja tunnuseid, et jj^Jfcj^
uus valitsus on Moskva suhtes.nii mõnelgi alal, eriti inimõiguste küsimusestugevama hoiakuga, kui oldi varem, <vV££ -
märkis toimetaja H. Raudsepp New Yorgist pühapäeval Eesti Majas peetud EKN kõnekoosolekul. Uue valitsuse
lähem poliitika arvatakse selguvat aga alles kolme kuu jooksul. Kõneldes olukorrast Quebecis ütles EKN abiesimees
P. Möldre .Montrealist, et see on praegu ebamäärane ja alles rahvahääletus toob selguse, kuidas areng edasi
läheb. Osavõtt EKN kõnekoosolekust oli elav. Eesti Maja väike saal oli tihedalt täis kuulajaid.
Kõnekoosolekul; avas Eestlaste dilegi suureks üllatuseks. Ei ole prae-
Kesknõukogu Kanadas abiesimees gugi selge, mis tõi selle suure võidu
j a väliskomisjoni, esimees L. Leival,! — oli määravaks teguriks lihtsalt
tuues kokkuvõtlikult esile mõnin-' opositsioon Bourasse moraalselt
gaid momente praegusest välispoliitilisest,
olukorrast. Kõige tähtsam on
meile Ühendriikide tulevase välispoliitilise
hoiaku küsimus Moskva suhtes/
Kommunistlikus piirkonnas, nii.
Venemaal kui satelliitriikides on samal
ajal käimas terav surve opositsionääride
vastu. Läänepoolsed kommunismid
on sel puhul tõstnud pehmemat
häält, millega petlikult tahetakse
meeldida laiematele hulkadele.
..OLUKORRAST.'. QUEBECIS' . \
kõneles lähemalt EKN abiesimees P.
Möldre Montreaiist. Ta andis ülevaa-te
separatistlike gruppide tekkimisest
juba pikemat aega tagasi. Teatud
tõuke sai serJaratistlik mõte ka
Kanada kahekcelelisuse küsimuse tera
varnast ülesvõtmisest. Levesque
ühendas separatistlikud grupid .ühiseks"
suuremaks liikumiseks. Nende
suur- võit valimistel tuli aga neile en-pankrotis
olnud valitsuse vastu või
soov: Quebeci iseseisvuseks.
Tuntud föderalistlik ajakirjanik
Claude Ryan arvab, et tulevane ralv
vahääletus oleneb sellest, missugusel
kujul Õuebeci valitsus küsimuse rahvahääletusele
paneb. Kui see on föderaalvalitsusega
koostööd taotlev ja
tagasihoidlik, võib see läbi minna,
kui aga otseselt küsitakse, kas soovitakse
Kanadast lahkulöömist 'või
mitte, tuleb vastus arvatavasti eitav.
Levesque'il on Gallupi viimase kokkuvõtte,
järgi Quebecis siiski võrdlemisi
tugev poolehoid. Taktikaliselt
ei kõnelda praegu separatismist,
vaid suveräänsusest. Rahvahääletuse
läbiviimiseks on asutud noortest löö-gi
rühmade • organiseerimisele.
Quebeci valitsus tahab omale roh1
kem võimu. Tegelikult ongi Quebeci,
provintsivalitSLis mitmel alal. juba
Möödunud laupäeval toimus Toronto Holiday Innis suur rahvusvaheline
massmiiting maailma vabaduse heaks. Sellele mass-kogumisele oli tulnud
ligemale tuhat inimest. Ametlikult olid esindatud 22 tunnustatudJräb-vüsgruppi..
Balti- rahvaste nimel esines EKN abiesimees L. Leivat ja Eesti
lipp oli kolmandal kohal teiste rahvaste lippude keskel. See rahvakogumi-ne
oli korraldatud kristlikke usuliste gruppide poolt. Eeltöödele aitasid
kaasa ka mõned eestlased, Anne Ranniste j.t.
Nagu peakõneleja ukrainlane prof.
P. T. .Bilaniuk hoiatavalt märkis on
Kirikute maailmaliit suutnud praegu
kristliku kiriku rakendada kommunismi
vankri ette ja kirik ja Rooma
paavst teevad kõik, et vaba maailma
ja kristlust sundida kommunistlikku
. orjusse. •Miitingul esines
kokku paarkümmend kõnelejat ja
nende hulgas leidus isegi neid, kes
ütlesid mõningaid julgustavaid sõnu.
Mässkogumisel - mängis suur USA.
„Go World Brass Band" ja solistina
. esines suure menuga Lucille Loring.
See oli Torontos esmakordne juhus,
kus 22-he Kanada etnilise grupi
liikmed kogunesid nii.suurel arvul
sellelaadilisele kommunismivastasele
mass-koosolekule, et juhtida tähelepanu
praegusele ohtlikule olukorrale
ja kommunismi ähvardusele. Kogumisel
ei olnud kahjuks näha ei Kanada
suurte lehtede esindajaid ega
T.V. kameramehi. Poliitilistest tegelastest
esines sõnavõtuga Ontario
provintsiparjamendi liige Margaret
Campbell. Ontario peaminister W.
Davis ning linnapea D. Crombie olid
saatnud telegrammid. Eestlasi oli
rallil ainult mõned üksikud. Boodiu-
' mil oli L. Leivatiga koos ka EKN liige
E. Altosaar.
KIRIK KAPITULEERUNUD "
•, Prof. Petro T. Bilaniuk oli peakõnelejaks
teemal Kristlus ja kom-võimu
oma kätte saanud. Nii ei saa
immigratsioon Quebeci enam toimuda
ilma Quebeci esindaja nõusoleku-.
ta. Hiljuti Montreali tulnud «pesti
õpetaja pidi 3 nädalat Quebeci nõusolekut
ootama. Ka televisiooni ja
raadio äial on Quebec- ennast järjest
rohkem maksma pannud. Üldse
Quebec piirab provintsis järjest, lii- gg|
duvalitsuse võimu. . i . • • • . •' • •..-. • . • - • ...
Vastukaaluks separatismile pandi' Saarlaste ••.ühingu esimees Kaalep Ots osutab kodüsaare-e TorontoE^sti Majas rel jeef-kaardil. Tema kõrval pr.
- . . . . - . ^ 1 ' rtts,.'Šaul.t Ste; Marie-Saarte IGubi:eshijeeš;'Aügust:Albo jaToronto^Hiidlaste-Seltsi'esimees Ludvig Wahtras;-,.;'-
Foto — S. Preem
m.unismi oht". Ta andis tõhusa ülevaate
sellest; kuidas kristlik kirik
omal ajal võitles kommunismi vastu.
Paavstid.mõistid korduvalt kommunismi.
hukka, kui inimkonna ja kristluse
kõige suuremat vaenlast. Kõneleja
refereeris ka A. Solzhenitsõnit
ning märkis, et kommunisitd on hävitanud
vähemalt 200 miljonit ilmä-süüta
inimest massmõrvade, küüditamiste
ja psühhaiatrilisse kliinikuisse
sulgemisega. Ta näitas aga ka. kuidas
samm-sammult kristliku kiriku vastupanu
kommunismi ohule vähenes
sedamööda, kuidas vaba maailm jäi
järjest väiksemaks.
Ja paavstide John XXIII, kuid eriti
praeguse paavsti Paul VI ajal olukord
muutus drastiliselt. 1961. a. algasid
läbirääkimised katoliku kiriku
ja kommunistlike võimude vahel.
Paavst Paul VI keelas '220 preestril
kommunismi hukkamõistmise ja
isegi kommunistlikust vägivallast
rääkimise. Paavst suhtus eitavalt Un:
gari kardinal J. Mindszenty'se, kuid
eriti Kiievi patriarhhi J. Slipvi'sse,
kes veetis 18 aastat N. Liidu orja-laägris;
Tal keelati preestrite ametisse
õnnistaminegi: 1961. a. Kirikute
maailmaliit võttis oma liikmeks
Vene ortodoks kiriku ja siit peale
hakkas Kirikute maailmaliit avalikult
kommunistlikku agressiooni ni-
• (Järg lk. 3)
veebruari algul alus Quebec-Canada
liikumisele. See.organiseerib aktiivseid
inimesi igas valimisringkonnos,
et selgitada, .missuguseid tagajärgi
tooks lahkulöömine Quebec'jle. Praegu
käib provintsis, psühholoogiline
võitlus kuni rahvahääletus otsustab
küsimuse: Olukorrale, on iseloomulik,
et Quebeci kohtuminister hiljuti
avaldas, et, t a sei pea tarvilikuks
RCMP tegutsemist Quebecis, kuna
Quebec, tulevat sel alal ise endaga
USA UUS POLIITIKA - '•
TUGEVAMA HOIAKUGA :
MOSKVA SUHTES:..
Ülevaate USA uue.poliitika välja-vaateist,
eriti'rahvusvaheliste vahekordade
küsimuses andis EKN esindaja
Ülemaailmses.Eesti Kesknõukogus
toimetaja H. Raudsepp, kes orna
sõnavõtu algul andis edasi Eesti Vabariigi
esindaja. E. Jaaksoni tervitu-
..se. Kõneleja märkis, et J. Garter valiti
presidendiks vahekorras 51:48 ja
seepärast peab uus administratsioon
arvestama ka opositsiooniga. Ka
kongressis tuleb arvestada sellega, et
see mitte alati ei toeta preisder.ti,
kuna otsustamistel ei peeta- alati kinni
partei joonest. Uus president
püüab kõigiga väga kursis olla ja see
võtab aega. Üldiselt arvatakse, et läheb
umbes 3 kuud, kui valitsuse poliitika
lähemalt selgub. President
püüab täita kõiki lubadusi ja nii andis
ta kohe osalise amnestia väetee-
(Lähemalt lk, 4)
lill*
l p .
- ;• GEIŠLIMGEM.(.•,<Meie'Elu, i •kaastööliselt) — KGB poolt koostatud eri-ilmiekiri
uinbes'6Ö0Ö-de N. Liidust põgenenu nimega on sattunud vene .emi*
grantide organi satsiooni N.T.S. valdusse, teatab eksiilvenelastc äjalebt
,Fr'ssev". Nimetatud ajaleht avaldas väljavõtteid sellest nimestikust; mis
trükitüd; :Moskvas: •!8ü0--s: ekstr^piaris;;KGB ageiitidek jaynõukogude saatkondadele
välismail. • •
Nimekiri sisaldab peagu 6.000 nime. sed ühenduse võtmiseks omastega. N.
Iga nime juurde kuulub lühike .elulookirjeldus,
foto või isikukirjeldus,
samuti - andmed omaste' ja sõprade
kohta, kes elavad N. Liidus. -Peale
selle on kirjeldus, mis viisil põgenik
N: Liidust pääsenud. .
„Possevi" andmeil on arvukalt põgenikke
tagaselja- surma mõistetud.
Viimastel aastatel pole langetatud
surmaotsuseid nii sageli kui viiekümnendatel
aastatel,: kuid põgenenud
punaarmee!ased on ka nüüd mõistetud
eranditult tagaselja surma. '„Pcs-sey"
tsiteerib näitena ühe tagaselja
surmaotsuse: •
:• „H. professor, teenistuja nõukogude
Teadyste Akadeemia juures. Otsis
välismaareisil' poliitilise asüüli..Mõistetud
tagaselja surma 1961. aastal."
Et K.GB-1 on teada põgenike kat-
(Järg lk, 3);
Liidus vale nime .all ja valel aadressil;
näitab j äfgmiiie. sissekanne nimekirjas:
„C, põgenes 1954. aastal. Kirjutas
1957, a. emale „X" nime all ja aastail
1958-19(38 „Y" nime all/. Kuulub ühte
emigrantide organisatsiooni. Foto
aastast 1962, samuti käekirja proov
olemas."
„N., põgenes 1959. aastal. Kontakt
vanematega . N. Liidus valeäadressil
Itaaliast ja .turistide, kaudu. Elab
Saksa Liiduvabariigis."
•kk \
Metsikumad Kambodzha. sõdurid
tungisid üle Tai piiri jä mõrvasid mitukümmend
külaelanikku, naisi ja
lapsi kõride läbilõikamisega. Seda
peetakse üheks metsikumaks mõrvaks,
mis on; tulnud viimasel ajal
avalikuks, •••'•*
. Rodeesia Manämas asuvast miss-jönikoolist
küüditasid Botsvanast
opereerivad kommunistlikud sissid
E Ma'as 495 koolilast: Nad röövisid koolist
„. > ' -f3 3 -., _ . A raha ja toitaineid ja viisid oma van-neljap.,
17. veeor. kl. 7.30 : g - d 1 6 m i i l i : l ä b i t s u n g i i Botsvanasse.
...'•'... ÜLE-KESKEA/V : 'Sissid nimetavad ennast,Zimbabwe
.Majanduslikud tegurid meie elus" gerilladeks, kellele, ameeriklased ja
. NATO juhtkond on ilmselt ärritatud
sellest, et J- Carteri administratsioon
kavatseb asendada praegust
ÜSA kindral A. Haigi. kes on NATO
ülemjuhataja, uue mehega. Nad väidavad,
et tema amet ei ole poliitilist,
vaid sõjalist laadi ettevõte.;
: -MoskvcB; saatis' väljav-.'"-
• v.' USA a]ak-]FJ.dn!\ü ..
Paar nädalat tagasi saatis N. Liidip
välisministeerium Associated Pressi
^cörrespondcndi Georg Krimsky N;
•tHdüst- \ ä: ' ?.. Nüüd ! ca td s USA' 'vä-.
lisministeerium, et T?ssi' korrespondent
Vladimir Aleksejevil tuleb kohe
HSÄ-št lahkuda. . .
TÖRÖ^TO EESTI BAJPTISTI KOGUDUSI
I. veebruaril, kell 6 õhtul 883 Broadview Ave. MrikuSo
Teateid Eesti misjonäride tööst, kõne misjonär
VICTOR GOODMANilt.
Muusikalises osas Mr. V. GOÖDMAMl perekond.
i i Ohver Eesti misjonäridele.
KÕIK KUTSUTUD
T.E.B.K. Misjonitoimkond
Möödunud reedel viibisid Torontos
sotsiaalministri Mare Lalonde
üks assistente,. N. Prefontaine ja
ametnik Cristirie Liljefors, kes andsid
etniliste ajalehtede esindajaile
pressikonverentsi, kus selgitati esmapäeval
parlamendile esitatud seaduseelnõu.
Põhireegliks on, et rin. ,,Õld Age
Security" pensiooni saavad need, kes
on saanud 65-e aastaseks ja ön vähemalt
10-e aastat, st. 55—65 aastani
Kanadas elanud. Need saavad täieliku
pensioni ja sinna juurde kuuluva
lisapensioni, kui neil varandusi ei
ole. Kui aga keegi oli Kanadas elanud
näiteks 38-šä aastat ja siis lah-,
kus enne 65-e aastaseks saamist, siis
ta ei saanud midagi. Arvatud välja,
M ta ühe aasta enne 65-e aastaseks
saamist Jälle viibis Kanadas. ^
Ettevõetud muudatused võimaldavad
neil saada pensioni, kes on vähemalt
40 aastat Kanadas legaalsel teel
st. immigrandina viibinud täies ulatuses.
Need, kes on 20 aastat viibinud,
saavad poole täispensionist.
Praegu käivad vastastikused läbirääkimised
mitmete maadega pensioni
seaduste ühtlustamiseks ja pensioni,
de ülekandmiseks.
Kõnelustel selgus ka, et Kanada
pensioni makstakse ka raudeesriide
taha ja tehtud muudatused suurendavad
neid võimalusi. See hõlmab ka
neid eestlasi, kes näiteks Kanadast
asüvasd'elama USA-ss® v©i mujale.
— sümpoosium: Antoni Truuvert,
Enn Alfred, mag. Ilmar Martens,
Arved Ped j ase
inglased tahavad Rodeesias võimu
üle anda. Kooli pastoril ja 5 õpilasel
õnnestus tshunglis sisside käest põgeneda.
Eesti Kunstide: Keskuse päev 77
pühat);, 13. veebr. kl. 2
Tartu College
ASi.T. I9.V TORONTOS £ .
reedel, 18. veebr. kl. 8.00 õ, Seneca Collpge teatris
1750 Finch Ave. East, Willowdale esitab oma
25. e.iegevuse
©ERT HELBEMÄE näidendi Juhdn Liiv] eius •
ES Bl
Piduliku 'etenduse aväM HEINSOO-Lavastus:
RIINA REIMIK ja RUDOLF LIPF Lavakujundus: T5INA LIPP-LEPPIK
Peaosas: ALAR;AEDMÄ. (Juhan Liiv^)
Kaastegevad'' RPNA RE1NIK. OUDI KALM, ANNE TÜLL, TIIU KOLGÄ, ELMA VABAMÄE, RUDOLF
LIPP, HARRI LILLIOJA, JAAN LENTŠ, ARVO VABAMÄE, AUGUST TOMBAND,- HARRY MüRK,
HEINO VELLNER, ROBERT;RMG,;'Eesti:TäienduskooH^
Pääsmed eelmüügil alates neljap., 20. jaan. Eesti Abistamiskomitees Eesti; rtajas — 958 Broadview
Ave. telefon — 4M-1344. Poko äris 767 Mt. Pleasant Rd. Telefon — 488-2078.. Elsa Vellner — 27 Lawn-view
Dr. Willowdale Telefon — 223-6927. Seneca College'1 teatri kassas telefon — 491-8877 ja tund
aega enne etenduse algust kohapeal. : / •;
INFORMATSIOONIKS. Kasutada Don Mills Rd. bussi (Päpe Allmaaraudtee jaamast — ida liinil) või
(Finch Ave. ida bussi ^ Finchi allmaaraudtee jaamast —• põhja liinil). Kohapeal laialdane tasuta
autoparkimisala.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 11, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-02-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770211 |
Description
| Title | 1977-02-11-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NAiiöHAi mmm 56231
GENERAL ACQÜISIJIONS SB
ELA onk
;Eilü" toimetus. ]i talitus Eesti
M l j a s ? ^ Broadview" Ave., Toronto,
Ont/M4lC:2R6;Ganada • Tel. 466-0951
Tellimiste utuste vastuvõtmi-ne
igal toop.,-&^;rh.-5 p l , esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $20.00,
6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA-sse: 1 a.
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k.
$8.00. - .
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a.JlO.50, 6 \ . |5.25.
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$11.75. Üksiknumber .350.; Kuulutus-
~ hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
$3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00.
TLAST PAGULU
:Second.Class'MaiS RegistratioivNo. 1354.
„OUR L I F E "— „MEIE ELJJ"
— Estonian Weekly. Pubiished by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltdv, Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Oht. Canada.
M4K2R6 © Tel. 466-0951
* • .;
Toimetajad: H. -Rebane ja S.
Veidenbaum.-
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 -Ltihmann Dr., New Mil-ford",
N.J...USA. Tel. (201) 262-0773
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
üesti Kirjastus -Kanadas.'
Asut. A^YVeileri algatusel 1950.
Nr. 6 (1409) 1977
a u m . II rrrrmr.an^awsu^^' — . . • " n , n n , . . .... . . „ . , . . , . . , , , „ „ . . „ •
REEDEL 11. VEEBRUARIL - . FRIDAY, ;FEBRÜARY. .11
•PK
XXVIII aastakäik
w r m ^ i i f T T M i n nr
.—• On väljavaateid, et eestlaskond saab Ühendriikide uue administratsiooniga koos töötada, ja tunnuseid, et jj^Jfcj^
uus valitsus on Moskva suhtes.nii mõnelgi alal, eriti inimõiguste küsimusestugevama hoiakuga, kui oldi varem, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-11-01
