1977-05-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 27, MMI .FMPÄV,- MÄY 27 „Meie Elu" nt:^.0m) 1977
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
ISIIIHIIIIIIIIII^
Kõik näonahad vajavad"alalist hoolitsust ükskõik milline on meie na-hatüüp
või millised on klimaatilised olud. I^mulikult erinevad aastaajad
toovad erinevaid probleeme ja teatud nahatüübid vajavad siis erilist tähelepanu.
Üks neist aastaaegadest on suvi või puhkusretked lõünamaile. Päike,
tuul ja vesi pakuvad meile küll suvemõnusid, kuid sageli ka probleeme.
Suvemõnud jäävad nauditavaiks kui neisse sukeldume ettevaatlikkuse ja
teadlikkusega. Peaksime algama kolme põhilise reegliga, mis kujuneksid,
harjumusiks.
1. Pärast ujumist loputame end
niipea kui võimalik puhta sooja veega,
sest sool ja 'kloriin mõjuvad hävitavalt
naha loomulikele ollušeile.
2. Olles päikeses kasutame tihti
naovett ja puhastusvahendeid, ning
päevitume aeglaselt. • • ."
3. Nautides karastavaid jooke varjus
peaksime hoolitsema, et. reflekteerivate,
ultravioletsete kiirte peegeldus'
ei penetreeri ega põleta.
Näonaha eest hoolitsemiseks jälgime
allpool toodud juhtnöörisid:
ERINEVATJE NAHATÜÜPIDE
KL/ÜMA -ILMA NAHASÄÄŠTMISE •
KAART
Kui on kuum ja kuiv
'Kuumas ja kuivas kliimas näonahk
muutub kuivemaks, et teda normaalsena
hoida selleks vajame järgmisi
naha säästmise tarbeid:
1. Puhastuskreem või vedelik. ,
2. Kerge niiskust andev kaitsev
vedelik. .
.-• 3. Tavaline -„make-up"
'. 4, Huulte kaitsja või -läige.
5. Öö kreem ja joonte õli
6. Päevituskreem. :
7. Päevituspõletus kreem igaks juhuks;
Mida teha?
Puhastada.regulaarselt jä- kasutada
niisküstandvat. vedelikku „make-up'i"
alla. Tarvitada öökreemi enne
magama minemist ja pöörata erilist
tähelepanu silma, kurgu ja süü ümbrusele
kasutades selleks joonteõli.
Kord nädalas teha kerget verering-vaolü
.kiirendavat ja toitvat maski.
rätikukesi või puhast puuvilla läbi
immutatud aštringentiga rasva ja õli
eemaldamiseks.
Õhtuti puhastada põhjalikult jä
hoolitseda, et kuivatav puuder on
täielikult nahalt eemaldatud.
Käsutada poore kokkutõmbavat.
niaski iga päev või vähemalt üle
päeva. ;
SOODSAMALT SKANDINAAVIA;
Elu-. sSogi- ja magamistoa mööblit.
Modern esemeid teie tubade keunisfci!isis®k§
Kontrollige meie hindu eime Isui ostate.
Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni M. 10^-
9 õ. ja.laupäeval kl. 10 kuni 6 õ. :
1942AvenueM
(HWY 401 2 bl. lõunasse) :
Teid teenib eestlastele tuntud sšsedekoraator
JACQUES OPPERS
houseof
denmark
Kiri Inglismaa!
KES LEIUTAS
VÄBÄ MAAILMA ŠÜRVE AIT1S
POLIITILISI VANGE
iis Toronto®
AUD
ii on kuum ja niiske .. '
Kuumas ja niiskes kliimas normaalne
näonahk loomulikult higistab
rohkem, kuid üldiselt ta ei tekita
selliseid probleeme kui kuiv ja
rasvane näonahk.
Siiski õige hoolitsus,011 vajalik, et
teda sellisena hoida.
•Naha säästmise tarbed: Samad,
mis kuivas/kuumas kliimas.
. 1. Väikesed nahapuhastamise rätikut
näovee või aštringentiga lahi
immutatud. Rätikukeste puudusel
võib kasutada ka valget
'puuvilla näoveega.
2. Kaasaskantav kuivatav puuder.
Mida. teha?
•Hoida näonahk nii puhas kui võimalik
puhastuskreemi ja näoveega,
ning vahepeal värskendada, näovee
rätikukestega.\Viimaseid kanda alati
kaasas, isegi rannas.
Õline näona
Kui on kuum ja kuiv
Õli produktiivsus nahas suureneb
•kuuma ilmaga ja õli voolab kiiremi
ni kuumas ja kuivas kliimas. See ön
mille vastu peame võitlema s.t. rohkem
puhastamist ja värskendamist
Naha säästmise tarbed:
1. Pehme antibakteeria seep.
1 Puhastus vedelik või kreem ras
vasele nahale. ;
. 3. Tugev näovesi või astringent
• 4..Veealuseline „make-up".
5. Poore kokkutõmbav mask.
-.6. Väikesed värskendavad rätiku-kesed.
' ; '•
7. Päevitus õli või vedelik rasvasele
nahale.
S. Päikese põletuse kreem.
Mida teha?
Korrapärane puhastamine on eriti
oluline kuumas/kuivas kliimas õli
produktiivsuse tõttu. Erilist tähelepanu
peaksime pöörama kurgule, silmadele
ja huultele. Kasutada puhastusvahendeid
ja näovee rätikukesi
ohtralt läbi immutatud aštringentiga.
Teha iludusmaski kaks korda nädalas.
Samuti ka õlirikkust ja poore
'kokkutõmbavat maski üks kord nädalas..
:
Kui on kuum ja niiske
Kuuma ja niiske ilmaga meie ja
* hutav süsteem töötab kõvemini ja
me higistame rohkem, kuna aga õhk
on juba enne niiske, siis niiskus ei
evaporeeri nahalt. Higi seguneb naha
õlisusega põhjustades poore kiiresti
laienema. See omakorda võib
soodustada bakteeria laienemist, mis
põhjustab nahahäireid ja sulgunuc
poore.
•Naha säästmise vahendid:
Samad, mis kuuma/kuiva puhul
4- kuivatav puuder.
Mida telia?
Värskendada ja puhastada nii tih
Kui on kuiv ja kuum
. Kuuma ja kuiva ilmaga meie näonahk
muutub veelgi kuivemaks, sest
õhus. puudub niiskus. Nahas olev
niiskus tõmbub naha pinnale ja kuivab
ning aurab kiiresti ära, jättes
meid kuiva ja kuuma nahaga.
Naha säästmise vahendid:
. I. Kasutada niisküstandvat kaitset
enne jümastamist.
2. õlile rajatud jumestus vahendeid.
'-.•••. .
3. Puhastuskreem kuivale nahale.
4. •Rasvarikas öökreem.
5. Joonte õli.
6. Niiskustandev .huulepulk või
läige/ ' . ;
7. Päevituskreem.
. .8, Päikese põletuse "kreem igaks
juhuks. •
Mida teha?
Anda nahale niipalju, niiskust kui
võimalik; ning hoolitseda, et nahal
oleks pidevalt õli sisaldav vedelik
või kreem vastavalt päeva või öö va-dusile.
Samuti kui ka rasvase näonaha
puhul on väga oluline kuiva na-la
puhul teadlik- ja õige näoravi vaš-avate
naha vajadustele õigete kreemide
kasutamise näol. Erilist tähelepanu
pühendada ka kurgu, suu ja
silmade, ümbrusele, sest neis kohtades
puuduvad õli näärmed. Ka annab
tunda äkiline päevitamine kõige
enne näis kohtades tekitades varajasi
jooni ja kortse. Seega ettevaatust
päevitamisega ja kui seda peab tegema
siis väga aeglaselt. Kord nädalas
teha nahka toitvat maski.
Kui oh kuum ja niiske.
Niiskus on hea kuivale nahale,
kuid ta siiski ei muuda fakti, et nahk
on põhiliselt kuiv. Niiskuse puhul
õhus vesi ei evaporeeri nii kergesti
nahast kui kuuma ja kuiva ilma puhul,
nii on ka õli kaotus nahast väiksem.
Kaotus on aga siiski olemas ja
seega pidev hoolitsus vajalik. Kuuma/
niiske ilmaga meie nahk püüab
hoida meid jahedamana higistamise
teel ja see juba omaette põhjustab
õli kaotust.
Naha säästmise vahendid:
Sama, mis kuuma/kuiva' ilmastiku
puhul väljaarvatud kasutada kerget
rasvarikkust andvat kaitset ,,mäke-up'i"
alla.
Mida teha? :'
.Sama, mk kuuma/kuiva ilma puhul
ainult kõike vähem ja kergemalt.
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — ühenduses 89:aastase natsi-ministri
krahv von Krosigki surmaga Essenis, Saksamaal, kes oii admiral
Bönitzi kabinetis välisministriks ja teatas 1945. a. 7-dal mail Saksa raadio?,
et Saksamaa kapituleerub tingimusteta, üks inglise ajakirjanik märgib, et
too riatsituus oli esimesi, kes tarvitas ^raudeesriide" poliitilist terminit,
venelaste kohta (1. mail 1945).
Selle järele tekkis ,,Daily Telegra-i lab oma analüüsis ida-Berliihi".kohta,,
phis" lugejate-kirjade sadu. „raudees-' et Ida-Saksamaa kesk-piiri joone vai-one
I
Kombinatsioonilise nahatüübi purude"
teemal. Üks kirjutajatest väidab,
et Churchill on selle poliitilise
mõiste leiutaja, saates paar nädalat
varem telegrammi president Truma^
niie, milles öeldakse: „01en sügavalt
mures- Euroopa t olukorra üle...
raudeesriie on tõmmatud üle piiri".
Sellele kirjale reageeris teine autor,
et oma prohvetlikus artiklis nädalalehes
„Bas Reich" (23. veebruar 1945)
natside propagandaminister ' dr;
Goebbels kirjutab:. „Kui saksa rahvas
peaks panema relvad maha, Nõu-,
kogud saavad okupeerima. ida- ja
lõuna-ida Euroopa koos suurema
osaga Saksamaast. Üle. selle territooriumi,
Nõukogude Liit kaasa-arva-tud,
võib tekkida erakordne laiutamine,
raudeesriie (ein eiseriier Vör-hang)
laskub järsult alla". Nimetatud
väitega ei lepi aga N. Tomkinson
Rootsist, kes leiab,, et Macdonelli romaanis
,,EngIand, Their England" on
märgitud, et „raudeesriie tuli alla",
milles vihjatakse Briti kahurväe te*
gevusele Esimese Maailmasõja 'päevil..
Macdonelli romaan ilmus 1933,
a., s.o. aastal, mil Hitler tuli võimule
(30. jaanuari),
G. J. Englefield Sussexi krahvkonnast
juhib- aga tähelepanu Philip
Snowdeni raamatule: „Trough Bol-shevik
Russia" (1^20), kus leidub
fraas: „Lõpuks meie oleme ^raudeesriide"
taga".
'• Moodsas poliitilises ajaloos tegelikult
omistatakse „raudeesriide" termin
Sir Winston Churchillile, kes seda
1946; a.5-dal märtsil c.valikult tarvitas
USA-s, Fultonis, Missouri osariigis,
mainides,, et ^raudeesriie laiub
üle Euroopa"'. '
Peter Simple, ,,D. Telegraph'i" tuntud
följetonist ja alalise joonealuse
rubriigi kirjutaja, kes üldiselt on tuntud
oma antikommunistlike vaadete
poolest, kirjutab ühenduses Podgor-riõi
visiidiga Aafrikas teemal: „Vaa-ta,
kes räägib". Följetonist rõhutab,
et Nõukogude Venemaa president,
on öelnud,, et ^venelased soovivad
rassivalitsüste kiiret elimineerimist".
Inglise, ajakirjanik märgib, et kui
Podgornõi räägiks sellegst Tashken-tis,
nn. Usbekistani nõukogude sotsialistliku
vabariigi pealinnas, s.o.
kesk-Aasias, milline rahva enamik
koosneb turkmeenlastest, kes vallutati
ja absorbeeriti Vene impeeriumi
juba tsaarivalitsuse päevil. Tänapäeval
see Kesk-Aasia osa kuulub, maailma
suurimasse impeeriumi, mida
Nõukogude Liit alaliselt ründab, s.o.
vet on suurendatud 11.000 mehelt 14-
luhandeni. Ja nood Berliini müüri
valvepostid ei piirdu ainult turistide
passide tembeldamisega, vaid oh era-kovraliselt
. relvastatud. „Beiiiini
müüri" pikkus on teatavasti 102^
miili,, millest 63,39 miili on tehtud
tsemendist ja 34.07 miili — traadist
ja metallist, Kahekümne-miiline mn-gas,
ümber Berliini, on kaitsepositsioonis
95.000 venelast ja ida-sakslast.
Meile kuuluvad 1300 tanki, kaasa arvatud'
200 T-72 tanki, aiks. brigäa^d
taktikaliste niikleaarrejyadega ja 300
raske-suurtükiväe kahurit. Need
14.000 sõjaväelast, kes asuvad
Saksamaa kesk-piiri joone võitl.uspo-si
ts ioonis, on treneeritud Berliini
müüri valveteenistuseks. Nad on relvastatud,
samade relvadega nagu on
seda k erg-j ala väe diviis, juurdearva-tüd.
õhu- ja tankitõrje relvad. Ida
Saksamaa piirivalvurid on seni ava
nud tule põgenikele 1520-1 korral.'
Teatavasti Berliini müür rajati 1^61.
a. augustil N. Hrustshevi vöimupäe-'
vii. Nii briti sõjalise korrespondendi
andmed' Berliin: müüri kohta.'
Torontos f oinramid i%^e«Ti5a,
Psühhiaatrilise üMngu konverentsi
puhul viibis Torontos tantad vene
dissident Vladimir Bukovsky; ke^
eäms k<mvemtt$M ka e^asHde^
Vene psühhiaatriliste asutuste kasutamisest
poliitiliseks terröiisi^TM'
seks kommunistliku rerfiiimi pöölt.
V. Bukpvsky Torontos vub^sel
said temaga kokku eesiir läti Ja leedu
keskorganisatsioonide esindaja^
esitades temale mitmesuguseid ku*
simusi poliitilise olukorra, kohta ¥&•
nemaal. ''
Vladimir Bukovsky, kes! vahetati:
Venemaaft. välja Tsfiiili kbrrrmunisti--
de juhi vastu, on alles 3'4-aastane;.
kuid oma elust on;;ta^^^'11^1'^^ II aastat
Vene, vangilaagrites, ja kinnipee-tunapsühiriaatrilistes:
asutustes:; Van-gilaagrites
viibimisest jutustas ta
elust Permi yangilaagtis nr. 75, kus
ta kohtus, ka paljude poliitiliste van-'
•'giaeigä Balti' riikidest;. Perrm; vangilaagris
oli paiju ukrainlasi jä bialti'
rahvastest kõige rohkem leedulasi,
vähemal arvul' eestlasi' ja lätlasi'.
Eestlasi' pinud seal 6 või T isikut.- Nimeliselt
on meelde jääneid kaasvang!
Valdmann, kellest on ka teateid i l
munud eesti ajakirjanduses.
: V. Bukovsky on kaua aega viibinud
miVniesugustes psühftiäatrilistes
asutustes, ka Moskva kurikuulsas
iSerbski' instituudis. Teda on pikaaja
•liste liurimistega tahetud vaimuhai
geks tunnistada, kuid see eij alte Sa-nestunud
ja ta on lõpuks siiškÜi tUJwas-nistatud
terveks.
Nagu V. Bukovsky märkis, om
rfömaal tagakiusatuid võimalik; sei^
lega abistada/ et seal toimuvat' pölii-iilist
tagakiusamist läänemaailmas
järjekindlalt avalikkuse ette tiraat-se
ja inimõiguste puudumist Vto-maal
rõhutatakse. Vaba maailma'.
avaiiMuse surve tuleb käsuks Vene*-'
maal tagakiusatuile ja seda survet
peaks suurendatama. Belgradi kon--
yerents annab selleks võimaluse.
Belgradi konverentsil peaksid lääneriigid
jõuliselt välja astuma, et kommunistlik
Venemaa täidaks Helsingi:
deklaratsiooni põhimõtteid.
Vangilaagrites olevate isikute abistamise
küsimuses märkis V. Bukov-;
sky, et | pakkide saatmisega neid ei
saa abistada. Pakke võivad vangid ;
saada alles: siis, kui pool karistusaega
on täis, ja |Siiš ka ainult üks pakk
aastas.. Täfrefepanu tuleks pöörata
vangistatute perekondade abistamisele.
'"•_-.'.•
Venemaa sisemise arengu suhtes
oh %• Bukovsky sooviks, et seal esinev
vabadüsnõuete liikumine levi- .
neks laiematesse hulkadesse, mis
sünniks valTtsirst sellega rohkem ar-vestanrav
."
V. Bukovskyl on praegu käsil raamatu
kirjutamine oma kogemustest..
See ilmub Inglismaal, kuhu ta elama
asub.
TEGEVUSI
hui kasutada^ kuivadele äiadele «kuiva kuratlikku kolonialismi
naha produkte ja rasvastele aladele
vastavalt rasvase naha omi. Arvesta-
Edasi briti ajakirjanik vihjab
Brezhnevi .hiljutisele kõnele,, milles
des loomulikult kuuma/kuiva või t a rõhutab, et lääneriikide nuusku
kuuma/niiske temperatuuriga. irid räägivad „sotsialismi opositsioo-ni-
jõududest". Venemaal, kuid need
on ^.kuritahtlikud leiutised". „Sotsia-listlikus
ühiskonnas; ei ole mingit
survet ega ekspluateeritavaid klasse.
Seal ei leidu rõhutuid ega eksplua;
teeritavaid rahvusi..."
Briti antikommunistlik följetonist
märgib oma lühikirjutise lõpus: „Lõ-
Eelmiste aastate eeskujul: määras I P u k s a Brezhnev rääkis Ifosfc
Tarm College'i Nõukogu 2000 dolla-;'.a s ' m r t t e ™™™s ' ^ Pea-rit
üliõpilaste stipendiumideks. Loo- ! l n " a s ' Pat, Lah pealmnasyõi
Küsimused ' vastamiseks saata ]
,Meie Elu" toimetusse või otseselt:
Elli Kälvik, 166 Sherwood Ave. Äpt.
2. Toronto M4P2A8, tel. 483-1545. ...
$2000.™ sfipendiymyeks
detakse, et heade kandidaatide pu- Tallinnas, Eesti .pealinnas — kolmes
hui mõned eraisikud ja asutused'ka v a . " a s f^-.mf*- iseseisvad,
seekord lisa annavad. Stipendiumi m i U l s ^ vag.vallaga lnde t l 1940. a.
sooviavalduslehte saab Tartu Colle- f j f f s Nõukogude impeeriumiga,
ge'i büroost tel.- 9254905 või Instituu- k e l I « ? , e rahvuslik omapära on süste-di
sekretärilt tel. 447-8958. Sooviaval- m a f h l ! f " Z ' ™ ! 8 * 1 ™ / ' V a l ja
dused esitada enne 15. juulit; tshekid r a d
1
e e r ! t " d ^ l h a v l t v " f l N ü 1 0Ru ks
loodetakse välja saata enne sügisse- ^
mestri õppemaksu tähtpäeva.
Nagu varemini on stipendiumi, _ , . . . . . „ • • . . n
andmise aluseks Sooviavaldaja õppe- , » ^ u d « e s n i e , ahas Berliini, müür
töö edukus, aktiivne osavõtt eestlas- t 0 ° b v ^ . e S t ^ n ^ t e l e hirmujudinad
te organisatsioonidest ning majän- f1^' $nj% TelegraphY' sõjaline
duslik^vajadus. Erilist tähelepanu ^ f P 0 ^ Hollingworth,
omistatakse õppeala valikule, sooviUkes Mjuti külastanud Berliini rõhu
ga ergutada ettevalmistus neil eri
aladel mis suruemal määral annaks I a l u d e s o n näiteks Soome-Usri keeld
rakendada eesji rahvuskultor^tes põhjamaade etnograafia ja ajalugu;
taotlustes. Smna kuuluvad näiteks j u b a s i n n a p o ö l e s u u n a t u d
J J a i ug
eesti keel ja kirjandus, ajalugu, rah
Briti konservatiivsed ringkonnad
on eriti mures Venemaa hoogsa relvastamise
pärast. Hiljuti Winston
Churchill (kadunud kuulsa riigimehe
pojapoeg) mänkis oma kõnes Briti
Alamkojas- Briti kaitseküsimuste
teemal:; praegune Tööerakonna valitsus
eelistab riigi eelarves kärpimiši
riigikaitse äial, taotledes relvakont:
rolli lepingut Nõukogude Liiduga.
Sellega, eelistades sotsialistlikke privileege'
riigikaitsel, riik liigub sotsia-listlikus-
marksistlikus suunas. 1960.'
a. olid tervishoiu- ja sotsiaalkindlus-tused
5Ö\ protsendi võrra suuremad
riigikaitsest, 1978—-79 'on aga need'
kolm korda suuremad.; — Tänapäeval'
tuleb raakida Nõukogude -Häda*
ohust:; viimase kolme aasta jooksul'
Nõukogude Liidu sõjaliste kulutuste
eelarve- on tõusnud 12 protsendi võrra
või isegi enam riigi üld-eelärvest,
samal' ajal aga NATO Läänes; sqjä^
line eelarve on kolm korda Venemaa
ömasf madalam — 4.8 protsenti;
Ch-urchili jätkas Alamkojas: Nõu
kogude Liit on saavutanud mõlemad
eesmargid: strateegilise ja nukleaar-ise
tasakaalu Läänega ja ülekaalu
konventsionaalsete relvade 'a-M Eu-
! roopas. Selline tendents onrahü; hm-.
riv. Käesolev Briti valitsus ei' arvesta
realiteediga ja asetab rahulöotu
sed vaekausile. Samuti NATO' on teinud
kärpimiši, mitte ainult keskrin
del, vaid ka flankeerimisei. Piltirkult
öeldes — Briti riigikaitse elajal on
vaid pikk saba, kuid puuduvad hambad..
' •
Churchillile vaidles Briti Alamkojas
vastu Jo Richardson (tööera-kondlane).
Ta küsis-, kust. „Valge
Raamat" on võtnud need arvud Venemaa
riigikaitse kohta. Briti nais-saadik
leidis, et.Venemaa oh ülehin-nanud
kulutusi relvastamisele ja ei
uskunud, et Venemaal on ründamis-kavatsused
Läänes. Venemaa relvastuse
juures on ilmselt tegemist hirmu
motiiviga ja terrori tasakaalupo
lutika on viinud Venemaa väärotsu-.
sele^kui palju nad tegelikult neavad
kulutama relvastusele. — Julian
Amery (konservatiiv) kritiseeris
Läänemaailma, resp. NATO „Magi-not-
liini" mentaliteeti: ,',Meie oleme
loobunud kaitsemise ideest väljaspool
NATO orbiiti, kuid Euroopa
elatab end vabast kaubandusest ja
üle mere asuvate toormaterjalide
transpordist". • '
Briti riigikaitse küsimused ja ^Venemaa
hädaoht" on tihti siinse konservatiivse
ajakirjanduse pikkade liige
j ate-kirjade teemadeks. Näit. J. G.
C. Allen Bathist, tuntud vesiravi linnast,
kirjutab ainel: Venemaa suurem
oht kui Hitler": „Venemäa imperialistlikus
poliitikas ei tule kahelda.
Ja on ilmne, et ainuke lootus
, Eestlaste' Kesknõukogu" Kanadas
rahvuslikku tegevust on Räesoleval
tegevusaastar 1977. a. jaanuarist Rn;
ni 30: aprillini oina paniisega majan-idüslikult
toetanud anjärgnevad'
kaasmaalased5:'
: Aaäb Alfred, Emilie Äroe;;Ä. Äi'h>
•saar; B: Älvet, N. Ärget, Älide Asutus,
M. ja K. Ästok, T.. ja J. Auksi, V'.. ja
H'..Avarläidi. .
. Oskar; Birkenbaumv. Meer}T Deverg-nas,
K. Edur; Eesti' Selts; 'Kiteheii^-
ris.Mati' Epner, R. Gu-tbach.
, Einar-: Heirnwaa', ElmuT' ffermarr,
J. Hiiuväin, Uiiö-BveSw..;
A. Jurs, Olev Jõgeda, 'Kalju Jõgi;,
Virve-Jiogi;;.HeBni ja Lii Jõgeva',. Enno
Järve.-."'
T.' Kalm, Edgar Kälvik, Kristjan:
Kangro;, Jüliüs- Karelso^, Mida Kär^
niöl, Eddy 'Karomeüer, Leonidä
Kask;.SilverKaisk, Peeter KassvOlev
Kaunisrh^a, "Ht.•'•Kesfe-;-Nelfy; Kess,,
Jaan Kiis, .0. Kivioja, Avo Klaas, EV.
T. Koop-,. Arno 'Koppel, I. Kurrusk,
A. Kore; J. Kõrgemaa, Jaan Kõverik,
Helefra Kagu, J. Klaas.
Ä. LaaiT-tere, Mirlan.da Leetsmann,
M. Lepik, Paul Lepik; O. Lepik, Os-jyx:
Lept%.Wüli<xm Lepik, Paul Lep-mets^,.
Vassili Lepmets, Enno Lep-
;nurm, Adbff'Lind, H, Linnard, Lon-.
doni' Ee^ii Sel!ts> Aksel ja Tiiu Loör-
!pe.re;; •.'
ITaraid ja- Valve Mandel, Kaius
|Mei^-hf,-. Ä.;:MeIiste, Ado Meri, Ann
Mets, J u t o Mets, L. Mijal, Arthur
;jk Mleir Mäehans, H. Mänd, Fried-
Irieh ja Varda; Möller, Oscar Müller-
Eüroopas; on taas-relvastämine maksimaalses:
ulatuses kuni Venemaat
annab; kindla- vihje oma' raliutaotlüs-test
jä det-enfe mõttettiist etrekääii-ti
iüi Ivõimalik. Kasutada väikseid va- ja ühiskonnateadused. Kanada Tartu Instituut
Elmar- Maripuu,, Inglismaa' Eesti
Noorte Koondise sekretär kirjutab
„Eesti Hääles;"' (L apr.) pikema ülevaate'
Koondise tegevusest. Märkigem
artiklist siinkohal seda- osav nsts
rmudteh ee^sti nöürte keeielist suhtlemist:-
„Aeg Hothorpe Hailis- Kuulub
; peamiselt Mtuüriüsele tegevusele,
laulude ja rahvatantsude' õppimi-i
seks. 'Mitmepäevalistel kokkutureku-tei,,
eriti suvel leiavad a^set eestikee-le
tunnid nendele, kes ei valda eesti
: keelt küllaldaselt või üld'se mitte. Oh
suur vajadus, vastava eeštikeele õpiku
jaoks: Kui senini pole täiesti sobivat
raamatut' leitud, valmistab -juhatus
perioodiliselt õppekirju •— lihtsate
eestikeelsete lausete päheõppimiseks.
Neid kirju saadetakse nendele
noortele, kellel on -cahet eesti keelt
õppida. ..-' ••'••",.•'•'••
Praegu on Noorte Koondisel ümmarguselt
50 liiget. Juhatusse kuuluvad:
Kristy Sheldon' (esimees); p(l-mar
Maripuu (sekretär), Tiiu Ka j ati-do,
Maret Ots jä Martin Schröder,
keda valiti viimasel peakoosolekul
Samal koosolekul • otsustas Noorte
Koondis liituda- Inglismaa Eestlaste
Ühinguga — liikmesorganisatsiooni-na.
Eeishestina anti Londonis kontsert
„Eesti Hääle" toetamiseks, mille,
vastutasuks Ühingu' j uhatiüs määras
omapoolse suurendatud toetussumma
Noorte Koondisele.
Kui on suurem pidu ühes keskuses,
siis on kindel noorte osavõtt kavast
-—laulu, mängu või tantsuga.
Tihti tullakse selleks kokku suurtest
kaugustest. Peab ütlema, et omavahel
harrastavad noored siiski kõnelda
inglise keeles, milles saavad endid
paremini väljendada. Eestlaste
pidudel ja muudel kokkutulekutel
räägitakse aga eesti keelt ning lõbustatakse
peo seltskondlikus osas
kaasmaalasi ühislauluga. Eriti aga
vanemate noorte vahel kasutatakse
eesti keelt rohkem kui kunagi varem.
Oleme valmis teenima Eestit ja
M'.. Niinveev V. Niit, M. Niitenberg.
Oskar Oja, Rudolf Olljum, V. Ol-j
ving; Kaaiep Ots, Meta ja Oskar Ot-to.
•-. .-'''.'
Leo' Faap,. J, Paidra, Aino Pello
„Fensionä:rid'*, L. Peters, Helen Pe- '
ferson, R'.. Piibe, L. Ploom, Ed. Poom,
A. ja '.'J*-., Fruul, Johanna Päts, Rein
Päären. ''
August Raag, Mihkel Raedla, Arvi
fa. Leida1Randlepp, I. Rammo, H. jä
Ä.. Rate, August Reesalu, Kaspar
Rebane,. Eugen ja Eugenie Reial, K.
Reidak,. L. Rennu, J. Ridal, S. Rii- '
ves, Endel Ruberg, A. Rungi, Henn1
Ründvav ;'.'
K. Saar, Saarlaste. Ühing, J. Saarniit,
Rudo ja Linda Šaidla, Voldemar
Salurand, L. Sepa, Selma Sepp, Harald
Seren, A. Siimson, E. Siivik, Erna
SiHdva R. Sinisalu, Henry Sormusi.
Alma Spuhl, St. Catharinesi Eesti
Selts, Urmas Suits, Johan Sumberg,
Johannes ja Alnia Sünd.
Mart Valmar Tamm; E..
Tammsaar, J'. Tanner, O. Tarendi, J..
Terasmäe, Jakob ja Friida Terts,,
IVJartä.Tiido, Ernst Tiivel, E:;Toiger„
Eha Toomberg, Helmar Toomsalu,.
M. Toomver, JEJd,.- Trei, Tönui j ä Helle:
Tõsine.
E. Uuepõld, Johannes Uuesoo.
M. Vabasalu, Andrus Vahtra, Ff„
Vaino, Gus Vainu, Nikolai' Valge,
sen., Ilmar Wark, T. Vellend, K. Ven>
delin, H. Vilu, E.Vilums, Riho Väliste,
Hans Õunpuu. ""••.'•
eestlasi. Toetame võitlust vabaduse
brutaalse ja julma kommunistliku le!"
hirmuvalitsuse ärahoidmiseks
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi kevadisel, laskevõist-lusef
omandas esiküti tiitli I. Sambia.
Seega I. Sambla kaitses H. Kirik'u
poolt väi j apandud rändkarikat 1977
aastal. Teisele kohale tuli H. Kuusik,
kolmandaks A. Nüüd, järgnesid M.
Veskimäe, E., Saar, H. Suurna ja A.
Lukk. ; :
• Seltsi juhatus soovitab neile seltsi
liikmeile kellel ei ole 1977 a. liikme-maks
veel makstud ja soovivad
O.F.A.H. kindmstust pikendada 1977
aastaks, lähemas tulevikus liikme-maks
ära maksta. O.F.A.H.-si .viimane
märkus „NO CARD — NO MAGA-ZINE
AND NO RIGHTS".
Juhatus
•nn
JAAN ALMER
KATUSETÖÖD
Teeme uusi ja parandame vanu, sa»
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 6993295
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 27, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-05-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770527 |
Description
| Title | 1977-05-27-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
REEDEL, 27, MMI .FMPÄV,- MÄY 27 „Meie Elu" nt:^.0m) 1977
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
ISIIIHIIIIIIIIII^
Kõik näonahad vajavad"alalist hoolitsust ükskõik milline on meie na-hatüüp
või millised on klimaatilised olud. I^mulikult erinevad aastaajad
toovad erinevaid probleeme ja teatud nahatüübid vajavad siis erilist tähelepanu.
Üks neist aastaaegadest on suvi või puhkusretked lõünamaile. Päike,
tuul ja vesi pakuvad meile küll suvemõnusid, kuid sageli ka probleeme.
Suvemõnud jäävad nauditavaiks kui neisse sukeldume ettevaatlikkuse ja
teadlikkusega. Peaksime algama kolme põhilise reegliga, mis kujuneksid,
harjumusiks.
1. Pärast ujumist loputame end
niipea kui võimalik puhta sooja veega,
sest sool ja 'kloriin mõjuvad hävitavalt
naha loomulikele ollušeile.
2. Olles päikeses kasutame tihti
naovett ja puhastusvahendeid, ning
päevitume aeglaselt. • • ."
3. Nautides karastavaid jooke varjus
peaksime hoolitsema, et. reflekteerivate,
ultravioletsete kiirte peegeldus'
ei penetreeri ega põleta.
Näonaha eest hoolitsemiseks jälgime
allpool toodud juhtnöörisid:
ERINEVATJE NAHATÜÜPIDE
KL/ÜMA -ILMA NAHASÄÄŠTMISE •
KAART
Kui on kuum ja kuiv
'Kuumas ja kuivas kliimas näonahk
muutub kuivemaks, et teda normaalsena
hoida selleks vajame järgmisi
naha säästmise tarbeid:
1. Puhastuskreem või vedelik. ,
2. Kerge niiskust andev kaitsev
vedelik. .
.-• 3. Tavaline -„make-up"
'. 4, Huulte kaitsja või -läige.
5. Öö kreem ja joonte õli
6. Päevituskreem. :
7. Päevituspõletus kreem igaks juhuks;
Mida teha?
Puhastada.regulaarselt jä- kasutada
niisküstandvat. vedelikku „make-up'i"
alla. Tarvitada öökreemi enne
magama minemist ja pöörata erilist
tähelepanu silma, kurgu ja süü ümbrusele
kasutades selleks joonteõli.
Kord nädalas teha kerget verering-vaolü
.kiirendavat ja toitvat maski.
rätikukesi või puhast puuvilla läbi
immutatud aštringentiga rasva ja õli
eemaldamiseks.
Õhtuti puhastada põhjalikult jä
hoolitseda, et kuivatav puuder on
täielikult nahalt eemaldatud.
Käsutada poore kokkutõmbavat.
niaski iga päev või vähemalt üle
päeva. ;
SOODSAMALT SKANDINAAVIA;
Elu-. sSogi- ja magamistoa mööblit.
Modern esemeid teie tubade keunisfci!isis®k§
Kontrollige meie hindu eime Isui ostate.
Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni M. 10^-
9 õ. ja.laupäeval kl. 10 kuni 6 õ. :
1942AvenueM
(HWY 401 2 bl. lõunasse) :
Teid teenib eestlastele tuntud sšsedekoraator
JACQUES OPPERS
houseof
denmark
Kiri Inglismaa!
KES LEIUTAS
VÄBÄ MAAILMA ŠÜRVE AIT1S
POLIITILISI VANGE
iis Toronto®
AUD
ii on kuum ja niiske .. '
Kuumas ja niiskes kliimas normaalne
näonahk loomulikult higistab
rohkem, kuid üldiselt ta ei tekita
selliseid probleeme kui kuiv ja
rasvane näonahk.
Siiski õige hoolitsus,011 vajalik, et
teda sellisena hoida.
•Naha säästmise tarbed: Samad,
mis kuivas/kuumas kliimas.
. 1. Väikesed nahapuhastamise rätikut
näovee või aštringentiga lahi
immutatud. Rätikukeste puudusel
võib kasutada ka valget
'puuvilla näoveega.
2. Kaasaskantav kuivatav puuder.
Mida. teha?
•Hoida näonahk nii puhas kui võimalik
puhastuskreemi ja näoveega,
ning vahepeal värskendada, näovee
rätikukestega.\Viimaseid kanda alati
kaasas, isegi rannas.
Õline näona
Kui on kuum ja kuiv
Õli produktiivsus nahas suureneb
•kuuma ilmaga ja õli voolab kiiremi
ni kuumas ja kuivas kliimas. See ön
mille vastu peame võitlema s.t. rohkem
puhastamist ja värskendamist
Naha säästmise tarbed:
1. Pehme antibakteeria seep.
1 Puhastus vedelik või kreem ras
vasele nahale. ;
. 3. Tugev näovesi või astringent
• 4..Veealuseline „make-up".
5. Poore kokkutõmbav mask.
-.6. Väikesed värskendavad rätiku-kesed.
' ; '•
7. Päevitus õli või vedelik rasvasele
nahale.
S. Päikese põletuse kreem.
Mida teha?
Korrapärane puhastamine on eriti
oluline kuumas/kuivas kliimas õli
produktiivsuse tõttu. Erilist tähelepanu
peaksime pöörama kurgule, silmadele
ja huultele. Kasutada puhastusvahendeid
ja näovee rätikukesi
ohtralt läbi immutatud aštringentiga.
Teha iludusmaski kaks korda nädalas.
Samuti ka õlirikkust ja poore
'kokkutõmbavat maski üks kord nädalas..
:
Kui on kuum ja niiske
Kuuma ja niiske ilmaga meie ja
* hutav süsteem töötab kõvemini ja
me higistame rohkem, kuna aga õhk
on juba enne niiske, siis niiskus ei
evaporeeri nahalt. Higi seguneb naha
õlisusega põhjustades poore kiiresti
laienema. See omakorda võib
soodustada bakteeria laienemist, mis
põhjustab nahahäireid ja sulgunuc
poore.
•Naha säästmise vahendid:
Samad, mis kuuma/kuiva puhul
4- kuivatav puuder.
Mida telia?
Värskendada ja puhastada nii tih
Kui on kuiv ja kuum
. Kuuma ja kuiva ilmaga meie näonahk
muutub veelgi kuivemaks, sest
õhus. puudub niiskus. Nahas olev
niiskus tõmbub naha pinnale ja kuivab
ning aurab kiiresti ära, jättes
meid kuiva ja kuuma nahaga.
Naha säästmise vahendid:
. I. Kasutada niisküstandvat kaitset
enne jümastamist.
2. õlile rajatud jumestus vahendeid.
'-.•••. .
3. Puhastuskreem kuivale nahale.
4. •Rasvarikas öökreem.
5. Joonte õli.
6. Niiskustandev .huulepulk või
läige/ ' . ;
7. Päevituskreem.
. .8, Päikese põletuse "kreem igaks
juhuks. •
Mida teha?
Anda nahale niipalju, niiskust kui
võimalik; ning hoolitseda, et nahal
oleks pidevalt õli sisaldav vedelik
või kreem vastavalt päeva või öö va-dusile.
Samuti kui ka rasvase näonaha
puhul on väga oluline kuiva na-la
puhul teadlik- ja õige näoravi vaš-avate
naha vajadustele õigete kreemide
kasutamise näol. Erilist tähelepanu
pühendada ka kurgu, suu ja
silmade, ümbrusele, sest neis kohtades
puuduvad õli näärmed. Ka annab
tunda äkiline päevitamine kõige
enne näis kohtades tekitades varajasi
jooni ja kortse. Seega ettevaatust
päevitamisega ja kui seda peab tegema
siis väga aeglaselt. Kord nädalas
teha nahka toitvat maski.
Kui oh kuum ja niiske.
Niiskus on hea kuivale nahale,
kuid ta siiski ei muuda fakti, et nahk
on põhiliselt kuiv. Niiskuse puhul
õhus vesi ei evaporeeri nii kergesti
nahast kui kuuma ja kuiva ilma puhul,
nii on ka õli kaotus nahast väiksem.
Kaotus on aga siiski olemas ja
seega pidev hoolitsus vajalik. Kuuma/
niiske ilmaga meie nahk püüab
hoida meid jahedamana higistamise
teel ja see juba omaette põhjustab
õli kaotust.
Naha säästmise vahendid:
Sama, mis kuuma/kuiva' ilmastiku
puhul väljaarvatud kasutada kerget
rasvarikkust andvat kaitset ,,mäke-up'i"
alla.
Mida teha? :'
.Sama, mk kuuma/kuiva ilma puhul
ainult kõike vähem ja kergemalt.
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — ühenduses 89:aastase natsi-ministri
krahv von Krosigki surmaga Essenis, Saksamaal, kes oii admiral
Bönitzi kabinetis välisministriks ja teatas 1945. a. 7-dal mail Saksa raadio?,
et Saksamaa kapituleerub tingimusteta, üks inglise ajakirjanik märgib, et
too riatsituus oli esimesi, kes tarvitas ^raudeesriide" poliitilist terminit,
venelaste kohta (1. mail 1945).
Selle järele tekkis ,,Daily Telegra-i lab oma analüüsis ida-Berliihi".kohta,,
phis" lugejate-kirjade sadu. „raudees-' et Ida-Saksamaa kesk-piiri joone vai-one
I
Kombinatsioonilise nahatüübi purude"
teemal. Üks kirjutajatest väidab,
et Churchill on selle poliitilise
mõiste leiutaja, saates paar nädalat
varem telegrammi president Truma^
niie, milles öeldakse: „01en sügavalt
mures- Euroopa t olukorra üle...
raudeesriie on tõmmatud üle piiri".
Sellele kirjale reageeris teine autor,
et oma prohvetlikus artiklis nädalalehes
„Bas Reich" (23. veebruar 1945)
natside propagandaminister ' dr;
Goebbels kirjutab:. „Kui saksa rahvas
peaks panema relvad maha, Nõu-,
kogud saavad okupeerima. ida- ja
lõuna-ida Euroopa koos suurema
osaga Saksamaast. Üle. selle territooriumi,
Nõukogude Liit kaasa-arva-tud,
võib tekkida erakordne laiutamine,
raudeesriie (ein eiseriier Vör-hang)
laskub järsult alla". Nimetatud
väitega ei lepi aga N. Tomkinson
Rootsist, kes leiab,, et Macdonelli romaanis
,,EngIand, Their England" on
märgitud, et „raudeesriie tuli alla",
milles vihjatakse Briti kahurväe te*
gevusele Esimese Maailmasõja 'päevil..
Macdonelli romaan ilmus 1933,
a., s.o. aastal, mil Hitler tuli võimule
(30. jaanuari),
G. J. Englefield Sussexi krahvkonnast
juhib- aga tähelepanu Philip
Snowdeni raamatule: „Trough Bol-shevik
Russia" (1^20), kus leidub
fraas: „Lõpuks meie oleme ^raudeesriide"
taga".
'• Moodsas poliitilises ajaloos tegelikult
omistatakse „raudeesriide" termin
Sir Winston Churchillile, kes seda
1946; a.5-dal märtsil c.valikult tarvitas
USA-s, Fultonis, Missouri osariigis,
mainides,, et ^raudeesriie laiub
üle Euroopa"'. '
Peter Simple, ,,D. Telegraph'i" tuntud
följetonist ja alalise joonealuse
rubriigi kirjutaja, kes üldiselt on tuntud
oma antikommunistlike vaadete
poolest, kirjutab ühenduses Podgor-riõi
visiidiga Aafrikas teemal: „Vaa-ta,
kes räägib". Följetonist rõhutab,
et Nõukogude Venemaa president,
on öelnud,, et ^venelased soovivad
rassivalitsüste kiiret elimineerimist".
Inglise, ajakirjanik märgib, et kui
Podgornõi räägiks sellegst Tashken-tis,
nn. Usbekistani nõukogude sotsialistliku
vabariigi pealinnas, s.o.
kesk-Aasias, milline rahva enamik
koosneb turkmeenlastest, kes vallutati
ja absorbeeriti Vene impeeriumi
juba tsaarivalitsuse päevil. Tänapäeval
see Kesk-Aasia osa kuulub, maailma
suurimasse impeeriumi, mida
Nõukogude Liit alaliselt ründab, s.o.
vet on suurendatud 11.000 mehelt 14-
luhandeni. Ja nood Berliini müüri
valvepostid ei piirdu ainult turistide
passide tembeldamisega, vaid oh era-kovraliselt
. relvastatud. „Beiiiini
müüri" pikkus on teatavasti 102^
miili,, millest 63,39 miili on tehtud
tsemendist ja 34.07 miili — traadist
ja metallist, Kahekümne-miiline mn-gas,
ümber Berliini, on kaitsepositsioonis
95.000 venelast ja ida-sakslast.
Meile kuuluvad 1300 tanki, kaasa arvatud'
200 T-72 tanki, aiks. brigäa^d
taktikaliste niikleaarrejyadega ja 300
raske-suurtükiväe kahurit. Need
14.000 sõjaväelast, kes asuvad
Saksamaa kesk-piiri joone võitl.uspo-si
ts ioonis, on treneeritud Berliini
müüri valveteenistuseks. Nad on relvastatud,
samade relvadega nagu on
seda k erg-j ala väe diviis, juurdearva-tüd.
õhu- ja tankitõrje relvad. Ida
Saksamaa piirivalvurid on seni ava
nud tule põgenikele 1520-1 korral.'
Teatavasti Berliini müür rajati 1^61.
a. augustil N. Hrustshevi vöimupäe-'
vii. Nii briti sõjalise korrespondendi
andmed' Berliin: müüri kohta.'
Torontos f oinramid i%^e«Ti5a,
Psühhiaatrilise üMngu konverentsi
puhul viibis Torontos tantad vene
dissident Vladimir Bukovsky; ke^
eäms k |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-05-27-06
