Meie Elu = Our life, May 27, 1977

              8 V27. ftiÄiL — FRIDÄY, 27
• BnEzniBEnig
fife.-EÜ* m 21 (1424) 1977
Chicago krooniko
Piiskop K. Raudsepp tegi oma esi­mese
ametirersi USA-s Chicagosse.
Põhjust, andis siinse 1 koguduse se­nini
- lahendamata probleemid .—
õpetaja lahti laskmine ning mitme­kordsete
uue nõukogu valimiste asi,
kus viimased valimised olla Konsis­tooriumi
poolt kinnitamata jäänud.
Kuuldavasti oli piiskopil5 kokku­saamisi
koguduse tegelastega ja ka
endise õpetajaga ja endise, esimehe
Hans Laube'g£fkes valimistel asen-dati
Karl Aavikuga. Ifiiskop peatus
dr. A. Võõbus'e juures ja seal olidki
kokkusaamised. Niipalju sai teata­vaks,
et I koguduses tuleb uue nõu­kogu
valimine 15, mail. Hiljem oli
piiskopi osavõtul I koguduse nõuko­gu
koosolek. Mis otsused tehti või
millest arutleti, ci ole teada, sest
kõik asjaosalised vaikivad.
Et I kogud, hooldaja õpetaja E.
Pahn oli Suurel Reedel ja ülestõus­mise
pühal. Ohios Clevelandis juma­lateenistusi
pidamas, sellepärast p>
das piiskop Raudsepp I kogüduješ
Suure Reede ja Ülestõusmispüha ju­malateenistused
üksinda.
Ülestõusmise pühal kell i p. saa­bus
-piiskop .'Ki Raudsepp Chicago
Pauluse koguduse, kirikusse. Kohale
oli. kä jõudnud Clevelandist tulles
kogud, õpetaja Pähn. Kohe algas era­korraline
pidulik Pauluse koguduse
nõukogu koosolek piiskopi osavõtul.
Nõunikud olid kõik kohal ja osa võt­sid
veel organist Regina Võhma, ko­gud.,
naisringide esinaine Ilse Võõ-
. bus ja pühapäevakoo.li mudilaste
klassi juhataja Aino Pähn. Peale lü-bisõnavõtte
õp. Pähn'alt, esimees A*
Võhmal1 ja. dr. A. Võõbus'elt tuli
piiskopi sõnavõtt; mida oli huviga
oodatud, seoses õp. Pähn,a.puhke­paigale
mineku kavaga. Piiskop põh-.
jalikult. analüüsis noorte eestisoost
kirikuõpetajate • juurdekasvu äsja,
muide märkides5, et noori usuteadu­sest'huvitatuid
õpib ülikoolides, kuid
lõpetamisel.' ülikooli nad ' lähevad
, ameerika koguduste teenistusse, sest
neile, on otse mõeldamatu „kohvriga
reisida" suurte kaugustega eraldatud-eesti
pisikpguduste vahet, nagu; tee­vad
praegu paljudki vanemad eesti
kirikuõpetajad. Piiskop andis ka nõu
.•õpetaja valikul vanuse asjas, et olgu
'•uiMiHiiiiMiuintiiiuiiiin^
Tiiduse võimlejad valmistavad ette õpilasõhtuks, mis toimub pühapäeval 29. mail algusega kl. 7 õ. Monarch
Parki, keskkooli võimlas lasterühma, noorterühma ja valikrühma osavõtul. Pildil — Eha Korjus ja Lillu Loorand.
Foto -4- T. Säägi
Thunder Bay Eesti seltsi 1977 a.
peakoosolek peeti 17. aprillil Our
Saviour kiriku all saalis. Koosoleku
avas seltsi esimees Igor Kraus mä­lestades
surma läbi lahkunud seltsi
liikmeid leinaseisakuga.
Esimees juhatas koosolekut ja
Paul Mäepea protokollis. 1976 aasta
möödus seltsil elava tegevusega.-Tra-'
ditsioonilistele üritustele lisandus
osavõtt v.Esto 76". Baltimörel sõitis
27 isikut kelle kulud osaliselt kattis
Wintario grant. Esimees tänas kõiki
kaastöölisi, eriti laulukoori, „Rütmi-poiste"
orkestr|t- ja luuleringi põi­mik".
Laulukoor kaotas Elmar Saa­ge
surmaga oma asutaja ja kauaaeg­se
juhi. Rõõmustavaks uudiseks oli
teade, et Kaja Kent on nõustunud
koorijuhi tööd edasi viima. Seltsi
palkamisel alla' 40 a. vana, õpetaja esimees valiti tagasi ühel meelel. Leo
Pint'i surma läbi kaotas selts kohu­setruu
kirjatoimetaja. See töö usal­dati
Aino Reiljan'i. asjatundlikku
hoolde. Endine laekur Kalju Puna
vanuse piiriks 70 aastat. Üle selle va­nuse
ei ole paljudki enam efektiiv­sed.
Piiskop huvitus koguduse hinge­kirjas
olijate ning maksumaksjate
liikmete- arvust ja koguduse eelar­vest.
Saanud andmed, piiskop leidis,
et kogudusel on raske saada noort
õpetajat nigela majandusliku kande­pinna
tõttu. Piiskop ütles, et kirikli-jkul;
elul Chicagos õleks tulevik, kui
.•siinsed kogudused üihneksid, luues
; nii tugeva majandusliku aluse hea
-õpetaja palkamiseks (praegu on ka I
kogudus õpetajata). Lisas aga, et ühi­nemine
peaks- toimuma dimokrr.atli-kus
korras enamuse soovi kohaselt
koguduse liikmete vabatalrJikul al­gatusel.
Kirikuvalitsus ja piiskop ei
avalda mingit survet või surn 'ist ühi­nemiseks.
Järgnevalt ütles piiskop
tunnustust nõuk. liikmele prof. dr.
/A, Võõbus'ele, keda ta tundma õppi-nudj
läbirääkimiste juures I kõg. te­gelastega
ja* lisas, et ta loodab dr
VõÖbušelt nüüdsest peale suuremat
osavõttu ja abistamist eesH lüterli
kus. pagulaskirikus.
Pärast nõukogu koosolekut kell 2
päeval algas piiskoplik jumalateenis-tus
protsessioniga piiskopi auks,
nõukogu liikmete tulles kirikusse
rongkäigus altari ette „Kõik taevad
laulvad.;." oreli helidel, piiskop or
naadis, karjasekepi ja.mitraga kõi­ge
lõpus, assisteeritud õpet. dr. VÕõ-bus'e
ja õpet, Pähn'a poolt. Teenis­tust
kaunistas mitme lauluga Chica­go
Eesti meeskoor Eduard Loo juha­tusel.
Piiskop jutlustas ja pidas ka
"koguduse õnnistamise talituse. Tee-raistus
lõppes Eesti hümni lõppsalmi-ga
„Su üle Jumal valvaku, mu kallis
isamaa", .
Pärast teenistust oli kirikusaalis
koosviibimine kohvilauas piiskopi
osavõtul. Ruumipuudusel paljudki
laksid koju: või ootasid väljas auto­des
omaks te järele, kel õnnestunud
saada saalis istekohta. Õpetaja.hin-nangur
olnud see suurem rahva kok­kutulek
koguduse tegevuse aja jook­sul.
Koosviibimisel Chicago Eesti
• Maja meeskoor laulis kolm laulu.
Piiskop Raudsepp ilmselt oli rahul
Pauluse koguduse eluga ja sõnavõtus
ütles tunnustusi. kogudusele: tubli
... õpetaja ja juhtkond, ilus kodune ki­rik,
hea orel, võimetega, organist he­likunstnik
.Regina Võhma, — ja et ta
on suur oreli muusika sõber, sest ta
noorem poeg on .'ka helikunstnik ja
koguduse organist. Piiskopi kõne jät­kus
põimitud huumoriga ja eesti pat­riotismiga
ning muheda kõnemehe-.
. na sai kohe hea hingelise kontakti
kuulajaskonnaga, mida tõestasid kor­duvad
aplausid kõne keskel ja või­mas
aplaus kõne lõpul.'
u
rikavasfy
Liitunud Rahvaste Organisatsioon
nõudis uusi sanktsioone Lõuna-Aaf­rika
Namibia ja Rodeesia vastu. USA
abipresident W. Mondalel oli kahe­päevane
läbirääkimine L.-Aafrika
peaminister John Vorsteriga, kus W.
Mondale nõudis,.. et Lõuna-Aafrika
loobuks oma senisest kahe rassi või
mitme natsiooni poliitikast Lõuna-
Aafrikas ja Namibias, kus igal gru­pil
on omad parlamendid ja institut­sioonid
ja läheks üle poliitikale, kus-igal
isikul oh üks hääl.
J. Vorster püüdis selgitada W M
Mondalele, ,et tema kui ameeriklane j Niikaua kui muret tuntakse selle
samastab Lõuna-Aafrika mitme nat- j üle, et inimesed kipuvad minema III-siooni
poliitikat ja sealsete neegrite g a tüsedaks ja et autodele ei, leidu
ers ja fyrsgalteri
Taksomeeter — riistapuu, mis näi
tab, kui kiirelt oma eesmärgile me
ci jõua. ."
Motellid on paigutatud maanteede
äärde nii, et neist möödutakse just
enne õiget õhtule-jäämise aega, võ
alles siis, kui neile on kerkinud sil
did, mis teatavad, et neis enam ruu
mi ei leidu. /
Jumalal kulus ainult kuus päeva
maailma loomiseks, kuid Tema ka­suks
oli asjaolu, et Ta töötas; ii ma,
et keegi Teda oleks seganud. . ,
nt
| ; Arstide ja haiglate eest ei pää-
1 se meist küll keegi. Kunagi ikka,
I tuleb nendega tegemist ka kõige
| kangemal. Kui mitte muidu, siis.
I on tarvis surmatunnistust.
I 'Keegi mees kiitles kunagi, et ta
I on viibinud Viimases kui ühes te-
§ ma linna haiglas. „Ei usu",lausus
I ta sõber. ,,Veame kihla kürnnelise
| peale, et sa pole olnud vähemalt
| ühes haiglas." — „No missugu-
| ses.?' küsis kiitleja. „Aga naiste-
| haiglasi" hüüdis teine.„Aga kui-
| dasnii— seal ma ju sündisin!"
| Muidugi, edaspidi tuleb vist
I keskmisel inimesel hakata kõik
| ise tegema kodus — sündima ja
1 surema. Välisabi' kasutamine
| muutub, või ongi muutunud ma-
~i janduslikult täiesti ruineerivaks.
| Arstikuludest võib ehk veel laada
I üle, kui müüd ära oma maja ja
| auto, aga haigla pigistab süst vii-.
i mase piisa, mida ei- suuda isegi
I maksuinspektor. i
proua teha omale .terve; 3ünttäie =
uusi hambaid. Et seda aga varja-1
ta s.õbfannade eest, lasknud tai | '
panna paari kohta ka kulda; ~ et |
näeks normaalsem välja! |
Muide — hambaarstiga juttu; §
ajada on mõnikord üsna huvitav.. | •
Võiks ka öelda, et temal on sinu- ?
ga hea vestelda, kuna käsutab sul |
suu lahti, nii et sa ei saa midagr |
vastu rääkida. Võib-olla sellepä- •'=.
rast ei tunne ehk paljud patsien-1
did hambaarsti vastu sellist au-1
kartust^nagu „hariliku" arsti vas-1
tu. Nagu öeldud — tikuvad kaup^ jr
lema, mida kaebasid juba omal §•
ajal kallil kodumaal advokaadid: f
surma hirmuga ei jäta patsient |
arstile kunagi tasumata, advokaa-1
. dile- aga jääb alati võlgu! |;
/ Kui nüüd juhtub (ja seda juh-' =
tub!), et on pehme südamega
hambaarst, siis lähevad läbi, nii ^
mõnedki trikid. Näiteks laseb kee-1
gi daam omale pärlite rea suhu %
On /skeptikuid, kel seejuures monteerida ja maksupäeval ilmub
valiti tagasi, samuti varahoidja
Evald Kruus. Abiesimehe koha sai
Voldemar Põldaas. Koosolek lõppes
Eesti hümni laulmisega. . -
Thunder Bay koguduse 27. märtsi
jumalateenistusel tähistati' Marie
Underi'94 a. sünnipäeva. Päevakoha­ses
jutluses õp, Leiv toonitas luule­taja
suuri teeneid meie rahva kul­tuurile.
Laulukoor laulis V. J. Hanni-kainen'i
„Pühapäeva. hommik'* ja
OIvi Pint deklameeris M. Underl
„Vanemate piibel".
Emadepäeval oli Thunder Bay ju­malateenistus
armulauaga. Õp. Leiv
oli valinud jutluse aluseks Äp. Pau­luse
kir. Koloslastele 4' peat. 2—7 s..
OIvi Pint deklameeris katkendi M..
Underi luuletusest „Pärast ema sur-ma
. .
Jumalateenistusele järgnes koguv
düse naisringi vorraldatucl õhtusöök.
Rootsi lauast sai osa umbes 80 küla­list.
Hingekarjane luges söögipalve
ja Õekesed Maimu ja Elle Palumäe'd
ilustasid koosviibimist laulu ja kla­verimänguga
emade auks. Aleksand­ra
Päts kõneles soojalt eesti ema
dest. Teadustasid Kaja Kent ja abi-esinaine
Linda Mäepea. Hiljuti toi
munud Kanada praostkonna sinoo-dist
andis ülevaate Paul Mäepea kes
oli Thunder Bay ioguduse esindaja
konverentsil.
S. P.
olukorda USA neegritega, mis on põ­hiliselt
vale, Lõuna-Äafrika neegrid
ei ole kunagi orjad olnud ja nad on
uhked neegrid: Kuid W.- Mondale an­dis
pressikonverentsi, kus ta tarvitas
rohkesti raskesti süüdistavaid sõnu
Lõuna-Äafrika valgete suhtes just
nagii oleks Lõuna-Aafrika USA armu
ja hooleolüne. Samal ajal. pidas USA
neegrist' LRO. saadik Andrew Young
Lõuria-Aafrikas mitmeid ässituskõ-nesid
sealsete valgete aadressil. Kuid
mitmed mustade organisatsioonid'
keeldusid hiljem tema kõnesid kuu­lamast
ja mustade vangistatud ju­hid
keerdüsid Ä. Youngiga kohta­mast.
Ameeriklasi õn ärritanud kõi­ge
rohkem asjaolu,, et Namibias, voi
'. Ljõmia-^Laäne-Aarrikas on suure edu­ga
rakendatud mitme rassi poliiti­kat,
kus igal omad parlamendid, koh­tad
jne. ning on väga raske neile
peale sundida Moskva-Washingtoni'
valgete pastast poliitikat. Kuid Lõu-na-
Aafrikäl on. uus liitlane Hiina.
irriifififfiiHiftmiiiTf r^rn'.MiiiutiuHiiiiinuiEiuiuuu!inii^iii
RMOMEETRi
Celchis/Fahrenheit
.50 pluss OST.
Pühap., 17. aprillil algusega kell i l
homm.Chicago eesti pensionäride
koondis korraldas „avatud maja"
(open house) koosviibimise Chicago
Eesti Seltsi ruumes...Pakuti soe löu
nasöök, kohvi ja koogid; ajaviite
muusikat helilindilt ja eesti laule
ning oli loterii ja baar. Üritus õnnes
tus, andes koondise kassasse kena
kese lisatulu,/ Peakorraldaja oli esi
naine Alma Ruus, abistasid Leida
Masul, Linda Ilves, Siina Wey; ja E l
sa Kürsa abilistega. 'K
* 24. aprillil Chicago Eesti Selts tä­histas
ajaloolist Jüilpäeva aktusega
Seltsi ruumes. Kõneles Paul Kulasa
lu päevakohasel teemal. Jüripäeva
mis on 23. aprillil, on eestlastel aja
loos olnud tähtsaid sündmusi: jüri-öö
ülestõus sakslaste anastajate
röövrüütlite • vastu, 1868. aastal jüri-päevaga
lõppes teo-orjus; jüripäeval,
23. aprillil 1919. a. astus kokku 120
liikmeline Eesti Asutav Kogu, Talu­des
Jüripäev oli sulaste-suiliste-üm-mardajate
palkamise päev. Katken­deid
raamatust ,,Mahtra sõda" luges
Elly Kuningas;, omapoolsete huvita­vate
selgitustega selle mässu põhju­sest.
Aktusele järgnes koosviibimine
einelauaga, baariga, ning helilindilt
ajaviite muusikaga ja eesti laulude­ga.
;•'
; Mardi/
küllalt parkimise ruumi, pole põh­just
arvata, et meie rahvamajandus
oleks vahetus kokkuvarisemise' ohus-
Mehe taltsutamine ön alles: siis; lõp-lxk
r kui ta mõistab iga sõna' mida ta;
naine pole talle öelnud.
' : : ! - - / : - \ ' ^ ' ' % >'v:^: •
Hea poliitikamees peab suutma; eh-
;ilustada, mis juhtub hommie,. rul!eval
j nädalal, või tuleval aastal j a oskama
'pfrast veenvalt seletada, miks kõik
teisiti juhtus. :
Naine on nii vana, kui ta näib" ole­vat
seHele mehele, kellel on' huvi tsy
da vaadata.
Kuulujutte hakatakse alles siis tõ­siselt
uskuma, kui neid. ametlikult
demeiTteeritakse.
- Vanasti leidus näitlejate hulgas la
vatähti, tänapäeval leidub lavatähte
de hulgas näitlejaid. •
Mõned supelrannad. Ameerikas^ ole­vat
nii reostatud, et silmanägijäte
tunnistuse järele ookean olevat pa­rast
mõõna keeldunud sinna tagasi
tõusmast.
'
Moppinud PEDESTRI J Ä «
I pole ei arstidesse ega nende roh-
I tudesse vähimatki usku. Nii. sele-.
| tas keegi, et käinud arsti juures.
| Küsiti: mis arst ütles? „Neliküm-
| mend dollarit " o l i vastus. Küsiti:
I kas maksid ära ? ,,Aga muidugi —
I arst tahab ju ka elada!" Küsiti:
ä~ kas sai retsepti? „Sain ja läksin
I apteeki." Küsiti; mis ütles aptee-l
ker? „Nelikümmend . dollarit!;"
| Küsiti: kas andsid? „Aga muidugi
I — tema tahab ;ka elada!" Küsiti:
•| võtsid siis rohud sisse? „Oh ei!
•1 Viskasin ära." Küsiti: aga miks
| siis? „No mina tahan ka elada!"'
1 oli vastus.
I: Nii meditsiiniliselt, tehnoloogilk
I selt, füsioloogiliselt kui psüholoo-
I gilišelt moodustab eri kategooria.
i. hambaarst. - Ka majanduslikult.
I Temaga võib isegi kaubelda. Kop-
I su, maksa ja neerude juures pole
I mingit tingimise võimalust. Aga
| hambaarsti juures võid otsustada
I ise, mitu hammast sa tahad välja
| või mitu sisse. Ja kas kullast, kar-
1 rast või kalliskividest. Nad hariti-wr%
| kult eelistavad kulda, ja pead õle-
I ma selles suhtes ettevaatlik, kui
I rahakotti ei taha pahupidi pööra-
| ta. Keegi käis tuttava hambaars-
| ti juures. No, ajasid siis ladusat
| juttu. maailmast ja maast. Ega
I suurt viga polnudki. — tükike
| hammast murdunud. Arvas, et
I saab stiftiga midagi jätkuks otsa
I panna.N
1 Puuriti ja lihviti, vahel loputati
I suud, ja jutuhoos ei saanud arugi,
I mis päriselt juhtus. Alles kodus;
I järgmisel hommikul habet ajama
1 hakates vaatas peeglist vastu suur
f ja uhke kuldhammas! Nüüd mees
K»
| ootab südame värisedes arvet!
| Äga on ka neid muidugi, kes<
| kuludest ei hooli ja lasevad lüüa-
§ kulda sinnagi, kuhu õieti pole. vä­l
j a . Nii lasknud keegi 'peenem
kabinetti kahe pisikese lõuendiga, i|
. mis on osaliselt õlivärviga kaetud, i
ja ütleb, et ta on need maalinud |.
hammaste arve katteks. Ja ta on J
nii vastutulelik, et lubab arstil ise I
valida, kumba ta tahab. ' |.
Mis te- siis imestate,' kui tolle |
lahke hambaarsti ooteruum on .=
„ilüstatud" sõna otseses mõttes 1
seninähtamatute „kunstiteoste-1.
ga". Milline hulk eestlasi tegeleb | •
intiimselt omas kodus kunstiga, |
seda võite seal näha.' Ja seda |
peaks meie kultuurikroonika tin- i
uimata arvestama. . '.'-•?
Üks prouast kunstnik, leides |
omal maali hambaarsti kabineti |
seinalt, oli küll kohkunud. Kinni- =
tas, et see olevat tema kõige keh- ?
vem maal, mille andnud kord ki-1
riku loteriile] Oma viga — vastas |
hambaarst. Võitsin selle loteriilt! . = "
Aga see pole veel kõik. On veel- |
gi peenemaid ärivaime. Keegi |
proua oli käinud: põhjalikumal | .
ümbertegemisel oma. suuvärgiga |
ja oianud kogu aeg, et puudus on |
suur ja. raha ei ole ja küll on ras- |
ke jne: Parast selgunud, et tal oli |
õigus — ehitasid just oma advo-1
kaadist mehega mere äärde suvi-1
lät!' Töötasuks saatnud toogil
daam oma „loomingu" ehk nn. |
maali. Kaasas agä olnud kiri, et i
kuna' maal on kallim kui hambad, |
siis võlgnevat hambaarst temale |
veel'sada dollarit! I
DD «
Farisin hambaarstilt, kuidas f
tolle asjaga siis jäi? „Oh", ütles f
viimane, ,,Iasin advokaadil mit- =
meid omi asju ajada. Kui arve tu- f-
11, läksin sinna, võtsin taskust f
.suupilli ja mängisin paar lugu. =
Tga lugu, ütlesin, maksab seitse- f
kümmendviis dollarit. Nii oleme |.
tasa!" Ja lahkusin. Pole enam tui- =
nud' ühtki arvet". f
tmi^iffiigiiDiiiiitiriiiritmiBimiiDitiiinr
MÜÜA
i:^i^n^ufiitHniu}i?iriiiiiiiitiHiiiiiiiiiiiuiuuiuuu!Uui^nu
Ei poolde
punaf unktsionääridegcö
New Yorgi Besti Vabadussõjalaste
Ühingu. juhatus võttis hiljuti vastu
otsuse, mille kohaselt see ei pea õi­geks
eesti organisatsioonide ja vali­tud
ametikandjate suhtelemist oku­peeritud
Eestist saabuvate puna-funktsionääridega.
Samal ajal peeti
tarviliseks aidata kaasa materjalide
kogumisele inimõiguste rikkumise
alal okup. Eestis ja märgukirjade
esitamise elustamisele, -mis ühendu­ses
Eestile taas vabaduse ja iseseis­vuse
saavutamisega. * NYEVü-1 on
üle 70-mne liikme, neist pisut üle to
sina Eesti Vabadussõja veteranid,
ülejäänud on II Maailmasõja, Soo­me
Jätkusõja, Korea ja Vietnami sõ­dade
veteranid. See ühing on kõige
vanem eesti sõjameeste organisatsi­oon
ülemaailmselt, kusjuures selle
omaaegsele asutamisele andis muide
tugeva kaasneva tõuke admiral J.
Pitka Eestist.
A iJA D
Miniseelikus näitsik istub trammi-1
vagunis keskealise mehe vastas.
Meeleheitlikult püüab ta seelitea-1
baga oma jalgu katta. Pärast mitmet
asjatut katset soovitab mees:
„Ärge nähke vaeva, peili.. Mai pean
ainult õllest lügu."
^v; -r:]-;:
. Hull heidab ennast kõMi põran­dale
ja laulab kaks laulu..
; „Mida sa teed?" küsi%> teine sega­ne.
^; :'.' :.'." ';•.'•'•
„Ma olen heliplaat "'vastab laulja.
Pöörab ennast selili ja laulab jällegi
kaks laulu. Küsib teine:
„Miks sa ennast selili pöörasid?"
„Sa oled tõepoolest segane. Ma
pöörasin plaadil teise külje."
„On olukord tänapäeval," kirub
gümnaasiumiõpetaja. „Iga turbapea
tahab aga studeerida. Mina olin omal
ajal ainuke kogu suures külas."
„Mida andis Karl Marx saksa räh-1
vale?" ' =
„Idasäkslasteie kommunistliku
•manifesti ja läänesakslastele kapi-1
tali," ....
loodyslikülfMm 100 aakriline f alu
Heas korras 100 aastane palkidest elumaja 3 magamistoaga. 4. osa*
Iine vannituba, kamin, moodne kook. Elumajal uus katus ja uuesti
krohvitud. Kõik taluhooned Reas korras Uras vaade, forelli ojä' ja
tiikkevadel. ;
Lähemaks informatsiooniks Itefistaöa ;
Ursula Brews Realtor, Durftam, Öntano tel. 519-369-2406 või õlttuti'
519-369-3789.
Soodsate! tingimuste^ omaniku haiguse tõttu
'12 KORTERIGA MOODNE; KORTERIMAJÄ — Lääne To­rontos
11 korterit 2 magamistoaga. iHind 521^.00^,00;
Helistada tel,: -25S6451' või kirjad, 272 BirBringbaim Štr;
Apt. #9. Toronto, Ont, M8V 2E1.
© Alumiinium uste ja akende ja välisseina katete tööd (siding).
® S-tollised alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikku­ses);
neljas- värvis: Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvema­jade
osas. Tasuta hindamine. "
Eesti Alumiinium Kompanii. Met. Iie. B888
Vastuluure andmed näitavad, et
venelased ostavad välisriikidelt pide­valt
toitaineid, kuigi nende omad lõi­kused
olid rahuldavad. Arvatakse, et
• Venemaa muretseb, omale toitainete
strateegilisi reserve juhuks, kui nei­le
toitaineid enam vabalt ei müüda.
SOOSAAR, CA,
Chartered Accountant
Süite
725 Don Mlls Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944
NNÄ?'1 J L.
T^r Pühap., 29. mail E. S. S. Kalevi
jr Reedel, 27. mail ja laup., 28. mail I peakoosolek Eesti Majas algusega
Kalev-Estienne esinemisõhtu St. | kl. 7 õ.
Lawrence Gentre's, algusega kl.
7,305.. \*k Pühap.,,29, mail Tiiduse Võimle­jate
õpilasõhtu algusega kl. 7 õ. Mo­narch
Parki keskkooli võimlas.
iK Kolmap., 1; juunil B'Nai B'Ritfe
basaar kl. 10 h.—12 õ. West Anjnes
Colišeum>: CNE. ••':