1980-07-10-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\ Ottawa, <^<3er sect Onil Nr. 28 ( m ) 1980 Second Clas? MaU Registration No. 13S4, NELJAPÄEVAL, 10. JUULIL — THLRSDAY. JULY 10 XXXI aastakäik . E.) - ae-vai peeti Stokholmis ÜEP maade esindajate koosolek, kus Austraalia poolt esitati tungiv soov pidada järgmised Ülemaailmsed Eesti Päevad umbes 3 aasta parast seal. Ettepanek t)EP pidamiseks tuli ka Kanada poolt. Pärast läbirääkimisi otsustati üksmeelselt pidada IV Üliemaailm-sed Eesti Päevad 1983, a. Austraalias. Eesti Skautide^ Malev Kanadas ja Eesti Gaidide Malev Kanadas esindusüksus aagris kus toimus ka III Ülemaailmsete Eesti Päevade esimene avatseremoonia. STOKIOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Stokholmis iavati pühapä^ dest eestlaste asukohamaadest kohale tulnud kaasmaalaste osavõtul III Ülemaailma Stokholmi südalinn oli ESTO '80 puhul paljudes kohtades kaunistatud eesti rahvuslippudega; Suured sini-must-valged lipud lehvisid raekoja, peajaama ja kuningalossi ees Jättes väga efektse mulje. ülemaailmsete Eesti Päevade pidulik avamine toimus pühapäeval kl. l p. Kungsträdsgardeni väljakul, mida piirasid sini-must-valged lipud. Avamisele oli tulnud üle 5000 külalise. Eesti Päevadele oli saabunud ka Eesti Vabariigi, esindaja peakonsul Ernst Jaakson koos abikaasaga New Yorgist. Sissejuhatava tervituse ütles Ivar Paljak eesti ja rootsi keeles. Ta mär-ikis, et Eesti Päevad peetakse 400 km kaugusel meie kodumaast ja avaldas lootust, dt see vaim siit. kandub ka sinna. §OTSIAALMII|JISTER AVAS, Pikema kõne pidas Rootsi sotsiaalminister Karin Söder. Ta hindas kõrgelt eestlaste panust Rootsis kes seisab valvel inimõigust^ eest ning kuulutas III Ülemaailmsed Eesti Päevad avatuks. Järgnevalt luuletaja K. Lepik esitas feesti Päevadele pühendatud rahvusliku sisuga Kantaadi valgusest ja varjust. Edasi rahvatantsurühm „Kassari": esitas rea tantsu- ja- laulu-ettekandeid. Lopusõna ütles korraldajate poolt Alur Reinans, mille järele pidulik avaaktus lõppes võimsa hümniga. Järgnes Ülemaailmsete Eesti Päevade pidulik avajumaiateenistus Stokholmi Jakobi kirikus, mis oli rahvast tulvil. Vaimulikust teenistusest ^võtsid osa peapiiskop K. Veem, piiskop K. Raudsepp j.t. vaimulikud. Sisuka jutluse pidas prof. A. VõÕbus. Esinesid Stokholmi Eesti Meeskoor Ed. Tubina juhatusel, Stokholmi Eesti Naiskoor P. Tuulse juhatusel ja ühendatud koorid, kes esitasid ,P. Ardna „Loo,mulle puhas süda". AVATSEREMOONIA GEISLINGEN |„Meie Elu" kaastööUselt) Augsburgi Usu- . tunnistuse (ConfessioAugustana) väljakuulutamise 450. aastapäeva puhul toimusid Augsburgis nädal aega kestnud pidustused suure üldsinodi, arvukale jumalateenistuste/ Usutunnistuse ajalugu tutvustava näituse ja teiste juubeliga seoses olnud üritustega. ti, läti, saksa ja ladina keeltes äas- Vesteldes peapiiskopiga pidustustelt saadud muljete üle, tähendas la, et kõige Haaravamaks muljeks oli tunnetus Augsbürgi Usutunnistuse elavusest ja jõust. Tsiteerides ajalooprofessor Zorni tabavat väljendust ütles ta: Augsbürgi Usutnnistus pole teoloogiline arheoloogia." Viibinud nädal aega Augsburgis, võttis peapiiskop kontakti ka kohapealse eestlaste perega. Ta vestles 'kohaliku komitee esinaise M. Jesse korteris korraldatud kohvilauas ligi 'kolm tundi Augsbürgi eestlastega; kellede hulgas oli külalisena ka E. Keskkomitee esimees J. Västrik. Peapiiskop tegi teatavaks, et õp. E. Soosaare surma .tõttu vakantseks jäänud koht tuleb kahe aasta pärast täitmisele noore eesti vaimulikuga, kes sooritab praegu oma prooviaas-taid Saksa Kiriku juures, v •: , •.' -kt-;'' Enne Esto '80 avamist Stokholmis peeti avatseremoonia „Metsaküdus" skautlike .noorte„Vikerkaare" maa-ilma. läagris, kus samuti III Ülemaailmsed Eesti Päevad kuulutati ava-tuks.', • . Kõnelesid ÜEP Peakomitee esimees R. Norvellv kes andis edasi yä-lisrtiinistri tervitused ja esinesid sõnavõttudega E. P. komiteede esindajad. Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas poolt tervitas Tõnu Tõsine. Avatseremooniast maailmalaagris võttis osa umbes 2000 inimest. ; KANADA EESTI TEATER ' : Pühapäeva õhtupoolikul esitas Kanada Ees ti Tea ter H. H iiepuu näidendi „Kohtumine vanas majas" Rein Andre lavastusel. Saal oli rahvast tulvil ja etendus võeti hästi, vastu. Kirjandusringkondades arvatakse, et näidendi anonüüfhse autori taga peitub kirjanik B. Kangro. Esmaspäeval jätkusid Eesti Päevade üritused. Raekojas linnapea. poolt korraldatud vastuvõtul oli kutsutud külalisi umbes 600. Tervitas abilinnapea . ja I! ÜlemaailiTisete Eesti Päevade korraldajate i;iimel K. Poppi kes andis üle kä Baltimore linnapea tervitused. Mitmesugused üritused, kokku ligi' 200, kestavad laupäevani, mil toimub jaulupidu ja rahvapidu. Vene lennukid ja helikopterid pommitasid kahte pealinna ligidal asuvat suurt küla. Rünnakul said surma umbes 5000 isikut. See oli üks toorematest rünnakutest põgenike seletuse järgi. Üks põgenikest ütleb, et kahe kiila kogu elanikkond hävines. Need külad asusid ainult 17 km kaugusel Kabulist. Rünnak algas i l ma ette hoiatamata ning selle tõttu ei olnud keUegil võimalik põgeneda. Venelased kasutasid süütepomme ja püsima ei jäänud ühtegi elamut. Sa- .-m?i., tunnistaja seletuse Järele qn venelased toonud Afganistani uusi väeosasid nende asemele kelle nad varemalt ära viisid. Uued väeosad koosnevad vanematest meestest kui olid seda endised Ja on saanud hea väljaõppe partisaa-nide vastu võitlemiseks. Samuti on nende relvastus sellele ülesandele vastav. Nooremad aastakäigud on mingisugustel põhjustel Afganista-nist ära viidud ja enamikus asendatud uutega, kuid enam väljaõpet saa-meestegav Möödunud nädalalõpul toimus Torontos viie rahvusgrupi korraldusel „Vaba olümpiaad" protestiks Moskvas korraldatavate olümpiamängude vastu. Pildil eesti sportlased reede õhtul Etobicokel Centennial Park staadionil peetud avatseremoonial. (Veel pilte Ihk, 4) ' Foto T - 0 . Haamer Võistlustel, millest osa võttis umbes 300 sportlast, said lätlased kõige rohkem medaleid— 14 kulda, 15 hõbedat ja 7 pronksi. Ukraina oli teine 11 kuldmedali, 8 hõbemedali ja 9 pronksmedaliga. Leedu jäi kolmandaks 9 kuldmedali, 10 hõbemedali ja 14 pronksmedaliga. Eestlased võitsid 3 kuldmedalit, 3 hõbemedalit ja 7 pronksmedalit. Armeenia sai ühe hõbemedali. HELSINGI :(M. E . ) ~ Eesti vibu-laskjatel läks väga hästi Helsingis Wilhelm Tell-seltsi poolt korraldatud ,,Kultainen Orhena" •{Kuldne Õun) võistlustej 15. juunil. ,.Kuldsed Õunad" võitsid Mati Vaikjärv ja Eve' Suits Eestist. Kahju ainult, et Soome parimad vibulaskjad olid samal ajal PMM-võistlusreisil Rootsis ja nii võistlus oji pisuti värvitu. Samal korral võisteldi ka Helsingi ja Eesti vahel kus tuli Eesti ülekaalukalt võitjaks punktidega 7220 — 6417. Meeste Ä-seerias võtsid külalised kaksikvõidu. Mati Vaikjärv laskis 1232 ja Rein • Miksoh 1223. Parim soomlane Reino Piispä sai oma resultaadis „ainult" 1205. Kuues oli Enn Lank tulemusega 1171. jgu Vibulaskmiste parimäJesul-^ taadi tegi aga naiste A-seerias Eesti Eve Suits, kes täiel FJTA-ringil laskis 1252. Ka teisele ja kolmandale kohale jõudsid eestlannad, sest Kerst Veeru tulemuseks oli 1176 ning Eve Kivilo; 1166. Resultaadiga 1078 sai Helja Tigane viiendale kohale. Osavõtjaid oli (umbes SO-riest riigist kõigilt kontinentidelt, kaasa arvatud Hiina, idabloki, riike ja Hongkong. Eesti eksiilkiriku esindajatena võtsid pidustustest kutsutud külalistena Tosa -peapiiskop Konrad Veem, õp. Jaak Reesalu Götie^orgist ja õpetajaameti kandidaat Jaan Kaljurand Lübecjkist. Kirikut okupeeritud Eestist esindas konsistooriumi assessor ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Kuno'Pajula. ^ Peapiiskop Veem oli kaastegev avajumalateenistusel St. Anna kirikus, mis edastati ka TV-s. Pidustuste viimasel päeval ütles ta Št. Pettuse ikirikus tervituse^M. Liidust väljapää-senud sakslastele. Usutunnistuse ajalugu tutvustaval näitusel bli arvukate eksponaatide hulgaslMa tema poolt eesti keelde tõlgitud Augsbürgi Usutunnistus. Eestipoolse rariteedina oli näitusel prof. E. Sarteuse poolt tõlgitud Augsbürgi Usutunnistus ees- 21 rumeenlast maandusid Austria põllul ühemootorilise lennukiga niida nad kasutasid põgenemiseks läände. Väike lennuk mis oli kasutusel ..taimekahjurite pritsimiseks, sai ainult vähe vigastada. Lennuki varastas põgenemiseks 27-aastane rumeenia piloot valitsuse lennuväljalt. Ta lendas;ainult 150 jala .kõrgusel, et vältida radari kaudu avastamist. Lend kestis 2 tundi, mille kestel lennati umbes 450 km. Põgenike, hulka kuulub 8 alla 14 aasta vanust last. kotkajärve .-24. augustini Informatsioon , 45 Fulton Avenüe Toronto, Ontario tX6 Canada Põgenike poolt esitati palve poliitilise põgeniku staatuse saamiseks. Vastava otsuse tegemise järele antakse Austria valitsuse poolt arvatavasti lennuk tagasi Rumeeniale. Arvata võib aga, et Rumeenia nõuab ka piloodi tagasisaatmist. Põgenemise üksikasju on raske selgitada, kuna kogu grupi hulgas ei leidu ühtegi võõrkeele oskajat, väljaarvatud piloot kes saab ä ru vaid mõnest ingUs-keelse §t sõnast. ®Fotömat Canada streikivate tööliste sissetulek on kõrgem kui oli seda tööl olles. Selle põhjuseks on tÖötä-oleku tasu kõrgendämirie ja valitsuse amietnike seletuse järgi on see täiesti seaduslik. Eiine streiki oli enamikul teenistujail tasuks miinimum $3.— tunnis või 120 dollarit nädalas. Nüüd saavad nad aga $147,— nädalas mis koosneb |75.— makstavast streigitasust ja |72.— löötaole-ku tasust. Streigitasu ei kuulu tulumaksu alla. Kanada Tööameti esindaja tähendas, et temal teadaolevail andmeil on see praegu ainukene juhus Ontarios, et strdkivad teenistujad saavad tasu streigifondist ja ka töötaoleku toetust. ©-Bensiini hinnaks on Itaalias |4.10. See tõsteti vaiiIsuse otsuse kohaselt. Vaiitsus tahab. piirata elukalliduse tõusui mis oh praegu 21%.;; . ® Pittsburgis rööviti James Meierilt rahakott. Röövli tagaajamisel abistar sid teda kolm meest, kes tabasid röövli, võtsid sellelt Meieri rahakoti ja põgenesid sellega. Politsei leidis hiljem rahakoti, kuid selles olnud 150 dollarit oli kadunud. ® Kanada valitsus.hävitab 13 mil- .Joni postmarki, mis olid trükitud Moskvas toimuvale Olümpiamängude erimärgina ja pidid müügile tule- . ma käesoleval nädalal. Valmistami-. sekulud" on umbes 50.000 dollarit. Parlamendiiiige Ješsc Flis Torontost soovitas need üle trükkida sõnaga „Boicütted" ja müügile lasta, ^selle- ,, ga näidates .Kanada seisukohta. Moskvas toimuvate. mängude kohta. Postiminister, Oullet leidis ettepaneku väga .tähelepanuväärse, oleval, kuid liiga hilja selle rakendamiseks.' 0 President Carter kirjutas alla sõ^ javäkke registreerimise seadusele, kuid seisab nüüd küsimuse ees, mida teha umbes 80.000 isikuga, kes mitmesugustel põhjustel keelduvad registreerimast; Seaduse järgi on karistuseks kuni 10.000 dollariline trahv või 5 aastat vangistust. Viimaseks' võimaluseks on keeldujaile maapakku minemine Kanadasse või mujale. Sõjaministeeriumi poolt arvestatakse nende arvu umbes 2% kuid varemad kogemused näitavad, et see on palju suurem. Vietnami sõja ajal oli sõjaväe teenistusest kõrvalehöid- Jäte arv kuni 10%. Kuigi sõjaväkke kutsumist koheselt peale registreerimist ette näha ei ole, kavatsevad sõjaväeteenistuse rakendamise vastased korraldada protestirongkäike ja koosolekuid. Kuna naissoost isikuid registreerim!- se seadus ei puuduta; siis toovad rs' gistreerimise vastased ette väite, et praeguse üheõiguslikkuse alusel on see seadus kehtetu ja seaduse õigus-likkus tuleb arutusele kõrgemas koS^- tuš.-^ Kui see aga seal kehtivaks tunnistatakse, tuleb Ameerika Ühendriikides umbes 4. miljonil noormehel ennast sOj|i^fäeteenistüseks registreeri- ® Esto-80 lend hilines 2 tunni võrra." Kiwi Traveli JDOoit üüritud Sterling lennuk jõudis möödunud nädala kol-mapäeval New Yorgist kohale umbes 2 tunnilise hilinemisega kompuu-terite rikke tõttu, -mis täiustas lennukite õigeaegse maandumise ja õhku tõusmise. Õnnetusi ei juhtunud, kuid lennujaama ametnike .seletuse järgi oli"' olukord küllaltki kardetav, kuna õhus oli u'mbes 100 lennukit kom-puuterite rikke ajal. 0 North Yorgi linnapea süüdistab Kanada keskvalitsuse ministrit Robert Kaplani oma valimispiirkonna elanikkonna alttõmbamises, kuna ta pn soovitanud riigile kuuluval Deha-vilandi lennukivabrikul uue ehitamisele tuleva lennuki valmistamise Albertas. Uue mudeli ehitamine annab tööd umbes 3000-dele Isikule. Linnapea MelLastmann lubab teha kõik mis osutub võimalikuks, et lennuki valmistamine toimuks Ontarios. ® Kahte Winnipegi politseinikku süüdistatakse relvade müügis. ' Juurdlusel, mis ei ole veel lõppenud, ' on selgunud, et md on müünud relvi mis kokku korjati 1978 aastal ja mis olid registreerimata ning toodi nende omanike poolt kogumispunktidesse. ® Kanada ja N. Liidu ametivõimud on saanud kokkuleppele, mille alusel lubatakse Kanadasse ümberasuda seitsmel usulahu liikmel, kes endid varjasid USA konsulaadis viimased kaks aastata Läbirääkihnised, mis toimusid Kanada konsuli ja vene esindajate vahel toimusid nii salaja, et isegi Kanada immigratsioonimi-nister ei olnud sellest varemalt tead-lik. Q> Maine osariigi veoautojuht E. Ro-binsori kaotas raske liiklusõnnetuse tagajärjel kuulmise ja jäi pimedaks 10 aastat tagasi. Käesoleval aastal 4- ndal juunil oma tagaaias olles; äike-setormt ajal sai ta välgulöögi, mis imekombel tõi tagasi tema nägemise ja kuulmise. Lisaks sellele on tä paljale pealaele hakanud juuksed kasvama.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 10, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-07-10 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800710 |
Description
Title | 1980-07-10-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | \ Ottawa, <^<3er sect Onil Nr. 28 ( m ) 1980 Second Clas? MaU Registration No. 13S4, NELJAPÄEVAL, 10. JUULIL — THLRSDAY. JULY 10 XXXI aastakäik . E.) - ae-vai peeti Stokholmis ÜEP maade esindajate koosolek, kus Austraalia poolt esitati tungiv soov pidada järgmised Ülemaailmsed Eesti Päevad umbes 3 aasta parast seal. Ettepanek t)EP pidamiseks tuli ka Kanada poolt. Pärast läbirääkimisi otsustati üksmeelselt pidada IV Üliemaailm-sed Eesti Päevad 1983, a. Austraalias. Eesti Skautide^ Malev Kanadas ja Eesti Gaidide Malev Kanadas esindusüksus aagris kus toimus ka III Ülemaailmsete Eesti Päevade esimene avatseremoonia. STOKIOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Stokholmis iavati pühapä^ dest eestlaste asukohamaadest kohale tulnud kaasmaalaste osavõtul III Ülemaailma Stokholmi südalinn oli ESTO '80 puhul paljudes kohtades kaunistatud eesti rahvuslippudega; Suured sini-must-valged lipud lehvisid raekoja, peajaama ja kuningalossi ees Jättes väga efektse mulje. ülemaailmsete Eesti Päevade pidulik avamine toimus pühapäeval kl. l p. Kungsträdsgardeni väljakul, mida piirasid sini-must-valged lipud. Avamisele oli tulnud üle 5000 külalise. Eesti Päevadele oli saabunud ka Eesti Vabariigi, esindaja peakonsul Ernst Jaakson koos abikaasaga New Yorgist. Sissejuhatava tervituse ütles Ivar Paljak eesti ja rootsi keeles. Ta mär-ikis, et Eesti Päevad peetakse 400 km kaugusel meie kodumaast ja avaldas lootust, dt see vaim siit. kandub ka sinna. §OTSIAALMII|JISTER AVAS, Pikema kõne pidas Rootsi sotsiaalminister Karin Söder. Ta hindas kõrgelt eestlaste panust Rootsis kes seisab valvel inimõigust^ eest ning kuulutas III Ülemaailmsed Eesti Päevad avatuks. Järgnevalt luuletaja K. Lepik esitas feesti Päevadele pühendatud rahvusliku sisuga Kantaadi valgusest ja varjust. Edasi rahvatantsurühm „Kassari": esitas rea tantsu- ja- laulu-ettekandeid. Lopusõna ütles korraldajate poolt Alur Reinans, mille järele pidulik avaaktus lõppes võimsa hümniga. Järgnes Ülemaailmsete Eesti Päevade pidulik avajumaiateenistus Stokholmi Jakobi kirikus, mis oli rahvast tulvil. Vaimulikust teenistusest ^võtsid osa peapiiskop K. Veem, piiskop K. Raudsepp j.t. vaimulikud. Sisuka jutluse pidas prof. A. VõÕbus. Esinesid Stokholmi Eesti Meeskoor Ed. Tubina juhatusel, Stokholmi Eesti Naiskoor P. Tuulse juhatusel ja ühendatud koorid, kes esitasid ,P. Ardna „Loo,mulle puhas süda". AVATSEREMOONIA GEISLINGEN |„Meie Elu" kaastööUselt) Augsburgi Usu- . tunnistuse (ConfessioAugustana) väljakuulutamise 450. aastapäeva puhul toimusid Augsburgis nädal aega kestnud pidustused suure üldsinodi, arvukale jumalateenistuste/ Usutunnistuse ajalugu tutvustava näituse ja teiste juubeliga seoses olnud üritustega. ti, läti, saksa ja ladina keeltes äas- Vesteldes peapiiskopiga pidustustelt saadud muljete üle, tähendas la, et kõige Haaravamaks muljeks oli tunnetus Augsbürgi Usutunnistuse elavusest ja jõust. Tsiteerides ajalooprofessor Zorni tabavat väljendust ütles ta: Augsbürgi Usutnnistus pole teoloogiline arheoloogia." Viibinud nädal aega Augsburgis, võttis peapiiskop kontakti ka kohapealse eestlaste perega. Ta vestles 'kohaliku komitee esinaise M. Jesse korteris korraldatud kohvilauas ligi 'kolm tundi Augsbürgi eestlastega; kellede hulgas oli külalisena ka E. Keskkomitee esimees J. Västrik. Peapiiskop tegi teatavaks, et õp. E. Soosaare surma .tõttu vakantseks jäänud koht tuleb kahe aasta pärast täitmisele noore eesti vaimulikuga, kes sooritab praegu oma prooviaas-taid Saksa Kiriku juures, v •: , •.' -kt-;'' Enne Esto '80 avamist Stokholmis peeti avatseremoonia „Metsaküdus" skautlike .noorte„Vikerkaare" maa-ilma. läagris, kus samuti III Ülemaailmsed Eesti Päevad kuulutati ava-tuks.', • . Kõnelesid ÜEP Peakomitee esimees R. Norvellv kes andis edasi yä-lisrtiinistri tervitused ja esinesid sõnavõttudega E. P. komiteede esindajad. Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas poolt tervitas Tõnu Tõsine. Avatseremooniast maailmalaagris võttis osa umbes 2000 inimest. ; KANADA EESTI TEATER ' : Pühapäeva õhtupoolikul esitas Kanada Ees ti Tea ter H. H iiepuu näidendi „Kohtumine vanas majas" Rein Andre lavastusel. Saal oli rahvast tulvil ja etendus võeti hästi, vastu. Kirjandusringkondades arvatakse, et näidendi anonüüfhse autori taga peitub kirjanik B. Kangro. Esmaspäeval jätkusid Eesti Päevade üritused. Raekojas linnapea. poolt korraldatud vastuvõtul oli kutsutud külalisi umbes 600. Tervitas abilinnapea . ja I! ÜlemaailiTisete Eesti Päevade korraldajate i;iimel K. Poppi kes andis üle kä Baltimore linnapea tervitused. Mitmesugused üritused, kokku ligi' 200, kestavad laupäevani, mil toimub jaulupidu ja rahvapidu. Vene lennukid ja helikopterid pommitasid kahte pealinna ligidal asuvat suurt küla. Rünnakul said surma umbes 5000 isikut. See oli üks toorematest rünnakutest põgenike seletuse järgi. Üks põgenikest ütleb, et kahe kiila kogu elanikkond hävines. Need külad asusid ainult 17 km kaugusel Kabulist. Rünnak algas i l ma ette hoiatamata ning selle tõttu ei olnud keUegil võimalik põgeneda. Venelased kasutasid süütepomme ja püsima ei jäänud ühtegi elamut. Sa- .-m?i., tunnistaja seletuse Järele qn venelased toonud Afganistani uusi väeosasid nende asemele kelle nad varemalt ära viisid. Uued väeosad koosnevad vanematest meestest kui olid seda endised Ja on saanud hea väljaõppe partisaa-nide vastu võitlemiseks. Samuti on nende relvastus sellele ülesandele vastav. Nooremad aastakäigud on mingisugustel põhjustel Afganista-nist ära viidud ja enamikus asendatud uutega, kuid enam väljaõpet saa-meestegav Möödunud nädalalõpul toimus Torontos viie rahvusgrupi korraldusel „Vaba olümpiaad" protestiks Moskvas korraldatavate olümpiamängude vastu. Pildil eesti sportlased reede õhtul Etobicokel Centennial Park staadionil peetud avatseremoonial. (Veel pilte Ihk, 4) ' Foto T - 0 . Haamer Võistlustel, millest osa võttis umbes 300 sportlast, said lätlased kõige rohkem medaleid— 14 kulda, 15 hõbedat ja 7 pronksi. Ukraina oli teine 11 kuldmedali, 8 hõbemedali ja 9 pronksmedaliga. Leedu jäi kolmandaks 9 kuldmedali, 10 hõbemedali ja 14 pronksmedaliga. Eestlased võitsid 3 kuldmedalit, 3 hõbemedalit ja 7 pronksmedalit. Armeenia sai ühe hõbemedali. HELSINGI :(M. E . ) ~ Eesti vibu-laskjatel läks väga hästi Helsingis Wilhelm Tell-seltsi poolt korraldatud ,,Kultainen Orhena" •{Kuldne Õun) võistlustej 15. juunil. ,.Kuldsed Õunad" võitsid Mati Vaikjärv ja Eve' Suits Eestist. Kahju ainult, et Soome parimad vibulaskjad olid samal ajal PMM-võistlusreisil Rootsis ja nii võistlus oji pisuti värvitu. Samal korral võisteldi ka Helsingi ja Eesti vahel kus tuli Eesti ülekaalukalt võitjaks punktidega 7220 — 6417. Meeste Ä-seerias võtsid külalised kaksikvõidu. Mati Vaikjärv laskis 1232 ja Rein • Miksoh 1223. Parim soomlane Reino Piispä sai oma resultaadis „ainult" 1205. Kuues oli Enn Lank tulemusega 1171. jgu Vibulaskmiste parimäJesul-^ taadi tegi aga naiste A-seerias Eesti Eve Suits, kes täiel FJTA-ringil laskis 1252. Ka teisele ja kolmandale kohale jõudsid eestlannad, sest Kerst Veeru tulemuseks oli 1176 ning Eve Kivilo; 1166. Resultaadiga 1078 sai Helja Tigane viiendale kohale. Osavõtjaid oli (umbes SO-riest riigist kõigilt kontinentidelt, kaasa arvatud Hiina, idabloki, riike ja Hongkong. Eesti eksiilkiriku esindajatena võtsid pidustustest kutsutud külalistena Tosa -peapiiskop Konrad Veem, õp. Jaak Reesalu Götie^orgist ja õpetajaameti kandidaat Jaan Kaljurand Lübecjkist. Kirikut okupeeritud Eestist esindas konsistooriumi assessor ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Kuno'Pajula. ^ Peapiiskop Veem oli kaastegev avajumalateenistusel St. Anna kirikus, mis edastati ka TV-s. Pidustuste viimasel päeval ütles ta Št. Pettuse ikirikus tervituse^M. Liidust väljapää-senud sakslastele. Usutunnistuse ajalugu tutvustaval näitusel bli arvukate eksponaatide hulgaslMa tema poolt eesti keelde tõlgitud Augsbürgi Usutunnistus. Eestipoolse rariteedina oli näitusel prof. E. Sarteuse poolt tõlgitud Augsbürgi Usutunnistus ees- 21 rumeenlast maandusid Austria põllul ühemootorilise lennukiga niida nad kasutasid põgenemiseks läände. Väike lennuk mis oli kasutusel ..taimekahjurite pritsimiseks, sai ainult vähe vigastada. Lennuki varastas põgenemiseks 27-aastane rumeenia piloot valitsuse lennuväljalt. Ta lendas;ainult 150 jala .kõrgusel, et vältida radari kaudu avastamist. Lend kestis 2 tundi, mille kestel lennati umbes 450 km. Põgenike, hulka kuulub 8 alla 14 aasta vanust last. kotkajärve .-24. augustini Informatsioon , 45 Fulton Avenüe Toronto, Ontario tX6 Canada Põgenike poolt esitati palve poliitilise põgeniku staatuse saamiseks. Vastava otsuse tegemise järele antakse Austria valitsuse poolt arvatavasti lennuk tagasi Rumeeniale. Arvata võib aga, et Rumeenia nõuab ka piloodi tagasisaatmist. Põgenemise üksikasju on raske selgitada, kuna kogu grupi hulgas ei leidu ühtegi võõrkeele oskajat, väljaarvatud piloot kes saab ä ru vaid mõnest ingUs-keelse §t sõnast. ®Fotömat Canada streikivate tööliste sissetulek on kõrgem kui oli seda tööl olles. Selle põhjuseks on tÖötä-oleku tasu kõrgendämirie ja valitsuse amietnike seletuse järgi on see täiesti seaduslik. Eiine streiki oli enamikul teenistujail tasuks miinimum $3.— tunnis või 120 dollarit nädalas. Nüüd saavad nad aga $147,— nädalas mis koosneb |75.— makstavast streigitasust ja |72.— löötaole-ku tasust. Streigitasu ei kuulu tulumaksu alla. Kanada Tööameti esindaja tähendas, et temal teadaolevail andmeil on see praegu ainukene juhus Ontarios, et strdkivad teenistujad saavad tasu streigifondist ja ka töötaoleku toetust. ©-Bensiini hinnaks on Itaalias |4.10. See tõsteti vaiiIsuse otsuse kohaselt. Vaiitsus tahab. piirata elukalliduse tõusui mis oh praegu 21%.;; . ® Pittsburgis rööviti James Meierilt rahakott. Röövli tagaajamisel abistar sid teda kolm meest, kes tabasid röövli, võtsid sellelt Meieri rahakoti ja põgenesid sellega. Politsei leidis hiljem rahakoti, kuid selles olnud 150 dollarit oli kadunud. ® Kanada valitsus.hävitab 13 mil- .Joni postmarki, mis olid trükitud Moskvas toimuvale Olümpiamängude erimärgina ja pidid müügile tule- . ma käesoleval nädalal. Valmistami-. sekulud" on umbes 50.000 dollarit. Parlamendiiiige Ješsc Flis Torontost soovitas need üle trükkida sõnaga „Boicütted" ja müügile lasta, ^selle- ,, ga näidates .Kanada seisukohta. Moskvas toimuvate. mängude kohta. Postiminister, Oullet leidis ettepaneku väga .tähelepanuväärse, oleval, kuid liiga hilja selle rakendamiseks.' 0 President Carter kirjutas alla sõ^ javäkke registreerimise seadusele, kuid seisab nüüd küsimuse ees, mida teha umbes 80.000 isikuga, kes mitmesugustel põhjustel keelduvad registreerimast; Seaduse järgi on karistuseks kuni 10.000 dollariline trahv või 5 aastat vangistust. Viimaseks' võimaluseks on keeldujaile maapakku minemine Kanadasse või mujale. Sõjaministeeriumi poolt arvestatakse nende arvu umbes 2% kuid varemad kogemused näitavad, et see on palju suurem. Vietnami sõja ajal oli sõjaväe teenistusest kõrvalehöid- Jäte arv kuni 10%. Kuigi sõjaväkke kutsumist koheselt peale registreerimist ette näha ei ole, kavatsevad sõjaväeteenistuse rakendamise vastased korraldada protestirongkäike ja koosolekuid. Kuna naissoost isikuid registreerim!- se seadus ei puuduta; siis toovad rs' gistreerimise vastased ette väite, et praeguse üheõiguslikkuse alusel on see seadus kehtetu ja seaduse õigus-likkus tuleb arutusele kõrgemas koS^- tuš.-^ Kui see aga seal kehtivaks tunnistatakse, tuleb Ameerika Ühendriikides umbes 4. miljonil noormehel ennast sOj|i^fäeteenistüseks registreeri- ® Esto-80 lend hilines 2 tunni võrra." Kiwi Traveli JDOoit üüritud Sterling lennuk jõudis möödunud nädala kol-mapäeval New Yorgist kohale umbes 2 tunnilise hilinemisega kompuu-terite rikke tõttu, -mis täiustas lennukite õigeaegse maandumise ja õhku tõusmise. Õnnetusi ei juhtunud, kuid lennujaama ametnike .seletuse järgi oli"' olukord küllaltki kardetav, kuna õhus oli u'mbes 100 lennukit kom-puuterite rikke ajal. 0 North Yorgi linnapea süüdistab Kanada keskvalitsuse ministrit Robert Kaplani oma valimispiirkonna elanikkonna alttõmbamises, kuna ta pn soovitanud riigile kuuluval Deha-vilandi lennukivabrikul uue ehitamisele tuleva lennuki valmistamise Albertas. Uue mudeli ehitamine annab tööd umbes 3000-dele Isikule. Linnapea MelLastmann lubab teha kõik mis osutub võimalikuks, et lennuki valmistamine toimuks Ontarios. ® Kahte Winnipegi politseinikku süüdistatakse relvade müügis. ' Juurdlusel, mis ei ole veel lõppenud, ' on selgunud, et md on müünud relvi mis kokku korjati 1978 aastal ja mis olid registreerimata ning toodi nende omanike poolt kogumispunktidesse. ® Kanada ja N. Liidu ametivõimud on saanud kokkuleppele, mille alusel lubatakse Kanadasse ümberasuda seitsmel usulahu liikmel, kes endid varjasid USA konsulaadis viimased kaks aastata Läbirääkihnised, mis toimusid Kanada konsuli ja vene esindajate vahel toimusid nii salaja, et isegi Kanada immigratsioonimi-nister ei olnud sellest varemalt tead-lik. Q> Maine osariigi veoautojuht E. Ro-binsori kaotas raske liiklusõnnetuse tagajärjel kuulmise ja jäi pimedaks 10 aastat tagasi. Käesoleval aastal 4- ndal juunil oma tagaaias olles; äike-setormt ajal sai ta välgulöögi, mis imekombel tõi tagasi tema nägemise ja kuulmise. Lisaks sellele on tä paljale pealaele hakanud juuksed kasvama. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-07-10-01