Meie Elu = Our life, June 11, 1981

              maa
ESu" nr. 2S (1634) 1981 Meie Elu"
Eesti Abistamiskomitee. Kalnadasjuhate
J. Herma, A. iKuul.
jomkomisjon),: V. Vanasdja, G.
(
u (revis-
0. Haamer
Fensloaiäside koosviibinKin® nelja»
päeval/4. juunil oli viimane, emie su-vevaheaega.
Koos oli üle kolmesaja
ISdubiliikme hing külalise. Üks kauge»
maid külalisi oli Londoni Eesti ^iaja
esimees "Erika Pämsjdu-Kasemets.
Klubi esimehe F. Tertsi avasõnale
jäifnes õpetaja Blmar Pähii'i kõne
ja palvus. Pensionäride iNaisköor Ed.
Tobrelutsü juhatusel esitas E. Tobre-lutsu
seatud ,,Lõoke", P. Tammeves­k
i— ,;Minu 'kodumaa", meeleolulau-lu
^Kullerkupp", E. Võitl „Ärge
unustage laulu" ning J. Remmelgas'©
,,Igal õhtul". Irene Loosberg, keda
klavejril saatis Aino Kurg, laulisi M.
Lüdigi „Igatsus", K. Raidi ~„Äiij,
äiu lapsukene" ning L. Avessoni —
„Suvi". Ettekanded said teenitult
tormilise aplausi ning solistile ja
saatjale anaeitati lilli.
Eesti Abistamiskomitjee Kanadas peakoosolek kolmapäeval,: 3o jui&iill Eesti Majas algas pooletunEl-lise
hilinemisega, et ölte põhikirja
Juhatuse poolt oli välja saadetud ;
132 koosoleku kutset. Kvoorumi lehe
järgi oli. koosolekule ilmunu4 22
EAK.. liiget;-•
Leinaseisakuga tuletati meelde ma-.
nalasse varisenud kauaaegset juhatu-seliiget
Ä. Ruusauk'u.v. ^
Koosolekut juhatas põhikirja alu­sel
esimees A. Sepa ja prptpkollis
sekretär J. Herma.
Esimees tegevusaruannet esitades
märkis, et EAK töö on juba aastaid"
olnud mtiiniline. Möödunud tegevus­aastal
äigas puhkekodu ,yEhatare"
ehitamine, mille tõttu juhatuse töö­koorem
muutus märgatavalt suure­maks,
Juhatuses on valitsenud üks­meel
ja töötahe. Suureks abiks on
olnud juhatuse tegevusele pr. Älexan-
. der Central 'Mortgage'ist ja arh. G.
iäikve. Tegevusaruande kohta sõna­võtte
polnud. • '
Majandusaruande esitas laekur H.
Kivi. Laeka seis koos sularaha ja
panga hoiustega |461,617.13. Intres­sid
— 127,986.19, deposiit Scarb. lin»
nav. 110,000.— kaubad laos
S43.261V71, osatähed — |29,732.-, vai-lasvara
— $8,233.26 ja puhkekodu
„Ehatare" ehitusprojekt i|125,803.90.
Varade seis 31: dets. 1980 oli
S7(}6,634.19. L • " - y -
Kaupade turustamise aruande lu­ges
ette sekretär. Turustamisest lae­kus
127,325.04, puhta ülejäägiga
S8,328.74. ;
,„EHATÄRE" :'
Puhkekodu ,,Ehatare'' j ehituspro­jekti
aruandest ielgüs, et lepingud
hoone ehitamiseks ja finantseerimi­seks
olid sõlmitud 20. dets. 1^80, kal­kuleeritud
iildhinnaga 12,759,000.—.
Ehitajaks on West-York Construc-tion
Co. ja finantseerijaks Morgart
Trust Cömpany. Kuni: ehituse lõpe­tamiseni
maksab EAK laenult int­resse
15,875%, millest saab peale ehi­tuse
lõpetamist tagasi Central Mort-gage
and Housing CompanyTt
13,875%. Laen cm tehtud 35 aasta
peale, makstes igal aastal 2%. Iga
viie aasta järele on õigus teha lae­nult
mahamaksmisi. Lepingu järele
peab ehitus valmima 1981. aasta lõ-pu'ks
ja 1. jaan. 1982 algab elanike
vastuvõtmine. Maja on 'kollme korru-seiine,'
milles 76 ruunii üiksikišikutele
ja 13 ikaheinimese ruumi, millele li­saks
mitmed üldruumid.
Revisjonikomisjoni protokolli lu­ges
ette J. Ramjaig. iKõifc esitatud
aruanded kinnitati koosoleku 'poolt
ühel häälfel.
Eeloleva aasta tegevuskava esitas
esimees. Puhkekodu „iEhatare" ehi­tustööd
edenevad jõudsalt ja võiks
loota, et ehitustöödega joutaikse lõ-'
pule juba novembri kuu lõpuks. Ehi­tustööde
lõppedes aligab EAK juha­tuse
pingerikas töö. Oldks hädas,ti
tarvis, et juhatusse tuleks uusi noo­remaid
jõude, sest vanad hakkavad
väsima.
EAK 1981 a. eelarveitiüud ja tuhid
on tasakaalus |30,0C0,-—.
Nii tegevuskava kui ika eellarve kin-hitati;
Samuti kinnitati liikmemak­suks
endiselt S3.—.
Juhatusest vanuse tõttu väljalan­genud
juhatuseliikmed V. Vanaselja,
E. Toiger, J. Roos ja A. Kuul nõustu­sid
kandideerima ning valiti tagasi.
Töökoha vahetuse tõttu kandideeri-
Ttiast keeldunud E. Vähi asemele va­liti
R. Lindemann. Juhatuseliiikmete
kandidaatideks valiti J. Nüüd, Vähi
Siserevisjoni komisjoni liikmeteks
valiti R. Liivoja, J. terts ja R. Kün­napuu.
Puhkekodu „Ehatare" eelarve, esi­tatud
H. Kivi poolt, näeb ette tulu­dena
: kuumaksudest $765,600;^ ja
toetustest 116.400.—. Koikku 782.000
dollarit. Kulude osas moodustavad:
palgad 274,000 dollarit, puhkuse ta­sud
ja pens, plaan 36,000.—, laenude
int. 2% - 60,000.-., Vmahamaks
80,000.—^, kindlustused ja kinnisvara
maks 30,000.—, küte ja valgustus
10,0(H).—, toit 282,000.- ja ettenäge­mata
kulud 10,000.— dollarit, kok
'ku 782,000.-- dollarit;
„Ehatare" puhkekodus on ette
nähtud 21 teenistujat: juhataja, õde­sid
4, büroojõude 2, toitlüstaja, ko­kad
2, köögitöölisi 3, koristajaid 3,
kojamehi 2, pesupesija ja vabaaja
programmi koostaja.
Arh. G; Laikve teatas, et hoone
saab katuse alla paari päeva pärast
ning etiitustööd edenevad kavakoha­selt..-;
Tuleb halkata valima mööblit.
Toad on enamasti 10x12 jalga, 5x6
jalga vannitoaga. Tubades toiduval­mistamine
pole võimalik. Toitlusta­mine
toimub ühisköögist.
Dr. J. Roos Selgitas ligemalt ijufe.
kekodu elanike vastuvõtmist. Et tea-da
saada, missugune on sissetuleva­te
isikute tervislik seisukord, on
peetud läbirääkimisi eesti arstidega
üldpildi saamiseks. Toitlustamise
küsimus vajab lahendamist.
Kohalalgatatud küsimusi ei olnud
ja ka läbirääkimiste all oli Bnukene
J. Nüüd'i ettepanek avaldada EAK
juhatusele siirast tänu senini tehtud
töö eest kestva aplausiga, millega
koosolijad ühinesid.
Koosolek lõppes kl. 8.15 p.l., öiles
üks lühemaid peakoosolekuid
Dr. E. Aruja, pöördudes koosviibi-jäte
poole lühikese sõnavõtuga, tule­tas
meelde Tartu Instituudi Arhiivi
küsimust, pannes kõigile südamele,
mitte midagi ära visata, vaid näidata
enne arhivaalile. Ka teatas ta, et
A. Võõbus'e Eesti ajaloo VIII
(viimane) köide on juba
trükkimiseks. Vahepealsed VI ja VII
köide on trükikojas, kuid nende väl­jaostmiseks
puudub raha. Kummagi
raamatu väljaostmiselks oleks vaja
3000 USA dollarit. Dr. E. Aruja soo­vitas
kõigile nimetatud raamatut os­ta,
kui mitte enesele, siis oma lastele
ja lastelastele. Raamat on inglise
keeles.
Koosviibimise lõpul teatas klubi
esimees F. Terts, et 17. juunü sõidab
tervisvõimlejate grupp Udorasse
klubiliikme Mesikäpa tallu. Väljasõit
.kl.9.30e.l.
24. juunil toimub klubUiikmete
väljasõit Niagarale. Väljasõit Eesti
Maja eest W. 9 e.l. Sõiduhinnaks on
8 dollarit isikult. Registreerimisel tu­leb
maksta sisse 5 dollarit.
8. juulil sõidavad pereema abili­sed
ja käsitöö ring pereema E. Tert­si
tallu.
19. augustil kavatsetud väljasõidu
kohta Seedriorule teatatakse lähe­malt
edaspidi.
Klubi esimees soovis kõigile koos-viibijatde
head suve, et sügisel alata
uue hooga uut hooaega oktoobris.
iru „peaaegu
malmis''
suvekoduks
kolmapäeval, !7. juunil s.a. kell 9.30 hommikul
juurest. — Sõiduhind $5.00 — Pakutakse kohvi
ja võileibu.
Kai Kääddlballetlkdol, uue nimega ,,§chool Ferforming .Dance Teclmiques'',
manda tegevusaasta, esinedes kolmapäeval, 3. juunil Eesti Majas demonstratsioon-i
likule. Koolis Oli H õpilast. Pildil õpilased harjutusel Esirfda, vasakult: Silvi Birk,
Anne Käärid; Ava Kiilaspea ja Eve Lilleorg. 2.^ ri^
er, Kristi Neps"Ja Vivika RasiES.
• -1 m
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont.
PÄRAMDAMINE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS
ÄRAVEDU : iUc. Mehaanik Sõbralik teenindus
Filtsos Brotliers <
NEW YOm (M.E.) - Eesti Vaba-riigi
peakonsulaat New Yorgis ko^
raldab surma läbi lahkunud konsul
A. Linkhorsti järglasena ametisse
astunud SEvald Uustalu tutvustami­seks
peakonsulaadiga suhtlevaile
ametiislkuile jä Esindajaile,
organisatsioonide ja pressi esinda­jaile
vastava vastuvõtu pühapäeva,
14. juuni pärastlõunal. Sellest, klaasi
kokteiliga koosviibimisest on palu-tud
osa Võtma ka uue konsuli siinsed
lähemad sõbrad. Kokku on kutsutud
üle saja isiku ja vastuvõtt toimub
Nevy Yorgi Eesti Maja suuras saalis
BURLINGTON, ONT. 3X2 LINE 766-9478
.jii!gf<i!iaž'4,<:žBfliliit1riife'ŽS<;ij:tf}^
..yOE ELU"
•I'
Eniadejpaeva pühitsemine Hamilto­nis
algas jumalateenistusega kirikus,
kus teenis lõpetaja Tõnis Nõmmik ja
lauluga emade auks jeshies õpetaja
tütar Kadri, Orelil Eva Rammo. Ki-rikus
viibisid ka Täienduskooli õpe­tajad
ja õpUased, ning neile viimas»
ttele pühendasM õpetaja < Nõmmik
oma väga lihtsa Jutluse/tehes laste­le
selgeks ema väärtust, võrdluseks
tuues igapäevaseid tarbeesemeid ja
nende hindu, leidel et ema armastU"
sele ja hoolele ^ma laste eest pole
keegi suutnud !veel hinda määrata.
Ainuke väärtus, millega ema armas-tust
saab võrrelda, on Jumala armas­tus
inimeise^ vastu. Kirikusse sisene­nud
emadele 0li õpilaste poolt rin­da
kinnitatud kimbuke kevädlilli.
Kohe pärast jumalateenistust toi­mus
kiriku allruumis Hamiltoni
Eesti Täienduskooli emadepäeva ja
kooli lõpuaiktus.
Avasõna aktusele ja tervituse küla­listele,
kelkdeiks olid peamiselt noor­te
isad^mad ja tädidionud, ütles
õpilane Thomas Laurimaa, mille jä­rele
Allan Himima luges ,,Tervitus
emale", millele kohe järgnes ühis­laul
„Ema süda" Eva 'Rammo klave­risaatel.
Järgnevaid icoorilaule Õpüasikoori
ettekantuna (juhatas Margot Bohl)
ning kuuldi vanu tuttavaid laule
gu „Uhti-uhti uhkesti", ,vKuku sa kä­gu",
„iKevadele" ja ,;Emale". Järg­nesid
4 rahvatantsu, ,,Mulgi polka",
„Kaara-Simm",„Seesam" ja ,,Küki­tamise
tants". Tantsud esitati kogu
õpilaspere poolt, ning kuigi vanuste
vahe oli esimesest klassist kuni 'lõ­petajateni,
andis igaüks oma anneite
'kohaselt parima. Klaveripala „Stu-dy"
esitas Kristiina Isotamm ja luu-^
letusega „Kevad^' esmesid Christine
Viinberg ja Linda Isotamm. Järje­korras
asus klaveri taha Linda
Ploom, kes esitas kaks pala, „Valss"
ja „Study". Lindat on kuuldud ka
varematel aastatel ja tundub, et te­mast
võib areneda hea esineja sellel
instrumendil. Järgneva deklamat­siooni,
„Armsale vanaeniale", kand­sid
südilt ette Kristiina Isotamm ja
Tiia Ploom, ning kohe selle järele esi­tas
Tiia Ploom oma oskuseid klave­ril,
mängides ,,Minuet in G"-ja ,,Sõ­natuna'VVeel
kuuldi deklamatsiooni
^Emadepäevale" Diana Sukk'a ja
Alexander Vnnberg'i poolt esitatult.
Põimiku kevadluulet kandsid ette
Linda Sukk, Linda Ploom, Ellen
Randoja ja Kristina Laurimaa. Esita­misele
tulid veel neli rahvatantsu,
„Sõrmõlugu", ,,'Raabiku'', „Näpupol-ka"
ja ,Jämaja labajalg''. tantsud
olid õpetatud Härnald Toomsalu
poolt ja pillimeheks o i Valdur Aa­sa.
Kava lõpuks esitati lühinäidend
„Kevade tulek", kus jällegi oli tege­vuses
kogu õpilaspere. Julgelt ja
kindlalt oma osades esinesid ,yKu-ningas
Külm" — Thomas Laurimaa;
„Päike" — Linda Ploom, ;,Karu" —
Allan Himma, „Jänes" — Alexsander
Viinberg, ning lilledena Diana Sukk,
Linda Isotamm ja Christine Viin­berg.
Ülejäänud õpilaspere kogunes
lõpuks lavale lastena, kes olid tul­nud
kevadet tervitama,
tegi
Randoia teatavaks selleaastased lõ­petajad,
, kelledele kinnitati rinda
kooli lõpumärk ja nendeks osutusid
Kristiina Laurimaa, Linda Ploom ja
Ellen Randoja. Koolijuhataja suu
läbi sai teatavaks, et selle aasta pa­rim
lõpetaja on Linda Ploom. Hamil­toni
Eesti Võitlejate esindaja Adar
Voode andis lõpetajaile üle kinnised
ümbrikud, soovides neil olla ka edas­pidi
tublid eesti noored, rakendades
neid teadmisi mida H.E.T. on nei­le
annud, oma edaspidistes õpingu­tes
ja läbikäimistes, ikka meie Eesti
heaks. Hamiltoni Eesti Seltsi poolt
kiiigitüd läualipu parimale lõpetaja­le
andis üle ILE.S. abiesimees Han-no
BoM. Veel tõi tervitusi koolile ja
lõpetajaile Hamiltoni Eesti Kogudu­se
esimees Voldemar Riimand. Lõ­puks
sai veel sõna koolitoimkonna
esinaine Ive Laurimaa, kes kutsus
välja eelmise koolijuhataja Ingrid
Tamm'e, kellele anti tänusõnade saa-td
üle kingitus ja lilled, tehtud tÖö
ja hoole eest, mida pr. Tamm on
aastate jooksul üles näidanud, ollies
Hamiltoni Eesti Täienduskooli juha­tajaks.
Veel said lilli praegune koo­lijuhataja
pr. Randoja ja õpetajad
Margot Bohl ja Susan Rätsep. Ei
unustatud ka'rahvatantsu õpetajat
H. Toomsalu ja pillimeest Valdur
Aasa't. Aktus lõppes ühiselt lauldud
hümniga. Koolitoimkonna daamide
poolt d i korraldatud ka kohvilaud.
Koolis õppis sel õppeaastal 12
Laupäeval, 30. ja pühapäeval, 31.
mail olid 'Seedriorul esimesed selle­aastased
suurtalgud, kus tehti koris-tustöidriii
sees kui väljas. Kuigi lau-päeva
honimikupoolne oli kaunis
„vingus näoga" ja tibas isegi vihma,
ei heidutanud see sugugi kohale il­munud
,;tööväge" ja kõik läks plaa-nikohaselt.
Korrastati magamistare-de
ümbrus, alustati silla ehitusega
üle „kuristiku", värviti magamista-rede
ja Järvetare sisemus, aeti
kinni eelmistel nädalatel tehtud „au-gud"
ja pandi uus veetorustik alli­katesse,
millised „toidavad" Seedri-oru
pumbamajä ja ujulat. Ka pea­maja
sai mitmed uued aknad. Eriti
jõudsalt edenes värvimine, kuna see
oli„mehaniseeritud", sest hr. Treen
oli oma ,^pritsimismasinaga" asja
juures.
Laupäeval tegutsesid meeskonnad
Hamiltonist, Kitchenerist ja St. Cat-harinest,
pühapäevaks olid kohal ka
londonlased, ning ka Buffalo oli
esindatud mõlemal päeval, Karl
Ots'ai näol. Arvuliselt võttis talgu­test
osa: Hamiltonist 10, Kitche­nerist
'25, Londonist 9 ja St. Cathari-nest
6, kokku 50 inimest. Talguliste
kõhutäite eest hoolitses Armilde
Tammer oma abilistega.
Palju ja väga vajalikku tööd on
aga tehtud igal nädalalõpul^, niipea
kui ilmastikuolud on seda lubanud
ja ika nädala sees, kui tarvis oli. Nii
on valminud uus sild ujulas, ujula
põhi puhastatud, vee ära jooksu to­rud
puhastatud, mustvee torustik ja
hoidetankid tühjendatud ning puhas­tatud,
kui nimetada ainult suure­maid
ettevõtmisi. Kõigi nende töö­de
„mootoriks" on pinud Eduard Re­bane
ja tema „abimootor" Heino Pa-luveer,
ning nende peamised abilised
on olnud Seedriorul elavad pensio­närid,
kes pole põlanud isegi labida­ga
kraavitöö tegemist, kuigi mõnel
neist hakkab aastakoorem juba 80 li­gi
jõudma. Carl Rajamets „ratsutab"
igal vabal minutil traktori „seljas",
hoides Seedrioru halijasalade rohu­kasvu
„parajas pikkuses". Kuigi teh-
; tud tööde nimekiri on pikk, ei ole
veel kaugeltki kõik tehltud mis vaja­lik
ja töökäsi väljatakse igal nädala­lõpul,
et olla täielikult valmis lau-päieval,
4. juulil toimuvale Suvihar­jale
ja sellele järgnevale Laste Su­vekodule,
milline avab oma uksed
pühapäeval, 12. juulil.
H. TOOMSALU
KASULIK TEADA
Boa^ aita
i Eesfi
— Meie suurimaks mureks on
praegu uue katuse panemine, ütles
Londoni Eesti Maja esimees Erika
Pämsalu-iKasemets, kes Viibib külas­käigul
Torontos. Suures ühiskonnast
selline kulu vast ei ole kõneväärt,
kuid meil on linnas ainult paarsada
aktiivset eestlast. Ja kivikatus mak­sab
umbes 17.(K)0 dollarit.
Äga kaasmaalaste ohvrimeelse
abiga viime.selle töö lälbi, sest Eesti
Maja on meie seltskondliku elu kes­kus,
nagu teilgi siin.
Londbni Eesti Maja osteti 1956. a.
selleks moodustatud osaühistu poolt.
Hoone on heas asukohas ja seda ka­sutavad
ka Inglismaa Eestlaste
Ühing ja Londoni Eesti Selts. Pea-tulu
laekub aga Londoni Eesti Klu-hilt,
kes on baaripidaja. Baarimehe
amet on vabatahtlik seltskondlik ko­hustus,
muidugi tasuta. Kuigi see onl
avatud vaid nädalalõppudel, jätkub
kasutajaid, eriti kuna olude tõttu
oleme võtnud liikmeiks ka teatud
määral muulasi. Põhjusesks on eest­laste
arvu pidev vähenemine Inglis­maa
pealinnas. Neid arvestame uxTA-odavamaks
üks kindlustusettevõte teatab, et
alandab üle 65 a. vanadele autode
kindlustusepreemiat.
Security Casuality Company an­nab
10% hirmalandust autokindlus­tusel
65 a. ja vanematele.
Kompanii abipresident Ron Coül-teri
arvates on tema kompanii ainu­kene
praegu Kanadas kes seda teeb.
Provintsivalitsus ei vaata hea pil­guga
kindiustuslkompaniidele kes
kõrgendavad predmiat ainult vana­dusega,
jättes tähele panemata kõik
teised asjaolud.
Security Casuality Gompany tea­tab,
et vastavad iiurimused näitavad,
et krndlustusemaksude suurendami­ne
vanematele autojuhtidele ei Ole
õigustatud, kuna suhteliselt on nad
ettevaatlikumad sõitjad kui noore­mad.
Coulter ütleb, et harilik kindlustus­poliis,
mis katab 1980 aasta Pontiac
Acadian'i $500.000 suuruse vastutus-kindlustuse,
$100,~ suuruse isemaks-tava
osa õnnetuse puhul ja $25.—
klaasikindlustuse, maksab alla 65
aastasele isikule $327.— aastas. Sa­ma
kindlustus maksab .pensioniikka
jõudnud autojuhile $'•^5.-: Alanda­tud
hinnaga kindlustuse saamiseks
on vajalikud viis õnnetusevaba aas­tat.'
'
Äriliseks otstarbeks kasutatavate­le
autodele alandatud hinnaga, kind­lustust
ei anta ja teine abielupool
peab olema auidkene teine auto ka­sutaja.
Abikaasa vanuse kohta ei ole
maara.
H . K I V I
bes 400, kuid ainult ipooled võtavad
osa eesti seltskondlikust elust.
Inglismaa eestlaste ajalehel „Ees-ti
Hääl", mis levineb üleriigiliselt, on
lugejaid ca 700.
Suurinialks ürituseks on; traditsioo­nilised
Suvepäevad, mis toimuvad
roteerivalt kolmes keskuses — see­kord
Londonis 20. juunil Porchester
Noorti
ASTU
dist ühti
vajadust
'sel ja rai
MIDA
da neist
kuulda
ANNE
G. Dief^
Scarboroj
vatantsuõl
raldaja vi
ürituste e|
sõnaga,
vates kuli
- Olei
del kultt
lasti pal|
se?
- Ma
organisat]
osa võtni
lutakse,
kui suudj
jest nap|
gevust pi
ju ei aitq
- El
vuslikestl
vad vanI
sel. Kas
nema
koostööj
- Ma
de ja n(
Eriarvai
lilsevad
vad püsi
püsib iil
ennast
nimetad
paar aa
aga elus
arusaam
väua haj
ratsioon
kupuLicU
aastal E
tihti.
Usun,
ma gen
hädasti
vusgrUj:
kail jät
Ju
kaheks
esmak(
rontos
kus ro
õpingu
et teg(
diga. :
on Mc
tud di
Möö
tud nä
venpoi
kel ju|
sündi
koos
nud.
siolooi
ajaga]
(Cali!f.
le 1971
estnei
gasi
rontol
teedi.l
Toroi
me Vi
Lõunj
toimi
tuse
rist
olev
Esin(
ktst.
test
tu
liiki
taba^
sioni
seks
kunsi
ja lo|
terjö|
Näiti
mas(
Lõi
rus
haaH
^ tal
hõõj
melii
ne
mas'!
see
tatu^
nud
taah
mat!
hea
ki
p :/•