Meie Elu = Our life, September 4, 1986

              36 (1904) 198f§
V,Meie Elu', nr. 36 1986 NELJAPÄEVAL, 4. SEPTEMBRIL- ,SEPTEMBER4
kond alustab
Dbuble Rink
ja Jane), kus
ipäeva õhtul
takse liitumsi
maks on 250
ka särgi ja
rmatsiooniks
43-9618 (150
nr. 2211, Don
ne
Btab tegevust
86 kell 9hom°
JUHATUS
L"
UNU"
ela.
ei ole ainuke
pl ebaõiglusele
ee on see riik,
na siin oleme,
orme ja seda on
rida." Cook ar-ümbol
'on väga
ist lint konkree-.
lahutab Läänt
bast.
kes oli üks Mus-aldajatest
(Mar-otte
peaminister
milles ta kiitis
rante ja , pani
meie valvsalt
'aid vabadusi. ,
^Edda Otta To-
1966.a. Tsheh-iiäkis,
kuidas ta
tati kpmmunist-
Lesteerimise pa­stat
Praha vang-ti
ta vanemad ja
äkimise eest ja
M õ l e m a d ta va-nud
vangistatud
>• annatused olid
valitsejad olid.
ms ter'.' oli asen-lomaga.
Proovin
3 vähe erinevusi
.ismi vahel", üt-
;onaalses kõnes.
vfganistani esin-hutäs
dr. G. Hess
me seda jälle Ja
kuni me saame
ratsiooni lõpetas
kanada", millega
tte peaminister
Foto - A. Tera
!'J'.'-
Klaveripedagoog Stella Kersoni õpilased koos õpetajaga aa
vatooriumis. Stella Kersonil osi S3 õjpiilast
L TAIT McKENZIE MEDAL
tiinnüstDJs
LdFo lÜFiDaiiierile
teos" eesti kunstist
Canadian Association for Health,
Fhysical Education and Recreation
vääristas oma aastakonverentsil
prof.dr. Jüri DaniePi R. Tait McKen-zie
medaliga. See on kõrgeim tun­nustus
Kanadas kehalise kasvatu­se,
spordi ja tervishoiu ala profes­sionaalidele.
^
Laureaatide valimine ja tunnusta-'
mine algas 1984. aastal ja medal sai
nimetuse R. Tait McKenzieaustami-seks,
kes on, silmapaistev Kanada
ajaloos arstiteaduse ja kehalise kas­vatuse
alal', samuti skulptorina, pea-miseh
spordi ja sõduriefu teemadel
Esimesest maailmasõjast..
• Medali üleandmise tseremoonia
raames anti ülevaade :prof. Jüri Da-.
niePi elukäigust ja teenetest.
Tema kõrgema hariduse taotlused
Tartu ülikooli õigusteaduskonnas lõ­petas
Teine maailmasõda.* Asunud
1948. a. Kanadasse, töötas ta algul
kullakaevanduses Ontarios. Kuna oli
tippujuja Eestis, rakendati ta ujumis-instruktorina
Brantfordi YMCA-s,
1952.a. registreerus Toronto ülikooli
BPHE programmija selle lõpetamise
järele siirdus tagasi oma töö.j^ohale,
Olles lõpetanud ka psühholoogia
teaduskonna takutsuti 1962. a. keha­kasvatuse
ala lektoriks Toronto üli­kooli
ja täitis hiljem mitmeid õppp-,
treening- ja administratiivülfesaindeid.
Omandas magistrikraadi ja Illinoisi
ülikoolis Ph.D. kraadi. Aastal 1972
nimetati Toronto üliRooli professo­riks
ja kehakasvatusosakonna direk­toriks.
Oli sel kohal kuni 1979. aas­tani.
Olles hiljem direktori ase^täitja
on dr. Daniel täitnud mitmeid teisi
ülesandeid. Tema tööd Y M G A juures
hinnati 1979. a. ühe hoone nimetami­sega
Jüri ja tema abikaasa M i a aus­tamiseks:
jjThe Daniel Program Gent-re"
•
Ülevaade.elukäigušt, mis loeti ette
medali üleandmisel, lõpeb tunnustu­sega
— THe Physical. and Health
Education ala Kanadas rikastus suu­resti
kui Jüri Daniel otsustas luua
oma kodu Kanadas.
On ilmunud ingliskeelne eesti ise­seisvusaegset
kujutavkunsti käsitav
raamat. See on köide XI, professor A.
Võõbuse ,.Studies in the History o i .
the Estonian People", aiapealkirjaga
The Cultivation of The Figurative
Arts.
Selles on eri peatükid maalile,
graafikale ja skulptuurile. Kuigi tegu
on peamiselt iseseisvusaegse kunsti­ga,
iga peatükk algab vanameistrite­ga.:-
. ••••••
Nagu teisedki professor Võõbuse
tööd, joonealused viited annavad ka
allikad mis kinnitavad esitatud väi­det.
Raamatu lõpus, on hõlbustavad
registrid isikunimedest (ül'e400), Ees­ti
ja välismaistest kohanimedest
ning autorite nimekiri. '
Raamat jätab meeldiva, puhta mul-.
je. Kahju ainult, et puuduvad illus­tratsioonid.
Kulude probleem, aga
võib-olla ka lootusetus anda piisavat
ülevaatlikku pildikogu sellise ulatu­sega
töö jaoks.
Kui päris ladu lähemal ajal Toron­tosse
saabub, siis on seda võimalik
saada Toronto laohoidjaU, dr, E.
Aruja, 37 Groveland Grescent, Don
Mills. Ont._ M3A 3C4, telefon (416)
447-8958. Ühendriikide lugejail on
seda ehk hõlpsam tellida autorilt:
prof. A. Võõbus, 230 So Euclid Ave;
Chicago, Iil 60302..
ENDEL A R U j A ;
• ^
Eesti teadlaste
protestist ingliS"
PROF. DR. fÜRI DANIEL
Ajakirjas„Nature", (juuni 1986)
oli teade: ,,Estonian Protest", kus
seisab, et Eesti teadlased on saatnud
lahtise kirja Läände, protestiga
Moskva plaanide vastu, mis näevad
ette suure õlisadama ehitamist Muu­gale,
Tallinna lähedale. See õlisa-dam,
mis asuks vaidlust tekitanud
viljasadama kõrval, oleks suurim re­ostuse
allikas Põhja-Eestis ja kogu
Läänemere alal. f
• Kuigi venelased arvavad, et neile
on-seda õlisadamat vaja, ei ole seda
vaja eestlaste seisukohast.
Kuna õlisadama plaane ei ole:
ametlikult veel^valdatud(Eesti tead­lased
on saanud, andmeid selle kohta
riigiametnike k^udu),. siis loodavad
teadlased, et rahvusvaheline kriitika
võiks avaldada ;mõju õlisadama ka­vade
tühistamiseks.
Õlisadam ohustaks ka Peipsi järve
ala, kust tuleb nüüd suurem osa Tal­linna
veest, sest see järv on seni
- olnud puutumata laialdastest põlev­k
i v i ja fosforiidi kaevandustest.
Äsjane Eesti teadlaste uurimus tõ­estas,
et suure fosforiidikaevanduse
rajamine Toolse lähedale põhjustaks
laialdast reostamist põhjavee kaudu.
Eriti muret tegev on, et jaanuarist
1986 pn tsensori kontroll nii range, et
peaaegu võimatu on inimesi infor­meerida
keskkonna ohtudest.
Teadlased ei ole mures mitte ainult
saastamise pärast. Kõik suuremad
ehitused Eestis on põhjustanud suu­remaid
venelaste sissevälgumist,
mis omakorda tähendab kultuurilist
ja keelelist venestamist. K u i see po­liitika
jätkub, ütlevad teadlased^on
sajandi lõpuks kogu Põhja.Eesti ve­nestatud.
,^EIE ELU" on asunud oma jär­jekordse
KALENDRI-TÄHTRAA-MATU
koostamiseIel987.aastaks.
Kuna „MEIE ELU" KÄLENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ,JiSeie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis on olulhie, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid.
Orgariisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Codel äramärkimi­sega
„Meie EIu*Ie" HIUEMALT
15. OKTOOBRIKS s,a. aadresslls
„MEIE E L U " .
958 BROADVIEW AVE.,
TORONTO, ONT. M4K 2R6
õige aadressi avaldamine „Meie
Elu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress ,^eie Elu"
Tähtraamatu Jaoks kohe viivita­matult!
„MEIE ELU"
Inglane väidab —
-i.P-d olevat olnud
nWetsikud inimesed''
^limasel ajal on.mitmel pool uues­ti
kerkimas huvi viimase maailmasõ­ja
vastu. Otsitakse uuestisõjakurja­tegijaid"
ja .on ilmunud viimase
maailmasõja-ainelisi raamatuid.
^sja ilmus raamat, nimega „Irithe
Ruins of the Reich" („Saksa riigi
varemetes"). Autor: Douglas Botting.
Kirjastus: Georg Allen & Unwin,
Londonis.
Autor kirjeldab värvirikkalt Teise
maailmasõja verist ja toorest lõppu,
kuid mitte ainult võitjate vaatevink­list
vaadatuna. Ka lääneliitlased, ja
eritiinglased, saavadpähe liigse hoo­limatuse
pärast ja sõjavangide vene­lastele
välja andmise pärast. Ja vene­lasi
ei kiideta sugugi headeks pois­teks.
Ka tshehhid ja poolakad mõis­tetakse
süüdi eraisikute ja sõjavan­gide
tapmises.
Seda segast ajastut on kirjeldatud
ka välis-Eesti.ajakirjanduses ja raa­matutes,
nagu,, Igavesti", mille autor
on Jüri Remmelgas: siis Woldemär
Mettuse raamatus ,,Soovimata küla­lised"
ja r a a m a t u s A l a s i ja vasarate
vahel",- mille autor on IVlärt Raud. -
Seda ajastut on käsitlenud ka piiskop
Karl Raudsepp oma raamatus ,,Ris­tiga
märgitud" ja A r v i Tinits raama­tus
„Välgumärgi kasvandikud".
Huvitav on aga, et ka üks inglane
(Douglas Botting) kirjutab nüüd sel­lest
ajastust mitte võitjaid ülistades.
Raamatus mainib ta ka „baltlasi",
ühenduses teistest rahvustest D.P-dega(
lk. 116), kes olevat olnud „met-sikud
inimesed", keda kartsid nii,
sakslased kui ka Hiitlased. Paljud
neist D.P-dest keeldusid Vene poolt
vallutatud aladele tagasi minemast ja
nad elasid D.P. -laagrites. Üks Lääne-valitsuse
ohvitser ütles, et tal oli alati
laetud püstol kaasas (ja tema autoju­hil
laskevalmis püss), kui ta külastas
D.P. -laagreid; sest nende D.P -de
hulgas olevat olnudpalju,,kriminaal­set
elementi" ja endisi natse". M õ -
. nede D.P. -laagrite D.P -d olevat ol-nud„
hullemad kui metsloomad" (lk.
116).
Kuid leheküljel 119 süüdistab au­tor
lääneliitlasi sõjavangide välja­andmises
Stalinile, mis olevat olnud
saiiaväärne kuritegu kui need, mil­les
süüdistati natse Nürnbergis,
Slalinikäsul tapeti või saadeti sur­malaagrisse
kõik tagasipöörduvad
sõjavangid.
Raamatu leheküljel nr. 83 seisab
huvitaval kombel, et Kuramaa kotist
põgenenud saksa üksused olevat ühi­nenud
Baltimaadel tegutsenud vene­vastaste
partisanidega (,,anti-Soviet
guerilla bands") — ja olevat olnud
.sealtegevuses aastaid (,,for years").
— Vähemalt Eesti alal ei ole aga
kuulda olnud saksa metsavendade
üksustest. i
Igatahes ebatavaline raamat, tihe­da
andmestikuga ja dokumentaal­teose
stiiliga. Ja kuna enamus välis­eestlasi
on olnud ka D.P -d, siis on ka
lea teada (või meelde.tuletada), mida
suured rahvad meist arvavad, kuigi
see ei ole kiitev. (j g
Teadaanne
Toronto Eesti Segakoori 1986/87.
tegevusaasta lauluharjutused alga­vad
neljapäeval 11. sept kl. 7 õhtul
Tor. Eesti Majas Asta Ballstadfi
juhatusel. Teadaanne on kutseks
mii senistele kooriliikmetele kui ka
kõigile teistele lauluharrastajatele
mõlemast soost, kes soovivad ühi­neda
T.E.Segakoonga selle 35. te­gevusaastal.
Tor. E. Segakoori juhatus
Eesti algkool
stardib
23. septembril
Algkooli õppetöö TES T&ienduo^
koolis algab Eesti Majas, 05S Broad-view
Ave. Toronto, teisipäeval, 23.
septembril s.a. kell 19.00. Edaspidi
toimub Õppetöö, teisipäeva õhtuti.
Eesti algkooli Õppetöö toimub
koostöös Toronto linna koolivalitsu­sega.
Kooliealised ^n kõik Torontos
ja Ümbruskonnas elunevad lapsed,
kes on vähemalt seitsmeaastased.
Võetakse vastu ka vanemaid õpilasi,
kes veel senini ei ole käinud eesti alg­koolis.
Samuti on ka tänavu kavas
vastu võtta uusi ja jätkata tööd se­niste
eesti keelt mittevaldavate Õpi-
Qiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma amietused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broaä-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ro
.Miiiiiiiiiiiiiii^miniiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifflKtiiiiiin
Kooliaasta sujuva alguse huvides
on vajalik, et esimesel koolipäeval
oleksid kohal nii uued kui ka senised
õpilased. Lühikesest avaaktusest
võivad lastevanemad soovikorral
osa võtta. Aktusele järgneb uute Õpi­laste
registreerimine ja esimesed
koolitunnid klassides.
Palume kõiki selle teadaande luge­jaid
omapoolselt kaasa aidata, et
käesolev teadaanne levlneks igasse
kodusse, kus leidub kooliealisi noori,
kuna senised kogemused näitavad, et
lastevanemail on tahet, aega ja või­malusi
oma lastele eestikeelse hari­duse
pakkumiseks.
Kohaliku omavalitsuse haridus:
osakonna ja proVintsi>ning föderaal­valitsuse
toetuste abil püütakse Õpi­laste
eesti kooli saatmise kulud hoida
nii madalad kui võimalik. Õppeva­hendid
ja õpikud on ka sel aastal
kooli poolt tasuta.
KOOLIKOMITEE
Jesti keskkoolis
algab õppetöö
26. septembril
Eesti keskkooli õppetöö TES Täiena
duskoolis algab E^sti Majas, 9^8
^foadview Ave. Toronto, reedel, 26.
septembril s.a. kell 19.00.
Keskkooli võetakse vastu noori,
kes on lõpetanud TES Täiendusalg-kooli
kursuse või mõne teise täien­duskooli
kuus klassi. Registreerimi­ne
ja vastuvõtmine toimub esimesel
koolipäeval kohapeal.
Toronto Eesti Keskkool töötab ree­de
õhtuti Eesti Majas täienduskoolile
kohandatud keskkooli Õppekavade
alusel ja ulatuses, mida võimaldab
kasutadaolev aeg. Kursuse pikku­seks
on kolm aastat.
KOOLIKOMITEE
Eesti gümnaasium
alustab õppetööd
Eesti gümnaasiumi õppetöö TES
Täienduskoolis algab Eesti Majas,
958 Broadview Ave. Toronto, reedel,
26. septembril i.a. kell 20.00.
Gümnaasiumi võetakse vastu neid,
kes on lõpetanud Toronto Eesti
Keskkooli kursuse või mõne teise
eesti täienduskeskkooli või kes oma
eesti keele oskuse ja eestiaineliste
teadmiste osas on saavutanud tase­me,
mis võimaldab neile vastava erl-korra
alusel kooli sisseastumise. Re­gistreerimine
toimub esimesel kooli­päeval
kohapeal.
Toronto Eesti Gümnaasium töö­tab
reede õhtuti Eesti Majas täien­duskooli
eritüübilisele iseloomule
kohandatud gümnaasiumi Õppeka­vade
alusel ja ulatuses, mida võimal­dab
kasutadaolev aeg koos eriprojek­tide,
eriürituste ja huviala rühmade
tegevusega. Kursuse- pikkuseks on
kaks aastat.
KOOLIKOMITEE
Toronto Vana-
Andrese Segakoor
alustab oma 1986/87. hooaega es­maspäeval,
8. sept kell 7 õhtul. ^
Koor palub kõiki iiiuluhuvilisi sel­lest
osa võtma.
Kuna eelolev hooaeg kujuneb
koorile küllalt aktiivseks ja huvita­vaks,
siis on eriti uute lauljate juur­de
tulek vaga teretulnud.
Koori juhatab endiselt Toronto
muusika- ja kooride juht Asta Ball-stadt.
Näeme kõiki esmaspäeval, 8.
sept kell 7. õhtul Vana-Andrese ki­riku
saalis!
ÜKSIK NAINE, energiline,'haritii(i, pal­jude
huvidega, soovib loida
SViEESKAASLÄST-SÕPBA
vestluseks, ühisekstegevusoks, hinge-;
rõõmuks.
Vanus 65 f . Kirjad sit Hella"
aa
MÕTTESÄHVATUSI
Riigimehed annavad rohkem raha
vangimajade kui koolide heaks. Nad
teavad, et neil ei ole vaja enam kooli
minna.
Ahvid ei oska laulda, On suur õnn,
et nad seda ei ürita,
Vana on see mees, kes kiidab nais­te
voorust.
Naine, kes abiellub arheoloogiga,
on õnneseen. Mida vanemaks ta
saab, seda rohkem tunneb mees ta
vastu huvi.
0 ,
Omal jalgadel seista on kõige eba­mugavam.
Kogunud NIHITS
4WUtllllUi}|IUIUiitillillHMIUtlllumu^
KUHU MINNA?
® Pühap. 14. sept. baltlaste laeva­sõit
kl. 14.30 - 17.00.'
% Neljap. 18. sept. Pensionäride
klubi koosviibimine Eesti Majas
algusega kl. 14.00.
® Reedel 26. sept. ja laup. 27. sept.
sügissiniman Eesti Majas. Brunch
pühap. 28. sept, '
A. Almagor
0 t0
J
mise mitmetuhandeaastane koge­mus
töötas välja selliste targa kate­gooria,
nagu „Kuritöö aegumise
tähtaja", võttes oma põhiprintsiift
aluseks veendumuse, et aja iooksul
võib inimene tunnetada, oma süüd
jä ennast muuta. See põhimõte läh­tub
tegelikult humanismi printsii­pidest,
millele aga omakorda toe­tub
kogu tänapäeva tsivilisatsioon.
See tõsiasi, et „kuritöö aegumise
tähtaeg" ei puuduta natsi kurjategi­jaid,
on kõigepealt N õ u k o g u d e Lii­du
„teene", kes väga oskuslikult
mängib juudi rahva veritseval haa-vatja
mitme miljoni inlminihvri mä°
Võib-olia ej^meenutata ka sellepä­rast
Iisraeli muuseumis „Jad Vasem"
ühegi sõnaga Michoelsi ja Markise
hukkumist (juudi kultuuritegelased
Nõuk. Liidus), Svitko ja „Arstide
lugu 1953. aastal". Mitteühegi sõnaga
ei meenutata Stalini ja Hitleri vahe­list
kokkulepet 1939.aastast, mis osu­tus
avamänguks hilisemale miljonite
ininieste hukkumisele.
Natsionaalsotsialismi pruun eri­pära
on lõplikult surnud ja tema hit­lerlik
teooria näitas täielikku võime­tust,
võrreldes leninlik — stalinliku
teooriaga sotsialismi ehitamise või­malusest
ühel maal..
Rayitaimed.tervislikud^oiduamed, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A. TOIGER'i poolt. V ,
300 Danforth Ave Toronto, Ont. lVa4K 1RI6.TQL 463-512S !
axcn
: Lärm, mille kutsus välja Reagani
külaskäik Saksa sõjaväekalmistule,
ja fakt, et protesteerivate hulkade
eesotsas käisid kõikjal „progressiiv-.
sedjoud" - kommunistid, sotsialis­tid,
homoseksuaalid ja isegi kesk­konnakaitsjad
- näitab väga selgelt
sellele .käele, kes juhtis kogu seda
„lugu"-
Väga võimalik, et Demjanjuk
iTiõistetakse sutma ja hukatakse sa­mas
vanglas, kus omal ajal hukati
Adolf Eichmann. Kuigi formaalselt
eksisteerib Iisraeli seadusandluses
surmanuhtlus eriti raskete kuptegu-de
korral, ei hukatud siin kunagi
ke(iagi.
Eichmanni hukkamise ajast peale
toimusid siin maal rohkearvulised
rasked ja ülirasked kuriteod. Terro­ristid
võtsid pantvangideks lapsi ja
tapsid neid külmavereliselt, avasid
tule rahvarohkes lennujaamas, panid
pomme ühiskondlikesse hoonetesse,
vigastades inimesi ainult sellepärast,
et need inimesed elasid juudi riigis ja
olid juudid. Teisiti väljendades täna­päeva
terroristid lähtuvad nendest
samadest printsiipidest,' mille aluse
Eichmann ja ,,Ivan — Julm" saatsid
oma ohvreid gaasikambritesse.
Vaatamata sellele pole ühtegi van­gi
võetud terroristi hukatud. Vastupi­di,
suurem osa neist on tänaseks
vangist vabastatud mitmekordsete
vahetamiste teel. Epdastmõisteta-valt
on surmanuhtluse vastu meie
,,progressiivsed jõud". Raskete ja üli­raskete
kuritegude puhul surma­nuhtluse
mitterakendamist terroris­tide
suhtes põhjendatakse mitmeti.
Müstilistest-romantilistest motiivi­dest
(terroristid lähevad kuritegude
teele idee nimel, mille eest nad on
valmis surema ja sellepärast surma­nuhtluse
rakendamine ainuU süven­dab
nende veendumust] kuni puht
pragmaatilisteni (peab ju keegi ole­ma,
keda võib meie vangide vastu
välja vahetada). Teiste sõnadega, ter­roristide
taga aimatakse jõudu, kui
mitte juhtivat, siis vähemalt suuna­vat,
aga jõudu meil arvestatakse,
eriti Lähis-Idas.
Kui terroristide seljataga seisab
mingi jõud, siisDemjanjuki seljataga
on ainult tema minevik, ja selles
mõttes on ta täiesti kaitsetu.
TULEB TEHA )ÄRELDUSI
Teiseks, kas tähendab Dmnjiinjuki
hukkamine seda. et sariiasrMl kuri­teod
tulevikus kunagi ei t M ü M i i ; Ma
võtan omale julgu.se kinnilaiin, c
Isegi kolm korda ülespnodud j;i sur­nust
ülestõusnud Mengelc; vÄ bnia ara
katastroofi kordumist, kui sellest ei
tehta õigeid järeldusi. Ei saa elada
mineviku koormaga ja arendada oma
suhteid teiste rahvastega kattemak-sutundega.
,,Buchenvaldi hädakel!"
ehmatab ainult viirastusi, kuid mitte
reaalseid kurjategijaid. Kuus miljonit
hukatud juutija kuuskümmend mil­jonit
kes hukatud Nõukogude Liidu
territooriumil, on samatüübiliste
sotsiaalsete süsteemide südametun­nistusel,
millest, tänaseni on säilinud
tugevam ja sellepärast on ta kahe­kordselt
ohtlikum, kuna ta on võtnud,
oma esmajärguliseks ülesandeks
juudi riigi hävitamise.
Katastroofist on vaja teha järeldu­si,
aga mitte ehitada muuseume.
Nüüd on saabunud paras aeg ,,lõi­gata
pühi lehmi", kuna nende varjus
peitub koletis, kes on tunduvalt hä­daohtlikum
ja, kelle vastu edukast
võitlemisest ei ole rippuv ainult de­mokraatia,
vaid kogu meie väikese
riigi saatus.
(Iisraelis ilmunud venekeelsest ar­tiklist
tõlkinud ]. Frank]