Meie Elu = Our life, June 30, 1978

              REEDEL,- 30.-JUUNIL — FRIDAY, JUNE 30 „Meie Elu"nr. Ž6 (148J) im
mmnTiiiaa
Möödunud neljapäeval toimus Läti sõjameeste Daugavas Vanagi UU-m
Kotkad) majas 125 Broadview Ave. Võnnu lahingu mälestuspäev, Sel­lest
võttis osa Toronto Võitlejate ühingu esindus lipuga, eesotsas esimehe
K. Toriga. Läti sõjamehed austasid eriti major B. Leemani, kes omab Läti
Karutapjate ordu aumärgi, mis on Läti Vabadusristiks ja lätlastel on selle
kõrge aumärgi saajaid Torontos ainult veel kaks meest, keda ka austati.
Selle päeva tulipunktiks kujunes läti majori Alberts Ameriksi ettekanne
milles tõsteti esile eestlaste suuri teeneid Lätimaa vabastamisel kommunis­tidest
ja Bermonti ja Von d. Goltzi Landeswehri purustamisel Võnnu all
2L juunil 1919. a.
Major A. Ameriks on Läti sõjaaka-deemia
lõpetanud läti ohvitser, kes
Vabadussõja ajal pii sõjakooli ka­dett,
ja kuulus Läti; Volmari rüge-rrjenti.
Ta j uks tas oma isiklikkude
rnälestuste järele, kuidas õieti toi-,
niüs Läti armee, mille komandöörikš
sai kolonel Balodis, organiseerimine.
Tol ajal opereerisid Läti pinnal kom-
Tiunistliktid Läti kütid, ja liitlased
toetasid saksa palgasõdureid, kes
võitlesid peamiselt Bermonti ja Von
• il: Goltzi juhatusel. Liitlaste, eriti:
prantslaste eesmärgiks olid Vene­maal
võimule upitada valgete valit­sust
ja moodqstada 'koos Baltimaa­dega
ühte suurt, imperialistlikku Ve­nemaad
uue tsaari juhtimisel, sest
Vene tsaari kandidaate ja Vene troo­ni
õiglusjärglasi oli Pariisis mitu.
Tähtsam -jiejsf oli Kirilli jnimeline
?bmanov. Eesti riigijubtide eesmärk
oli iseseisev Eesti ja iseseisev Läti
riik; .Liitlased toetase! meid ainult, et
aitaksime uut jagamatut Venemaad
üles ehitada ja taastada. ; l - '
Major Alberts.! seletas: kuidas -Ba|l.ti;
naere .kaldal Ruhja linn käis 1919
aasta talvel käest^ kätte. Ta kohtas
seal lahinguväljal -esmakordselt koi.
lin. A. Tomanderi,! keda ka austati
pidustusel, kes noore ohvitserina,
jahtis ühte II pataljoni kompaniid.
Referent seletas, et seal tekkis esime­ne
idee. luua. lati: rahvuslikku sõja-väge.
Selleks saadeti ettepanek kind­ral,
Laidonerile, kes oli ideest vai­mustatud
ja nii loodi Läti Võnnu rü­gement,
Volmari rügement ja Läti
Rahvuslik sõjavägi, mille esimesed
rügemendid relvas tati. E. V., sõjaväe
poolt. Võnnu rügement mängiski
Võnnu lahingus tähtsat osa Läti pöö­ki.
-''Major\ A.' Ameriks töstis esile ka
ajaloolist Ja ühte heroilisemat Vaba­dussõja
sõjaretke Võru alt Düüna
'kallasteleJ Kr.eutzburgini. Seal ta
>ohtas esmakordselt ühte selle ret­ke
löögimeest kangelasliku I Ratsa-,
rügemendi I eskadroni ülemat .ma-.'
jor; B. Leemani, kellega ta võitles
Mõniste mõisa all. Eesti pinnal ja
mitmes paikkonnas Lätimaal. ühes­koos
ühise vaenlase, enne kommu­nistide
ja siis Landeswehri vastu
Võnnu all.
• Ta jutustas, kuidas-ta- oli 1919. a.
oktoobris Riias Daugava (Düüna) sil­lal
vahtkonna ülemaks ja imestas
Eesti soomusrongi võimsust, mis oli
kutsutud lätlastele appi, sest neil oli
tekkinud jälle raskusi oma liitlaste­ga.
Soomusrong, mille ülemaks oli
Jaan Lepp senior omas mitu vägevat
ja pika toruga 'kahurit, mis oli suu­natud
läti rahvusvägede vaenlaste
peakorterile.
Ta seletas ka läti keeles, mis juh­tus
Võnnu lahingus. Lätlaste lugu on
pikk ja.keeruline, kuid,ta tõstis kor­duvalt
esile -kindral Laidoneri ulti­maatumit
Landeswehrile, kus keela­ti
Landes wehril põhjapoole Võnnu
linna, rajoonist tulemast; mida Lah-deswehr
ignoreeris.. Sellest tekkis
mitu kokkupõrget. Teatavasti oli ka.
Landeswehri eesmärk' Läti Kommu­nistidest
vabastamine, kuid selle
eest pidid vabastajad saama Lätist
maad ja muid hüvitusi; See oli Läti
rahvuslike huvide vastu.
•'. Kindral Laidoneri ultimaatumi ig­noreerimine
oli tingitud Landesweh­ri
juhtide ülbusest ja sõjaliselt seisu­kohalt
nonsensist.. Landeswehri! oli
SEEDRIORU EESTLUSE TEENISTUSES
Suvihari 1978 teokssaamisel laupäeval, 1. juuli! on põhjust.heita põgus
pilk Seedrioru ajalukku.
New Yorgis Eesti, Läti ja Leedu küüditatude mälestuseks korraldatud Bal­ti
aktusel Flushing Pargis „Leedu Risti" juures osa sündmuse kaasa teinud
kaasmaalasi rahvuslippudega. Ees keskel N.Y.E. Vabadussõjalaste Ühingu
uus esimees E. Lippirig, kes aktusel — kus ühtlasi nõuti iseseisvust ja vaba­dust
Balti riikidele, esines ka eestlastepoolse sõnavõtuga.
President J. Carter kohtus Valges
as USA Balti rahvusgruppide
esindajatega, et nendega isiklikult
ca 3000 meest Võnnu all eesliinil ja tutvuneda ja vestelda. President, kes
lest- i fücirykõcl
V (Algus liv. 7)
Meie tüdrukutele ja juhtidele sai
yiiga sõbralik vastuvõtt osaks. F.nne
esinemist näidati ja tutvustati kiu-rit
kõigis, tema erialades. Ei ole ala,
jTiillele ei ole. mõeldud—'kultuurist,'
kunstist spordini. Ruumid on raja-lüd
isegi lasteaia vanustele. Täiskas­vanutele
on"suur võimla rikkaliku
varustusega, suur olümpiamõõtudes
ujula-, saunad, tennis väi j akud, sise-
-iäaväljak — jääpinna suurus võrdne
Maple Leal GardeiVile iluuisutami­seks,
Hoki mänguks, keeglimängu
ruum, palju saale erinevates suurus­tes
klubi ja perekondlikuks kokku-rulekuteks.
Suur on konverentsi ruu­mide
hulle kõige moodsamate vahen­ditega.
Koridoride ja saalide seinad
.on kaetud kuulsate maalidega. Köö­gi
suurust .võib piltlikult võrrelda
„Union. Station'iga".
Eesti ehitajad on andnud tähele­pandava
osai „Gränite 'Club'!" laien­dus
töödele. Momendil töötab klubis
3 eestlast, kõik vastutavatel kohta­del.
Mõni neist on juba1 seal tööta­nud
üle 26 aasta. Arvestades klubi
soovi, ei saa meie nimesid ega „Gra-riite
Club'i" andmeid arvudes üksik­asjaliselt
avaldada.
Presidendi Balliks olid koridorid ja
saalid kaunistatud suurte lillekorvi­de
ja küüaldega. Peaosa lillede ko­gust
moodustasid pojengid. Daamid
olid pikkades kleitides. —< moemaja­de
viimased uudised, mehed kandsid
tumedat peoriietust. Meeleolu oli
ülimalt pidulik.^ See kõik nagu kän-
- dis ja tiivustas meie tüdrukute esi­nemist.
Tüdrukud andsid oma pari­ma,
mis täieliku tunnustuse leidis
vaatajaskonnalt. Esinemist kviteeriti
väga pika aplausiga. ' :,
Kaug-Idä reis tõi "eliitrühmale suu­red
majanduslikud kohustused, kuna
riiklikku toetust ei laekunud, kuigi
esindati Kanadat. Esialgse sissemak­su
sõidukulude katteks S9000.— tee­nisid
tüdrukud esmemiste või teiste
üritustega.- Terve reisi sõidukulud
•ulatašiid' $25.000, millele lisaiifusid
elamiskulud f800 tüdrukult. Tasuda
olevad . sõidukulud ulatuvad veel
11000 tüdrukult. Võimlejad esinevad
väsimatult, et aegamööda arveid ta-
'•; Süda.' '. -. -v y.:
Timminsis esineti 24| juunil. Vas­tu
oli võetud kutsed esinemiseks
kaks korda päevas Toronto Raekoja
ees 27, juunil, ,,Ontario Places" ja
„Hockey Hall of Fame" 1. juulil ning
itaallaste „suurväljasõidul" Toronto
saarel! juulil.
samapalju reservis. E. V. oli siis oma
700-ja aastases ajaloos sõjaliselt kõi­ge
võimsam, sest tal oli ca 80.000
treenitud meest tegevas väes ja kait­seliiduga
kokku 100.000 meest relva-;
de all. Sellest oli tingitud ka Landes­wehri
hävitav lüüasaamine ainult 24
tdndi kestnud Võnnu hävituslahin-gus
21. juunil .1919. a.
Võnnu lahingu kangelaseks pee­takse
kindral Ernst Põdder'it hüüd­nimega
Õkva,, sest ta kasutas.; seda
sõna liiga; tihti, et meie õkva lööme
oma vaenlast jne. Kuid Võnnu võidu
geeniuseks peetakse, kindral 'E. Põd-deri
operatiivstaabi ülemat, tol äial
major N. Reeki. Võnnu lahing või­deti
N. Reegi sõjaplaani järele, mis
seisis selles, et ülbet ja üleolevat
Landeswehri tuleb lasta tulla Raud­teel
Valgast Riiga ca 20 kilomeetrit
on Volmar ja seal sama kaugel Võn­nu
Kotti,'. Läti keeles Cesis. Vaenla­ne
asus Võnnus ja tema eesmärgiks
oli liikuda ringi tehes maanteed Ron-neburgi
kaudu Valka. See maantee
asus Volmarist 2 km põhjapool, siis
Loode pool j aam, mõisa ja. kõrtsi
hooned. N. Reegi plaan oli, et Lan­des
wehril tuleb lasta tulla kotti; mil­lise
koti põhi pidi asetsema selle
kõrtsi juures pahemal 3-da rügemen­di
lõigus, millise rügemendi ülemaks
oli pärastine kindral Jaan Kruus.
Ronneburgi mäe jalal on maan-viibis
kohal lühemat aega, laskis en
nast ka koos Balti esindajatega pil­distada-.
Sellel vastuvõtul oli aga vii­mastega
poliitiliste läbirääkimiste
arendajaks valitsuse poolselt asepre.
sident Walter Mondale, kellega Val­ge
Maja Roosevelti Ruumis oli kaa­sas
ka grupp asepresidendi a
niitke. .
Arvatavasti sai vastuvõtt teoks
presidendile Balti rahvusgruppidest
avaldatud vastava soovi põhjal. Eest­laste
osas Rahvuskomitee uus esi­mees
J. Simonson avaldas näit. k.a.
algul sellekohast soovi. Idaranniku
leedulased olid teostanud jätkuvat
nõudlust selles osas ja nemad 'kujun­dasid
ka delegatsioonis juhtiva posit­siooni,
olles esindatud kõige arvuka­malt.
Kuna Rahvuskomitee' esimees
ametalaselt ei saanud, kohale sõita,
asendas teda Rahvuskomitee aseesi­mees
Mäido Kari, kes teatavasti on
praegu ka Ühendatud Balti Ameeri­ka'
Komitee roteerivaks esimeheks
Washingtonis. ^
Algul kõneldi pikemalt inimõigus­te
küsimuses. M. Kari ütles oma sõ­navõtus,
et Helsingi konverentsist
Balti päritoluga ameeriklased posi­tiivset
ei näinud, ent siiski toimunu
põhjustas "dissidentide liikumise
elavnemist. Belgradi konverents val­mistas
suure .; pettumuse, Madriidi
jaoks tuleks varakumalt arendada
New Yorgi piirkonnas oli suure­maks
ürituseks Baltikumist 1941. a.
Siberi hävituslaagreisse- küüditatud
70-tuhäiide eestlase, lätlase ja leedu­lase
mälestamiseks Queensi linna­osas,
end. maailmanäituse asukohas
olevas pargis korraldatud aktus. See
toimus n.n. Leedu Risti juures, ku­hu
oli kogunenud umbes kakssada
isikut. Peakõnelejak-s oli kohalik
Leedu peakonsul Ä. Simutis, kes üt­les,
et neid kuritöösid ^- mida Mosk­va
on sooritanud okupeeritud Balti
rahvaste kallal, ei; unusta eestlased,
lätlased ja leedulased mitte iialgi.
Temale järgnes rida teisi lühikesi sõ­navõtjaid,
eestlastest esines N.Y.E.
Vabadussõjalaste Ühingu esimees E,
Lipping. Ühingu liikmed olid väljas
viie rahvuslipuga jä nende yeerand-sajane
pere oli ka ainuke eestlaste
poolselt. Kaastegev oli üks leedu
koor ja ukrainlaste muusikaline kü-lalisansambel
solistiga. Ameeriklasi
esindasid kolm isikut New Yorgi
osariigi parlamendist ja linnanõuko­gu
esindajad. Leedu Rist. püstitati
mainitud; parki umbes 10 a. tagasi,
kus igal suvel on toimunud mäles-tüsteenistused,
enamalt leedu ja läti
ringkondade osavõtul. Vahepeal on
Leedu Risti ka rüüstatud, kus kangu-tati
lahti ja viidi ära üle saja naela
raskune pronksplaat pühendusteks-tiga,
võimalik, et rahaks tegemiseks
rüüstajate poolt. Samal pühapäeval
mälestati küüditatuid ka eesti kogu­duste
teenistusil.
Seedrioru sünnipäevaks»on 5.-juuni!
1955. Sel päeval jõudis grupp nelja
Lõuna-Ontario linna eesti seltside
esindajaid, pärast mitu kuud kest­nud
„luurekäike" mujal, Grand Ri­vera
kaldal asuvasse mahajäänud
.farmi, millel polnud õiget nime ega
kindlat; peremeest. Võlutud looduse
ilust ja maastiku omapärast peeti sa­mas
„välkkoosolek" ja otsustati osta
see 62-aakntllne farm ja asutada sin­na-
nelja linna eestlaste koostöös
permanentne suvekodu eesti noorte­le.
Maa vormiliseks; omanikuks sai
sihtasutis Lõuna-Ontario Eestlaste
Suvekodu, mille statuudile kirjuta­sid
alla' asutajate liikmetena dr. En­del
Arro (Hamilton), Arnold Voltre
(Kitchener), Harry , Pärkma (Lon­don)
ja dr. Voldemar tammemäsi
(St. Catharines). '.
SEEDRIORU sai oma üldtuntud
nime juba varakevadel 1956. Vade­riks
oli tolleaegne juhatus, kes'valis
nime selle järgi mis silm nägi.... Et
välja ehitada noorte suvekodu, tuli
leida •tuiuallikaid. Langes julge ot
sus: korraldada juba 1956 a. suvel
Eesti Laulupäev. Kanadas. Üritus õn
nestus, ka majanduslikult. Laülupäe-vi,
üha suureneva lauljate pere ja
paisuva kuulajaskonnaga,.'-peeti veel
aastail 1958,1962 ja 1966. Ka 10; Eesti
Meeslaulupäeva Põhja-Ämeerikas
peeti Scedriorul (1974 a.).
Vabaõhu teatrietendusi on peedri-orul
pakutud 11 korda. Eesti Rahvus­teatrit
ja Seedrioru vabaõhuteatrit
sujuvas koostöös ja siiras sõpruses
siduvale „liidüle" pandi alus aastal.
1960. Vabaõhuetenduste <sarjas nägi
rambivalgust esimesena Henrik Vis­napuu
„Maa vabaduse eest". Nüüd
on sellele lisandunud järgmist küm­me:
Aino Kallase „Hundimõrsja"
11961); William Sha:kespeareri ,>Ham-letM
(1963); August Mälgu „Kadunud
paike" (1964); Albert Kivika „Nimed
marmortahvlil" (1968); T. Pakkala
„Parvepoisid" fc(1969); Eesti Rahvus­teatri
25 a. juubelihooaja finaalina .
„Jüriöö" (1971), mille E. Bornhöhe
„Tasuja" ainetel kirja pani ja lavas­tas
Ain Söödor;. H. Raudsepa „Miku-märdi"
(1972); A, Kitzbergi „Liba-hunt"
(1973); Enn Vaiguri „Kraavi-hallid"
'(1975) ja A. Kitzbergi pee­tud
talu" (1977). Vahepealsed aastad
on Suvihari kava pakkunud esijoo­nes
meie noored — rahvatantsijad
mitmest kandist, „Kalevi" j . l . nais-võimlejad,.
..Vikerlased" jt. ; ;
Omaette ilus peatükk Seedrioru
ajaloos on 1959 • a. Põhja-Ameerika
mandri eestlaste ühispanusel ehita­tud
mälestussammas, mis pühenda­tud
kõigi Eesli Vabaduse eest lange-nuile
mälestuseks.. •
Seedrioru noorte suvekodu avati
•esmakordselt 1956 a., nüüdsega võr­reldes
üsna primitiivsetes oludes,
kuid seda • suurema entusiasmiga.
Kasvandikke eesti perekondadest
Kanadast ja Põhja-Ameerika Ühend­riikidest
on 22 aasta jooksul olnud
üle 2000, Pühapäeval, 9. juulil ava­takse
noortekodu 23. hooajaks.
Kuigi / Seedrioru asutajaii jätkus
puhuti hulljulgust Seedrioru väija-ehituse
ja" seal peetud suurürituste
'kavandamisel ja realiseerimisel, ei
võinuks neist keegi uneski näha seda
hoogsat ja mitmepalgelist arengut,
mis põlvib. kinni nael u tarn is t väärika
peatükina eestluse kultuuri ajaloos.
Seedrioru meenutab meile Tallin-na
ja Ülemiste vanakese legendi. Va­na
vete va im küsis igal aastal linna­valvurilt
„kas ometi ei saa see Tal­linn
kord Valmis?", et seda siis Üle­miste
järve vete vallandamisega upu­tada'...
''".' '•;' •'•''.;'
Seedriorut ähvardab samuti ise­moodi
vetevaim ja nagu selle kiuste
on Seedrioru võtnud omale juhtmõt­teks:
Seedrioru ei tohi kunagi valmis
saada!" ,
• HP
JÄ GAIBIDE SP0R01PÄIV
tee, aga sellest paremal mitme kilo- eeltöid. On tamp, et ettevalmista
meetri laiune heinamaa. Meie ei ta
kistahud; vaenlase liikumist maan­teel,
kuid kui koti suu oli kinni, ja
märkab oma täbarat olukorda ning
pöördub tagasi, siis algab hävitav tu­li
tema hävitamiseks. Selles sõja­plaanis
oli palju nõrku kohti ja kind­ral
E. Põdder oli sellele vastu ning
sõjakirjasaatja Joh. Viik jutustab,
kuidas ta kuulis nõupidamisel Val­gas
N. Reegi kõva häält: ,,Sõda on
risk ja3 meie peame selle riski võt­ma".
E. Põdder vanema juhina ei
tahtnud mingit riski.
Landeswehri hävitamiseks saatis
ülemjuhataja tulle Eesti ja Vabadus­sõja
kõige paremad löögiüksused
kõige vapramate meeste ja juhtide­ga.
A. Ameriks nimetas alaliselt Ku-perjanoni
partisane koi. J. Unti juh­timisel,
Kalevlaste malevat; | mille
rindejuhiks oli O. Tief, kahte soo­musrongi,
mille ühe juhiks oli koi.
Jaan Lepp, kolmandat rügementi,
sest lahing toimus J. Kruusi rüge­mendi
lõigus. Landeswehril oli ees­liinil
3000 meest ja Eestil samapalju'
ning samad arvud reservis. Landes-wehr
kaotas Võnnu lahingus poole
Omast koosseisust.
Kuid ka eestlaste kaotused Vaba­dussõja
mõõtmeis olid tohutu suu­red.
Eesti rahvavägi kaotas Võnnu
lahingus 7 oma paremat ohvitseri ja
103 meest surnutena ning ligi 300
haavatut. Seega 'koguni 400 meest
langes rivist Välja. ;
Landeswehrile ei . antud - mahti;
enam uuesti vastupanuks koguneda
ja teda jälitati. Riiani välja, kus liit­lased
korraldasid vaherahu, /Kuid
ajaloolise Võnnu lahingu sõjaseik-lus
kestis vaid 24 tundi. Ländeswehr
kaotas oma närvid ja algas paanilist
i taganemist, mis sai talle otsusta
vas komisjonis ja USA. delegatsioo­nis
oleks vähemalt üks kvalifitseeri­tud
etniline ameeriklane, soovitavalt
Balti grupist. Asepresident "Mondale
leidis viimase soovi läbiviidava ole­vat
ja lubas koostada administratsi­oonile
memorandumi Madriidi kon­verentsi
asjas. Ta rõhutas, et inimõi­guste
kaitse on ja jääb USA poliitika
üheks põhialuseks.
Asepresidenti informeeriti põhjali­kult
ka Moskvast Balti riikides aren­datud
rahvusmõrvadest ja Venesta­misest.
Mondale vastas, et USA senat
ei ole seni ratifitseerinud genotsiidi
vastast rahvusvahelist lepingut äga
USA püüab teha kõikvõimaliku ka
rahvusmõrva takistamiseks; W. Mon
dale tähelepanu juhiti ka sellele, et
USA välisministeerium peaks lõd­vendama
senist korda — mille alu
sel ta Eesti, Läti ja Leedu diplomaa­tilises-
ja konsülaarteenistuses akt
septeerib üksnes isikuid, kes on ol­nud
selles juba nende maade vaba­duse
päevil. Selles olukorras ei ole
varsti enam inimesi nende ametikoh­tade
täitmiseks. Tuleks võimaldada
ka nooremate rakendamist. Vastuvõ­tust
andis Ameerika Hääl saate ka
okupeeritud Balti rahvastele.
Samal nädalalõpul kujunes aga
propagandaliselt mõjuvamaks TV
jaamast nr. 5 saade Balti riikidest,
kus tuntud kommentaator dr. M.
Abend üsna põhjalikult paljastas
Nõukogude terrorit okupeeritud Bal­ti
riikides toimunud küüditamiste ja
muu läbi. Laupäevase aja tõttu jäl­gisid
seda saadet, suured rahvahul-Ühenduses
Briti kuninganna Eliza-bethi
II sünnipäevaga korraldas Bri­ti
saadikMA/ashingtonis Peter Jay
saatkonna aias vastuvõtu diplomaa­tilisele
korpusele. Kohal viibisid ka
E. V, esindaja E. Jaakson, Lati ja
Leedu saatkonna asjadeajajad.
Tiim leegi
vaks. •
Seekord toimus Võnnu lahingu 59.
aastapäev ja päris juubel tuleb järg­misel
aastal) milleks kutsuti eesti
võitlejaid osa võtma. Selleks, et mi­neviku
võitlusteest saada õpiseid ja
indu ühisteks võitluseks meie prae­guse
'kodumaade orjastaja Vene
kommunismi Vastu. Mälestuspäeval
oli haarav muusikaline eeskava, kus
esines Daugavas Vanagi sõduriköör
ja rida soliste.
„Toronto Star'i" laupäevases
numbris toodi ära eestlasest filmi­näitleja
Tiiu Leeki pilt Kaliforniast,
kus ta -praegu asub. Märgiti, et Tiiu
Leek kaotas oma kehakaalust, loo­bus
suitsetamisest ja abiellus. Lehes
kiideti Tiiu Leeki edu Hollywoodis.
Talle ennustatakse suurt edu.
eeskpori juhqfys jcagö^
Toronto Eesti Meeskoori juhatus
1978/79 a.: Esimees August Raag;
abiesimees Ragnar Pohlak, kirjatoi­metaja
Edgar' Tiilen, abikirjatoime­taja
Urmas Migur, kassapidaja Sven
Rass, abikassapidaja Rudolf Lall,
varahoidja- Riehardv Pulk. • Juhatusse
kuuluvad ka koorijuhid Harri Toi ja
Asta Ballstadt ning koorivanem A l
ver. R õ i k a . ; V
17. juunil toimusid skautide ja gai­dide
malevate ühised kergejöustiku-võisilused
Jõekäärul kokku 74 võist
leja osavõtuga. Skautide klassides
esines 47 ning gaidide klassides 27
noort. Üksustest olid esindatud Ra­jaleidjad
(15), Põhjala Tütred (12),
Toronto Kalev (22) ja Lembitu Malev
(23). Kaks kõige nooremat poissi
olid veel väljaspool üksusi. Ilm oli
päiksepaisteline, vahelduva tuulega,
ja jooksurajad olid tänavu eriti heas
korras.'"
Eriaühindadeks olid gaidmaleva
klassides rändkarikad kõige parema­le
hellakesele ja gaidile. Neid võitsid
hellakene Kadri Sepp (RL) jä gaid
Linda Järve (RL). Parimaks hunduks
tänavu osutus Hillar Sõrra (K) ning
parimaks skaudiks Robert Sermat
(L). Viimases klassis saavutasid aga
ka Martin Toomes (L) ning Hillar
Heine (K) eriti häid tulemusi ja nen­dele
avaldati kiitust. Gaidide võist­lustel
saavutasid kõige rohkem üld-punkte
Juta Metsala (P. T. ja Linda
Järve (RL).
TULEMÜSEB: -
Skautmalev: 6—7 a.: 1) Miky Saar­na
(L), 58. 2) Alarik Nurm (L), 38. 3)
Paul Broughton (L), 30. 4) Marcus
Tamm (L), 28.
8-9 a.: 1) Hillar Sõrra (K) 60. 2)
Erik Naar (K) 35. 3) Andrus Küng
(L), 23: 4) Margus Kask — L, 19. 5)
Kenny Ahlberg, — K, 18. 6) Andres
Nurm — L, 10. 7) Peeter Roose — K,
3. 8) Taavo Rooneem — K, 2. 9) ja­gasid
Veikko Karhunen — K ja Kal­ju
Kask — L.
10—11 a.: 1) Erik Tallmeister — L,
55. 2) Peeter Sõrra — K, 47. 3) Toivo
Lainevool — K, 30. 4) Karl Konze —
L, 20. 5) Paul Pint - K , 15. 6) Tarmo
Soots — L, 5. 7) Erik Valter — L, 2.
8) Rönnie Saarna — K, 1. 9) jagasid
Aldrek Meipoom — L, Raimo Karhu­nen
— K, Alex Sepp — L, ja
Homberg — L.
12—13 a.: 1) Robert Sermat (L) 65.
2) Toomas Loite — K, 32. Osades
alades võistlesid kaasa Indrek Esken
- K jaReinTaul — K.
14—15 a.: 1) Martin Toomes — L,
55.; 2) Hillar Heine — K, 48. 3) Raavo
Lainevool — K, 17. 4) Paul Kängsepp
— L, 14.5) jagasid Allan Magi —; L
Ivar. Luksep — L, ja Ilmar Kütt —
•• 16—17 a.: 1) Rob Saarna — K, 49.
2) Robert Kivi - L, 47. 3) Tarmo
Holland - K, 36. 4) Allan Ulp - " K .
18—-19 a.: 1) Indrek Järve — L, 55.
2) Robert Vessmann — L, 50.
20—39 a.: 1) Jaak Järve — L.
40—49 a.: 1) Jaan- Roos - L, 60.
2) Viktor Vessmann — L, 45.
Gaidmalev:1 a.: 1) Monika
Roose — PT, 55. 2) Laura Randmaa
- R, 44, 3) Ellen Silm — PT, 34. ;
8—9 a.: 1) Kadri Sepp — R, 38. 2)
Pia Metsala •- .PT, 37. 3) Ingrid
Kängsepp —; R, 29. .4) Ingrid Silm. -
PT, 18. 5) Lisa Kaid —R, 16. 6) Kari­na
Tamm — R, 14. 7) Tiina Rand­maa
— R, 11. 8) Liisa Soots — R, 6.
9) Erika Meipoom— R, 5. '
10—11 a,: 1) Lisa Vähi — R, 60. 2)
Kristi Lüdig, — R,' 44. 3) Ingrid Jür-man
— PT, 21. 4) Mari-Ann Käng­sepp
— R,, 20.15) Karin Jürman —
PT, 18, 6) Rlutt Küng - . ' PT,- 8.
; 12—13 a.:: 1) Juta Metsala — PT,
65. 2) Monika Pint — PT, 35.
14—15 a.: 1) Linda Järve — R, 65.
2) Tiina Tigane.— R, 31. Osaliselt
võtsid osa Linda Laikve ja Heidi
Laikve — PT.
16-17 a.: 1) Tiina Järve R, 55. 2)
Kristina Meipoom — PT, 50.
18—19 a.: 1) Eva Tigane — R.
Lahtise *erivõistlusena toimus 3000
m: jooks Toronto Eesti Suusaklubi
rändkarikale. Selle võitis teist aastat
järgimööda Allan Mägi ajaga 11:45.0.
/Tulemused olid: J. Roos 10:57.1, Ä.
Mägi 11:45,0, T. Lainevool 13:51.4, K.
Konze; 14:54.6, J. Järve 14:56.7, R. Ser­mat
15:20.0, Erik Tallmeister 15:25.2,
A. Küng 15:25.4, V. Vessmann 15:33.1,
P. Sõrra 18:0^00, K. Ähib
Rändkarikaš 1200 m käimises hun-'
dudele, väljapandud Erik Purje kind-lustusbüroolt
võitis Toivo Lainevool,
kes sai; ette; enamusest palju suure­matest
^konkurentidest.
Tänavuaastästel võistlustel oli ket­taheide
ajendatud 200 m või. 400 m
jooksuga igas klassis. Kuna aga ko­hal
oli hiljuti kroonitud Ontario
koolinoorte kettaheitemeister omas
klassis, Martin Toomes, toimus võist­luste
lõpul lahtine erivõistlus, kus
leidus võimalus jõudu proovida Mar­tiniga.
Kuigi täpsed tulemused ei ole
trukkiminemisei' saadaval, ei õnnes­tunud
kellegil meistri üle võita.
irdiline
(iufofööstus lahkub
Ford otsustas oma poolemiljardili-se
autotööstuse Windsorist üle Viia
USA-sse, sest tööliste palgad, kitsen­dused
välisettevõtetele P. E. Trudeau
Valitsuse poolt Kanadas teevad eda­sitöötamise
võimatuks..
Autotööstuse säilitamine oleks või­malik
ainult suurte liiduvalitsuse ja
/ provintsivalitsuse juurdemaksudega.
Ongi lubatud ettevõttele provintsiva­litsuse
poolt 75 miljonilist tõelust,
kuid Ford ei pea seda küllaldaseks
ja liiduvalitsus keeldus seda summat
omapoolsete toetustega suurendama.
Seega kaotavad mitutuhat töölist
omad töökohad. Üheks tootmiskulu­de
suurenemise põhjuseks on aija-olu,
et liberaalide valitsus tõstab ko­gu
aeg õli hinda, et soodustada välis­maiseid
õliettevõtteid, mis teeb elu
ja ka tootmise palju kallimaks, kui
USA-s, kus õli;on odavam ja õütar-vidus
soema kliima tõttu väiksem.