1980-09-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
4^? -ieiiington - s t r . Order ^^r-ilil9ll9iiillliiiritillllli9l9llli!
lillii)19illHn)illlilill9l)9^
Tallihha raadio kuulutab: Lugupeetud
kuula jad ! Ostke endile meene olümpiaadist. Tallinna
Kaubamajas on ^uur yallik. Uus sõna meene tähendab
Suveniiri, mälestuseset;
Tallinnas on
Oodati palju välismaisi turiste^ SieUe> tõttu tehti takistusi
soomlaste Tallinnasse sõitmisele olüiripiaadi ajal — nõuti
viisumit, mida jVõdkaekspressil" senli|i polnud vaja. SOCH •
suure
ss
B
sV mes.;
Secöed Clasp Mail Registration Mo. 1354.
Nr. 37 (1595) 1980 NELJAPÄEVAL, 11. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTE^ XXXI aastakäik 1
yus^võimymeei
Noorte 200 m. jooksu start' Jõekääru staadionil,
mitmete teiste rahvusie. osavõtul.
peeti 18 aasta t i võistlused,
Foto — J.
t
6
Leonid Örezhnev andis oma õimis-iuse
kaasa Poola uuele võimumehele
Stanislav Käniale, kes kerkis esile
juhtkonna võimuvõitluses pärast
suuri järeleandnusi stVeikivatele töör
listele. 116-liikmeline Poola kommunistliku
partei keskkomitee valis
vähetuntud 55-aastase poliitbüroo ^
liikme Edward Gierek'e j^lsiemele, kel-v
lel ütledi olevat olnud südameatakk.
Ei ole kindel, kas venelaste käsi oli
mängus tema iukutamisel, kuid
jBrezhnev jagas laialt kiitust uuele
võimumehele/ keda peetakse kõvakäeliseks
kommunistiks. Kania lubas
pidada töölistele antud lubadusi
ja tihendada sidemeid N.iiiduga. Ta
ütiesret Poola püsib endiselt ^sotsialismi
alusel".
Arvatakse, et Gierekile andis ;või-muvõistluses
viimase lödgi skandaal
tema lähema kaastöölise TVf-bossi
j^Äriej Sžczrpsnnskiga, k^s tegi tulusat
äri lõbumajaga oma i 42-ruümili-ses
palees Lõuna-Poolas. •
väljakuulutatud boiioti
tõttu, mis eriti raskelt tabas Tal-lirina
purjetamisoliimfjiaadi; jäi(3
_ oodatud väiiskülalised| tulemata.
I Nii Viru hotell kui hotBl MOIÜIII- ;
= pia" jäid peagu tühja|:s. Kauba-i
majasse kuhjunud meened .karu
i Mishä, regati Vigri ja: ÖIÜI^
I esemete näol jäid müümata.
I Mishat oli tehtud kuuldavasti;
i väga paljudes eriversioonides.,
1 Eestlased kardavad, et maks-
1 mata olümpiaarve tuleb nendele
1 kaela ja selle tasumine võib ^ä-i
ga halvasti mõjuda lähemg te
I aastate Eesti majandusele.
1 Soomlased on pahased, et neid
i ei lastud olümpiaadile; Küsitaks
i se: miks? Kas kardeti, et nad ri-i
kuvad keskkonda; või hakkavad
I koguni tegema revolutsiooni?
i Või on soome raha halvem kui
I -muu valuuta? : 'J
S Tallinna vana- ja kesklinn
1 omavad nüüd ilusa väljanägemi-
§ se, eriti vaadatuna turisti silma-.
= degav Aga omainimesed teavad,
1 etrrirlevärvitud on pinult fassaa-i
did, nende taga on kõik värvi-
1 liiata — ja laguneb edasi.' Loode-i
' takse vähemalt, et sel korral
värvgi vastu peab. See on Soomest
tellitud ja pidavat kestma
20 aastat. N. Liidu omab värvid
pole„ilmastikukindlad" ja peavad
vastu kõige rohkem kaks
aastat.; • , 'i ••.
Tallinna restaureerimal toodud
poola eksperdid (in läinud linnale
kalliks"maksma. Nad 9n-,töö
juures ka mitmel pool oma maitset
peale surunud, mis ei lähe
kokku-;3#l]inna stiiliehtsa gootikaga.;
•: /;-••;;' ;•;'
Väijaehitatud autotee Piritale
on linnaelanike meelest asjatu
raharaiskamine;—seal" sõidab
harva mõni auto pärast olümpiaadi.
Üldse ön olümpiaadiehitus-te
tõttu jäänud paljud hädavajalikud
ehitused linnas (koolid,
raamatukogud jne) kas pooleli
või alustamata. Olümpiaehitused
lähevad tulevikus naguhü 'vene
„eliidi" käsutuss?, linnaelanikel
pole neist mingit tulu.
•1
a
1
Eis '
S5
• Tallinna järelolümpiaadiline
meeleolu on murelik. Pfeäligi
hakkab pärast olümpiaadi „de-fitsiitkaupade"
hulk jälle suurenema.'
; i '
illlllllillilllUliliiltllliliillllllllllllllilllllllilll^
ühenduses praegu toimuvate Kanada föderaalvalitsose ja provintsivalitsuste läbirääkimistega
Kanada Põhiseaduse küsimuses saatis Eestlaste l^eskriõukogu Kanadas kohtuminister Jean Chretie-nile
ja f öderaal-proVintsiaal konverentsi kaäsesiniehele, provintside esindajale Roy Romanowile märgukirja
eestlaste soovidest ja ettepanekuist Kanada Põhiseaduse kohta, EKM esildises rõhutatakse;
et Põhiseadus peaks kindlustama Kanada mititiekültuurilisuse põhimõtte ja andma provintsidele
juhtnööri yähemuskeelte õpetamise toetamiseks. ^ >
Märgukirjas juhi:t^kse tähelepanu
sellele, et Kanada valitsus on ametlikult
deklareierinud, . et Kanada
on mitmekultuurlline maa. See on
väga oluline-põhimõte kogu Kanada
edaspidiseks arenguks. Kanada rahvastiku
koosseis on viimase 35 aasta
jooksul põhjalikult muutunud. Kanada
ei ole eriam aihult inglise ja
prantsuse rahvastikust koo^snev, väid
juba 1/3 Kanada rahvjastiküst on
mitte-inglise ja mitte-praritsüse päritoluga.
See asjaolu peaks olema
kinnitatud ka uue Põhiseaduse sisse-juhatuses,
mis^ei peaks kõnelema ainult
inglise ja praritsuse rahvastikust,
vald samal äjia| kinnitama ka
ülejäänud li/3 rahvastiku tähtsust ja;
üheõiguslikkust inglise, ja prantsuse
rahvastikuga.
; Eeltoodu põhjal peab E K N vajalikuks,
et Põhiseadused dn sonaselgdt
iväljendatud kaks tähtsat põhimõtet:
1) Põhiseaduses tuleb otseselt kih-
Initadä, et Kanada on pitraekultuur-ne
maa, 'kus esiijievate rahvuskultuu-
;,ride olemasolu; ja aren(iämine on põ-hiseäduslikulti
garanteeritud.: Kanada
mitmekultuurilisus. on ;Kariada
üheks põhiliseks iselo^müjoonjekk ja
mitmekultuurilisuse põhiseaduslik
tunnustamine on' üheks parimaks
vahendiks Kanada ühtsuse kindlustamiseks.
2) Kanada • mitmekultuurilisuse
kindlustamine eeldab Kariadas esinevate
vähemuskeelte säilitamist rah-vusgruppides.
Selleks ön vaja Põhiseaduses
eeskirja, et provintsid on
kohustatud toetama vähemuskeelte
õpetamist Kanadas asuyatesetnilis-tes
ühiskondades, kus seda soovitak-
•se.,' .. /i-;:;';, •• ••[•'-••/••'
.Esitades neid soove ja ettepanekuid
f öderaal-provintsiaal konverentsi
puhul Kanada Põhiseaduse küsimuses
jätab Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas omale vabaduse veel
hiljem sobival juhul esitada lähemalt
oma vaateid nii esiletoodud kui
ka teistes Kanada uue Põhiseadusega
ühenduses olevais küsimusis.
HELSINGI (M. E;) - TASS-i tea-te
järgi ehitatakse Eestisse maailma
suurim pojievkivi tarbiv jõujaam. Otsus
sellest olevat juba tehtud Momendil
asub Eestis kaks põlevkiviõli
tarbivat jõujaama, millede toodang
öii;kokku üle 3 milj. kilowa^ti. Lähemal
ajal algab ka kolmanda ehitamine.
Nüüd käigul olevat kahe jõujaamaga
toodab Eesti kpige rohkem
elektrit isikii kohta maailmas välja
arvatud Norra ja Kanada. Nagu võib
arva^rsee elekter ei ole N§uk. Eesti
jäoksi; vaid TASS mainib ;,äusajlt"; et
umbels 70% seal toodetud elektrist läheb
Venemaa loodepoolsetessie osadesse.
© Terry Fox,^'keskunstjalaga jooksis
maratoni üle Kanada, on üleöö
muutunud rahvuskangelaseks. Tema
üleskutsele; toetada võitlust vähihaiguse
vastu, o|n kanadlased vastanud
üle 11 miijont-dollari annetamisega.
See summa pandi enamikus kokku
pühapäeva õhtul kui CTVtelevlsioo-ntvõrk
korraldas viis tundi kestnud
erisaitö annetuste kogumiseks. Terry
Fbx ise ei saanud esineda, küna
ta viibib Vancouveri lähedal asuvas
haiglas kus ravitakse tema kopslr-vähki.
Terry Föx alustas kevadel
oma ookeanist ookeani jooksu »Ma-,
rathon of Hope", kogudes annetusi,
ligi 2 miljonit dollarit, kuid pidi lo-petamä
Põhja Ontarios kui,selgus,,et
V ;:GEI§LIMGEM (,,Meie Elu'^
taksje uus hidupäev 5. oktoobril. ValiniisvQitlušeavatakt Hamburgis
kujunes veriseks tänavalahingüks politseinike ja kommunistide
vahel, samaaegselt väärituks aktiks ühele demokraatlikule va-lerikändidäat
Franz Josef Strauss.
Prokommunistlikud noorsotsid said
loa rahulikuks västudemonsratsioo-
.11
on: reedel, 12. sept. kell 8.30 õ., laup., 13. sept. kell 4.^
ja kell 8.30 õ.
;The, Theatre deiitre, 95^Danforth Ave. .(Broadview-Subway:;..,.
, teaterlonlõunia ida nurgal).
p.l.
KUUSE i-NewYorgist.
MARIPUU - Inglismaalt
^ K A T H I N KANNEL^ BramaleL^st^
VAGA — Portlandist
Sissepääs ^5.00. Etendusele järgneb kohvilaucj. Pääsmete eelmüük
tel. 752-7500. (Võib olla mitte sobiv alaealistelei^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^;^^^^
Vajimiskoosoleku kõnelejaks Ham- niks. Kuna nendegaühinesid ka
burgis oli opositsiooniparteide kants- kommunistid ja tänavahulgused, siis
üritas IS.OpO-ride pealine jõuk rünnata
saali, kus Strauss kõneles' 6000-
ndele pealtkuulajale., Straussi kaitseks
oli varemate l kogemuste kohaselt
komandeeritud Hamburgi 3000
politseinikku, keda punased demonstrandid
atakeerisid sillutiskivide,' '
molotoV-kokteelide ja lattidega'. Tu-lemuseks
oli 102 vigastatud politseinikku
ja ainult 4 demonstranti. Va-,
histati 12 kommunisti, kes lasti parast
isiklike; andmete kindlakstegemist
jälle vabaks. Demoleeriti ka
umbes 100 autot, lükati ühe ehitusfirma
kuur ümber, süüdati põlema,
kusjuures tuletõrjujaid loobiti kivi- ,
dega/ ;•:;'•;;
Franz Josef Strauss on kõige rohkem
mustatud meheks Saksa Liiduvabariigis.
Teda on viimaste aastate
jooksul tõrvatud kõigi võimalike Vahenditega
sõnas, kirjas, pildis je helis.
Punased Skribendid, karikatuuri-joonistajad,
agitaatorid,;filmitegijad :
ja vemmalvärsside lauljad on teinud
kõik võimaliku, et anda rahvale
;,Eešti Raja" kaastöölisel oli jutu-sijaminie
ühe tuntud saksa reisibüroo
omanikuga, kes korraldab igal aastal
ka kümmekond gruplsõite Balti riikidesse.
Tal on Eestis ja Latis üsna
palju kokkupuutumist sealsete fuiit-sionääridega
ja kui läheb Tallinna
„Virü" hotelli, asetatakse tema lauale
sildikene: VIP (^ery importaiit
person — väga tähtis isik). Küsitles
tu pajatas Eestist muuhulgas:
Riias elavat umbes '10.00 eestlast,
kes tunnevad ennast seal kodusena.
VENE E E E L :
Tai"tus oli temale keegi kõrgem te-
Straussist piit kui Hitleriga võrreldavast
antidemokraadist. See ässi-tustöö
on kandnud vilja';rlinselt nende
juures,; kes ei oska iseseisvalt
mõelda. On kahetsusväärne, et
Straussi-vastase kampaajiiaga ön
ühineriud ka; muidu lugemisväärne
poliitrTiiagasiii„Der Spiegel". 'Mõtlema
paneb a5sjaolu,;^et sotsiaaldemokraatide
partei järelkašv teeb • «„rah-yarinnet"
komirjunistide ja tänava-hulgustega
ning . arvab sillutiskivi
olevat 'kõige veehväm^;ks poliitiliseks
argumendiks.
Kõik jiidupäevas esindatud parteid
on ^elle häbiteo üksmeelselt tauninud.
Semi on opositsioon asjatult
nõudnud, et sotsiaaldemokraadid
distäntseeriks endid avalikuit noor-sötsidest.
gelinSki seletanud,, et alates [.jaanuarist
1981 kavatsetakse ülikooli õppekeeleks
võtta ainult vene keel!
Teatavasti oli see juba tsaari ajal
nõn(^a. Seega kavatsevad punased'
tsaarid ainult valgeid tsaare kopeerida.
•
Viibides Tallinna Tqompea kirikus
torkas silma kirikuteenri kindel käitumine.
Käeviipega kirikukassale
andis ta' igale sisenejale mõista, et
tuleb raha annetada. Isegi 3 vene mereväe
ohvitseri, kes tulid kirikut
seestpoolt^ silmitsema, võtnud peast
vormimütsi ja panid kirikukassasse
.raha. ^;'/ • v^;r V " - ; ' ' ;
Tallirina sadam ori -t^is igasugu
moodsaid kraane^ et laevade tühjendamine
toimuks kiiremini. Kraanid
on pärit Ida-Saksast (DDR). Temale
öeldud, et olümpiamängude tõttu
olevat neid kiiremas korras kohale-^
toodud.
ÕUN VÕETI ÄRA^^^^:^^^
Reisijad, kes jõuavad Eestisse üle'
Leningradi, peavad piiril ära andma
juur- ja puuvilja, sest nende sissevedu
Eestisse on rangelt keelatud. Nii
pidi üks reisija oma-ainsa õuna ära
andma ja keegi teine reisija 3 porgandit.
Mõlemad said konfiskeeritud
„kauba" kohta yastava ametliku
kviitungi. ^
Kuna tesb, et Eestis venekeelsete
küsimustele vastust ei anta,:^Jäinud
ülalmainitu ühte Tallinna ärri, kus
vähk oli jõudnud tal kopsu. Terry
jalg amputeeriti varem väht tõttu.
© Endise vangi nõudmine Buffalo ligidal
asuva vangla valitsuse vastu
152.000 suuruses, rahuldati " kohtu
poolt, Robert GiWes mõisteti üheks
aastaks vangi kallaletungi pärast.
Vanglas rakenidäti ta tööle ,lehmade
toitmisel, kus talle kallale tungis üks
lehrii ja vigastas teda selliselt, et Gil-les
viibis kaks kuud haiglas. Kohus
leidis, et Gilles, kes on olnud linna-elanik
jä ei tea midagi lehmadest, oli
paigutatud toöje kardetavale kohale
ja rahuldas tema nõudmise. - ,
Kuuba põgenikud, kes alles hilju°
ti maandusid Ameerika phinal purustasid
ja põletasid juba neljandat
korda Fort I Indiantowni põgenikelaagris,
kuhu nad elama on paiguta»
tud. Viimasest märatsemisest võttis
osa umbes 40 noorpkit.; Ametivõimud
ütlevad mitte teadvat mis oli viimsi°
se rahutuse põhjuseks.
Q) Ameerika Ühendriigid keeldusid
müümast Iraakile varem sõlmitud
lepingu alusel viis tfansportlennukit.
© Sau^i-Ara^bia^ hoiatab USA-d I ja
(teisi lääneriike, et vähendab õlimüü-ki
kui nad ei avalda survet Iisraelile
leruuss^lemmastj lahkumiseks.
® Rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon
saatis kirja Iraani valitsusele
j.a palub surmaotsuste täideviimise
lõpetamisel KhOmeini võimuletulekust
saadik on hukatud Iraanis
umbes 1-000 isikut.
©Vene välisminister Andrei Gromy-ko
ütles Iraani valitsusele, et nad on
võimul ahiult tänu Nõukogude Liidule.
Nõukogude Liidu kindel seisukoht
kindlustab Iraani iseseisvuse ja
hoiab ära Ameerika Ühendriikide
sissetungi.
® 'Moskva raadio tea^äl^, et Kam-bod7.
ha valitsus on leidnud 20.000 laipa,
kes on endise Poi Polji valitsuse
ajal hukatud. Moskva teatel: on ohvrid
kinniseotud kätega heidetud sügavasse
orgu,
0 Tim Bbnd kes kuulub rahvusvahelisse
inimõiguste komisjoni süüdistab
Tai valitsust alaealiste orjadeks
müümise soofetamlses. Selle põhjuseks
on eliikailiduse tõus, mille
tõttu põhjaosas elavad vaesed põllupidajad
ei |uudaimä perekondasici:
ipita ja oh sunnitud lapsi müüma
linnadesse . vabrikutöölisteks. . Tim
Bond ise |)n ostnud 2 alla 11 aastast
last $35.~ eest ja need siis koju ta-
' - • • (Järg lk. 3)
laupäeval, 20, septembril 1980 Eesti Maja suures
algus kell 7.30 õ , ;
Laudade ettetellimine kops pääsmete lunastamisega: Bruno Lindre
42tr5541. Pääse $6.00
me
iril kell 1f.30
Sissepääs §4.00^ Rebastele
..Võitleja" toetusfondi
Laup., 2T. sept. 1980 kell T õhtul Toronto E^^ Majas
Kavas kaastegevad: J. Billingi tantsutrupp, prouad H. Sepp, A. Tera J.t.
i • Tantsuks G. Iltall k||pell. /
Pääsmed $6.00 saadaval Kiwi Travel ja EAK kaupluses Eesti Majas.
• KÕIK TERETULNljD. v jl
Ul^.V<•V.:!.4»t5^Aw.•^*^J».••ll:»^aJ»-tJ»Mif•J*T^.^-«.•N^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 11, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-09-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800911 |
Description
| Title | 1980-09-11-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 4^? -ieiiington - s t r . Order ^^r-ilil9ll9iiillliiiritillllli9l9llli! lillii)19illHn)illlilill9l)9^ Tallihha raadio kuulutab: Lugupeetud kuula jad ! Ostke endile meene olümpiaadist. Tallinna Kaubamajas on ^uur yallik. Uus sõna meene tähendab Suveniiri, mälestuseset; Tallinnas on Oodati palju välismaisi turiste^ SieUe> tõttu tehti takistusi soomlaste Tallinnasse sõitmisele olüiripiaadi ajal — nõuti viisumit, mida jVõdkaekspressil" senli|i polnud vaja. SOCH • suure ss B sV mes.; Secöed Clasp Mail Registration Mo. 1354. Nr. 37 (1595) 1980 NELJAPÄEVAL, 11. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTE^ XXXI aastakäik 1 yus^võimymeei Noorte 200 m. jooksu start' Jõekääru staadionil, mitmete teiste rahvusie. osavõtul. peeti 18 aasta t i võistlused, Foto — J. t 6 Leonid Örezhnev andis oma õimis-iuse kaasa Poola uuele võimumehele Stanislav Käniale, kes kerkis esile juhtkonna võimuvõitluses pärast suuri järeleandnusi stVeikivatele töör listele. 116-liikmeline Poola kommunistliku partei keskkomitee valis vähetuntud 55-aastase poliitbüroo ^ liikme Edward Gierek'e j^lsiemele, kel-v lel ütledi olevat olnud südameatakk. Ei ole kindel, kas venelaste käsi oli mängus tema iukutamisel, kuid jBrezhnev jagas laialt kiitust uuele võimumehele/ keda peetakse kõvakäeliseks kommunistiks. Kania lubas pidada töölistele antud lubadusi ja tihendada sidemeid N.iiiduga. Ta ütiesret Poola püsib endiselt ^sotsialismi alusel". Arvatakse, et Gierekile andis ;või-muvõistluses viimase lödgi skandaal tema lähema kaastöölise TVf-bossi j^Äriej Sžczrpsnnskiga, k^s tegi tulusat äri lõbumajaga oma i 42-ruümili-ses palees Lõuna-Poolas. • väljakuulutatud boiioti tõttu, mis eriti raskelt tabas Tal-lirina purjetamisoliimfjiaadi; jäi(3 _ oodatud väiiskülalised| tulemata. I Nii Viru hotell kui hotBl MOIÜIII- ; = pia" jäid peagu tühja|:s. Kauba-i majasse kuhjunud meened .karu i Mishä, regati Vigri ja: ÖIÜI^ I esemete näol jäid müümata. I Mishat oli tehtud kuuldavasti; i väga paljudes eriversioonides., 1 Eestlased kardavad, et maks- 1 mata olümpiaarve tuleb nendele 1 kaela ja selle tasumine võib ^ä-i ga halvasti mõjuda lähemg te I aastate Eesti majandusele. 1 Soomlased on pahased, et neid i ei lastud olümpiaadile; Küsitaks i se: miks? Kas kardeti, et nad ri-i kuvad keskkonda; või hakkavad I koguni tegema revolutsiooni? i Või on soome raha halvem kui I -muu valuuta? : 'J S Tallinna vana- ja kesklinn 1 omavad nüüd ilusa väljanägemi- § se, eriti vaadatuna turisti silma-. = degav Aga omainimesed teavad, 1 etrrirlevärvitud on pinult fassaa-i did, nende taga on kõik värvi- 1 liiata — ja laguneb edasi.' Loode-i ' takse vähemalt, et sel korral värvgi vastu peab. See on Soomest tellitud ja pidavat kestma 20 aastat. N. Liidu omab värvid pole„ilmastikukindlad" ja peavad vastu kõige rohkem kaks aastat.; • , 'i ••. Tallinna restaureerimal toodud poola eksperdid (in läinud linnale kalliks"maksma. Nad 9n-,töö juures ka mitmel pool oma maitset peale surunud, mis ei lähe kokku-;3#l]inna stiiliehtsa gootikaga.; •: /;-••;;' ;•;' Väijaehitatud autotee Piritale on linnaelanike meelest asjatu raharaiskamine;—seal" sõidab harva mõni auto pärast olümpiaadi. Üldse ön olümpiaadiehitus-te tõttu jäänud paljud hädavajalikud ehitused linnas (koolid, raamatukogud jne) kas pooleli või alustamata. Olümpiaehitused lähevad tulevikus naguhü 'vene „eliidi" käsutuss?, linnaelanikel pole neist mingit tulu. •1 a 1 Eis ' S5 • Tallinna järelolümpiaadiline meeleolu on murelik. Pfeäligi hakkab pärast olümpiaadi „de-fitsiitkaupade" hulk jälle suurenema.' ; i ' illlllllillilllUliliiltllliliillllllllllllllilllllllilll^ ühenduses praegu toimuvate Kanada föderaalvalitsose ja provintsivalitsuste läbirääkimistega Kanada Põhiseaduse küsimuses saatis Eestlaste l^eskriõukogu Kanadas kohtuminister Jean Chretie-nile ja f öderaal-proVintsiaal konverentsi kaäsesiniehele, provintside esindajale Roy Romanowile märgukirja eestlaste soovidest ja ettepanekuist Kanada Põhiseaduse kohta, EKM esildises rõhutatakse; et Põhiseadus peaks kindlustama Kanada mititiekültuurilisuse põhimõtte ja andma provintsidele juhtnööri yähemuskeelte õpetamise toetamiseks. ^ > Märgukirjas juhi:t^kse tähelepanu sellele, et Kanada valitsus on ametlikult deklareierinud, . et Kanada on mitmekultuurlline maa. See on väga oluline-põhimõte kogu Kanada edaspidiseks arenguks. Kanada rahvastiku koosseis on viimase 35 aasta jooksul põhjalikult muutunud. Kanada ei ole eriam aihult inglise ja prantsuse rahvastikust koo^snev, väid juba 1/3 Kanada rahvjastiküst on mitte-inglise ja mitte-praritsüse päritoluga. See asjaolu peaks olema kinnitatud ka uue Põhiseaduse sisse-juhatuses, mis^ei peaks kõnelema ainult inglise ja praritsuse rahvastikust, vald samal äjia| kinnitama ka ülejäänud li/3 rahvastiku tähtsust ja; üheõiguslikkust inglise, ja prantsuse rahvastikuga. ; Eeltoodu põhjal peab E K N vajalikuks, et Põhiseadused dn sonaselgdt iväljendatud kaks tähtsat põhimõtet: 1) Põhiseaduses tuleb otseselt kih- Initadä, et Kanada on pitraekultuur-ne maa, 'kus esiijievate rahvuskultuu- ;,ride olemasolu; ja aren(iämine on põ-hiseäduslikulti garanteeritud.: Kanada mitmekultuurilisus. on ;Kariada üheks põhiliseks iselo^müjoonjekk ja mitmekultuurilisuse põhiseaduslik tunnustamine on' üheks parimaks vahendiks Kanada ühtsuse kindlustamiseks. 2) Kanada • mitmekultuurilisuse kindlustamine eeldab Kariadas esinevate vähemuskeelte säilitamist rah-vusgruppides. Selleks ön vaja Põhiseaduses eeskirja, et provintsid on kohustatud toetama vähemuskeelte õpetamist Kanadas asuyatesetnilis-tes ühiskondades, kus seda soovitak- •se.,' .. /i-;:;';, •• ••[•'-••/••' .Esitades neid soove ja ettepanekuid f öderaal-provintsiaal konverentsi puhul Kanada Põhiseaduse küsimuses jätab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas omale vabaduse veel hiljem sobival juhul esitada lähemalt oma vaateid nii esiletoodud kui ka teistes Kanada uue Põhiseadusega ühenduses olevais küsimusis. HELSINGI (M. E;) - TASS-i tea-te järgi ehitatakse Eestisse maailma suurim pojievkivi tarbiv jõujaam. Otsus sellest olevat juba tehtud Momendil asub Eestis kaks põlevkiviõli tarbivat jõujaama, millede toodang öii;kokku üle 3 milj. kilowa^ti. Lähemal ajal algab ka kolmanda ehitamine. Nüüd käigul olevat kahe jõujaamaga toodab Eesti kpige rohkem elektrit isikii kohta maailmas välja arvatud Norra ja Kanada. Nagu võib arva^rsee elekter ei ole N§uk. Eesti jäoksi; vaid TASS mainib ;,äusajlt"; et umbels 70% seal toodetud elektrist läheb Venemaa loodepoolsetessie osadesse. © Terry Fox,^'keskunstjalaga jooksis maratoni üle Kanada, on üleöö muutunud rahvuskangelaseks. Tema üleskutsele; toetada võitlust vähihaiguse vastu, o|n kanadlased vastanud üle 11 miijont-dollari annetamisega. See summa pandi enamikus kokku pühapäeva õhtul kui CTVtelevlsioo-ntvõrk korraldas viis tundi kestnud erisaitö annetuste kogumiseks. Terry Fbx ise ei saanud esineda, küna ta viibib Vancouveri lähedal asuvas haiglas kus ravitakse tema kopslr-vähki. Terry Föx alustas kevadel oma ookeanist ookeani jooksu »Ma-, rathon of Hope", kogudes annetusi, ligi 2 miljonit dollarit, kuid pidi lo-petamä Põhja Ontarios kui,selgus,,et V ;:GEI§LIMGEM (,,Meie Elu'^ taksje uus hidupäev 5. oktoobril. ValiniisvQitlušeavatakt Hamburgis kujunes veriseks tänavalahingüks politseinike ja kommunistide vahel, samaaegselt väärituks aktiks ühele demokraatlikule va-lerikändidäat Franz Josef Strauss. Prokommunistlikud noorsotsid said loa rahulikuks västudemonsratsioo- .11 on: reedel, 12. sept. kell 8.30 õ., laup., 13. sept. kell 4.^ ja kell 8.30 õ. ;The, Theatre deiitre, 95^Danforth Ave. .(Broadview-Subway:;..,. , teaterlonlõunia ida nurgal). p.l. KUUSE i-NewYorgist. MARIPUU - Inglismaalt ^ K A T H I N KANNEL^ BramaleL^st^ VAGA — Portlandist Sissepääs ^5.00. Etendusele järgneb kohvilaucj. Pääsmete eelmüük tel. 752-7500. (Võib olla mitte sobiv alaealistelei^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^;^^^^ Vajimiskoosoleku kõnelejaks Ham- niks. Kuna nendegaühinesid ka burgis oli opositsiooniparteide kants- kommunistid ja tänavahulgused, siis üritas IS.OpO-ride pealine jõuk rünnata saali, kus Strauss kõneles' 6000- ndele pealtkuulajale., Straussi kaitseks oli varemate l kogemuste kohaselt komandeeritud Hamburgi 3000 politseinikku, keda punased demonstrandid atakeerisid sillutiskivide,' ' molotoV-kokteelide ja lattidega'. Tu-lemuseks oli 102 vigastatud politseinikku ja ainult 4 demonstranti. Va-, histati 12 kommunisti, kes lasti parast isiklike; andmete kindlakstegemist jälle vabaks. Demoleeriti ka umbes 100 autot, lükati ühe ehitusfirma kuur ümber, süüdati põlema, kusjuures tuletõrjujaid loobiti kivi- , dega/ ;•:;'•;; Franz Josef Strauss on kõige rohkem mustatud meheks Saksa Liiduvabariigis. Teda on viimaste aastate jooksul tõrvatud kõigi võimalike Vahenditega sõnas, kirjas, pildis je helis. Punased Skribendid, karikatuuri-joonistajad, agitaatorid,;filmitegijad : ja vemmalvärsside lauljad on teinud kõik võimaliku, et anda rahvale ;,Eešti Raja" kaastöölisel oli jutu-sijaminie ühe tuntud saksa reisibüroo omanikuga, kes korraldab igal aastal ka kümmekond gruplsõite Balti riikidesse. Tal on Eestis ja Latis üsna palju kokkupuutumist sealsete fuiit-sionääridega ja kui läheb Tallinna „Virü" hotelli, asetatakse tema lauale sildikene: VIP (^ery importaiit person — väga tähtis isik). Küsitles tu pajatas Eestist muuhulgas: Riias elavat umbes '10.00 eestlast, kes tunnevad ennast seal kodusena. VENE E E E L : Tai"tus oli temale keegi kõrgem te- Straussist piit kui Hitleriga võrreldavast antidemokraadist. See ässi-tustöö on kandnud vilja';rlinselt nende juures,; kes ei oska iseseisvalt mõelda. On kahetsusväärne, et Straussi-vastase kampaajiiaga ön ühineriud ka; muidu lugemisväärne poliitrTiiagasiii„Der Spiegel". 'Mõtlema paneb a5sjaolu,;^et sotsiaaldemokraatide partei järelkašv teeb • «„rah-yarinnet" komirjunistide ja tänava-hulgustega ning . arvab sillutiskivi olevat 'kõige veehväm^;ks poliitiliseks argumendiks. Kõik jiidupäevas esindatud parteid on ^elle häbiteo üksmeelselt tauninud. Semi on opositsioon asjatult nõudnud, et sotsiaaldemokraadid distäntseeriks endid avalikuit noor-sötsidest. gelinSki seletanud,, et alates [.jaanuarist 1981 kavatsetakse ülikooli õppekeeleks võtta ainult vene keel! Teatavasti oli see juba tsaari ajal nõn(^a. Seega kavatsevad punased' tsaarid ainult valgeid tsaare kopeerida. • Viibides Tallinna Tqompea kirikus torkas silma kirikuteenri kindel käitumine. Käeviipega kirikukassale andis ta' igale sisenejale mõista, et tuleb raha annetada. Isegi 3 vene mereväe ohvitseri, kes tulid kirikut seestpoolt^ silmitsema, võtnud peast vormimütsi ja panid kirikukassasse .raha. ^;'/ • v^;r V " - ; ' ' ; Tallirina sadam ori -t^is igasugu moodsaid kraane^ et laevade tühjendamine toimuks kiiremini. Kraanid on pärit Ida-Saksast (DDR). Temale öeldud, et olümpiamängude tõttu olevat neid kiiremas korras kohale-^ toodud. ÕUN VÕETI ÄRA^^^^:^^^ Reisijad, kes jõuavad Eestisse üle' Leningradi, peavad piiril ära andma juur- ja puuvilja, sest nende sissevedu Eestisse on rangelt keelatud. Nii pidi üks reisija oma-ainsa õuna ära andma ja keegi teine reisija 3 porgandit. Mõlemad said konfiskeeritud „kauba" kohta yastava ametliku kviitungi. ^ Kuna tesb, et Eestis venekeelsete küsimustele vastust ei anta,:^Jäinud ülalmainitu ühte Tallinna ärri, kus vähk oli jõudnud tal kopsu. Terry jalg amputeeriti varem väht tõttu. © Endise vangi nõudmine Buffalo ligidal asuva vangla valitsuse vastu 152.000 suuruses, rahuldati " kohtu poolt, Robert GiWes mõisteti üheks aastaks vangi kallaletungi pärast. Vanglas rakenidäti ta tööle ,lehmade toitmisel, kus talle kallale tungis üks lehrii ja vigastas teda selliselt, et Gil-les viibis kaks kuud haiglas. Kohus leidis, et Gilles, kes on olnud linna-elanik jä ei tea midagi lehmadest, oli paigutatud toöje kardetavale kohale ja rahuldas tema nõudmise. - , Kuuba põgenikud, kes alles hilju° ti maandusid Ameerika phinal purustasid ja põletasid juba neljandat korda Fort I Indiantowni põgenikelaagris, kuhu nad elama on paiguta» tud. Viimasest märatsemisest võttis osa umbes 40 noorpkit.; Ametivõimud ütlevad mitte teadvat mis oli viimsi° se rahutuse põhjuseks. Q) Ameerika Ühendriigid keeldusid müümast Iraakile varem sõlmitud lepingu alusel viis tfansportlennukit. © Sau^i-Ara^bia^ hoiatab USA-d I ja (teisi lääneriike, et vähendab õlimüü-ki kui nad ei avalda survet Iisraelile leruuss^lemmastj lahkumiseks. ® Rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon saatis kirja Iraani valitsusele j.a palub surmaotsuste täideviimise lõpetamisel KhOmeini võimuletulekust saadik on hukatud Iraanis umbes 1-000 isikut. ©Vene välisminister Andrei Gromy-ko ütles Iraani valitsusele, et nad on võimul ahiult tänu Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidu kindel seisukoht kindlustab Iraani iseseisvuse ja hoiab ära Ameerika Ühendriikide sissetungi. ® 'Moskva raadio tea^äl^, et Kam-bod7. ha valitsus on leidnud 20.000 laipa, kes on endise Poi Polji valitsuse ajal hukatud. Moskva teatel: on ohvrid kinniseotud kätega heidetud sügavasse orgu, 0 Tim Bbnd kes kuulub rahvusvahelisse inimõiguste komisjoni süüdistab Tai valitsust alaealiste orjadeks müümise soofetamlses. Selle põhjuseks on eliikailiduse tõus, mille tõttu põhjaosas elavad vaesed põllupidajad ei |uudaimä perekondasici: ipita ja oh sunnitud lapsi müüma linnadesse . vabrikutöölisteks. . Tim Bond ise |)n ostnud 2 alla 11 aastast last $35.~ eest ja need siis koju ta- ' - • • (Järg lk. 3) laupäeval, 20, septembril 1980 Eesti Maja suures algus kell 7.30 õ , ; Laudade ettetellimine kops pääsmete lunastamisega: Bruno Lindre 42tr5541. Pääse $6.00 me iril kell 1f.30 Sissepääs §4.00^ Rebastele ..Võitleja" toetusfondi Laup., 2T. sept. 1980 kell T õhtul Toronto E^^ Majas Kavas kaastegevad: J. Billingi tantsutrupp, prouad H. Sepp, A. Tera J.t. i • Tantsuks G. Iltall k||pell. / Pääsmed $6.00 saadaval Kiwi Travel ja EAK kaupluses Eesti Majas. • KÕIK TERETULNljD. v jl Ul^.V<•V.:!.4»t5^Aw.•^*^J».••ll:»^aJ»-tJ»Mif•J*T^.^-«.•N^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-09-11-01
