1983-12-08-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 8. DETSEMBRIL -THURSDÄY, DEC EMBEl 8 „Meie Elu" nr. 49 (1762) 198SI Eestlanria korraldas ELMAR SILM 70 oma matuse enne äkilist surma LONDON (E.H.) - Prestoni eestlanna, 59-aastane Aino Jänes leiti 3. okt. pealelõunal oma voodis surnult mõni tund peale selle, kui ta oli käinud matusetalituse büroos, kus ta tasus oma päeva varem maetud 1^- aastase abikaasa Evaldi matusekulud ja maksis ka ühtlasi enda matmise eest. ..Manchester Evening New'i (5.10) teatel ütles matusebüroo, direktor, et Aino Jänes soovis.endale samasugust matust nagu oli tema kadunud mfehel — samuti kolme punase roosiga puusärgil. Kohtuarsti-istungil kõneles perekonnasõber Gordon Smith Jänestest kui üksteisesse väga kiindunud abielupaarist. Manchesteri ajalehele ütles ta,et see eesti abielupaar, olles põgenenud Eestist ja veetnud neli aastat Saksamaa laagris, valis Inglismaa oma uueks kodumaaks, Südamlik tänu kõigile, kes meie armsa abikaasa ja isa AUGUST HAABNIIDU mälestamisest ja ärasaatmisest osa võtsid ja meile mitmel viisil kaastunnet avaldasid. Eriline tänu praost A. Taulile, õpetaja E. Heinsoole, organist dr. R. Toile, Korp! Rotaliale ja hr. J. Lätele. Tänu järelhüüete eest hr. E. Kurisele, hr, T. Hanslepale ja hr. K. Irsile. : AINO, ?NE ja JAAK HAABNIIT K I R I K L I K K E EATUD a Järvi esinemas Saksamaa! 1980. a. o« • MälestuskiM ühe laulu- . ja mängulinnu elulennust lähenedes on kom-tbeks peatuda ja vaadata tagasi. Ka selleks,et mälestada neid, kelle maine teekond lõppes. Sageli avastame kaasinimimese väärtuste alles siis,kui temast jääMud tühi koht meie sõprade ringis. meenutusõhtu Film, valguspildid, märgid ja mälestused olid peateenvaks skautide, juhtide, lastevanemate Ja skaudisõp-rade kokkutulekul pühapäeva õhtul, kui meenutati eesti skautide edukat jamboree retke möödunud suvel Al-bertasse. Eesti Maja. noorte ruumi oli üles tõmmatud eesti skautide all-laagri värava kaunistus — su.urele looma-nahale Helmut Jaaguste poolt maalitud Toronto siluett. Seintel ja laudadel olid välja pandud poiste poolt kogutud ja vahetatud märgid, pildid ja esemed. Jamboree meenutusõhtu oli korraldatud selleks, et edasi anda sõnas ja pildis vanematele, sõpradele ja tema toredat ja inimlikku tädi Annet „Elu ja armastuses"; või tema väikekodanlikku, upsakat Postieman-dat („Päike paistab"). Viimane jäi Leida luigelauluks Eesti Rahvusteat- ^ ri juures. Üle aastate on ta mänginud toetajatele poiste labielamusi jambo-üle kahekümne o s a - ü k s värvikam reel. \' , kui teine -ja nende eest kuulub tema- Kokkutuleku avas Maleva juht Sirvitiud LeidaiJärvist mahajäänud le tänu - nii kolleegide kui ka publi- skm Egbert Runge, meenutades esin-foto- ja väljalõigete albumeid, taas ku poolt. Neidmälestusi ei võta meilt dusüksuse treenmgiit ja jamboree elustub selle^meilehii armsaks saa- keegi.;." retke, tänades juhte, lastevanemaid nud läülu- jamängulinnukaleido- • ja eesti ühiskonda, kes võimaldasid skoopilineelulend üle mitme mandri LAULJA Paistele eluaegse elan;iuse. Esindus-in man mic; iflPaniiH tiihanHpilp näi- )a maa. mis jaganud tuhandeile pai • Ka meel, eolulaul,j ana ol-i. ,L ei•d, a J..a.r - ü^k^su^s^te^ ^ju h.th uuvsiktmav.a A uvtsa lgEuvsaprdil tiodHe vi imiteerimatu. Laulukunstis ta kogu, viies vaatajad kaasa poiste lä-täiendas end Helmi Betlemi stuu- bielamustelejamboree retkel algusest lõpuni. Pildiseeriat elustasid põnevate mälestuskillukestega: Erik Türk, Eerik Valter, Richard Laanvere ja Mikk Jõgi. Skm Jaan Lepp kõneles suhete loomisest Kanada ja maailma-büroo juhtidega, kelledega tal oli kest ja elurõõmu. Leida Järvi oli omapäraselt tu^ev ja silmapaistev nii laulus (solistina di; ; ; ^ ( i ^ ^ 5 8 ] ; e ; i n e ^ ^ ^^ kui ka ananibhs) kuluka mangus ^.^^^ (teatrilaval),^Tedä olnuks võimatu balli, juubelipidu või muiihime-imiteerida. Oppinudiaulukunsti A. esirlduslikku üritust kus siira f naudinaüga pole kaasa elatud Leida lauljanaTa Inm^sja^k^ meeleoltilauludele soolos või, arvu-jobnes Kurt^Strobeh cape hga. Sak- ^^^^.^ kauaaegse l l Ž S u H e laulus J ~ - -Kiiduavaldüsi^iKanadaskautide eesti organisatsioonide nimestik, äsjavalminud jamboree film, milline kelle kutsele Leida vastas. RVN (pe- . oli vaatajate arvates parim seninäh-rekonnaõhtud); Toronto Eesti Võitle- televisiooni filmidest. jateUhing; Soomepoiste Klubi; To- Huvitava õhtu viis lõpule nskm ronto Eesti Selts; Toronto Eesti Ma- Ants Evard, kes tänas külalisi osa-ja; Toronto Eesti Meeskoor; Toronto Eesti Skaudisõprade Selts; Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts; E.S:S. Kalev; Gaiderite Kogu (Tali-sis ta oli „Idla'tüdruk". Alles Kändas hakkas Leida suure huvi ja andumusega elama teatrile. Londonis (Ont.) oli ta veel asjaarmastaja. Torontos ühines ta ReinjAndre teatristuurioga (1955-1956)] kaasa mängides kolmes lavastuses:: F. Forbesi ..Mäletan erna", A . Mälgu „ÖitseV meri" ja A. Kirzbergi „Püve talus". Arvustus oli võtu eqst ja nskm Evi Jaagustet maitsvate küpsiste ja kohvi eest. See õhtu tõendas, et meie ühiskonna toetus oli suunatud õigesse kohta ja iukustav, juba siis esile tõstes lema Päeva*. Saarlaste Selts; Majandus- . ^ ^ üle ootuste häia tagajärgi: eril sl vpim. ei.d. J karakterosades. KiuDi j.t. skaudid said eluaegseid mälestusi, EESTI RAHVUSTEATRIGA • Järgnes pikk ja võituderikas koostöö Eesti Rahvusteatriga (1957-1983]. Leppigem siin näidendite loeteluga; Vast toob nimigi midagi meie mälestusse. A . V e s i l o draama' „Mudane põhi" (1957); A. Kitzbergi, „Kosja- Montreali,. Vikerlaste" noortegru- juhid suuri kogemusi, eesti skautlus piga tegi Leida kaasa Euroopa-tur- g^gti saatus tutvustatud maailma nee (1970). Vikerlaste ..Suvihari" ka-' noorusele ning eesti lipp viidud y^s esiiiesidka Leidaja Villu. Leida. ^ ^ ^ ^ 15. maailmajamboreele. Viilu ja ta poja Peetri ansambhs esi- ' nemistest on unustamata mälestusi •: . . : • .• , . . ' . sõit" (1957); K. Goetzi,,Kesköine vböras"! (1957); A. Tammsaare „Abielüja armastus" (1958); A. Mäl-: gu „Mees merelt" (1958); B. Veilleri- „Mary Dõugani kohtuprotsess" (1959); H. Visnapuu ,,Maa vabaduse eest" (Seedriorul, 1960);; A. Kallase , ,,Hundimõrsija" (Seedriorul, 1961); Goetzi „Katärine" (1963); A. Tamm- :saare „Vargamäe" (1964); Asta Will-manni „Jumalate mõistus" (Eesti ^ Päevad, 1964); E. Vilde „Tabämata ^ ^ ^ ^ X^ r-rae" (1965); A. Adsoni„Lauluisa ja l«jirjaneitsi''(1966]; G.Ekbaumi,.Laenatud laulatussõrmus" (1966); 1. Kül-; veti .,Lamp ei tohi kustuda" (1968); L.Zilahy ..Päike paistab" (1968); T. Pakkala ..Parvepoisid" (Beeilrlorül, 1969); A. Kallase „Hundimõrsja" (LÜ.E.P., 1972. Toronto); ..Saalomo-^ ni^ naised" (1973). ..Kuninglik seiklus" (1976);i ..Kiusatus" (1977); A . Tammsaare i ..Elu ja armastus" (1978); A. Gailiti „Nipernaadi teelahkmel"' (Seedriorul, 1980); K.Söö- Saksamaä eestlastel Münsteris 1974. a. peetud laulupeo päevilt. Duetis Villuga või soolos on Leida esinenud Chicago Eesti Majas,, Lakewoodis. Glevelandis, Lõuna-Florida Eesti Seltsi uueaasta vastuvõtu ballil 1981, Hamiltonis. Londonis, St..-Gathari-nesis jm. Ka koorilapl oli Leida Järvile südamelähedane. Oma viimastel eluaastatel ta laulis kaasa neljas kooris: CantateDomino.Musica Di vina, segakoor ..Estonia"' ja Toronto Eesti »a:&oc3««!a>o<B»»aa««»oa««g»<>^»o^»<>ag»o«B»<)^ INTERIOR DESIGW 3Er C0WTRÄCTli\3(S • Üml)erehitused )a sisseseacied kodus, aris VÕI kontoris. Helistada: 469-1287, küsida W. Haherkorn OOaEC4i<EDOeil OSS Leida Järvit tundsime ka tõsise lee-lotajana. Ta esines leeloga Seedriorul 1966. a. peetud laulupäevaval-guspeo programmis ..Kui 'Kungla rahvas...". Kalev-Estienne esinemistel (1977), mitmel eesti noorte pulmapeol jm. Leida leelphäälega algas I Ü.E. Päevade valguspidu (1972). LÄHEDANE KIRIKULE ja mööbli keemilin® puhastus samuti akende pesemine. Söögituba, elutuba ja koridor SB9.95. Pensionäride üürikorteritele hinna-alandus. PEETER VAUNG ^ T e t . 690-4961 oiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ ©Pühap., 11, dets. Ella Jostm aii'i kudumistööde, Dagmar Pinfija Armude PihPa käsitööde näitus Hinges ja tegudes oli Leida Järvi lähedane kirikule. ..Kodukirikuid" oli tal kaks: Pühavaimu^kirik Tal-dori,, Läbtt(irmi"(1982); ,,Operetvii- linnas, kus ta 1937. a. Eik Järviga sidegakevadesse" (1983) ja L.Zilahy abiellus. Külastanud Pühavaimut „Päike paistab" (Seedriorul, 1973). 1970. a. ja kuulnud sealsetest oreli- ,Lydi^Vohu iseloomustab Leida muredast organiseeris Leida;oreli müükEJšUMajilsal^^^^ Järvit kui „märigulindu" järgmiselt: lootsakeste uuendamiseks vajalike ( ! ^«''Ki.iap. „Leida ^asus oma osa kallale, oli.see spetsiaalnahkade annetusena saat- ^ u-^^T " **®v^^"^^Jtoni Eesti mise pastor Jaan Kiivitile. T e i n e - j a p«"si Uue-aasta-ball Holiday inn'- viimane kodukirik on Peetri kirik ^*"g E. algusega kl. 7 õ. Torontos. Kirikule kellatorni ehita^ ^ 31. dets. Meeskoori aastavahe-mise fondi toetamiseks organiseeris tuse-balV hotellis Inn on the Park Leida korduvalt segaeeskavagä õh-siis suur või väike, suure tõsidusega, .•nsa" lahati viimase peensuseni ja pisemadki psühholoogilised keerdkäigud pidid 'olema lahendatud. Ta kasvas ühtfe selle osa karakteriga,. & Laup., 31. dets. uueaasta vaqtu-kuni ta hakaks sellest naudingut tuid, ka ise soolos või koos partner võtu-ball Eesti Majas. • tundma ja siis see puhkes tema kätes Villuga kaasa tehes. Leida Järvi vii-nagu õitsele, värvides seda Leidale maseks puhkepaigaks on selle kella-omase ko oriidiga — oli see siis koo- torni kõrval asuv mausoleum . .. miline või dramaatiline. Igal näitlejal Leida Järvi füüsiline mina on oma meeldejäävad kujud, mis teis- oma maise teekonna lõpule 13. ok- heliplaatidele.(„Viise ja vinte" Ja„Le-test nagu esile kerkivad. Leidal oli toobril 1983. Tema vaimne mina jääb palind"). Mida veel võinuksiine nõu- ' see kahtlemata Kadri P^rvi („Niper- aga meiega üle aegade kauguse. Ilu- da ühelt mängu- ja laulülinnijt? naadi teelahkmel"), mis kujunes te- sad mälestused kõigest, mis tema ,,Mis võet' meilt, meenutage, ja I ma kätes lopsakaks, võimsaks ja meile pakkunud mängulinnuna. Ja mis meile j ä i .. ijinustamaljuks. Kes ei Mäletaks ka imiteeri Hp Tuntud sõjamees ja lavadekoraa-tor Elmar Silm jõudis 24. nov. oma 70-neaasta künnisele. Ta sündis Suu-re- Jaanis Peet ja Minna Silma laste-rikka perekonna esimese lapsena. Elmar Silma noorus oli täis tööd ja unistusi. Koolitee* algas Soosaare algkoolis ja jätkus Kolga-Jaani 'pr,o-gümnaasiumis. Täiendas end hiljem iseõppimise teel ning tegi abituuriumi Põltsamaa ühisgümnaasiumis, samal ajal töötades, eesmärgiga: Paitasu kunstikool. Samal ajal algas ka tema huvi ja looming lavakujunduse alak Saavutas tunnustuse õige peatselt, luues dekoratsioonid L. Fairi „Lõbusale talupojale", mille lavastas tol ajal dr. Vello Salo isa Kolga-Jaani rahvamaja avamisel; Tema teine nooruse unistus, saada sõjaväe kaadriohvitseriks, viis ta juba 18-aastaselt vabatahtlikult sõja-l väe sundaega teenima ratsarügemen-ti, et edasi siirduda Tondile sõjakoo- U. Üldise majanduskriisi tõttu ei peetud tol aastal sõjakoolis aspirantide kursust ja juubilar määrati reservi n.- ällohvitserina. 1938. a. kutsutakse ta • tagasi ratsarügemendi kaadrisse. Teenistuse keskel ta saadetakse Tondile lahingkooli, mille lõpetamise järele algas tema sõjamehe karjäär, Saksa-Vene sõja puhkedes ei läinud ta rügemendiga koos Venemaale, vaid ühines ..metsavendadega". Saksasõjaväe lähenedes lõi nendega ' koos lahinguid Tartu ja Tallinna vabastamiseks. Allutatud saksa sõjaväele, võitles juubilar juba varsti oma rühmaga Saare- ja Hiiumaal — kuni 21. okt. õhtul ollakse Tahkuna kindlustuste varemeil. Eesti territoorium . oli punastest vaba. Tulles tagasi Tartusse,'liitus Elmar Silm kpt. S. Maripuu vabatahtlikest koosneva kompaniiga, mis lahkus 1942. uueaastatööl Tartust Pihkvasse, olles allutatud Põhjalõigu keskse-: le lennuväljade komandandile. Sealt saadetakse ta Debitsa Heidelaagris-se, kus oli moodustamisel esimene Eesti Leegioni pataljon, hilisema nimega „Narva". Tegi kaasa pataljoniga nende kuulsakssäanud lahingu Doni käärus. Izuin'] all.Hiljem, olles Eesti Brigaadis, võttis osa võitlustest Neeveli all. Sealt komandeeriti ta Bad-Tölzi ohvitseride kursustele, mille lõpetamise järele ülendati leitnandiks ja määrati Eesti Diviisi. Hiljem, Diviisi ümberformeerimisel Neuhammeris, määrati 46/11 8.kp. granaadipildujate rühmaülemaks, kellena võitles Oderi lahingutes kuni kapitulatsioonini. Omab Raudristi II jä I, Sõjateeneteristi (bronks). Haa-vatumärgi (hõbe), Lähivõitlusmedali. Talvesõjamedali. Jalaväe rünnak-märgi ja on üks kaheksast eestlasest, kes pandi ette Saksa Rist-kullas saamiseks. Tapõgenesläbi „Tšehhi põrgu" ja elas läbi sõjamehe Vintsutused. Ameerikatsoonis Saksamaal, kuni lõpuks maabus 1950. a. Kanadas. Kirkland-Lake'is. Edasi viib ta elutee teda Kitcheneri ja lõpuks Torontosse. Visadus, energia, optimism, janu kunsti ja kirjanduse järele on Elmar Silma imetlusväärsed omadused. Nii ei rahuldanud teda ainult oma igapäevast leiba teenida Chromo-lox'i juures, vaid ta on väga usinasti kaasa löönud meieLeesti ühiskonna seltskondlikus tegevuses. Sfii on ta olnud RVN-ijuhatuseliige, Eesti Liit Kanadas esimees, Toronto Võitlejate Ühingu esimees, Eesti Maja juhatus-liige. Toronto Eesti Seltsi juhatuslii-ge, Eesti Kultuurikogu Kanadas asutajaliige, Eesti Ajalookomisjoni liige ja„Eestlased Kanadas" üks toimetajatest. Eesti Kirjandussõbrad juha-tusliige. Aianduse Klubi ja Pensionäride Klubi, liige. Eesti Ohvitserideko-gu Kanadas asutajaliige ja laekur. Kunstnikuna ja dekoraatorina on juubilar kaasa löönud paljudel eestlaste suurüritustel ja Eesti teatritele valmistanud meeldivaid lavakujundusi. Armas juubilar. Sinu rohkearvuline sõprade pere tänab kõige eest ja soovib Sulle jätkuvat energiat ja ter-^ vist uuteks võitudeks — ja vankumat usku meie kodumaa vabanemisele. • : R. VIKSTEN EELK PEETRI KOGUDUS ' 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto, Ont. M4P 2L1 Praost Andres Taul m Diniyck Cres., Toronto, Ont. M4N1L8 TeL 483-4103, kirikus 483-5847 Õp. E. Heinsoo kodune 283-9387, kirikus 483-6848 Organist dr. Roman Toi Pühap., 11. detsembril kell 11.00 hommikul KOLMAS KRISTUSE TU-LEMISPÜHA, jutlustab õp. E. Heinsoo. Pärast jumalateenistust kirikusaalis õp. E. Heinsoo'lt loeng „Kas Jumal on olemas". Leerieelsed, Kohv. , Pühapäeval. 11. dets. JUMALATEENISTUS Ehatares kell 7.00 õ. Uue altari õnnistamine. Armulaud. Teenivad õp. A. Taul ja E. Heinsoo. Pühap.. 18. detsembril NELJAS KRISTUSE TULEMISPÜHA JUMALATEENISTUS kell 11.00 hommikul. Järgneb koguduse JÕULUPUU laste ja noorte ettekannetega, juhatab Margit Viia. Jõuluvana. Kohv. Ingliskeelsed JUMALATEENISTUSED igal pühapäeval kell 9.30 hommikul. Pühapäevakool igal pühapäeval jumalateenistusega samaaegselt. PIIBLITUNNID igal pühapäeval kell 10.00 hommikul. KOGUDUSE KANTSELEI on avatud teisipäeviti 10—6, neljapäeviti 12-3 p.l. ÕPETAJA KÕNETUNNID kolmapäeval 9.30—12 kirikus, neljapäeval 6—8 kirikus ja igal pühapäeval pärast jumalateenistust. LEITNANT PEETER ÄUKsr mälestab leinas EESTI OHVITSERIDE-KOGU KANADAS EELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 383 Järvis St. Toronto, Omito M5B 2C7 Õp. Udo Petersoo 3714 Beechollow Cres., Mississauga, Ont. L4Y 3T2 TeL 624-6128 või 625-593Ö, kirikus 923-5172 Organist pr. Asta Mitt Koorijuht pr. Asta Ballstadt Pühap., 11. dets. kell 4.00 p.l. KOLMANDA KRISTUSE TULEMISE-PÜHA. Leerieelsete noorte JÕULU- : UMALATEENISTUS. Pärast jumalateenistust koguduse jõulupuu ja jõululaud. Esinevad pühapäevakoo- Ulapsed. JÕULULÄUA piletid on eelmüügil saadaval koguduse kantseleist ja nõukoguliikmete käest. Teisip., 13. detsembril kell 11.00 h. koguduse NAISRINGI KÄSITÖÖ- OSAKONNA kokkutulek. Pühap.. 18. dets. kell 11.00 h. NELJANDA KRISTUSE TULEMISEPÜ- HA KONTSERT-JUMALATEENIS-TUS, Koguduse segakoor esitab J. S. Bach'i Jõuluoratooriumi 1 osa Asta Ballsladfi juhatusel. Solistid sopran Tamara Nprheim. alt Irene Loosberg ja bass Jaan Medri. Orelil Lembit Avesson. Laup.; 24. dets. kell 3.00 p.l. JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS. Solist Helmi Betlem. 'Pühap., 25. dets. kell 12.00 päeval JÕULUPÜHA . JUMALATEENISTUS. Solist sopran Elna Libe. Ingliskeelne jõulupüha JUMALATEENISTUS kell 9.00 h. _ LEEI^IÕPETUS algab pühap.. 8. jaan. 1984 pärast jumalateenistust. Leeriõpilasi palutakse registreerida koguduse õpetajale. PÜHAPÄEVAKOOL igal pühapäeval jumalateenistuse ajal. LEERI-EELSED iga kella 11.00- nese jumalateenistuse ajal. PIIBLITUNNID tundaega iga enne kella 4.00-st jumalateenistust. Koguduse SEGAKOORI harjutused toimuvad igal esmaspäeval kell 7 õ. kirikusaahs. ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku kantseleis: teisipäeviti kl. 6 p.l.—8 p.l., neljapäeviti kl. 2 p.l.—8 p.l. ja pärast jumalateenistusi. TORONTO EESTI EV. LUT. USU KOLMAINU KOGUDUS Kirik:.619 Sherboume St., Toronto Tel.: 698-7977 või 766-7853 Sherboume allmäaraudteejaann on kiriku kõrval. öp. 0. Giiadenteich 112 Falllngbrook Rd., Scarborough JUMALATEENISTUS ja koguduse JÕULUPUU on laupäeval, 10. detsembril. Jumalateenistus algab kell 4.00 p.l.. mille järel on koosviibimine kohvilauas, jõuluvorsti jne. Ettekandeid jõulupuu juures. Jõuluõhtu JUMALATEENISTUS on 24. dets. kell 4 p.l. VANA-AASTA õhtu JUMALATEENISTUS armulauaga 31. detsembril kell 4 p.l. ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga kuu teisel esmaspäeval kella 6—8-ni kiriku kantseleis, telefon. 921-9417. TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 88J Broadview Ave. Juti. Kaljo Raid 36 Bards Walkway, WUIowdale, Ontario MU 4T9 499^88 p,VABADUSE KUULUTUS" MADIOSAATED IGAL PÜHAPÄEVAL kell 3-3.30 p.I. Pühap., 11. dets. kell 10.15 h. PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanuile, kell 11.00 h. lastele. Kell 11.00 JUMALATEENISTUS, kõneleb dr. A. Proos Vancouverist, solist R. Pum-. ber. Kell S.OO õ. VÄLISMISJONI-ÕHTU, dr. A. Proos, solist M. Wil- •biks, ansambel „Gloria". Kohvilaud. EESTI VÄBAKOGUDUS TORONTOS 20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223 Jutlustaja E. Saraoja Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077 Kolmapäeva), 7. dets, 7.30 õ. POB-LI- PALVETUND. Ilmutusraamatu peatukk 12. Pühap., 11. dets. kell 11.00 h. JUMALATEENISTUS, kus teenivad A. Turve ja E. Saraoja. Laup., 17. dets. kell 3.00 p.l. pere-' kondlik JÕULU-ÕHTU. päevakohase sisuga. Kohv. Kõik kutsutud. TORONTO EESTI EVANGEELNE KOGUDUS Immanuell Kirik 21 Swanwlck Ava. Pastor Allan Laur 72 Appleby Cres., Markham, Ontario UR 2L4 Tel. 477-6248 Pühapäeval, 11. detsembril kell 2 p.l, PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja PIIBLIKOÖL täiskasvanuile teemal: „Jääda vaikseks". Kell 3 p.l. JUMALATEENISTUS. Kõneleb Harry El-ler. Laulavad Ülo Lindström ja Raul Pumber ning koor. (Rein Pumberi mälestamine). (Buss Eesti Kodust kell 1.30 p.l.]. Kell 6.15' õ. ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Kõneleb Toomas Rüdmik. Kolmapäeval, 14. detsembril kell 7 õ. PALVEÕHTU. @yys,oMEli ELU" tellijo aitab ajalehele.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 8, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-12-08 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E831208 |
Description
Title | 1983-12-08-10 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAPÄEVAL, 8. DETSEMBRIL -THURSDÄY, DEC EMBEl 8 „Meie Elu" nr. 49 (1762) 198SI
Eestlanria korraldas ELMAR SILM 70
oma matuse enne äkilist
surma
LONDON (E.H.) - Prestoni eestlanna,
59-aastane Aino Jänes leiti 3.
okt. pealelõunal oma voodis surnult
mõni tund peale selle, kui ta oli
käinud matusetalituse büroos, kus ta
tasus oma päeva varem maetud 1^-
aastase abikaasa Evaldi matusekulud
ja maksis ka ühtlasi enda matmise
eest. ..Manchester Evening
New'i (5.10) teatel ütles matusebüroo,
direktor, et Aino Jänes soovis.endale
samasugust matust nagu oli tema kadunud
mfehel — samuti kolme punase
roosiga puusärgil. Kohtuarsti-istungil
kõneles perekonnasõber
Gordon Smith Jänestest kui üksteisesse
väga kiindunud abielupaarist.
Manchesteri ajalehele ütles ta,et
see eesti abielupaar, olles põgenenud
Eestist ja veetnud neli aastat Saksamaa
laagris, valis Inglismaa oma
uueks kodumaaks,
Südamlik tänu kõigile, kes meie armsa abikaasa ja isa
AUGUST HAABNIIDU
mälestamisest ja ärasaatmisest osa võtsid ja meile mitmel
viisil kaastunnet avaldasid.
Eriline tänu praost A. Taulile, õpetaja E. Heinsoole, organist
dr. R. Toile, Korp! Rotaliale ja hr. J. Lätele.
Tänu järelhüüete eest hr. E. Kurisele, hr, T. Hanslepale ja hr.
K. Irsile. :
AINO, ?NE ja JAAK HAABNIIT
K I R I K L I K K E
EATUD
a Järvi esinemas Saksamaa! 1980. a.
o«
• MälestuskiM ühe laulu-
. ja mängulinnu elulennust
lähenedes on kom-tbeks
peatuda ja vaadata tagasi. Ka
selleks,et mälestada neid, kelle
maine teekond lõppes. Sageli avastame
kaasinimimese väärtuste alles
siis,kui temast jääMud tühi koht
meie sõprade ringis.
meenutusõhtu
Film, valguspildid, märgid ja mälestused
olid peateenvaks skautide,
juhtide, lastevanemate Ja skaudisõp-rade
kokkutulekul pühapäeva õhtul,
kui meenutati eesti skautide edukat
jamboree retke möödunud suvel Al-bertasse.
Eesti Maja. noorte ruumi oli üles
tõmmatud eesti skautide all-laagri
värava kaunistus — su.urele looma-nahale
Helmut Jaaguste poolt maalitud
Toronto siluett. Seintel ja laudadel
olid välja pandud poiste poolt
kogutud ja vahetatud märgid, pildid
ja esemed.
Jamboree meenutusõhtu oli korraldatud
selleks, et edasi anda sõnas
ja pildis vanematele, sõpradele ja
tema toredat ja inimlikku tädi Annet
„Elu ja armastuses"; või tema väikekodanlikku,
upsakat Postieman-dat
(„Päike paistab"). Viimane jäi
Leida luigelauluks Eesti Rahvusteat- ^
ri juures. Üle aastate on ta mänginud toetajatele poiste labielamusi jambo-üle
kahekümne o s a - ü k s värvikam reel. \' ,
kui teine -ja nende eest kuulub tema- Kokkutuleku avas Maleva juht
Sirvitiud LeidaiJärvist mahajäänud le tänu - nii kolleegide kui ka publi- skm Egbert Runge, meenutades esin-foto-
ja väljalõigete albumeid, taas ku poolt. Neidmälestusi ei võta meilt dusüksuse treenmgiit ja jamboree
elustub selle^meilehii armsaks saa- keegi.;." retke, tänades juhte, lastevanemaid
nud läülu- jamängulinnukaleido- • ja eesti ühiskonda, kes võimaldasid
skoopilineelulend üle mitme mandri LAULJA Paistele eluaegse elan;iuse. Esindus-in
man mic; iflPaniiH tiihanHpilp näi- )a maa. mis jaganud tuhandeile pai • Ka meel, eolulaul,j ana ol-i. ,L ei•d, a J..a.r - ü^k^su^s^te^ ^ju h.th uuvsiktmav.a A uvtsa lgEuvsaprdil tiodHe
vi imiteerimatu. Laulukunstis ta kogu, viies vaatajad kaasa poiste lä-täiendas
end Helmi Betlemi stuu- bielamustelejamboree retkel algusest
lõpuni.
Pildiseeriat elustasid põnevate
mälestuskillukestega: Erik Türk,
Eerik Valter, Richard Laanvere ja
Mikk Jõgi. Skm Jaan Lepp kõneles
suhete loomisest Kanada ja maailma-büroo
juhtidega, kelledega tal oli
kest ja elurõõmu.
Leida Järvi oli omapäraselt tu^ev
ja silmapaistev nii laulus (solistina di; ; ; ^ ( i ^ ^ 5 8 ] ; e ; i n e ^ ^ ^^
kui ka ananibhs) kuluka mangus ^.^^^
(teatrilaval),^Tedä olnuks võimatu balli, juubelipidu või muiihime-imiteerida.
Oppinudiaulukunsti A. esirlduslikku üritust kus siira
f naudinaüga pole kaasa elatud Leida
lauljanaTa Inm^sja^k^ meeleoltilauludele soolos või, arvu-jobnes
Kurt^Strobeh cape hga. Sak- ^^^^.^ kauaaegse
l l Ž S u H e laulus J ~ - -Kiiduavaldüsi^iKanadaskautide
eesti organisatsioonide nimestik, äsjavalminud jamboree film, milline
kelle kutsele Leida vastas. RVN (pe- . oli vaatajate arvates parim seninäh-rekonnaõhtud);
Toronto Eesti Võitle- televisiooni filmidest.
jateUhing; Soomepoiste Klubi; To- Huvitava õhtu viis lõpule nskm
ronto Eesti Selts; Toronto Eesti Ma- Ants Evard, kes tänas külalisi osa-ja;
Toronto Eesti Meeskoor; Toronto
Eesti Skaudisõprade Selts; Toronto
Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts;
E.S:S. Kalev; Gaiderite Kogu (Tali-sis
ta oli „Idla'tüdruk". Alles Kändas
hakkas Leida suure huvi ja andumusega
elama teatrile. Londonis (Ont.)
oli ta veel asjaarmastaja. Torontos
ühines ta ReinjAndre teatristuurioga
(1955-1956)] kaasa mängides kolmes
lavastuses:: F. Forbesi ..Mäletan
erna", A . Mälgu „ÖitseV meri" ja A.
Kirzbergi „Püve talus". Arvustus oli
võtu eqst ja nskm Evi Jaagustet
maitsvate küpsiste ja kohvi eest. See
õhtu tõendas, et meie ühiskonna toetus
oli suunatud õigesse kohta ja
iukustav, juba siis esile tõstes lema Päeva*. Saarlaste Selts; Majandus- . ^ ^ üle ootuste häia tagajärgi:
eril sl vpim. ei.d. J karakterosades. KiuDi j.t. skaudid said eluaegseid mälestusi,
EESTI RAHVUSTEATRIGA
• Järgnes pikk ja võituderikas koostöö
Eesti Rahvusteatriga (1957-1983].
Leppigem siin näidendite loeteluga;
Vast toob nimigi midagi meie mälestusse.
A . V e s i l o draama' „Mudane
põhi" (1957); A. Kitzbergi, „Kosja-
Montreali,. Vikerlaste" noortegru- juhid suuri kogemusi, eesti skautlus
piga tegi Leida kaasa Euroopa-tur- g^gti saatus tutvustatud maailma
nee (1970). Vikerlaste ..Suvihari" ka-' noorusele ning eesti lipp viidud
y^s esiiiesidka Leidaja Villu. Leida. ^ ^ ^ ^ 15. maailmajamboreele.
Viilu ja ta poja Peetri ansambhs esi- '
nemistest on unustamata mälestusi •: . . : • .• , . . ' .
sõit" (1957); K. Goetzi,,Kesköine
vböras"! (1957); A. Tammsaare
„Abielüja armastus" (1958); A. Mäl-:
gu „Mees merelt" (1958); B. Veilleri-
„Mary Dõugani kohtuprotsess"
(1959); H. Visnapuu ,,Maa vabaduse
eest" (Seedriorul, 1960);; A. Kallase ,
,,Hundimõrsija" (Seedriorul, 1961);
Goetzi „Katärine" (1963); A. Tamm-
:saare „Vargamäe" (1964); Asta Will-manni
„Jumalate mõistus" (Eesti ^
Päevad, 1964); E. Vilde „Tabämata ^ ^ ^ ^ X^
r-rae" (1965); A. Adsoni„Lauluisa ja
l«jirjaneitsi''(1966]; G.Ekbaumi,.Laenatud
laulatussõrmus" (1966); 1. Kül-;
veti .,Lamp ei tohi kustuda" (1968);
L.Zilahy ..Päike paistab" (1968); T.
Pakkala ..Parvepoisid" (Beeilrlorül,
1969); A. Kallase „Hundimõrsja"
(LÜ.E.P., 1972. Toronto); ..Saalomo-^
ni^ naised" (1973). ..Kuninglik seiklus"
(1976);i ..Kiusatus" (1977); A .
Tammsaare i ..Elu ja armastus"
(1978); A. Gailiti „Nipernaadi teelahkmel"'
(Seedriorul, 1980); K.Söö-
Saksamaä eestlastel Münsteris 1974.
a. peetud laulupeo päevilt. Duetis
Villuga või soolos on Leida esinenud
Chicago Eesti Majas,, Lakewoodis.
Glevelandis, Lõuna-Florida Eesti
Seltsi uueaasta vastuvõtu ballil 1981,
Hamiltonis. Londonis, St..-Gathari-nesis
jm.
Ka koorilapl oli Leida Järvile südamelähedane.
Oma viimastel eluaastatel
ta laulis kaasa neljas kooris:
CantateDomino.Musica Di vina, segakoor
..Estonia"' ja Toronto Eesti
»a:&oc3««!a>o^»o^»<>ag»o«B»<)^
INTERIOR
DESIGW 3Er C0WTRÄCTli\3(S
• Üml)erehitused )a sisseseacied
kodus, aris VÕI kontoris.
Helistada: 469-1287,
küsida W. Haherkorn
OOaEC4i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-08-10