Meie Elu = Our life, December 8, 1983

              NELJAPÄEVAL, 8. DETSEMBRIL -THURSDÄY, DEC EMBEl 8 „Meie Elu" nr. 49 (1762) 198SI
Eestlanria korraldas ELMAR SILM 70
oma matuse enne äkilist
surma
LONDON (E.H.) - Prestoni eest­lanna,
59-aastane Aino Jänes leiti 3.
okt. pealelõunal oma voodis surnult
mõni tund peale selle, kui ta oli
käinud matusetalituse büroos, kus ta
tasus oma päeva varem maetud 1^-
aastase abikaasa Evaldi matuseku­lud
ja maksis ka ühtlasi enda mat­mise
eest. ..Manchester Evening
New'i (5.10) teatel ütles matusebüroo,
direktor, et Aino Jänes soovis.endale
samasugust matust nagu oli tema ka­dunud
mfehel — samuti kolme puna­se
roosiga puusärgil. Kohtuarsti-istungil
kõneles perekonnasõ­ber
Gordon Smith Jänestest kui üks­teisesse
väga kiindunud abielupaa­rist.
Manchesteri ajalehele ütles ta,et
see eesti abielupaar, olles põgenenud
Eestist ja veetnud neli aastat Sak­samaa
laagris, valis Inglismaa oma
uueks kodumaaks,
Südamlik tänu kõigile, kes meie armsa abikaasa ja isa
AUGUST HAABNIIDU
mälestamisest ja ärasaatmisest osa võtsid ja meile mitmel
viisil kaastunnet avaldasid.
Eriline tänu praost A. Taulile, õpetaja E. Heinsoole, organist
dr. R. Toile, Korp! Rotaliale ja hr. J. Lätele.
Tänu järelhüüete eest hr. E. Kurisele, hr, T. Hanslepale ja hr.
K. Irsile. :
AINO, ?NE ja JAAK HAABNIIT
K I R I K L I K K E
EATUD
a Järvi esinemas Saksamaa! 1980. a.
o«
• MälestuskiM ühe laulu-
. ja mängulinnu elulennust
lähenedes on kom-tbeks
peatuda ja vaadata tagasi. Ka
selleks,et mälestada neid, kelle
maine teekond lõppes. Sageli avas­tame
kaasinimimese väärtuste al­les
siis,kui temast jääMud tühi koht
meie sõprade ringis.
meenutusõhtu
Film, valguspildid, märgid ja mä­lestused
olid peateenvaks skautide,
juhtide, lastevanemate Ja skaudisõp-rade
kokkutulekul pühapäeva õhtul,
kui meenutati eesti skautide edukat
jamboree retke möödunud suvel Al-bertasse.
Eesti Maja. noorte ruumi oli üles
tõmmatud eesti skautide all-laagri
värava kaunistus — su.urele looma-nahale
Helmut Jaaguste poolt maa­litud
Toronto siluett. Seintel ja lau­dadel
olid välja pandud poiste poolt
kogutud ja vahetatud märgid, pildid
ja esemed.
Jamboree meenutusõhtu oli kor­raldatud
selleks, et edasi anda sõnas
ja pildis vanematele, sõpradele ja
tema toredat ja inimlikku tädi Annet
„Elu ja armastuses"; või tema väi­kekodanlikku,
upsakat Postieman-dat
(„Päike paistab"). Viimane jäi
Leida luigelauluks Eesti Rahvusteat- ^
ri juures. Üle aastate on ta mänginud toetajatele poiste labielamusi jambo-üle
kahekümne o s a - ü k s värvikam reel. \' ,
kui teine -ja nende eest kuulub tema- Kokkutuleku avas Maleva juht
Sirvitiud LeidaiJärvist mahajäänud le tänu - nii kolleegide kui ka publi- skm Egbert Runge, meenutades esin-foto-
ja väljalõigete albumeid, taas ku poolt. Neidmälestusi ei võta meilt dusüksuse treenmgiit ja jamboree
elustub selle^meilehii armsaks saa- keegi.;." retke, tänades juhte, lastevanemaid
nud läülu- jamängulinnukaleido- • ja eesti ühiskonda, kes võimaldasid
skoopilineelulend üle mitme mandri LAULJA Paistele eluaegse elan;iuse. Esindus-in
man mic; iflPaniiH tiihanHpilp näi- )a maa. mis jaganud tuhandeile pai • Ka meel, eolulaul,j ana ol-i. ,L ei•d, a J..a.r - ü^k^su^s^te^ ^ju h.th uuvsiktmav.a A uvtsa lgEuvsaprdil tiodHe
vi imiteerimatu. Laulukunstis ta kogu, viies vaatajad kaasa poiste lä-täiendas
end Helmi Betlemi stuu- bielamustelejamboree retkel algu­sest
lõpuni.
Pildiseeriat elustasid põnevate
mälestuskillukestega: Erik Türk,
Eerik Valter, Richard Laanvere ja
Mikk Jõgi. Skm Jaan Lepp kõneles
suhete loomisest Kanada ja maailma-büroo
juhtidega, kelledega tal oli
kest ja elurõõmu.
Leida Järvi oli omapäraselt tu^ev
ja silmapaistev nii laulus (solistina di; ; ; ^ ( i ^ ^ 5 8 ] ; e ; i n e ^ ^ ^^
kui ka ananibhs) kuluka mangus ^.^^^
(teatrilaval),^Tedä olnuks võimatu balli, juubelipidu või muiihime-imiteerida.
Oppinudiaulukunsti A. esirlduslikku üritust kus siira
f naudinaüga pole kaasa elatud Leida
lauljanaTa Inm^sja^k^ meeleoltilauludele soolos või, arvu-jobnes
Kurt^Strobeh cape hga. Sak- ^^^^.^ kauaaegse
l l Ž S u H e laulus J ~ - -Kiiduavaldüsi^iKanadaskautide
eesti organisatsioonide nimestik, äsjavalminud jamboree film, milline
kelle kutsele Leida vastas. RVN (pe- . oli vaatajate arvates parim seninäh-rekonnaõhtud);
Toronto Eesti Võitle- televisiooni filmidest.
jateUhing; Soomepoiste Klubi; To- Huvitava õhtu viis lõpule nskm
ronto Eesti Selts; Toronto Eesti Ma- Ants Evard, kes tänas külalisi osa-ja;
Toronto Eesti Meeskoor; Toronto
Eesti Skaudisõprade Selts; Toronto
Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts;
E.S:S. Kalev; Gaiderite Kogu (Tali-sis
ta oli „Idla'tüdruk". Alles Kändas
hakkas Leida suure huvi ja andumu­sega
elama teatrile. Londonis (Ont.)
oli ta veel asjaarmastaja. Torontos
ühines ta ReinjAndre teatristuurioga
(1955-1956)] kaasa mängides kolmes
lavastuses:: F. Forbesi ..Mäletan
erna", A . Mälgu „ÖitseV meri" ja A.
Kirzbergi „Püve talus". Arvustus oli
võtu eqst ja nskm Evi Jaagustet
maitsvate küpsiste ja kohvi eest. See
õhtu tõendas, et meie ühiskonna toe­tus
oli suunatud õigesse kohta ja
iukustav, juba siis esile tõstes lema Päeva*. Saarlaste Selts; Majandus- . ^ ^ üle ootuste häia tagajärgi:
eril sl vpim. ei.d. J karakterosades. KiuDi j.t. skaudid said eluaegseid mälestusi,
EESTI RAHVUSTEATRIGA
• Järgnes pikk ja võituderikas koos­töö
Eesti Rahvusteatriga (1957-1983].
Leppigem siin näidendite loeteluga;
Vast toob nimigi midagi meie mäles­tusse.
A . V e s i l o draama' „Mudane
põhi" (1957); A. Kitzbergi, „Kosja-
Montreali,. Vikerlaste" noortegru- juhid suuri kogemusi, eesti skautlus
piga tegi Leida kaasa Euroopa-tur- g^gti saatus tutvustatud maailma
nee (1970). Vikerlaste ..Suvihari" ka-' noorusele ning eesti lipp viidud
y^s esiiiesidka Leidaja Villu. Leida. ^ ^ ^ ^ 15. maailmajamboreele.
Viilu ja ta poja Peetri ansambhs esi- '
nemistest on unustamata mälestusi •: . . : • .• , . . ' .
sõit" (1957); K. Goetzi,,Kesköine
vböras"! (1957); A. Tammsaare
„Abielüja armastus" (1958); A. Mäl-:
gu „Mees merelt" (1958); B. Veilleri-
„Mary Dõugani kohtuprotsess"
(1959); H. Visnapuu ,,Maa vabaduse
eest" (Seedriorul, 1960);; A. Kallase ,
,,Hundimõrsija" (Seedriorul, 1961);
Goetzi „Katärine" (1963); A. Tamm-
:saare „Vargamäe" (1964); Asta Will-manni
„Jumalate mõistus" (Eesti ^
Päevad, 1964); E. Vilde „Tabämata ^ ^ ^ ^ X^
r-rae" (1965); A. Adsoni„Lauluisa ja
l«jirjaneitsi''(1966]; G.Ekbaumi,.Lae­natud
laulatussõrmus" (1966); 1. Kül-;
veti .,Lamp ei tohi kustuda" (1968);
L.Zilahy ..Päike paistab" (1968); T.
Pakkala ..Parvepoisid" (Beeilrlorül,
1969); A. Kallase „Hundimõrsja"
(LÜ.E.P., 1972. Toronto); ..Saalomo-^
ni^ naised" (1973). ..Kuninglik seik­lus"
(1976);i ..Kiusatus" (1977); A .
Tammsaare i ..Elu ja armastus"
(1978); A. Gailiti „Nipernaadi tee­lahkmel"'
(Seedriorul, 1980); K.Söö-
Saksamaä eestlastel Münsteris 1974.
a. peetud laulupeo päevilt. Duetis
Villuga või soolos on Leida esinenud
Chicago Eesti Majas,, Lakewoodis.
Glevelandis, Lõuna-Florida Eesti
Seltsi uueaasta vastuvõtu ballil 1981,
Hamiltonis. Londonis, St..-Gathari-nesis
jm.
Ka koorilapl oli Leida Järvile sü­damelähedane.
Oma viimastel elu­aastatel
ta laulis kaasa neljas kooris:
CantateDomino.Musica Di vina, se­gakoor
..Estonia"' ja Toronto Eesti
»a:&oc3««!a>o<B»»aa««»oa««g»<>^»o^»<>ag»o«B»<)^
INTERIOR
DESIGW 3Er C0WTRÄCTli\3(S
• Üml)erehitused )a sisseseacied
kodus, aris VÕI kontoris.
Helistada: 469-1287,
küsida W. Haherkorn
OOaEC4i<EDOeil
OSS
Leida Järvit tundsime ka tõsise lee-lotajana.
Ta esines leeloga Seedri­orul
1966. a. peetud laulupäevaval-guspeo
programmis ..Kui 'Kungla
rahvas...". Kalev-Estienne esine­mistel
(1977), mitmel eesti noorte
pulmapeol jm. Leida leelphäälega al­gas
I Ü.E. Päevade valguspidu (1972).
LÄHEDANE KIRIKULE
ja mööbli
keemilin® puhastus
samuti akende pesemine. Söögi­tuba,
elutuba ja koridor SB9.95.
Pensionäride üürikorteritele
hinna-alandus.
PEETER VAUNG ^ T e t . 690-4961
oiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
©Pühap., 11, dets. Ella Jostm aii'i
kudumistööde, Dagmar Pinfija Ar­mude
PihPa käsitööde näitus
Hinges ja tegudes oli Leida Järvi
lähedane kirikule. ..Kodukirikuid"
oli tal kaks: Pühavaimu^kirik Tal-dori,,
Läbtt(irmi"(1982); ,,Operetvii- linnas, kus ta 1937. a. Eik Järviga
sidegakevadesse" (1983) ja L.Zilahy abiellus. Külastanud Pühavaimut
„Päike paistab" (Seedriorul, 1973). 1970. a. ja kuulnud sealsetest oreli-
,Lydi^Vohu iseloomustab Leida muredast organiseeris Leida;oreli müükEJšUMajilsal^^^^
Järvit kui „märigulindu" järgmiselt: lootsakeste uuendamiseks vajalike ( ! ^«''Ki.iap.
„Leida ^asus oma osa kallale, oli.see spetsiaalnahkade annetusena saat- ^ u-^^T " **®v^^"^^Jtoni Eesti
mise pastor Jaan Kiivitile. T e i n e - j a p«"si Uue-aasta-ball Holiday inn'-
viimane kodukirik on Peetri kirik ^*"g E. algusega kl. 7 õ.
Torontos. Kirikule kellatorni ehita^ ^ 31. dets. Meeskoori aastavahe-mise
fondi toetamiseks organiseeris tuse-balV hotellis Inn on the Park
Leida korduvalt segaeeskavagä õh-siis
suur või väike, suure tõsidusega,
.•nsa" lahati viimase peensuseni ja
pisemadki psühholoogilised keerd­käigud
pidid 'olema lahendatud. Ta
kasvas ühtfe selle osa karakteriga,. & Laup., 31. dets. uueaasta vaqtu-kuni
ta hakaks sellest naudingut tuid, ka ise soolos või koos partner võtu-ball Eesti Majas. •
tundma ja siis see puhkes tema kätes Villuga kaasa tehes. Leida Järvi vii-nagu
õitsele, värvides seda Leidale maseks puhkepaigaks on selle kella-omase
ko oriidiga — oli see siis koo- torni kõrval asuv mausoleum . ..
miline või dramaatiline. Igal näitlejal Leida Järvi füüsiline mina
on oma meeldejäävad kujud, mis teis- oma maise teekonna lõpule 13. ok- heliplaatidele.(„Viise ja vinte" Ja„Le-test
nagu esile kerkivad. Leidal oli toobril 1983. Tema vaimne mina jääb palind"). Mida veel võinuksiine nõu-
' see kahtlemata Kadri P^rvi („Niper- aga meiega üle aegade kauguse. Ilu- da ühelt mängu- ja laulülinnijt?
naadi teelahkmel"), mis kujunes te- sad mälestused kõigest, mis tema ,,Mis võet' meilt, meenutage, ja
I ma kätes lopsakaks, võimsaks ja meile pakkunud mängulinnuna. Ja mis meile j ä i ..
ijinustamaljuks. Kes ei Mäletaks ka imiteeri Hp
Tuntud sõjamees ja lavadekoraa-tor
Elmar Silm jõudis 24. nov. oma
70-neaasta künnisele. Ta sündis Suu-re-
Jaanis Peet ja Minna Silma laste-rikka
perekonna esimese lapsena.
Elmar Silma noorus oli täis tööd ja
unistusi. Koolitee* algas Soosaare
algkoolis ja jätkus Kolga-Jaani 'pr,o-gümnaasiumis.
Täiendas end hiljem
iseõppimise teel ning tegi abituuriu­mi
Põltsamaa ühisgümnaasiumis, sa­mal
ajal töötades, eesmärgiga: Paita­su
kunstikool. Samal ajal algas ka
tema huvi ja looming lavakujunduse
alak Saavutas tunnustuse õige peat­selt,
luues dekoratsioonid L. Fairi
„Lõbusale talupojale", mille lavastas
tol ajal dr. Vello Salo isa Kolga-Jaani
rahvamaja avamisel;
Tema teine nooruse unistus, saada
sõjaväe kaadriohvitseriks, viis ta ju­ba
18-aastaselt vabatahtlikult sõja-l
väe sundaega teenima ratsarügemen-ti,
et edasi siirduda Tondile sõjakoo-
U. Üldise majanduskriisi tõttu ei pee­tud
tol aastal sõjakoolis aspirantide
kursust ja juubilar määrati reservi n.-
ällohvitserina. 1938. a. kutsutakse ta •
tagasi ratsarügemendi kaadrisse.
Teenistuse keskel ta saadetakse
Tondile lahingkooli, mille lõpetami­se
järele algas tema sõjamehe kar­jäär,
Saksa-Vene sõja puhkedes ei läi­nud
ta rügemendiga koos Venemaa­le,
vaid ühines ..metsavendadega".
Saksasõjaväe lähenedes lõi nendega '
koos lahinguid Tartu ja Tallinna
vabastamiseks. Allutatud saksa sõja­väele,
võitles juubilar juba varsti oma
rühmaga Saare- ja Hiiumaal — kuni
21. okt. õhtul ollakse Tahkuna kind­lustuste
varemeil. Eesti territoorium
. oli punastest vaba.
Tulles tagasi Tartusse,'liitus Elmar
Silm kpt. S. Maripuu vabatahtlikest
koosneva kompaniiga, mis lahkus
1942. uueaastatööl Tartust Pihkvas­se,
olles allutatud Põhjalõigu keskse-:
le lennuväljade komandandile. Sealt
saadetakse ta Debitsa Heidelaagris-se,
kus oli moodustamisel esimene
Eesti Leegioni pataljon, hilisema ni­mega
„Narva". Tegi kaasa pataljoni­ga
nende kuulsakssäanud lahingu
Doni käärus. Izuin'] all.Hiljem, olles
Eesti Brigaadis, võttis osa võitlustest
Neeveli all. Sealt komandeeriti ta
Bad-Tölzi ohvitseride kursustele,
mille lõpetamise järele ülendati leit­nandiks
ja määrati Eesti Diviisi. Hil­jem,
Diviisi ümberformeerimisel
Neuhammeris, määrati 46/11 8.kp.
granaadipildujate rühmaülemaks,
kellena võitles Oderi lahingutes kuni
kapitulatsioonini. Omab Raudristi II
jä I, Sõjateeneteristi (bronks). Haa-vatumärgi
(hõbe), Lähivõitlusmedali.
Talvesõjamedali. Jalaväe rünnak-märgi
ja on üks kaheksast eestlasest,
kes pandi ette Saksa Rist-kullas saa­miseks.
Tapõgenesläbi „Tšehhi põrgu" ja
elas läbi sõjamehe Vintsutused.
Ameerikatsoonis Saksamaal, kuni
lõpuks maabus 1950. a. Kanadas.
Kirkland-Lake'is. Edasi viib ta elutee
teda Kitcheneri ja lõpuks Torontos­se.
Visadus, energia, optimism, janu
kunsti ja kirjanduse järele on Elmar
Silma imetlusväärsed omadused.
Nii ei rahuldanud teda ainult oma
igapäevast leiba teenida Chromo-lox'i
juures, vaid ta on väga usinasti
kaasa löönud meieLeesti ühiskonna
seltskondlikus tegevuses. Sfii on ta
olnud RVN-ijuhatuseliige, Eesti Liit
Kanadas esimees, Toronto Võitlejate
Ühingu esimees, Eesti Maja juhatus-liige.
Toronto Eesti Seltsi juhatuslii-ge,
Eesti Kultuurikogu Kanadas asu­tajaliige,
Eesti Ajalookomisjoni liige
ja„Eestlased Kanadas" üks toimeta­jatest.
Eesti Kirjandussõbrad juha-tusliige.
Aianduse Klubi ja Pensionä­ride
Klubi, liige. Eesti Ohvitserideko-gu
Kanadas asutajaliige ja laekur.
Kunstnikuna ja dekoraatorina on
juubilar kaasa löönud paljudel eest­laste
suurüritustel ja Eesti teatritele
valmistanud meeldivaid lavakujun­dusi.
Armas juubilar. Sinu rohkearvuli­ne
sõprade pere tänab kõige eest ja
soovib Sulle jätkuvat energiat ja ter-^
vist uuteks võitudeks — ja vankumat
usku meie kodumaa vabanemisele.
• : R. VIKSTEN
EELK PEETRI KOGUDUS
' 817 Mt. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont. M4P 2L1
Praost Andres Taul
m Diniyck Cres., Toronto, Ont.
M4N1L8
TeL 483-4103, kirikus 483-5847
Õp. E. Heinsoo kodune 283-9387,
kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
Pühap., 11. detsembril kell 11.00
hommikul KOLMAS KRISTUSE TU-LEMISPÜHA,
jutlustab õp. E. Hein­soo.
Pärast jumalateenistust kiriku­saalis
õp. E. Heinsoo'lt loeng „Kas
Jumal on olemas". Leerieelsed, Kohv.
, Pühapäeval. 11. dets. JUMALA­TEENISTUS
Ehatares kell 7.00 õ.
Uue altari õnnistamine. Armulaud.
Teenivad õp. A. Taul ja E. Heinsoo.
Pühap.. 18. detsembril NELJAS
KRISTUSE TULEMISPÜHA JU­MALATEENISTUS
kell 11.00 hom­mikul.
Järgneb koguduse JÕULU­PUU
laste ja noorte ettekannetega,
juhatab Margit Viia. Jõuluvana.
Kohv.
Ingliskeelsed JUMALATEENIS­TUSED
igal pühapäeval kell 9.30
hommikul. Pühapäevakool igal pü­hapäeval
jumalateenistusega sama­aegselt.
PIIBLITUNNID igal pühapäeval
kell 10.00 hommikul.
KOGUDUSE KANTSELEI on ava­tud
teisipäeviti 10—6, neljapäeviti
12-3 p.l.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolma­päeval
9.30—12 kirikus, neljapäeval
6—8 kirikus ja igal pühapäeval pä­rast
jumalateenistust.
LEITNANT
PEETER
ÄUKsr
mälestab leinas
EESTI OHVITSERIDE-KOGU
KANADAS
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Omito
M5B 2C7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
TeL 624-6128 või 625-593Ö,
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühap., 11. dets. kell 4.00 p.l. KOL­MANDA
KRISTUSE TULEMISE-PÜHA.
Leerieelsete noorte JÕULU-
: UMALATEENISTUS. Pärast juma­lateenistust
koguduse jõulupuu ja
jõululaud. Esinevad pühapäevakoo-
Ulapsed.
JÕULULÄUA piletid on eelmüü­gil
saadaval koguduse kantseleist ja
nõukoguliikmete käest.
Teisip., 13. detsembril kell 11.00 h.
koguduse NAISRINGI KÄSITÖÖ-
OSAKONNA kokkutulek.
Pühap.. 18. dets. kell 11.00 h. NEL­JANDA
KRISTUSE TULEMISEPÜ-
HA KONTSERT-JUMALATEENIS-TUS,
Koguduse segakoor esitab J. S.
Bach'i Jõuluoratooriumi 1 osa Asta
Ballsladfi juhatusel. Solistid sopran
Tamara Nprheim. alt Irene Loosberg
ja bass Jaan Medri. Orelil Lembit
Avesson.
Laup.; 24. dets. kell 3.00 p.l. JÕU­LUÕHTU
JUMALATEENISTUS.
Solist Helmi Betlem.
'Pühap., 25. dets. kell 12.00 päeval
JÕULUPÜHA . JUMALATEENIS­TUS.
Solist sopran Elna Libe. Inglis­keelne
jõulupüha JUMALATEE­NISTUS
kell 9.00 h.
_ LEEI^IÕPETUS algab pühap.. 8.
jaan. 1984 pärast jumalateenistust.
Leeriõpilasi palutakse registreerida
koguduse õpetajale.
PÜHAPÄEVAKOOL igal püha­päeval
jumalateenistuse ajal.
LEERI-EELSED iga kella 11.00-
nese jumalateenistuse ajal.
PIIBLITUNNID tundaega iga en­ne
kella 4.00-st jumalateenistust.
Koguduse SEGAKOORI harjutu­sed
toimuvad igal esmaspäeval kell 7
õ. kirikusaahs.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis: teisipäeviti kl. 6 p.l.—8
p.l., neljapäeviti kl. 2 p.l.—8 p.l. ja
pärast jumalateenistusi.
TORONTO EESTI EV. LUT. USU
KOLMAINU KOGUDUS
Kirik:.619 Sherboume St., Toronto
Tel.: 698-7977 või 766-7853
Sherboume allmäaraudteejaann on
kiriku kõrval.
öp. 0. Giiadenteich
112 Falllngbrook Rd., Scarborough
JUMALATEENISTUS ja kogudu­se
JÕULUPUU on laupäeval, 10. det­sembril.
Jumalateenistus algab kell
4.00 p.l.. mille järel on koosviibimine
kohvilauas, jõuluvorsti jne. Ettekan­deid
jõulupuu juures.
Jõuluõhtu JUMALATEENISTUS
on 24. dets. kell 4 p.l.
VANA-AASTA õhtu JUMALA­TEENISTUS
armulauaga 31. det­sembril
kell 4 p.l.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kella 6—8-ni
kiriku kantseleis, telefon. 921-9417.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
88J Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
36 Bards Walkway, WUIowdale,
Ontario MU 4T9
499^88
p,VABADUSE KUULUTUS"
MADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kell 3-3.30 p.I.
Pühap., 11. dets. kell 10.15 h. PÜ­HAPÄEVAKOOL
täiskasvanuile,
kell 11.00 h. lastele. Kell 11.00 JU­MALATEENISTUS,
kõneleb dr. A.
Proos Vancouverist, solist R. Pum-.
ber. Kell S.OO õ. VÄLISMISJONI-ÕHTU,
dr. A. Proos, solist M. Wil-
•biks, ansambel „Gloria". Kohvilaud.
EESTI VÄBAKOGUDUS
TORONTOS
20 Thomcliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jones Ave. Tel. 461-2077
Kolmapäeva), 7. dets, 7.30 õ. POB-LI-
PALVETUND. Ilmutusraamatu
peatukk 12.
Pühap., 11. dets. kell 11.00 h. JU­MALATEENISTUS,
kus teenivad
A. Turve ja E. Saraoja.
Laup., 17. dets. kell 3.00 p.l. pere-'
kondlik JÕULU-ÕHTU. päevakoha­se
sisuga. Kohv. Kõik kutsutud.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Immanuell Kirik
21 Swanwlck Ava.
Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario UR 2L4
Tel. 477-6248
Pühapäeval, 11. detsembril kell 2
p.l, PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja
PIIBLIKOÖL täiskasvanuile teemal:
„Jääda vaikseks". Kell 3 p.l. JUMA­LATEENISTUS.
Kõneleb Harry El-ler.
Laulavad Ülo Lindström ja Raul
Pumber ning koor. (Rein Pumberi
mälestamine). (Buss Eesti Kodust
kell 1.30 p.l.]. Kell 6.15' õ. inglis­keelne
JUMALATEENISTUS. Kõ­neleb
Toomas Rüdmik.
Kolmapäeval, 14. detsembril kell 7
õ. PALVEÕHTU.
@yys,oMEli ELU" tellijo aitab
ajalehele.