Meie Elu = Our life, May 26, 1978

              REEDEL, 2 6 , « I L ^ FEIPAY; MAY 26 ieElu"mr. 21 (1476) 1978
Kandidaadid EKN^^
koosseisu valimistel
(Algus lk. 5)
: ..UOO PETERSOO^ . V -
Sündinud 1934. a. Tallinnas, tõpe-tanud
Waterloo Lutheran University
1963. a. ja- Waterloo Lutheran Semi-nary
1965. Oli Waterloo Eesti üliõpv
laskönna esimeheks. Olnud tegev
skautluses Rootsis ja Kanadlas. Töö­tab
ingliskeele õpetajana keskkoolis.
Ohiud EKN esindajana Balti Ludu
Kanadas esimees. Oli ülemaailmsete
Eesti Päevade Rahvuskongressi
toimkonna esimees. EKM VIII ja IX
koosseisude esimees 1973. a. alates.
EELK Kanada praostkomia vikaar-
HARALD TEDER.
Lõpetanud, gümnaasiumi, E. V. Sõ­jakooli
kutseohvitserina, pedagoogi­lised
kursused ja Tartu Ülikooli õi­gusteaduskonna.
Olnud sõjaväes
rivi- ja staabiohvitser ning koolides
riigikaitselise õpetuse Ja kasvatuse
õpetaja. Võtnud oka relvaga käes
kommunismivastasest võitlusest
kapteni aukraadis. Praeguses E KN
koosseisus juhatuseliige ja rahvuspo­liitilise
komisjoni esimees. Eesti
Sihtkapital Kanadas ^juhatuse sekre­tär.
Ülemaailmse Eesti Vabadusvõit­lejate
Keskuse liige. Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu Täiskogu liige.
Peale eeltoodud kandidaatide esi­nevad
EKN 10. koosseisu valimistel
i^eel järgmised kandidaadid:
Möödunud novembris Los Angele-se
Convention Centerls toimunud
Nõukogude Liidu kaubandus-suur-näitus
oktoobrirevolutsiooni 60. aas­tapäeva
puhul andis teadlikule ning
teguvõimsale noorte eestlaste grupi­le
hea võimaluse laiema foorumi ees
välja astuda kommunistliku propa­ganda
pettemanöövrite paljastami­seks.;
. Eesotsas nooremate eestlastega
korraldati näituse kestvuse jooksul
igal kolmel nädalalõpul suuremaid'
demonstratsioone ning jagati välja
üle 30,000 Eesti tegelikke olukordi
tutvustavaid lendlehti.. Oli ka selli­seid
kaasmaalasi, kes leidsid koguni
aega ja võimalust äripäevitigi kohal
olla eesti lippu või plakateid kand­mas.
Plakateid valmistati. Eesti Selt­si
esinaise Ulme Mulla algatusel ning
Kadi Karist Tinti, Tiina Repnau ja
Jüri H. Estami kaasabil. Üks Kadi
Karist -Tinti valmistatud plakat näi­teks
esitas vene tangi raskust maa­kaardil
Eestit muljurtias, saatesõna­dega
„30 Yeärs Illegal Parking'^ Näi- ^
tuše: viimase nädalalõi5U kõrgpunk­tiks
kujunes „Brezhnevi" võlla poo­mine
süüdistuskõne saatel valjuhääl­dajast.
Samal aj ai sõitis iringi eesti
veoauto rahvarõivais , :[iäitsikutega,
eesti lippudega ja, siltidega „FreedQm
for Estonia-^ Näituse viimasel õhtul
lehvis lipüvarraste kõrval 10-jala lä-bimõõduline
õhupall sellel olevate
lausetega nägü„USSR— The 4th
Reich / ; Free The Baltic States",^
„The West Has Decolonized — Now
it>; Your Turn, „USSR
Loots .Estonian Resources No
Trade"!'' (Nagu Los Angelese Eesti
Seltsi „Tea, ta ja" toimetaja Jüri H.
Estam' hiljem „Xeataja" veergudel
märkis, müüs Kalifornia venelastele'
näituse tagajärjel kahe miljoni dol­lari
eest rosinaid .1). Eestlastelt^ il­mus
näituse puhul ka rida artikleid,'
näit. Los Angeles Timeš'is ja- Los An-gelesvFree
Press'is nii Eesti; Seltsi
esinaiselt Ulme- Mullalt,.Jüri H. Es­tamilt
(„If Only They'd: Leave^EslOr.
nia Now TheyVe Left Los Angeles")
ja t e i s t e l t ; ; \ .V.
•Los. Angelese tublide eesti noorte
taimelavaks on rahvuslikult rnõtleva-te
perekondade kõrval skautliku noo­ruse
kui ka Noorte Aasta ürituste sa­gedaseks
sponsoriks olev EELK Los
Angelese kogudus, eesotsas .iioorte-sõbra
õp'. Rein Neggogä, samuti Los
Angelese Eesti Täienduskool (mis
kähe aasta eest pühitses oma hõbe­dast
juubelit ja mille juhatajaks ju­ba
kuusteist; aastat on olnud peda­goog
Karin Nukk)> samuti Los Ange­lese
gaid- ja skautüksused. Gaide
„Taaratütred" juhib gdr. Virve L i l
lipuu oma abijuhtide Mai Liis Esta­mi
ja Rita-Ly Piirisilläga, skaute ,^Tu-,
lehoidjad" nskm. Elmar Koik. Skau­tide
ridades asutamisaegadest alates
on olnud 34 skauti, neist skaudl kõr­geima;—
kotkaskaudi astme — on
saavutanud üheksa.
võivad luurte tähendustega olla. Sel­les
on feadlikud ka Los Angelese ees­ti
noor€d. Ega siinse „Teataja" noor
toimetaja asjata tsiteerinud Nõuko-kude
Liidu kaubandysnäituse vastu-dernonstratsioonide
puhul „Teata-jas"
salajase Eestis tegutseva „Mõt^
levate Eestlaste Koondise" poolt
ESTÖ 76 puhul vaba maailma eest­lastele
saadetud läkitust:. „Noukogu-de
okupatsioonivõimu.... plaanidele
on välis-eestlaste olemasolu ja tege­vus
vabas maailmas tõsiseks pin­nuks
silmas" ja„meie ühist tegevust
ja tulevikku kandvaks jõuks saab ol­la
ainult noorus, ideeliseks orientii­riks
taaselustatud kristluse, ideaa­lid",
: '
Eelnevais; ridades pole veel kau­geltki
puudutatud palju muudki ni­metamisväärset'
Los Angelese eest­laste
tegevusest. Pearõhk käesolevas
kirjelduses langes kuidagi pool-auto-maatselt
noorte kui tülevikukäridja-te
tegevuse vaatlusele. Ometi peaks
samavõrdset tähelepaiiu osutania ka
neile, kes on õrna eluaja jooksul pal^
ju teinud, loonud ja oma õlul kand­nud;
ka Eesti Vabariigi vormijäina-loojaina,
ja kes nüüd kuuluvad juba
pensionäride ridadesse. Neilt on aga
ka praegu veel palju Õppida, — Los
Angelese Eesti Pensionäride Klubilt,
näiteks, eesotsas selle esimehe dr. A.
Mässakas'ga, kõigepealt, kuidas jää-,
da nn dünaamiliseks. Ühtlasi oleks
vaja kirjeldada, kuidas neilt s^ab Õp­pida
noorek^ saamise saladusi! .
'Kirjeldamata jääb sedapuhku ka
hiljuti tegevust alustanud LAVA
(äraseletatult Los Angelese Vanemui­se
Aseaine) teaatriringi tegevus, mil­le
ellukutsujäks ja hingeks on kuns­ti-
ja lavategelane Kadi Karist Tint.
Palju muudki oleks öelda, ent jäägu
see edaspidiste jooksvate lühikirjade.
hooleks..
uures Koguauses
oinult 2 ristimist ja
Eestlaste os^ möödunud aasta novembris loimuiiudN. Liidu kaubandus-näituse
pettuste ja propaganda õiges vaiguses näitamisel pii eriti aktiivne.
Pildiljj^reedqm Kiiler Brezhnev" tõmmata^^^^^
„MEIE ELU" esindaja Kälifornias
10723 Sherman Way, Sun Walley,
91352. Tel. (213) 765-3228.
Münchenis Ilmuv „Nationalzei-tüng^'
avaldas selle pealkirja all lEes-ti
Vabariigi 60. aastapäeva puhul pi­kema
kirjutise, mille autoriks on
Eestist päritolev kirjanik-publitsist
Erik Thomson. Kirjutise juures olid
kaks suureformaadilist fotot — üks
president Pätsist ja teine enamlaste
veretöö ohvrite ühishaua lahtikaeva­misest
Rakvere mõisa väljal.
Kirjutise sissejuhatuses, vihjatak­se
yastutuslundetule ebaõiglusele, et
samal ajal kui nõutäks.e suverään­sust
väikerahvastele niinimetati^d
„kolmandas maailmas", unustatakse
iseseisvuse nõudmine anastatud Bal­ti;
riikidele. ' • .
.E. Thomson jätkab ' sõnä-sõnalt:
;„Peagu 40 aastat valitseb neid riike;
Nõukogude Liit, kes need 1940.-aas-täl
õigusevastaselt tugevate punaar­mee
üksustega vallutas hing muiitis
need terroristlike vägivallaaktide ra­kendamisega
sotsiahstUkeks nõuko­gude
vabariikideks. Sellest ajast pea--
le loeb N. Liit Balti riike, oma kolo­niaalimpeeriumiga
liidetud osadeks,
kus ta võib oma äranägemise järgi
valitseda ja talitada hoolimata Hel­singis
sõlmitud kokkuleppest inimõi­guste
küsimustes ja rahvaste enese­määramisõiguses.
.: NEW YORK (M. E.)- — Toronto
Peetri koguduse kõrval on New Yor­gi
kogudus suuruselt teiseks eesti
koguduseks vabas maai^as. Püha­päeval,
7; mail anti koguduse tööst
põhjalik ülevaade täiskogu koosole­kul,
õpetaja aruandest selgus, et
aasta jooksuj peeti 61 jumalateenis­tust.
Aastakümnete möödumine on
tekitanud olukorra, et eesti kogudus­tes
on väga väikseks jäänud sündi­miste,
ristimistejä laulatuste arv.
New Yorgi suures koguduses oli ai­nult
2 ristimist ja 2 laulatust.
Aruanne märkis, et osa eesti noo­ri,
kes • abielluvad mitte-eestlastega,
ei teata üldse sellest tähtsast elusam-must
oma kogudusele. Varem oli
kindel traditsioon, et ka segaabielu­de
puhul, tegi pruutpaar visiidi ka
oma eesti koguduse õpetajale — nii
nagu seda näeb ette ka ameerika ki­riklik
etikett.
Praost märkis oma aruandes veel,
et eesti kiriklik leeritraditsioon on
püsinud kindlana. 1976. a,vleeritali
12 noort, miUine arv 1977. a. oli: 6
tütarlast ja 10 poeglast.
: Keskmine surma läbi lahkunute
arv aasta jooksul Lexirigton Ave. ko­guduses
on 35. See toob 20 aasta
jooksul väga suure kaotuse^* umbes
700 lahkuja näol. Vanim lahkuja J01
aastane Hans Saviste.
Usuline lastetöö toimub New Yor­gi
Eesti kõöh kaudu, kus mõlemate
koguduste õpetajad on usuõpetuse
tundide andjad ja Jcpolipalvuste pi-
. Kas iga-aastane talv Torontos, Calgarys või Edmõntonis muutub juba
veidi tüütavaks? Kui nii, peaks Kanada eestlane tõemeeli kaaluma, kas ta
ei tahaks veeta eeloleva detsembri lõppu Austraalia südasuvises päikese^
lõõmas ja ühteaegu elada kaasa eesti juubelipidustustele.
Ämolins, Roland; Kingston,
Ehvert, Sven; Toronto, Õnt.
Heinsoo, Edgar; Montreai, Que.
Herma, Julie; Toronto, Ont.
Järvalt, Johannes; Toronto, Ont.
Jürima, Ülo; Toronto, Ont, -
Kahro, Leonhard; London, Ont.
Koobas, Leo; Miississauga, Ojit.
Laaneots, Heino; Montreal, Que.
Laurimaa, Ivar; Hamilton, Ont.
Lindaja, Endel; Hamilton, Ont.
Läte> Anne; Toronto, Ont. I
Moks, Raffi; Toronto, Ont.
Möldre, Peeter; Montreal, Que.
Nippak, Ivar; Toronto, Ont.
Mõmmik, Tõnis; Toronto, Ont.
Pahapill, Johannes; Torö(nto, Ont.
Pikkov, Lla; Toronto, Ont.
Pühvel, Martin'; Montreal, Que.i
Pärn, Arnold; Vancouver, B.C.
Saks, Ants; Toronto, 0nt.
Salumets, Aksel; Toronto, Ont.
Tae, Margus; Toronto, Ont.'
Tamm> Alfred; Toronto, Ont.
Tigane, Endel; Toronto, Ont.
Toomes, inga; Toronto, Ontc
Tori, Kalju; Toronto, Ont.
23 WESTMORE M .
§ÜITE 404, REXDALE,
U MW 3¥7 - Td. 745^^
^il^s^j^j^s^j^j^^ jõuks, mille
Nagu eesti ülemaailmne skäutlik
noorus teisteski keskus-tes, valmistu­vad
ka ,iTaaratütred"i ning „Tüle-hoidjad"
parajasti suure hooga osa­võtuks?.—
16. juulini Lakewoodis,
USÄ-s toimuvast noorte maailma-laagrist
„Koguja II".; Veel enne se­da
toimus ka 6—7. mai nädalalõ­pul
Berkeley's, Pohja-Kanforniaslää-neranniku
eesti noorte kokkutulek
Sa4 Francisco Eesti Seltsi rahvatant­surühma
,,Kullaketrajad'' eestveda­misel
ja Lps Ängelese,vPortlandi ning
San Francisco iiõorte kaasabil
täiehkuit noorte eneste (Linda Pa­arik,
Peeter Valvur, Tiia Soöbik jt..)
läbiviimisel, mis elavat huvi pakkus
ka Los Angelese eesti noortele. Kui
arvestada, et lähenemas õn veel 1979.
a. Xlv Lääneranniku Eesti Päevad
Los Ahgeleses. ning kaugel pole ka
juba kolmandad Ülemaaünišed Ees­ti
Päevad ESTÖ 80 näol Rootsis om^
külgetõnibejõuga, siis võib küll ehk
nentida, et kõige selle taustal ja eri­ti
ka Noorte Aasta raames on eesti
noorus ülemaailmses ulatuses üha
aktiivsemaks ning oma eesti pärit­olust-
teadhkumaks muutumas. Pole
ehk isegi palju väita, et toimumas
on võibolla ehk koguni vaba maail­ma
eesti nooruse ärkamisaeg, mis
toitub ka kasvavast teadlikkusest
eestlaste kannatuste kohta kodumaal
ja. millele erilist kaalu lisab sealsete
dissidentide -julge hing märterlik te­gevus.
Üks element lisandub teisele
— Andres Küngi ülemaailmselt mõ­ju
avaldav, tagasihoidlik, kuid fakti-vel
ja väljaspoolt laekunud kaas-rand
Roos ja Esto-Ätlantise noorte­koor
USA's, noorte eesti kaaštoime-tajate
tegevus eesti publikatsiooni­des
(,Ajakiri"), noorte toimetatud
eesti ajalehtede leheküljed (Ülo Ig-nats
Rootsis, Hillevi Obet USA-s)
jne., et nimetada vaid üksikuid näi­teid,
— kõik kokku on kulmineeru-
Seekordscd Austraalia eesti päe­vad
kannavad ümmargust järje­numbrit
„10" j a toimuvad mandri
suurimas eestlaste keskuses Syd-ney's
algusega teisipäeval, 26. det­sembril
1978. Samal ajal toimuvad
sportlastele Austraalia XXII eesti
mängud. On rakendunud ettevalmis­tustesse
rohkearvuline tegelaskond,
keda koordineerib. X eesti päevade
üldjuht Erik Vaino. Päevade juhatu­ses
töötavad kaasa Viki Valk (üld­juhi
abi), Raivo Kalamäe (peasekre­tär).
Märge Reelaid (sekretär), Olav
Pihlak ; (majandusjuht), Erik
Schmidt (majandusjuhi abi). August mi lahtedes; kusjuures
mandri eestlaskonna arvu silmaspi­damisel
üsna tähelepanuväärne.
Mõistagi elab kõigepealt just sellele
üritusele kaasa ka eestlaste sõpru'
austraallaste seast. Korraldavat
loimkonda juhib pr. Annele Sildnik.
Teatripere Alfred Tanimäega ees­otsas
kavatseb lavale tuua Mika
Waltari kolmevaatuselise komöödia
„Uhtikuu". Etendus antakse 28. det­sembril
Sydney Bankstowni linnaosa
rahvamajas. Ühe isesugusema ette­võttena
tuleb nimetada 31. detsembri
neljatunnist lõbusõitu . suure mere-trammiga
Sydney sadahiaakvätooriu:
arveš-
Keskiila (majutustoiinkonna juht)
ja Leo Karlov (informatsioon).
Nagu plaanidest õn näha, leiab
avatseremoonia aset 26. detsenibri
õhtul Sydney raekoja suures saalis
ning kohe selle jarel ja samas kohas
annab pidupäevadele hoo suurejoo­neline
sõprusõhtu einega j a eeskava­ga".
Koosviibimise korraldamine oh
Silvia Vihermäe ja tema abiliste kä­tes;
konfereerib tuntud näitleja Priit
Prillup.- Analoogset üritust on vare­matel
aastatel nimetatud tutvumis­õhtuks,
sel korral, aga leiti: mandri
eestlased on: omavahel nüüdseks
ajaks juba küllalt tuttavad, et enani
õigustada ürituse endist nimetust.
Seda innukamalt oodatakse külalisi
väljastpoolt. . ? ; '
Traditsioonihselt on eesti päevade
naelaks laulupidu. See on planeeri­tud
30. detsembri õhtule ja toimub
samas ülaltähendatud raekojas. Esi­nevad
ühendatud sega-, mees- ja
naiskoorid ning suhtelise uudsusena
noorte ühendkoor. Üldse paistab ees­ti
. päevadel aktiivselt osalejate hul­gas
silma noorema põlvkonna kaal.
Muusikatoimkond eesotsas oma juhi
Arnold Püvendiga seisab hea ka sel­le
eest, et kõik läheks kooride osas
korda 26. detsembri, kontsertjumala-t^
enistusel raekoja kõrval asuvas St.
Andrew' katedraalis ja teistel üritus­tel.
Niinimetatud valguspidu oma rah­vatantsuga
ja iluvõimlemisega on
saanud ka Austraalias eesti päevade
uueks traditsiooniks. Sellele massi-iiritusele
— 29. detsembri õhtul ;Syd-riey
näituseväljaku Hordemi pavil­jonis
— oodatakse ka kõige suure­mat
pealtvaatajaskonda, võib-oUa üle
kahe tuhande inimese, mis oleks
tatakse viiesajale osavõtjale. Sama
päev. lõppeb Sydney E. Seltsi poolt
korraldatava vana-aasta balliga.
Kuid eelnevatel päevadel on ette
nähtud veel noorte isctegevusõhtu,
mille organiseerijate eesotsas tegut­seb
noor Olev Muska, Uino Simmuli
poolt korraldatav lastepidu ja mitu
näitust. Kõik näitustega seoscsolev
töö on pr. Ülle Slameri koordineeri­da.
Valdemar Vilderi kätte on usal­datud
traditsioonilise eesti päevade
albumi toimetamine ja Peeter Treff-nerile
pidustuste filmimine. -
Spordi osas seisavad kavas^^ palli­mängud,
kergejõustik, ujumis- ja las-kevõistlused..
XXH eesti mängud
vältavad 26, detsembri hommikust
kuni 30. detsembrini; ametlik avami­ne
leiab aset 27. detsembril; Aastava­hetuseks
on pidupäevade üldüritused
_põhiliselt seljataga ning jaanuari
'esimesele kahele päevale jäävad ees­kätt
Aus traalia. Eesti Seltside Ludu
esindajatckogu ja teiste organisatsi­oonide
koosolekud ja noortekong-ress.
.
Austraalia X eesti päevade korral-
, Järgnevad faktid, sündmustest
Eestis Venemaa revolutsiooni taus
tal, Eesti Vabariigi väljakuulutami­sest
ja sellele järgnenud saksa oku
patsiöonist.
.::„Noore vabariigiV etteotsa asus
Konstantin" Päts,'' kirjutab Erik
Thomson: „Temale sai osaks olla ka
viimaseks Eesti Vabariigi prcsiden
diks. Pärast seda kui Moskva oli
okupeerinud Balti riigid, vahistati K.
Päts 30. juulil ja deporteeriti N. Lii­tu,
kus ta vastavalt :Punase Risti.and­meile
on surnud 18. jaan. 1956. K.
Pätsi surma- ja matusepaik on veel
tänini' saladuses."
Järgnevalt mainitakse kirjutises
Eesti Vabadussõda ja Tartu rahule­pingut
2. veebr. 1920, mil N. Liit lõo,
bus „pühalikult ja igaveseks ajaks"
oma ülemvõimu taotlustest Eestis.
See kirjalikult fikseeritud leping ei
takistanud N. Liitu 1940. aastal Eesti
iseseisvust okupatsiooni ja annekt-siooniga
kustutamast.
,,Siin pole koht," nii jätkab autoi:,
,;lugeda üles Eesti Vabariigi kõiki
saavutusi, kes oma targa ja tasakaa­luga
poliitikaga saavutas Euroopa
rahvaste peres silmapaistva koha.
Aga tuleb ka tähelepanu juhtida vä­hemusrahvustele
võimaldatud kul­tuurautonoomiale.
See kuulub veel
praegugi musternäidete hulka, kui­das
arenes ja kasvas mitme rahvuse
kooselu ühes riigis. Kultuurautonoo­mia
moodustab ühe hiilgava lehekül­je
(Ruhmesblatt) Eesti Vabariigi
ajaloos."
Edasi järgneb lühike kokkuvõte
olukorrast, tänapäeva Eestis võõra
vägivallavalitsuse all. Puudutatakse
ka lääneriikide ekslikku idiäpoliiti-kat,
mis kahjustab Euroopa kultuur­rahvaste
— eestlaste, lätlast! ja lee­dulaste
— tulevikku ^ ning' c itab: N .
Liitu tema maailmarevolutsi )oni ka­vade
teostamisel. i .
Lõpuks märgib Erik Thomson:
„0n hoiatajaid ja manitsejaid, kes
seda kõike ei taipa alles täna. Need
on eelkõige Balti rahvaste Inkmed,
kes vabaduse ajel jätsid poliitiliste
põgenikena maha oma kodukohad.
Neid on ka globaalses cksiiüs üles­kasvanud
laste hulgas, kes nüüd
jõuavad meheikka ning teevad endid
kuuldavaks \ kõigil kontinentidel ja
vabadel maadel, olgu see USA, Kana­da,
Austraalia või meie põhjapool­sed
naabermaad. Äga neid hoiata­jaid
on ka Liiduvabariigis 'ja palju­des
rahvusvahelistes komisjonides.
Meie peaksime neid kuulma!"
Sama ajaleht avaldas nädal hiljem
pikema kirjutise 3. märtsil 1918
Brest-Litov§kis sõlmitud rahulepin-
Usuhse töö teenistuses on alahse
vabatahtliku abilisena seisnud dr..
Alvine Pärn oma sisukat.e piiblitun-didega
jä ka 1977. a. peetud piibli-laagriga.
Koguduse muusikaelu . juhtimine
oli helikunstnik Meta Noorkuke kä­tes.
Koguduse Segakoor,' mille .esi-meheks
Erich Miido,: jätkas oma
tööd, erilist rõhku pannes eesti kiri­kumuusikale..
Koauduse esimees Aleksander Ers
oma.aruande kõnes märkis muuhul­gas
tööga seoses ülevaid väljami­nekuid.
Liikmemaks oli 1977. ja ka
praegu ainult 10 eeh.ti.päevas. Eelar­ve
tasakaalustamine ei ole valmista­nud
juhatustele raskusi, kuna on ol­nud
häid liikmeid, kps oma; testa­mentide
kaudu on mõtelnud kogudu­se
töö vajadustele. 1977. aastal lae­kus
meile Inkme Erika J. Roosman­ni
pärandusena! S4,481.58.
Eesti kogudustele on tõsiseks
probleemiks n.n. passiivsed liikmed,
kes' omavad hea sissetuleku, kuid oi
hooli eesti oma koguduse väikse liik­memaksu
tasumisest.
1977. a. aruande, tasakaalus
$61,527.39, esitas peakoosolekule lae­kuri
k.t. Eero Pärn. Koguduse arve­te
seis 1977..a. lõpul oli tasakaalus
$130,700. 1978. a. eelarve võeti vastu
tasakaalus 164,400. - •
•Koguduse uus nõukogu valiti järg­mises
koosseisus: Rudolf Alari, Elisc
Ernits', Alexander Ers, Richard Es-penbaum,
Jacöb Hall, Ilmar Harras,
Tiiu Hirv, Jueri Juergen, Andla Jun-germann,
Johannes Kaare, John Kä­bin,
Heinart Kaup, Voldemar Kõiv,
Richard Kütt, Ervin Lintrop, Volde­mar
Lundre, Leo Meigo, Erich Miido,
Viktor ^ Nigol, Karl Noor, Eduard
Ojandu, Eero Pärn, Rein Pedasto, II-mar
Pleer, Arnold Puntsel, Ivar Pur­ru,
Priidik Roomanu, Margus Sie-berg,
Alfred Skonberg, Richard Sööt.
dajad nagu kindlasti kõik pidustus­tel
osalevad rahvuskaaslased looda­vad
tervitada võimalikult palju vä- gu kohta N. Liidu ja Saksamaa va-liskülalisi
Kanadast ja USA-st ning
mujalt kus on elunemas eestlasi.
L. K.
JAAN
KATÜSITOÖP
uusi ja parandame vsmiia, m
muti suvilate katuseid.
Helistada td^
Rootsis asutatud
Äbistämiskeskus
tegevuses
Karit.atiivsel; alal tegutsevate eesti
organisatsioonide esindajate koos­olekul
14. veebruaril valitud Eesti
Vangistatud Vabadusvõitlejate Abis-tamiskeskuse
ajutine juhatus jagas
oma ametid järgmiselt: esimees Ants
Kippar, abiesimees praost Blmar
Tõldsepp, sekretär Aare Seemre, lae­kur
Woldemar Krüppelman ja ame­tita
liige Helen Klenient.
Äbistamiskeskuse ajutine juhatus
on otsustanud teostada ülemaalise
korjanduse aktsiooni. Praegu on kä­sil
korjanduslehtede väljasaatmine
Rootsis tegutsevatele eesti organisat­sioonidele
ja kogudustele. Nende
poole pöördutakse ühtlasi üleskutse­ga
Eesti vangistatud vabadusvõitle-jaile-
poliitilistele vangidele hooldus-gruppide
loomiseks. Hooldusgrupi
ülesandeks on hoolealuse vangi koh­ta
täiendavate andmete kogumine,
temaga kirjavahetuse pidamine, tal­le
toetuspakkide saatmine, tema pe­rekonnaga
ühenduse pidamine ja va­jaduse
korral viimase majanduslik
toetamine; hoolealusele vafigile Äm-nesty
Internationäli kaitse taotlemi­ne
jne.
lidaarseks • „Nationalzeitungi" poliiti­lise
suunaga, mis on parempoolne
radikaalne. Aga Balti riikide kohta
on see ajaleht kirjutanud mitte ai-hei.
Selle rahulepingu põhjal lubas
N. Liit suveräänsuse Ukrainale, Poo­lale,
Balti riikidele ja Soomele. Nägu
ude "juures tavaks, .on ka see
juba algusest peale murtud.
Ukraina iseseisvus lämmatati kodu­sõjas,
teised rahvad sattusid Teise
Maailmasõja keerises nõukogude or­jusse,
välja arvatud Soome, kes aga
piltlikult öeldes peab tantsima ka^
satshokki moskvalaste garmoshka
helide saatel. nult seekord, vaid ka yareniatel ae-
; Eestlased ei saa ennast lugeda so- gadel, ainult ränka tõde. -kk