Meie Elu = Our life, May 26, 1978

              r (1476) 1978
tanud veere-panis
toimus
Igašid mäs-
5t vaheaega
fene kindra-la
valdusse
lunistlikud
jst^üunast.
jlepanu.
I tähelepanu.
|]5iinediiscga,
]äib niivõrd
ja Araabia
Iga, et muii-llepanu.
:
|id, et nad
|atomsõjaks
lelased va-nende
pat-
(tooriuniiie,
lasi. Hiinla-
Isid, et see
}e invasioo"
unustada,
[aiiii yaliel
)dzhat toe-löskva
f a- :
imus siiski :
| A Atlandi
Id ja Kana- V
[dm. Boyle
ekraanile
fitseridega.
alles eile
la praegu
[kis, et N,
fõimšame"
lillveelaevu
lamerede
juba kaua
lerejõudü-
>Ä jä Ka-il
'teiselt
ItlSAkait-piärkis,
et
leerikat
USA ees-
Atlandi
allveelae-lurmanski
ija aseta-
3äraatide-allyeelae-
Atlandil,
Kumma­lt
poliiti-' ••
landi kal-ning
mu-.
iLisetteyõt-ima
vene
idaks te-
.''••'•^ V -
lomtatalc-
|rieb jnat
Idu haar-ladi,
Sijt-
[ Djibouti
tu.
rEštaing
Maroko
lastasid
;unas-
Jllelt ka­bi
Mobu-ia..--'.
• •
jutt N.
kaks isü-varsti,
fnitmcte
need
ürinakü-list
te-ita
piir
ÄJK
s
bb ühe
li Yuri
li seits-laastaks
r Liidus -
koos
lustatud
ftevaba-
)idami-
^eelduti
[ei Yuri
iubatud
H; ette-nende
itsütud
veen-liDitsa-ii
Yuri
ialis. ja
kohtu­sse
il-luden-xdustas
iks N:
|)dunud
id lõid
imerad
•Kuid
jänikke
I.-
I
ieElu" nr. 21 (1476) 1978
Kiri Saksaniacilf
GEISLINGEN (,,Mde Ehl'^kaastöö^^^ Vana, väsfamd Ja Mge
nägi Kremli diktaator välja, kui ta astus taevaminemispühal Köln-Bonni
lennuväljal nõukogude reisilemmklljushhm 62 trepile. Ei jälgegi^^š^
laiast naeratusest, joviaalsusest ja vitaalsusest, nagu seda võis kogeda
tema viimase külaskäigu puhul Saksanaaale viis aastat taga^^^
Toetudes trepi käsipmile ja aida-tuna
vasakult poolt turske sheffad-jutant
kindralmajor Rjabenko poolt,
astus kivinenud maskiks tardunud
näoga diktaator kobava sammu ja
veidi nõrkade põlvedega lennukitre-pist
olla. Kremli Võimsaim mees
näib olevat haig^. Ajakirjandust läbi.
nüd sõnumite iköhaselt ori talle naha
alla^ opereeritud USA päritoluga
elektriline südametegevuse ergutaja.
Vasaku kõrva taga kannab Brezhn^v
kuuldeäparaati. Teiste oletuste koha­selt
on Brezhney haigestunud lõua-
O (J - 0
andjaid. Väga tähtsat osa edendavad
isikud^ kes suudavad ideesid selgita­da
kõigile arusaadavalt. Gn tarvis ka
neid, kes on valmis ideesidi kaitsma
ja lõpuks neid, kes on võimelised
kokkuvõtet tegema. Hea juht on see,
kes oskab härmoonüiselt tööd orga­niseerida
ja juhtida, pinget lodveri-dada
ja konflikte vältida, ön võime­line
leidma ühist „nimetajat" erine^
vate seisukohtalde vahel ja valmis
kompromissiks. Grupp võib jääda
surnud punkti seisma, kui keegi ei
ole nõus kompromissiks. Hea juhi
tunnuse juurde kuulub omadus olla
julgustajaks, kes| toetab teiste vaa­teid
ja: ettepanekuid, on 'sõbralik,
suhtub heatahtlikult teiste ideedesse
ja jagab tunnustust ^eal' kus seda on
tarvis. i
Grupi tööd takistavad järgmised
käitumisvnsid: ründaja, kes oma
kriitikaga kõike arvustab, ei aita kaa­sa
probleemide lahendamisele. Blo­keerijad,
kes jonnakalt jäävad oma
eri-arvustuse juurde> tähelepanu ot­sijad,
teemavahetajad,;doliiineerijad,
erihuvide kaitsjad, enesepihtijad ja
valei-kohal naljategijad ning lõpuks
n.n. „kuradiadvokaadid", kes oponee­rivad
ja vaidlevad vastii lihtsalt
; vaidluse pärast. V. Seripäfi |ettekan-ne
sai heakskiidu osaliseks. - ; "
L. LeivatT lauakõne lõunaeinel
,,Meie juured on meie eelis", oli has
ti koostatud, kuid kuuidai^us kanna­tas
söögisaali akustika alL ^ ; •
Oma loenguga „dzhässi kujunda­misest",
köitis mag. Armas Maiste
.kõiki. Ta demonstreeris efektiivselt,
mis juhtus dzhassiga 40 ^aašta jook­sul
kasutades-rähvaviit : „Uhti-uhti
•uhkesti". Armas Mai
• MeGilli Ülikoolis ja: pianist Montrea­li
Siämfoonia orkestris, tema ette-.
. kanne sai väga suure aplausi osali­seks
ja ta pidi lisapala.mängima. /
^ Laine Pant näitas diapositiive
;,,Eesti Rahvarii|ied'\:^^ '
Valitsuse esindajana Mitmekultuu-rilisest
osakonnast esines TÕriu Onu;
Laudkönnavestlus S,Üri tuste ja
pragrammide ideestamine, planeer^
mine ja läbiviimine" (R. Kreem, S.
Kerson,T. Metsala ja 'A. Raudsepp)
, oli huvitav. Laudkonna liikmed rää­kisid
oma elamustest ühiskonna tee­nimisel.
; :' • ^
- Tegevus Trentis möödus^imrtmäs
harmoonias.; Jälgiti Ettekandeid ja
. võeti jSõria mõttevahetuse korras.
Õpiti ja jagati kogemusi.
• Laupäeva lõunani registreeritud
lektorid ja külalised: Martin Kabal
Toronto, Ruth Veskimlets- — To­ronto,
Emil ja Leida Eerme— To­ronto,
Evä Eichenbaum^;St. Cat-härines,
Elo Valdsaar - r ]A^ilming-ton,
Delaware, Maret, Aitoni, Lns,
: Piret ja Andres Truuvert — Toron­to,
Ellen Parve-Valdsaar - - Wüming-ton,
Delaware, Jaan Lepp — Vancou-ver,
Mikk Peek — Vancouver, Iris
;Paaho' — Toronto,; Anne-Liis Tüll ~
Toronto, Toomas Eicheribaum —
Hamilton, Mari Veskoja Toronto,
Laine Pant — Toronto; Epp jä Endel
Aru ja —- Toronto,, Pia-Leena Voo-
, rand — St. Catharine, Linda Varan-.
gu — Niagara Falls, Mark Teose
elna
Montreal, Ain Vaus — Quebec, Mee-me
L. Sultson — Montreal, Peter
Martin — Lindsay, Ai^ ja Vello
Mup:ma Aginco^^^
— Vancouver, Mart Laanemäe —
Vancouver, Tiiu Tralman--^ Toron­to,
Alar Viinamäe — Toronto, Pee­ter
Sepp — Ottawa, Robert Kreem
— Toronto, S. Veidenbaum — To­ronto,
Vally Johanson — Willowdale,
Kork -- Sc arborough, Tõnu
)ea — Tororito, Alar Allas —
Toronto, Stella Kerson — Toronto,
Taavo Virkhaus —• Duluth, Minneso­ta,
HeH Kopti — Toronto, Vello Ser-mat—
Uxbridge, Toomas Metsala —
Willowdale, - Jaan Roos — Toronto,
Helle Vaus — Montreal, Andres ja
Margo Raudsepp Willowdale, Hil­le
Viires-Sutt -- Montreal, Lenibitu
Ristšoo — Toronto ja Elna Kungla
— Toronto.
luu vähki ning vajab pidevalt Corti-son-
süste. Igal juhul oli peale 150-
peaiise delegätsioorii lennuki pardal
kaks nõukogude ambulantsiautot,
mis varastatud aparaatidega süda­me-
ja kopsutegevuse kunstlikuks
käigushoidmiseks. Seega võivad aja­lehtede
andmed diktaatori haiguse
kohta olla paikapidavad.
Brezhnevi seniilsus hakkas silma
TV-ülesvõtetel kui ta kõndis Indupre-siderit
Scheeli saatel paraadiks rivis­tatud
Bonni vahipataljoni rivi eest
mööda. Ta samm oU yanainimeseli-kult
tönts ja kobav. Astudes pärast
rahvushümnide mängimist Bundes-wehri
orkestri poolt maha madalalt
podestilt, pidi Scheel teda toetama.
Pärjapanekul rahvussotsialismi ohv­rite
mälestuspaigale Bonni Hofgarte-nis
tuli Brezhnev külg ees ja ette­vaatlikult
kolmest trepiastmest alla.
Liidukantsleri büroos pidid nõuko­gude
välisminister GrOmõko ja liidu­kantsler
Schmidt teda aitama püsti
madalavõitu istmelt. „Brezhnev näeb
välja nagu Pömpidou enne surma,"
tähendas üks prantsuse ajakirjanik.
Vähihaigusse surnud Pompidou sai
enne surma pidevalt Gortison-süste.
Kölri-Bonni lennuväli oH Brezhnevi
vastuvõtu puhul saksa tsiviilelanik­konnale
suletud. Diktaatoril olid
vastas valitsuse esindajad, erariides
julgeoleku ametnikud ja eritribüünil
ajakirjanikud. Kohal oli ka väike
grupp moskvatruu DKP-liikmeid, kes
näitasid Brezhnevüe meeltmööda
loosungit pealkirjaga >,Neutronen-bombe
— nein!" Täisarvuliselt oli
kohal Bonnis asuva nõukogude saat­konna
personaal, kes olid koos nais­te
ja parteiunivormis lastega. Brezh­nevi
liikumatu nägu elavnes veidi
siis, kui ta tervitas kättpidi kõiki ve-,
ne inimesi lennuväljal.
• Saksa massimeediumid pühenda­sid
diktaatori külaskäigule suurt tä­helepanu.
Kuna taevaminemispühal
ei ilmunud Saksamaal aj alehti,, puu­dusid
eelmisel päeval ilmunud lehte­des
tervitused, mida avaldatakse ta­valiselt
tähtsamate riigipeade külas­käikude
puhul. Ainult Hamburgis, il­muv
suure tiraazhiga ,„Bild". avaldas
oma 3. mai numbri esiküljel saksa ja
venekeelse tervituse,, milles sooviti
Brezhnevile mõnusat olekut Liidu­vabariigis
ning avaldati lootust, et
elu nägemine vabaduses, rahus ja
majanduslikus heaolus jätab diktaa­torile
õpetliku mulje. Edasi avaldati
tervituses soovi okastraadi, surma-automaatide
ja täpsuslaskurite kõr
valdamiseks tsoonipiirilt, et seal te­ha
lõpp inimeste mõrvamisele. Kä
mainiti vägivaldselt lahutatud pere­kondade
kokkutoomise vajadust ja
Berliini}. kohta sõlmitud kokkulep­pest
kinnipidamist. Soovide nimekir­ja
lõpus märgiti ajalehes: „Palun
saage aru, et teie tankide: ja kesk-maarakettide
kohnekordne ülekaal
Kesk-Euroopas ei süvenda meis mul­jet
pingelõdvendamisest ega, loo tun-
.net julgeolekuks"."'-
• Tuhandeid iniriiesi, nende hulgas
ka lätlasi, leedulasi, eksiilvenelasi
ungarlasi j.t. protesteeris sama päe­va
pärastlõunal Bonni südalinnas
Friedensplatzil kommunistliku lii
rannia vastu. TV-pildil oli näha ter­ve
meri protesti|)lakateid ning kos
tus kõnekooride hüüe: „Brezhnev
räus!" Meeleavaldusel kõnelesid
inimõiguste seltsi Saksamaal esi­mees
prof, Nitsche, kes saadeti pä­rast
pikemaajalist vangistust ida­tsoonist
välja. Edasi võttis sõna nõu­kogude
kodakondsusest väljaheide­tud
. rezhiimikriitik kindralmajor
Pjotr Grigorenko, kes elab alatiselt
USA-s. Oma temperamentses kõnes
nõudis Grigorenko, et Saksa liiduva-litsus;
ei vaikiks kauem inimõiguste
rikkumise üle N. Liidus ja tema mõ­jupiirkonnas.^
. „Ukraina, Valge-Vene
ja Balti rahvad on sama brutaalselt
alla surutud kui rahvad teistes ida­bloki
riikides," ütles Grigorenko. Tu­gevad
politseijõud kaitsesid meele
avaldajaid punaste löömameeste
eest. Inimõiguste liigaga sohdäarsed
orgariisatsiöoriid distantseerisid en­did
samas demonstreerinud tugeva­test
uusnatside gruppidest.
• Ontario -Mitme^^^ asMtafti 1976. a. sügisel ühe grapi akadeemikute, riigi-ametnike,
arhivaaride ja raamatukoguhoidjate poolt eesmärgiga/ei säiütadama^^^
kultuuriliste gruppide kohta. Et seda ülesannet täita ühing koordjöaeerib oma pro^
huvide ja Mitmekultuurilisuse Development Branchi kaudu, mis jmüluvad Kultuiui ja Meel^
ministeeriumi alla. Ühing on täiesti autonoomne organisatsioon. Meie kogume kirjalikke, fotograafi-
Msi ja suusõnaiisi etnchkultüurilisi materjale provintsi ulatuses. Kogutud materjalid lähev
irW arhüvideisse, kus^^i^^ kättesaadavad asjasthuvitatud isikutele.
POLYPHONY esunene väljaanne, Mtmekultuurilisuse Ajaloo ÜMn bülletään, on nüüd saada­val.
Bülletäänis on toodud näiteid materjalidest ja nende tähtsusest ethc^loütuunlisele ajaloole. Väl­javalitud
materjalide allikad on laiaulatuslikud näit. Armeno-Ämerican LetterWriter, elulood ja aja­leheväljalõigete
raamatud ühiskonna juhtidest ja reprodutseeritud Hollandi ja IdaJndia ajaleht.
Väljavõtted kahest intervjuust, mis korraldati Ühingu uurijate poolt ja tutvustab suuliselt kogutud
materjale. Üks osa ühingu fotodest on uuesti trükitud ja erilised projektid mis ühingu poolt lälM
viidud on lühidalt kokkuvõetud, sellesse kuulub ka materjalide nimekiri emigratsiooni kohta, mis
Isoitakse Croation Institutels Žägreb'is. Kokkuvõtlikult ütelda, et üks mide ühirtgu uurimistööst on
teoks saanud. \r, :^''y:-- v - -^V-:,^-,., r • '^z'": ",
. POLYPHONY saadaval aadressil: The Mülticultiiral Miste^^ Society ©f Ontario,, St. MichaeFs
81 'St, Mary Street, Toronto, Ontario M5S W.. •
o
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) Münchenis tegutsev põge­nike
liit koostas Brezhnevi külaskäigu puhul Bonni üleskutse järgmises
sõnastuses:
/Ugevuse lääne nõrkusest. Praegust
dapoliitikat märgistab lääne otsus-tamatu^
ja järeleandlikkus. :
Juba sellel põhjusel avaldab Brezb
ney Bpnnis viibimise puhul seninäh-amatut
survet, et pressida välja
kaugeleulatuvaid järeleandmisi rel­vastuse
ühepoolses piiramises, sama­aegse
massilise abiga Saksa Liiduva­bariigi
poolt nõukogude nagunii kii-retempolise
relvastuse forsseerimi-seks.
• y[ . ^
Saksamaa on praegu suuremas
ohus kui aastal 1949 (Berliini blo-lad)
ja 1959 (Berliini ultimaatum).
Tookord ei oldud Bonnis esa teistes
mokraatlikke, pagulasrahvaste .ja
teisi demokraatiat jä vabadusi taot­levaid
organisatsioone Balti - rahvas­test
leidus lendlehel vabade .lätlaste
liit Karlsruhes ja leedu rahvusgrupp
Hütteiifeldis. Kogusummas oli lend­lehel
23 organisatsioom allkirju.
„Nõukogude Liit ammutab oma > lääneriikides nii kapitulatsioonival-mid
Kremli võimukandjate ees kui
praegu. Nüüd aga sulgevad mõõdu­andvamad
lääne poUitikud oma sil­mad
kommunistliku ohu ees.
Kriisi tunnil oleks saatuslik kui re­signeeruda;
. Olgu saksa avalikkusele
siinkohal : tähelepanu juhitud, et
Nõukogude Liidul tuleb vaatamata
oma gigantsele sõjajõule võidelda et-teaimarnatult;
sisemiste raskustega:
kasvava vastupanuga oma võimu-piirkonnas
elavate ikestatud rahvas­te
hulgas, :
'Brezhnev ei karda 'Ühendriikide
presidentii Ta. kardab eelkõige ini-
^-rrr&si 'nõukogude, leeris. Orjastatud
rahvad on kommunistliku türannia
1Gppimatud vaenlased ja lääne usta­vaimad
liitlased. : • ^ ;
: Ikestatud rahvaste •. teadustajad
hoiatavad: ärge uskuge Brezhnevi!
Lääne valitsused peaksid põhimõtte­liselt
Moskva imperialistide kõiki­desse
nõudmistessc suhtuma skepti­liselt,
kuna Moskva ei tunne muud
sihti kui kogu Euroopa vallutamist.
•Rahu on ainult siis' tagatud, kui
nõukogude juhid, kes pole kindlad
oma armeele, veel väheiii satelliitrii­kide
armeedele, näevad olevat en­nast,
vastas tatud Kindral Clay ja
Ernst Reuteri .poolt näidatud hoia­kust.
. •- • ; :
-kk
Vodkojoomine tasub
19, Liidu sõjaiiseeelcBE^®
Statistika näitab, et venelased ku­lutavad
vodkale 25 müjardi dollarit
aastas. Samal ajal on N. Liidu amet­likus
statistikas Vene impeeriumi sõ­jaline
ametUk eelarve ainult 25 mil­jardi
dollarit. Tegelikult on sõjaline
eelarve küll palju suurem, kuid see
on varjatud muudesse eelarve kulu-postidesse.
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA •
, T E E N I S T U Š E ^ ^
^EESTltoÄ.v:^^^^
. 958 Broadview Ave,
Toronto. Ont. M4K 2R6
• • • •
958 Broadview Ave., Toronto, Ont
€Bvastas Aldo Mor©.
Läbirääkimistel saksa juhtivamate
)liitikutega näitasid Brezhnev ja
Gromõko oma järeleandmatut hoia­kut
relvastuse piiarmise ja Berliini
küsimuses. Saksa polntikud ei pan­nud
.sellele ka nii suuri lootusi kui
see oli pärastidalepingute sõlmimist
1970. a. ja pärast seda, Kaheksa aas­tat
reaalsust on toonud kainenemise
ning samuti tõendanud kuivõrd
väärt on Kremli lubadused ja Brezh­nevi
allkirjad. Seekord kirj utati alla
kolmele dokumendile: läbirääkimise
teemasid käsitlevale, 25. aasta peale
sõlmitud kaubavahetuseraamlepin-gule
ja lõppkommühikeele. Aga aeg
on näidanud, et taolistel dokumenti^
del on sageli: makulatuurivaärtuš.
Kaubavahetuse süvendamise eest N.
Liiduga hoiatas üks juhtivaid saksa
pankure TV-intervjuus. Tööstuste
ehitamine N. Liitu; sakslaste poolt
võib süvendada tööpuudust Saksa­maal,
kuna ehitatud tehastes valmis­tatud
tooted lastakse maailmaturule
dumpinghindadega. H. Liit ei tasu
deviiside puudusel sularahas, vaid
kaupadega, kusjuures keeldutakse
saatmast saksa tööstusele vajalikke
tooraineid nagu õU, uraani ja värvi­lisi
metalle. Sama tava harrastavad
ka teised idabloki riigid. Nii müüs
Bayrische Motõren-^erke Tshehho-šlovakkiale
luksusautosid .(BMW)
300.000-nde marga väärtuses. Need
,,Palju kõmu tekitanud terroristide
poolt küüditatud ja hiljem nendega
koos pangaröövi sooritanud, Hears 1 i
ajalehe trusti üks pärijätesty . Patty
Hearst vangistati uuesti ja tal tuleb
hakata kandma .7-aastast karistust.
Ta viibis vanglas juba poolteist aas­tat
ja oli vahepeal miljonihse kauts­joni
vastu vabaduses. Arvatakse et
terroristid mõrvavadV P. Hearsti
vanglas, sest ta tunnistas nende vas­tu.
Ta võib;vabaneda 2-aasta pärast
vangide vabastamise plaani alusel.
Nais vangla kuhu ta paigutati ei näe
küll vangla moodi välja, vaid ön roh­kem
„heategev" asutis.
Rooma iPolitsei avaistas endise
Itaalia peaministri Aldo Moro tõe­näolise
kinnipidamisbünkri 50 jala
sügavuses maa-all Bruno Gentilezza;
aias. Majaomanik ja ta abikaasa An­na
vangistati. Esialgul oli poHtseil
veel vähe andmeid vangistatute koh­ta.
.:•
EI
MINGIT •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
T K . Päts - 1918.
külaskäigu puhul Sak­samaale
avaldas USA-s elunev nõu­kogude
rezhiimikriitik kindralmajor
otr Grigorenko Hamburgis ilmu­va
„Welt am Sonntag" veergudel
hoiatuse Bonnile. Grigorenko viibis
mai alguses Saksamaal ning kõneles
Brezhnevi vastastel protest^neele-avaldustel
Bonnis Ja Hamburgis.
Kirjutises öeldakse: • ;
y,Praegu on mu endine sõj akaasla-ne,
kellega koos teenisime — Brezh­nev
— Saksamaal. Käivad läbirääki­mised
ning on märke, mis näitavad,
et sõlmitakse suurem kaubaleping.
Aga kas on ühe õige saksa valitsuse
ülesandeks praegu kaubandust orga­niseerida?
T
Saksamaa on jagatud kaheks
EESTI KINNISVARADE
VAHENDUS
Toronto Real Es
tab mulle ühe valitsuse poliitika, kes
näeb kaubandust, aga ei näe vägesid,
seda rahu ohustust, jaanalindu, kes
oma pea liiva pistab.
Usub saksa valitsus, et ta pääseb
ohust, kui ta teeb, et ta seda ei näe?
Mees, kes seisab hädaohule vastuta­va
valitsuse eesotsas j võetakse siin
lääne poliitikute poolt naeratusega
vastu; .
Ja valitsus teeb kõik, et Brezhnev
ei märkaks kui palju inimesi tema
poliitikaga rahul pole. ': ,
valitsuse . peaülesandeks
ate Board'i liige
Oleme koünud UUS AADRESS ON:
• : 267©
Sissekäik Lytton Blvd-iU.
Tel. 487-4477.
Kodus Tel. HI 7:2«n •
Sõbralik ja õiglane teenimine
siiski taotleda rahulepingut,
peaülesandeks ; kõigile inimestele
oleks nõuda võõraste vägede lahku­mist
võõrastelt territooriumidelt."
-kk
osakrning käib lakkamatu nõukogu-tasuti
5.000-nde rasvase kohiomaga, de propaganda, et Saksamaad veel
Inimõiguste selts, müle peabüroo
Frankfurdis, andis Kremli isevalitse­ja
külaskäigu puhul välja jendlehe
milles esitati avahku kirja vormis
Brezhnevile rida küsimusi inimõi­guste
rikkumise, usklike tagakiusa­mise,
rezhiimikriitikute jälitamise,
perekondade kokkuviimisest keeldu­mise,;
lepmgute rikkumise ja niitte-vabade
Valimiste kohta N. Liidus ja
idablokis. Lendlehele oli alla kirju­tanud
rida saksa põgenike inimõi­guste
eest välj aas tuvaid, usulisi, de-kes
tapeti Saksamaal ning liha müü­di
Prantsusmaale. Mongoolia „rahva-vabariik"
tahtis osta 100 Volkswage-nit
ning need tasuda Gobi kõrbest
leitud dinosauruse skeletiga. Ärist ei
saanud asja.^
Kokkuvõttes võib Brezhnevi külas­käiku
Bonni iseloomustada eesti kõ­nekäänuga:
paiju kisa, vähe villa. Ka
saksa pohitikud suhtuvad läbirääki­miste
tulemustesse sumbutatud op­timismiga.
On vana tõde, et nõuko­gud
ei anna seda käest, mida saavu­tatud
kas kavala kauba või brutaal­se
relvajõuga. Teisest küljest taha­vad
nad saada, seda, mida neil veel
pole. Antud juhtumil saksa kõrget
tehnikat oma sõj amajanduse ülesehi­tamiseks.
Ä
sügavamalt lõhestada jä mõlemaid
osasid üksteise vastu mängida. Ja
selles situatsioonis teeb saksa valit­sus
endale muret kaubavahetuse pä­rast.
Mulle meenub siinkohal vene
vanasõna: rahva põhihuvide vahetus
läätseleeme vastu. •
Peaks rääkima rahulepingu ja
Saksamaa -taasühendamise üle. Ai­nult
selle üle. Ja saksa rahvas peaks
seda nõudma. Kolmkümmend kolm
aastat on möödunud Teise Maailma­sõja
lõpust. Kuni tänini pole sakslas­tel
veel rahulepingut ning vallutaja
üksused seisavad Euroopa keskel.
Milleks nad seisavad seal?
Nad ei seisa seal kui mingi korra­pidamise
jõud,, väid eeskujulikult or­ganiseeritud
löögivõimeline jõud,
kes on igal silmapilgul valmis edasi
tungima. Nendes tingimustes meenu-
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - TelUge ja lugege „MEIE ELU". - Nõudke „MEIE ELU",
proovinumbreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad:
Kanadas: 1 a. |22.00, 6 k. $12.00, 3 k. |8.00. USA-sse: 1 a. 23.00, 6 k.
$12.50, 3 k. 18.50. Ülemeremaadesse: 1 a. 126.00, 6 k. $14.50, 3 k. $9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a. $11.50, 6 k. |5.75,
Ülehieremaadesse: 1 a; 2150, 6 k.|ü.75.^^ /
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie Elu" kuuks.
TelHmisraha siinjuures
(Tsheldga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: . . . : . . . . : . . v . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ; v " . . - . ^ . - - . -
Postiaadress:
Kuupäev
(Allkiri)