Meie Elu = Our life, May 12, 1978

              ftTTTJIIIUUl l i i l ia
Juta Kurmarõ
30. ä. muusikoilis'-
rahvuslikus tegevuses
Hiljuti pühitses^-oma kahekordset
Juubelit Juta Kurmäri New Yorgis.
65. a. möödus sünnist Vändras, Pär­numaal
ja 50. a. muusikaarvustajana
„Vaba Eesti Sõna" juures. c
Juta Kurman on tuntud oma niit-mekülgsete
huVidega,' nii muusika
valdkonnas, kui ka hea organiseerija­na
Eesti 'Helikunsti Keskuses, Eesti
Naisklubis ning Ülemaailmses Eesti
Naisliidus. Eesti Helikunsti Keskuses
töötanud 1956,. a.. alates, algul juha­tuses,
hiljem aga 1973. a.-solle esime­hena;
Eesti Naisklubis New Yorgis ol­nud
juhataja 23. a., hing Ülemaailm­ses
Eesti i Naisliidus, selle asutaja
liikmena esinaine kuni tänaseni, mil­le
raames on osävõtriud eesti prob­leemide
tutvustajana Ülemaailmsest
GFWC (Rahvusvaheliste Naisklubide
Liidu) konverentsidest USA erilinna-des
12 korda. Sama töö raames on
ka osavõtnud Välispoliitilistest kon­verentsidest
Washingtonis, D.C. ja
mujal. Eel,toodud organisatsioonide
esindajana on Juta Kurman olnud
kõnelejaks paljudel eesti-ameerika
sündmustel, olles tuntud ,,kuldsuu-na".
Ka on jtenlalt ilmunud palju ar­tikleid
nii eesti kui ka inghse keeles
mi muusika alalt kui ka^kultuürpo-liitilistel
teemadel Eesti kohta. Neid
on ilmunud aastate vältel ,;Meie
Tee's", Vaba Eesti Sõnas", „Meie
Elus" ja ajakirjäs /,Triinu".
Juta Kurman on kai kutseline koo-iiõpetaja.
Oli 3 a. õpetajaks Tallinna
koolides, kuni tüli see kõik maha
jätta 1944. a. Ta õpetas 6 a. ka New
Yorgi Eesti Koolis.
Kuid kõige südamelähedasem on
Juta Kurmanile muusika. Tema as­tus
1933. a. Tallinna Konservatooriu-
-mi A. Arderi klassi laulu õppima, lõ­petades
kursuse 1940. viimase E,
V. helikunstniku diplomiga. Samal
ajal täiendas end lauluõpetajate
M-me Nedrerriskaja ja Malama- juu­res.
. • •
Juba õpHaspõlves^oli J. Tomberg-
Kurman otsitud solistiks üENU-tö
YMCA ja teiste organisatsioonide
poolt, esinedes sageli koos Estonia
näitlejatega laulusolistina ja dekla­meerijana.
Oli ka 4 a. Eesti Raadio
Ringhäälingu teenistuses.. Samuti esi­nes
Töölisteatris peaosaHsena opere­tis
„KQlme Neitsi Kõdu". Olgu lisa­tud,
et X. K. lõpetas ka 3 3. Teatri
JcQoli Töölisteatris.
, Jõudnud' USA-sse-1^47. a. astus ta
New York €pllege; of ^Music, oma
lauIualaHsi teadmisi täiendama, lõ­petades
selle 1952. a. helik. diplomi­ga,
M-me Liia Le Roy klassis. Samial
•ajal esines ta lugematuil eesti üritus­tel
lauljana-deklameerijana, andes
'^a iseseisvaid kirikukõn|serte.(Lake-
"wood, Montreal). 1952. a! esines TV-s
ABC Networkv WJZ, jne. Esinenud
ka mitmetes \ kirikutes solistina, nii
eesti, ungai^i kui ka Ameerika teenis­tustel.'
•
Akadeemiliselt kuulub naismuüsi-kute
organisatsiooni, korp! Fic
tiašse 1933. a. alates, olles koondise
tegevuse restaureerijaks 1951. a-st
|3eale Ameerikas. Korpi Fidentiapn
uhke oma auvilistlasele. Juta ja Hu­go
Kurmani kodu on alati külalis­lahkelt
avatud oma sõpradele aga
erifel muusikutele, nii üle mere, kui
ka ameerika mandri sõpradele ja
konvendi liikme tele.. Ka allakirjuta­nu
on 'korduvalt olnud» siira ja sõb-
• raliku suhtumise osaline, mille eest
kõikide tänU läbi aegade.
„Vaba Eesti Sõnas" on Juta Kur­man
olnud juba 30. ä. muusikaarvus­taja.
Kui palju on nende aastate kes­tel
viibinud'aM kohal J. K. juba
kontserdi korräldiamisel, müües
pääsmeid, i^annes ruume kinni, ise­gi
helistanud .ja kutsunud inimesi
• kontserdile, küna mõnigi oleks tule­mata
jäänud kauguste tõttu. Ja kont­serdi
möödudes on alati süle haara­nud
kirjutades asjatlundlikult ja era­pooletult
kriäikat. J, K. järjekindlus;
on püsinud väsimatult tänapäevani
ja soovime temale ideaalse kultuuri
edasikandjana, organiseerijana ja
muusikuna veel pal|udeks aastateks
energiat, õnne jä jõudu tulevikuks;
Aino Kurg
Mai alul pühitses jurist Hans
ret oma 70 aastast sünnipäeva.
Jüubüar õn sünnilt pärnakas, kuid
oma eluea kestel on ta elanud nii
Tallinnas, Tartus kui Narvas,
See patriootüine vaim, mis Tallin­na
Reaalkoolis sisse kasvas, on kand­nud
ja aidanud juubilari läbi nii mõ­nestki
raskest ajajärgust tä elus.
Noore poisina astub Hans Meret
pealinnas skautide ridadesse. Julge
abivalmi ja eeskujuliku skaudina lõ­petab
ta juba 18 aastaselt Inglismaal
skautluse kõrgema ---Gillwelli —
kursuse. On hüjem Tallinna Maleva
pealikuks.
Tundes jätkuvat kohustust isamaa
vastu,. lõpetab ta Eesti Sõjakoöh
Tondil hooremleitnandi auastmes.
Oma elukutseks valib ta aga õigus
teaduse ja nii saab temast Tartu Üli­kooli
lõpetades jurist, mille järele
asub töötama Narva —- advokaadina
ja notarina. ;
•Pagulasteekond toob juubilari To­rontosse,
kus tuleb kodu-ehitamisega
algusest peale uuesti alustada. Ta va:
lib töökohaks jälle advokaadi büroo,
kus tal on olnud võimalus aidata
kaasmaalasi juriidilistes küsimustes
möödunud 24 aasta jooksul.
Tõsise eestlasena ei saa ta ka siin
kohustusi Eesti vastu unustada ja
nii lööb ta täie innuga kaasa korp
Sakala maja muretsemisel. Haris
•- Meret oli üks esimesi Tartu Gollege
idee kandjaid,; ning ei keelanud oma
nõu ega jõudu selle asutuse rajami­sel.
.Taie rinnaga lööb juubilar kaasa
ka. Ülemaailmsete Eesti ^Päevade kor­raldamisel
— aidates suurt gruppi
sõjainvaliide Saksamaalt nii Törori-tosse,
kui ka Baltimoresse jä hiljem
ringreisudel.
Kuid juubilari üks tugevamaid eluv
motosid on'olnud; — kord skaut, ala­ti
skaut — ja nii rakendub ta skaut­like
noorte abistavale tööle täie pa­nusega
1968 aastast alates Toronto
Eesti' Skaudisõprade Seltsi juhatu­ses.
Tänutäheks tubli tööpanuse eest
kannab juubilar „Tammetähte".
Tänu juubilari abikaasale, kes juu­bilari
kodu on teinud mugavaks ja
sellega on andnud temale võimaluse
tegutsemiseks eestluse põllul ja
skautlike noorte abistamisel. Juubi­lari
poegadest on kasvanud tubhd
mehed. Noorem kõnnib isa jälgedes,
astus varakult skautide ridadesse ja
juhib hüüd Vikingi skautlijjkonda.
Vanematekogu esimees^ selles lipkon-nas
on Hans Meret
Kallis juubilar, Sinu arvukad sõb­rad:
nii Sinu eahsed, kui kä skautlik
noorus, tänavad Sind, kui tublit isa­maalast.
Eesti eest võitlejat ja suurt
noortesõpra, ning soovivad sulle õn­ne,
tervist jä jõudu, pila ka tulevikus
Eesti eest alati valmis. •
St
ADRA —^ kuivamaa madrus.
AHVIKilRUS--kiiruse ülivõrre.
BANAANIDE ...VIILIMINE — .kartu
lite mundri maha võtmine.
DIEET vesi ja leib kartseris,
DZHÄSS — kraadeseisusest alam-väelane.
EESTI LAUL - kirgiiside meeskoor
Icaseladvus. '
E L E K T R I K — stepsel.
FOKSTROTT — valejalg marssimi-
"sel.
GAASITÕRBIK vaenu- ja pijna-
•.riist..;-
GRANAAT — mingi raske ese piioa-pukil
(õppekahuril).
H I I V A M I N E — viilimine, logelemi-
• ne. •. ; i
HÜPPESSE MINEMINE - omavo­liline
küla peale minek.
INSTRUICTOR. joomise pärast
metsa saadetud ekipaazhi alaraoh-
' :..vitser.-v'
ISAMAA — liiv seljakotist
JOODIJÜRI — patarei velsker.
J Ü P I J U M A L - - omaarust kõrgeni sõ­javäelane
kaprali aukraadis.
K I R G I I S (lüh. Kirka) >~ noor isa-maakaistja.
K Ä K I P R E S S mittesõjämehelikü
väljanägemisega kirgiis.
1
Ontario keskkonna miM^ 1978, aaste
feroshüüri „Guide to Eating Ontario Sport
Soi^tliern Ontario, Northern Ontario ]a Great Lakes.
%as broshüüris bn esitatuä Ontario ainulaadsed kalade
limise
Hon. George R.McCague
Minister
KHSharpe
Deputy Minister
Ontario
LAMBAPÄEVAD -^ajateenija üleaja
teenitud aeg kartsapäevade eest.
LOKID — individuaalne karvakate,
iriiS kuulus riigile.
MAGU ^ häbiväärne kehaosa; rih-niaga
rehvitav.
MERE JÕUD — väiksekasvuline kõr­gem
aukandja. '
NINA.^ KAITSERIIVI • LÖÖMA:'
obadus keset, sihverplaäri.
NOORSÕDUR — vt. kirgiis..; ^
OH VE kõrgem aukandja patareis.
ORKESTRIJUHf--tila. •.•
: ^ATAREI — hea ivaga toidetud tots.
POSSUBAAS—- mereväe hobuseyäe
osakoiid.
RÄTSEP - klassitu laskur.
lÖÖKUR — võimsa; prõökamisorga-niga
ülemus. •
SEPIK —rind seljataga. ,
SõIT— kiire edasijõudmine kondi-auruga.;..:',
v- ^v'
TINT ---patarei kirjatuijdja.
TÜMIKAS — rumal ja feaamatu kii:-
giis. .
JDEMED — karvad silmnäol, mille
eest nahutati habemesse.
[JMBLUU - r yaiejutt, kõlakas. :
VANAEMA I — allolivitseri oma oli
üliinimene.
VANAEMA II— kitgiisi oma, kellele
võis kõik rääkida ja ta ojskus.
ÖÖBIK — heeringa nime kandev
merehulgusž '
lai iriofid Kolk
NENDE TASUTA BROSHÜÜRIBESÄÄM tuleb
telefoneeridä^kirjutada või isiidilaiU külastada järgmiste
ministeeriumide kohalikke VÕI piirkondlikke esindusi i
The Ontario Ministry ö^^^^
The Ontario Ministry pf Natural Resources
The Ontario Ministry of Northern Affairs
Või täita ja posti teel ära saata alljärgnev kupong s
.0
135 ST CLAIRAYENUIWEST; TORONTO, ONTARIO M4V1P5
PLEASE SEND ME THE INDICATEO ÖOOKLET "GUIDE TO EATING ONTARIO SPORT FISH"
Northern Ontario Hl Southern Ontario 1^ GrwtUkes
a^^^^^^^. ^^^B^B fl^HIB HR^H^B H M K B BCXDCB OBSDB BD3QB. CSCLUl tBBXO KCQ3
I INFORMATION SERVICES BRANCH
I ONTARIO MINISTRY OF THE EN\^IRONMENT
I
1 l
1
I
I
PKMcty | B ^ \ w ^ QEEQDB
I
NITIALS SUF INA ME •
HO USE D. STREET NAME/R/R '
PRC VIN POSTALCC
flssm Enm ffrcni innTcn i
Mõned abielumehed loevad õnne­tuks
kokkusattuvuseks, et nad on
oma naistega ühel päeval abiellunud.
Järgmise veeuputuse asemel kasu­tab
Jumal vee asemel paberit
Ka kurat oli ilus kui ta veel iioor
0li.;:'-V . .
Näljaajal nimetatakse ka .siga
armsaks onuks.
^ Stokholmis Hägerstenis toimunud
liiklusõnnetusel sai surma 83-aas!a-ne
Elmar Mõttus.
Kodu lähedal Persoimevägenillau
päeval, 24. aprillil üle tee minnes sõi­tis
talle peale autö. Surm oli silma
pilkne. Kadunu lesestus alles 4 kuud
tagasi.
\ Rakveres suri märtsikuus Karl
Rägõ, sünd. veebruaris
maal.
® Loksal Eestis suri 1. aprillil Äma-lie
Kaskme, sünd. 6. juulil 1886 Ha-rasi.
Kui meie hakkame taipama, jnis
du on ,siis on pool sellest juba möö­das."
• • • -\
Mõnes riigis valitseb selline ava­meelsus
avalikus elus, et isegi sala­politsei
on üldiselt tuntud.
23 WESTMORE Ä
SÜITE 4p4„REXDÄLE,
Oüt. M9V;;3Y7 ^
STOKHOLM; (EPL) — ^Kirjanik
Raimpnd Kolk,: Stokholmist on omi
kodumaal käimise puhul andnud pi­kema,
fotoga varustatud jutuajamise
propagända-ajalehes • ,,Kodumaa'
mis teatavasti on ju määratud luge-,
miseks eesti pagulastele. :
Vestleja Marika Oja iseloohiustab
Kolgi luulet ja proosat. Kolk ise rää­gib
oma kolmest Stökholmi romaa­nist;
mis kujutavad autori generat­siooni
saatust. Sel generatsioonil ole­vat
kurvasti läinud —.üks osa inime­si
polevat Bule vastu pidanud; teine
osa olevat hakanud end kohandama
uutele oludele, ; V :
Raimond Kolk. räägib ka oma
võõrsilelatud aastatest, mil kirjanik
on teeninud leiba küll irietsatööl,
küll tekstiiltööstuses, küll haigla
köögis, k^ll ministeeriumiametniku-nä.
Ükski töö polevat talle võõras,
Kolk lubab varsti jälle Talliniia
tulla, et eesti kirjanduselt rääkida,
praegune reis olevat juba kuues või
seitsmes. .
Tekib küsimus, milleks Raimond
Kolk seda kõike teatab pagulastele
— tema raaniatute^ luge j askonnale
— nõukogude kiassimeediumi vahen­dusel,
miskorduvalt on Isõige jäme­damas
toonis laimaiiud ja sõimanud
aktiivseid pagulasi? Raimond Kolki
generatsioonist läks sel osal kõige
kurvemine, kes „elule vastu ei pida­nud"
Siberi laagrites.
viidi 1978. a.„õnnetaalri" müük edu­kalt
läbi. Avaldame tänu kunstnik
Anrtike Preyde'le annetatud maali
eest, Võitjaks osutus pr. LydiaH
-Eesti Gaidide Malev Kanadas' •
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Süite 203, Toronto,, Ontario M4K2R6
Tel. 466-4813 ja kodus 759-3588
EESTI ÄLUIVIHNIUM^^K^
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende jä välisseina katete
tööde peale (aluminium siding)., Neljas värvis ahimiinmmist vee-
' reniiid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasutä^^^h^^
Töö kiire ja korralik.
H . OSSÖ, tel. 8844558 ja B2-22^^^
Met. lic. nr. B 888
LEE FURS
külmutusryumi
E. V. vabadussäegse kolonel Artur
Korjuse tütretütar, USA UNO-s töö­tav
ambassadorMelissa Wells külas­tas
neil päevil teistkordselt New
Yorgi Eesti Maja. Ta istus koolipäe­val
1 klassi, kus asus emakeele tun­nis
Kukeaabitsa abil õppima eesti
keelt mille õpetamine tema emal,
maailmakuulsal lauljataril ja filmi­tähel
Miliza Korjusel oli jäänud teos­tamata.
M.. Wells valdab juba rnit-meid
eestikeelseid sõnu ja kinnitas,
et esimesest tunnist -jäänud temale
kõige: enam meelde . lause „Onu
püüab kala". Ta võttis muide osa ka
Balti Naisliidu 31. a. päeva tähista­misest,
kus juhtimine läks nüüd ro-tatsioonikorras
eestlaste kätte.
707 Mt. Pleäsant Rd., Toronto» Ganada
483-6851 '
M4S 2N4
Omanik .L. L EE
0 Abielupaar dr. Einar ja Virve Pu-ström,
E. Rahvuskomitee Esindusko­gu
liikmed ja aktiivsed Läkewoodi
Eesti ühingu tegelased lahkuvad dr.
E. PustrÖmi uue teenistuskoha tõttu
Põhja-Karolünä ülikooli juures mai­nitud
osariiki. Virve Püström oli rea
aastaid Läkewoodi Eesti ühingu edu­kaks
juhatuse esimeheks ja praegu­seks
juhatusliikmeks; samuti juhti
vaks Jpuks Läkewoodi E. Teatris,
mistõttu nende lahkumine on eriti
kaotuseks Läkewoodi eestlaskonna
le.v.\:-;:v.
® Läinud nädalalõpul tähistas oma
kodus Põhja-Näw Jerseys arvuka
sõprade|)ere hulgas 50. ä. juubelisün
nipäeva dr. vet. Ants Pallop, kes on
aktiivseid irahvuslikke tegelasi ja
Rahvuskomitee endiseid jühätusliik-meid,
Jüubelisümüpäeval viibis Ja
teryitas teda teiste hulgas SiK esi­mees
J. Simortsoi^, end. esimees L
Fleer j.p.t. Dr. A. Pallop kuuhib a^a-
JOHN E, SOOSAAR, C.Ä
, Accountant ' T '
Sutte 60Ö> 55^ IJniversity Ave., Toronto, Ontario, M S J 2H7
- Tel..862-7115-^
ma
^ Laup., 13. mail T.E.S.R. Kungla
„Maibair' Harbour Castle HUton
Convention Centrel Frontenac Ball
ruumis algusega kl. ^ õ.
Laup., 13. mail Vancöuveri Eesti
Seltsi Rahvatantsu rühma 30; Juube­li
kevadball Crouse Mpuhtainl tt
puš algusega kl. 7.30 0.
Pühapv 14. mail Emadepäeva ak­tus
Eesti Majas algusega Id. 2 p.
^ Püha., 14; mail Musica Bivina koo­ri
ja Musica Viva kammeransambli
kontsert Peetri kirikus algusega kl.
6:30 o.
Esmasp., 15. mail dr. Ilmar Aren-si
referaat Tartu College'is algusega
kl.'7.30:õ.\ : :^:\,/\/; X.
Teisip., 16. mail dr. Hain Rebas'e
referaat tartu College'is algusega kl.
Reedel, 19.—22. mai ,Jrent 78"
Trenti ülikoolis.
^ Pühap., 24. ihail Cantate Bomino
laulude ohtu Peetri kirikus algusega
•kl. 8õ.'
Laup., 10. juunil Kanada Eesti
Teatri.; Pillerkaar Eesti. Majas algU'
sega kl. 6 õ.
Härra Kõkipca arstile:
„Mül ön veresurve peas. Millest
see tuleb?" " /
: „See tuleb- sellest, et loodus; ei salli
tühja kohta."
Silt ühe luksusrestorani uksel:
„Andke; kerjusele meie restorani
ees väike annetus. Ta on nimelt meie
kõige parem kunde."
Noor advokaat peab iilipikä kaitse­kõne.
Pärast seda küsib ta oma
kliendilt:
, Olete mu kaitsekõnega rahul?"
„Viitsite liiga palju aega. Oleksin
seBe aja jooksul juba poole karistu­sest
ära istunud."
ülemus dekoraatori õpipoisile:
; ;,Mulle meeldivad mehed, jkes ime-siva
töötavad. Äga viimane vaateak-nanukk,
kellelt riided vaateakna peal
šeljast maha võtsite, oli meie preili
Lehtsaba"
^ ; r •
„Härra professor. Kuidas saab
naela seina sisse lüüa, ilma et endale
haamriga pöidla peale ei löö?"
„Väga Ühtne.. Võtke .haamrivars
mõlemasse pihku."
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
. • MEIE ÜHISKONNA .
TEENISTUSES.
EESTI IMWJA
Broadview Ave.
Toronto. Ont. M4K 2R6
„Miks teie ei pea koera?" küsib
naaber shotlaselt, kes elab üksikus
kohas. _ •
„Koerapidamine läheb kalliks. Kui
ma öösel krõbinat' kuulen, siis haU-un
ise. See aitab samuti kui koera
oma.
,jVanemate. loogika on omapära­ne,
kurdab preili Sarnane. „Kui ma
laps olin, pidin õhtul vara koju tule­ma,
et ma laps olin. Nüüd pean sa­muti
õhtul vara koju tulema selle­pärast,
et ma enam laps ei ole."
Vana ülemarst .lipitseb noore nais­arsti
ümber ning küsib: '
„Preili • doktor. Mida peaksin teile
andma ,et mind armastaksite?"
„Narkoosi." :
^
Huumori mõttes asetas monsieur
Chanelle hotellis oma kunsthambad
kingade kõrvale ukse ette. Ka.hotel-lisulane
näitas huuniorimeelt: tä vik­sis
kunsthambad mustaks.