1978-05-12-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
, IVIAY 12 Elu" nr. 1^. (1474) im KCb .Pühapäeval, 14. maü 1978 kell 6.30 õhtul toimub Peetri kirikus Musica Divina koori ja Musica Viva kam-mer- ansambli kontsert Lembit Aves-soni juhatusel Kavas on seekordsel kontserdil 1 kolm helitööd: J. Si Bachi Brandenburgi kontsert nr. 3 ja Orkestri süit nr. 2. Koori ja orkestri esitusel tuleb ettekandele W. A. Mozarti Missa Bre. vis F-duur K 192. Vokaalsolistidena esinevad Irene Loosberg ja Lois Bradley. <õpetaja Eduard Soosaar Eesti Kodu köögis kiitmas perenaisi: vasakult Väve Musta, Elenor Sepp, Herta Toater, Elvjne Haab, Karen Vabasalu, taga Eduard Soosaar. ' Foto — Elna 'glungla Buffalos toimub emadepäeva jumalateenistus 14. mail kell 12.30 Holy Trinity luteri kirikus 1080 Main St. Teenib koguduse õpetaja Johan Teras. Solist Ragnar Pohlak Torontost. Orelil Peter Paul Lüdig. Peale teenistust kohvi. Külaline Saksamaalt Kanadas viibis külaskäigul õpetaja Eduard Soosaar Münchenist. Ta pühendas oma erilise tähelepanu eesti asutuste ja ettevõtete külastai^sele, et pilti saada siinsete kaasmaalaste ©lust. Külastas kirikuid, panka, ajalehti. Eesti Maja, l^rtu College't Ja lõpuks Eesti Kodu. , Kolmapäeval, 3. mail hr. Soosaar külastas Eesti Kodu. Ta võttis osa iganädalalisest Kodu koosviibimisest. Oma tervituses ja sõnavõtus ta andis lühikese ülevaate Saksamaa eestlaskonna ja kogu Ss^ksamaa elust. • Peaaegu kõik eestlased töötavad, ixkskõik kui palju, ja nendele kes on pensionile läinud, on garanteeritud sissetuleku alammäär. Saadakse kahesugust toetust, teenitud pension ja lisa sotsiaal hoolekandest, mille üldsumma kuus ei tohi olla alla 600 DM. Vigastatud sõdurid saavad toetuse, nüllega saab ära elada. Muret teeb Saksamaa eestlaskonna vananemine ja tervisliku olukorra halvenemine aastatega. . Saksamaa eestlaskond on| kogunenud, suurematesse (innadesse, München, Nürnberg, Augsburg, Köln, Münster, - Geislingen ja Stuttgart. Kölnis on rohkem eesti noori: kui teistes keskustes. Lastesuvekodud on lakanud tegutsemast. Vastavalt ni; mekirjadele on Saksamaal eestlaste arv 2000, kuid arvata võib, et see arv ulatub 3500. õige mitmed perekonnad on USÄ'st Saksamaale tagasi asunud, et seal vanaduspäevi veeta. Varem see oli õigustatud, kui dollari kurss oli kõrge, nüüd aga kipub USA pension elamiseks väikeseks jääma. 'Mis puutub Schönau Vigastatud Sõdurite Kodusse, siis see e|ttevõte ei saa mingit' riiMikku toetust ja peab saama üleval peetud üüride'arvel ja valjaspoolt laekunud kaas- Baaalaste toetustest. Kõik abi on teretulnud jooksvate kulude ja 4upo-teegi katteks. ' i Üldiselt terve Saksamaa ppiiitiline hoiak ja mõtlemine nihkub parema'- le. „Bäader-Meinhofi Gäng" on oma mõtte ja mõju kaotanud. Paljud,nen- <iest on.oma elu lõpetanud enesetapuga. Tööta-tööliste arv ei ole mitte nii 'kõrge protsentuaalselt kui Kanadas. Väiistöölistest on järele jäänud ainult 10 aastase lepinguga tte.lised. Koos' poliitilise mõtlemise muutusega on tung suurenenud kõrgematesse sõjakoolidesse. Tänavu /viõeti Vas- • tu 750 kandidaati 7000 soovijast. USA Sõdurite moraal on väg^ alla käinud ja nendest ei loodeta kuigi suurt- abi : Euroopa kaitsmisel. : . y . K a n a d a eestlaste' elu kohta hr. ^Soosaar märgib, et siin näib kõik va- • ga hästi organiseeritud olevat ja mõ; nel Juhul isegi Uiga palju — mitu üritust ühel päevalV samal ajal^ Ka-temal jäi- palju üritusi nägemata, igal pool polnud võimalik korraga olla. Ta oli väga vaimustatud Eesti Kodust ja avaldas taiehkku tunnus-tust: projekti läbiviijatele. Naguvigal-pool, nii leidis õpetaja Soosaar ka EestiKodus palju häid: tuttavaid, nii kodumaalt kui põgenike päevilt Saksamaalt. • elna--;- „aajaleidjate" lipkonna Vanemate-päev toimus Peetri kirikus 29. apr. Vanematepäeval pühitsetakse ka ühtlasi lipkonna aastapäeva, mis oli tänavu 23-s. Noored ja vanad täitsid suure saali. Lauad olid maitsvaga katnud Marie Valge, Viivi Kivi, Kangsepp, Aug, Järvel ja Ene Lüdigi Traditsioonilisele lippude sissetoomisele, küünalde süütamisele, ning lipkonna lauliüe, järgnes lipkonna õpetaja 0. Puhmi südamlik kõne ja palve, mis põhines käsule: „Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks. Lipkonna auvanem ja üks asutajaist gdr. Klaudia Voiko tervituse luges ette lipkonna juht ngdr Monica Käärmann. Lipkonna vanem gdr. Ene Runge oma sõnavõtus seadis terve seltskonna küsimuse ette: ,;Mis on kõige kiirem kaduma?" Kusakilt kostis „kom-bü" üks ema teadis siiski ütelda, et see olevat „aeg'' ja'ajast juttu oligi. Üks hellake ja gaid andsid önia lubaduse ja tõotuse, kes ei saanud kohal olla Vabariigi Aastapäeva pidulikul koondusel. Palju gaide ja hella-kesi sai erikatsete märke. Tehti teatavaks parimad ÕNNETAALRI müüjad: Tiina Pärnsälu 115, Linda Kivi, 50, Katrin Kütti 32, Piret Jõgeda 22 ja Lnsa Soots 20; Lipkonna juht, rigdr. Monica Haarr man andis välja rändauhinhad. Lipkonna aüpatroorii. M,arie Ün-der'i rändauhinna sai tubliöta hellakesena Mari-Ann Kängsepp, Gdr. K. Voiko auhinna pärima gaidina sai Sirje Järvel. Parimaks salgaks osutusid „Päikesekiired", juhid Monica Hannus ja Ann Aug, liikmed: Karen Järvine, Ingrid Kivi, Linda KolU, Tiina Lomax, Linda Makk, Vivian Oder, Lydia Van der Veen j a Liisa Vähi. Auvanem pr. Meeli-Ann Tanneri rändkarikä parima üksusena lipkon-nas sai, „Virvatuled'e'V rühm, juhtideks ngdr. Katrin Kütti ja ngdr. Vivian Mägi. Rühma kuuluvad „Meris-ki" ja „Päiksekiirte" salk, sälgajuhti-deks peale eelpoolnimetatute veel Tiina Toop ja Äimi Ilves. Rühmas on 22 tüdrukut. „Kalevi" lipkonna poolt peetud suusavõistlustest võttis osa ja sa auhinna Lisa Dobereiner, kes sai kaelaskantava, noorte keeles ,,prääniku" — raha, sini-must-valge paelaga. Juba kolmandat aastat toimub Meeli-Ann Tanneri poolt antud ränd-auhinnale lipkonna üksuste vahel lauluvõistlus. Seekord toimusid need peale Eesti Vabariigi 60. a. päeva piduliku tõotuse andmise koondust, mis harilikult toimub kirikus, kust hiljem alla siirdutakse. Kohtunikkudeks olid: Inga-Pia Korjus, Margot Viia ja Ilo Maimets. Iga üksus laulis 3 laulu. Arvestatakse diktsiooni, peastlaulmist, miimikat, väljanägemist jne. Lauludel võis ka olla osavõtja, või võtjate poolt saade mõne muusikariistaga. Selle aasta võitjateks olid „Virva-tulede" rühma tüdrukud. Kuna juht ngdr. Katrin Kütti oli USA pealinnas Washingtonis oma kooli orkestriga muusikat tegemas, ^iis võttis kõik auhinnad vastu abi, ngdr., Vivian Mägi, kes möödunud aastal oli juht ja Katrin abi. Eesti hümni ja lippude lahkumise järele algasid noorte ettekanded. Rändurite „Linnutee" rühmalt oli tore ettekanne põimitud laulu ja deklamatsiooniga. Hellakesed oma juhtide ngdr. Liis Teedla, Ingrid Kütt'i ja Susan Valvuriga laulsid tõepoolest ilusasti ja ka vahvasti. Teame ammu, et ngdr. Elda Käär-man toredasti klaverit mängib, aga et ta oma seksteti kolmel häälel, tema enese klaverisaatel nii toredasti laulma oskas panna, oti suureks ülla- .tuseks. Sekstetti kuulusid: Kay Tüll, Ghristina Greenbaum, Tima Toop, Susan Valvur, Rita Valter ja Aimi Ilves. Tüdrukud laulsid 2 laulu, „Päik-se tõus ja loojang'' ja „Minu päev". Viimaseks ettekandeks oli „Virma-iste" vanemgaidide „moenäitus", kus modellid esitasid sääraseid tähtsaid tegelasi Suurlaagris nagu spordijuht, kokk, vetelpäästja, pioneeralajuht, sanitaarala juht ja kuidas üks rändurist vanemgaid suurlõkkel peab välja nägema. Ngdr. Leili Pede, y,Virmaliste'' juht oli tõepoolest vaimukalt tähele pannud, kuidas meie gaidlüs moodsal aj ai laagrites on arenenud. Näiteks: kartulikoorimise toimkondi ei ole, on pudrupulber, peamiseks tööriis-; taks on elektriga töötav purgiavaja. Kõige suuremaks üllatuseks äg^ oli vist „Rajaleidjäte" juhile ngdr. Monica Haai^mannile hetk, kui ta oli kõiki tänanud ja kiitnud ja oli juba laua juurest lahkumas, kui lipkonna abijuht ngdr. Rita Valter ulatas talle imekena kimbu roosasid nelke kena rooSa paelaga toredasit kokku köidetud ja tänas sellega ka seda, kes alati teistele tänu ütleb. i . Lipping NYEVü esimeheks New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Ühingu aastakoosolek valis uueks esimeheks Elmar Lippingu. Ta on E. V. aegne kutseline ohvitser, II Maailmasõja idarinde veteran ja omaaegne eesti vahikompani ülem Saksamaalt, kuuludes aastaid NYEVÜ ju-h^ tusse, jsamuti KL julitivate tege. laste hulka. 27-mest valijast andsid talle hääle 22. Ühingu juhatusse valiti B.Parming, Ü. Kruus^ A. Allikas, J. Künnapas, T. Lehtmets, E. Jürivä- 11 (abiesi.m.), naissekts. M. Derrick ja L. Dreymari, asemikud H. Mengel ja E. Keerd, rev. komisjoni E. Vallaste, H. Hanst ja Ä. Kankar. Aruanded kinnitati üksmeelselt. Koosolekut Juhatas E. Kuusler. ^ Balti Liidu esimees L. Leivat teatas EKN juhatuse koosolekul, et küüditamiste mälestusteenistus Balti Liidu korraldusel toimub teisipäeval, 13. juunil St. PauFi katedraalis Bloor St. East. Mälestusteenistuse teenivad kolme balti rahva peapiiskopid ja piiskopid. Kõnelejaks mä-lestusteenistusel on Olaf Tammark Chicagost, kes on hulk aastaid viibinud Vene orjatöölaagreis. Mälestusteenistuse kava muusikalises osas esinevad üks Toronto eesti kooridest ning läti ja leedu muusikalised jõud. Mälestusteenistusest kutsutakse osa võtma ka balti rahvaste skaudid ja TORONTO EESTI KESKKOOLI XII LEND. {Alates ülalt, vasakult)— Sirje Järvel, Tiina Haamer, Maia Lenk, Helen Sadul, ÄnitoNippak, Reet Pmvli,Hedda Leppik,I.inda Roosipuu, Linda Kivi, Kai Tüll, Christina Greenbaum, Evi Valge, Karin Ilves, Ingrid Kütt, Debbie Paju, Kristiina Valter, Anita Nütenberg, Kai KlrsiväU, Anu Jaanus, Rdn Andre, Hillar Lauri, Peeter Spirka/Eric Pahapill, Peeter Leppik, Martin Vahtra, Henry Raud, Ken-ns| th Valvur, Peeter Jeeger, Ral^h Leis> Kalle Lüdig, Martin Pede, Markus Rüdmik, Martin Toomes, Eric Runge, Hänno Niidas, pkk Mölder, Markus Alllksaar, Erik Reitav/ArvO Rdtav, Toivo M^^ Foto — J. Kreilis Juhatuse koosolekul olid kõne ka Ülemaailmsete Eesti Päevade puhul 1980. a. Stokholmis peetava Ülemaailmse Eesti Rahvuskongressiga ühenduses olevad küsimused. Otsustati teatada Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule EKN Kanadas seisukoht, et Rahvuskongress Stokholmis peaks toimum^ organisatoorselt samade põhimõtete alusel, nagu toimusid eelmised RahVuskongresšid 1972. a. Torontos ja 1976. a. Baltimore'is. Pühapäeval, 14. mail toimub Täienduskooli emadepäeva aktus, õpilasperel avaneb seega võimalus veel enne õppeaasta lõppu öelda meie kõikide ühise tänu emadele^ ja vanaemadele selle eest, et veel võib kõlada meie kaunis eesti keel, meie noored võivad sirguda eesti vaimus ja, meeles ning töötavad endiselt eesti koolid. :-'::-''y^V:-- Aktus : toimub Eesti Maja suures saalis algusega kell 14.00. Päevakohasel teemal kõneleb eesti keskkooli endine lõpetaja Linda Valter, õpilased esinevad laulude, deklamatsioonide, muusikapalade ja Laine Loorandi poolt tõlgitud ja seatud näidendiga. „Emadepäev metsas". Näidendi lavastab Ene Lüdig, keda abistavad tantsude ja muusika osas Lud-vig Luide, Reet Altosaar, Ann Sõrra ja Lydia Äruvald.Noorte-Äasta raamis on esitatav lavastus sel õppeaastal juba T.E.S. Täienduskoolide neljas teatrietendus, mille kõik eelmised esitused on saanud publiku sooja vastuvõtu; Keskkooli lõpuaktus koos lõpupeoga toimub reedel, 12. mail ja algkooli lõpuaktus teisipäeval, 23. mail ning algkooli lõpuõhtu neljapäeval, 25. mail. Kõik need kokkutulekud leiavad aset Eesti Maja suures saalis gusega kell 19.00. Eriti tegevusrohke Noprte-ÄaStasa Aiandusklubi aprilli kokkutuleku teemaks oli „Kevad meie aias". Laud-konnavestlus esitatud teemal oli huvitav jä informatiivne.: Laudkonnas olid M. Lepik, J. Oinus, MV Joasaare, J. Roand ja E. Kuris. M. Lepik vaatles uusi sorte ja nende mitmekesisust,, uusi köögivilju ning uusi võtteid seemnete idanda-miseks. J. Oinus andis ülevaate ^aia-mullast, selle omadustest, parandamise viisidest, mulla harimisest ja mulla ' niiskuse säästmisest. M. Joasaare vaatles väikese aia probleeme. Sõstra põõsaste kahjureid, haiguste levikut ja tõrjet. J. Roand andis kokkuvõtliku pildi murumätta kasvatamisest, mururohtudest, maaharimisest enne mätta panekut ja mätta hindadest. E. Kuris vaatles kahjurite tõrjet aias teiste putukate, taimede ja istutamisviiside abil. Andis pildi aias kasutatavatest tugevatest mürkidest jne. Soovitas mürke võimalikult vähe kasutada haiguste ja kahjurite tõrjeks. Puudu tas. uut kahjuri-pi Sel aastal juba lO-dat. korda korraldab St. Catharines Rahvakunsti Nõukogu rahvakunsti pidustused, milledest ka kohalik eesti rahvus-grupp: osa võtab. Nende pidustuste avataktina leidis aset.n.n. pressiõh-tu 27. aprillil, milline oli kokku toonud üle 300 inimese, neist vähemalt pooled uudistevahenduse aladelt, : Need pidustused, mis sel aastal toimuvad 21. maist kuni 4. juunini, on- saanud väga populaarseks ja muutunud aastate jooksul järjest paremaks- ja mitmekesisemaks. Sama võib öelda ^ ka pressiõhtu kohta. Üheks St. Catharine pidustuste omapäraks on see et iga osavõttev rahvusgrupp; valib omale esindaja, n.n.„queen" ehk „princess", kes siis pidustuste ajal esindab vastavat rah-vusgruppi avalikel esinemistel j,a ka hiljem. Nende: esindajate auks:kb^ raldatakse ,,Queens Ball", ms leiab kontsert te tõrjeainet Bower Perma Guard ja aset piihapäeval, 21. mail ja on üht-uut umbrohtude tõrjeainet Roundup. See oli viimane sisemine Klubi üritus. Järgnevalt ori kavas juulis autobussiga ihatk Owen Soundi Spring-moünti puukooli, mille, omanik on aianduseriteadlane Ä. 'Haavaniit. Lisaks kavatsetakse suve jooksul külastada ühte Suur-Toronto parki ja .vaadelda lillepeenraid. Klubi Botaaniline huviring jätkab välitegevust taimede määramise jne. naol. Esimene loeng sügisel toimub 26. oktoobril, lektor selleks loenguks selgub lähemal ajal. ; : : • ; . ; ; ' Igale. sõnavõtule järgnes arutlus. Lõpuks loositi osavõtjate vahel välja E. Kuris'e poolt antud ja tema Bald-win'i puukoolis kasvanud Andorra kadakas, mägimänd ja lehtpõõsas maran (Potentilla), EKS • koos noorte laulupeoga St. Cathari-nes'i linnas asuvasse Brocki ülikooli ja Niagara kosele, kuhu eelregistreerimine on olnud väga elav. Seal kohtutakse teiste eesti koolide õpi-seotud õppeaasta lõppürituseks ku- lastega nii Kanadast kui ka ühend-juneb; aga siiski koolid^ kahe-päevä- riikidest ja kus toimub ka eesti õpe-he; väljasõit: Noorte Kevadpäevadele' tajate koriverents, ^ lasi ka pidustuste avataktiks. Selleaastaseks ; eestipoolseks esindajaks on noor Karen Ahermäe, kes oleks igati annud välja printsessi mõõdud, kui ta oleks ainult oma rahvariiete juurde kannud ka peakatet, sest peakate on eesti neiu kroon. Ka, oleks soovinud näha korralikke, rahvarõivaste juurde sobivaid -jalanõusid, puutallaga „klompade" asemel. Siinjuures ei tohiks olla ülearune juhtida tähelepanu sellele, et^ meiepoolsed asja korraldajad peaksid noorele esindajale selgeks tegema kuidas meie rahvarõivaid peab kandma, enne kui ta läheb publiku ette, sest tihtipeale puuduvad noorel endal need teadmised. Kuigi sisu on tähtis, hinnatakse paljusid asju siiski ka välimuse järgi. , • • Eestlaste n.n. „avatud maja" on kolmapäeval, 24. rnail, algusega kell 5 õhtul, Mitmekultüuri Keskuses, 185 Bunting Road. Eestlaste „avatud maja" toimub koos leedulastega; sest siin on tegemist arusaamaga", et ühenduses on suurem jõud. Need pi dustused on kindlasti seda ^ ä r t ; : e( neid külastada, samuti nagu on' seda Toronto „Karavan' Kolmapäeval, 24. mail kell 8 õhtul toimub Peetri kirikus Cantate Domi-no laulude õhtu Charles Kipperi juhatusel, i v.v • Kontserdil esitatakse koorijuhile, koorile ja kuulajaskonnale südame lähedasi laule, nn kaasaegseid kui ka klassilist heliloomingut. Nende hulgas uudisena F. J. Haydn'i „Kõik taevas nüüd kuulutab" ja A.; Virkhausi „Tänage nüüd Issandat". Kogu kava täidab Cantate Domino koos oma : koori solistidega. Palvuse peab praost Oskar Puhm. Cantate Dominol on ees külastus Montreali ja esineda seal eestlastele ja prantslastele laupäeva õhtul 27. mail. See on esmakordne juhus kooril esineda suurele mitmest rahvu- : sest kuulajaskonnale. See annab koorile erilise huvi selle küllasõidu läbiviimiseks. Samuti on koori palutud laulma sealses Jaani kirikus- pühapäeva hommikusel jumalateenistusel. - •M. L. . • la Kalameeste Seltsi Seltsi kevadine laskcvõistlus korraldatakse 1978. a. esiküti tiitlile, rändkarikale ja seltsi juhatuse poolt väljapandud auhindadele laupäeval, 27. mail, algusega kell 10 hommikul. Läti Jahiklubi laskerajal „Berzaine". Palume kõikide laskehuviliste osavõttu. Vajaduse korral palume helistada seltsi sekretär E. Saar'ele tel. 425-9978.: • ; Seltsi 1978. a. kevadine havipüügi võistlus korraldatakse laupäeval, 1 juunil Simcöe järve Cooks-Bay'l. Võistluseks koguneda kell 7.3Ö hommikul Milleri paädisadama parkimise platsil, võistluse ä l p s kell 8.00 e.l. Võistlus toimub rändkarikale jä sel^ si poolt väljapandud auhindadele. Lähemat informatsiooni võistluse, korra kohta antakse kogunemise kohal. Peale võistluse lõppu palutakse ^koguneda hr. E. Harilaid'i suvila maaalale. • ^. . T.E.Õ.J.S. Juhatus
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 12, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-05-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780512 |
Description
Title | 1978-05-12-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
, IVIAY 12 Elu" nr. 1^. (1474) im
KCb
.Pühapäeval, 14. maü 1978 kell 6.30
õhtul toimub Peetri kirikus Musica
Divina koori ja Musica Viva kam-mer-
ansambli kontsert Lembit Aves-soni
juhatusel
Kavas on seekordsel kontserdil
1 kolm helitööd: J. Si Bachi Brandenburgi
kontsert nr. 3 ja Orkestri süit
nr. 2. Koori ja orkestri esitusel tuleb
ettekandele W. A. Mozarti Missa Bre.
vis F-duur K 192.
Vokaalsolistidena esinevad Irene
Loosberg ja Lois Bradley.
<õpetaja Eduard Soosaar Eesti Kodu köögis kiitmas perenaisi: vasakult
Väve Musta, Elenor Sepp, Herta Toater, Elvjne Haab, Karen Vabasalu,
taga Eduard Soosaar. ' Foto — Elna 'glungla
Buffalos toimub emadepäeva jumalateenistus
14. mail kell 12.30 Holy
Trinity luteri kirikus 1080 Main St.
Teenib koguduse õpetaja Johan Teras.
Solist Ragnar Pohlak Torontost.
Orelil Peter Paul Lüdig. Peale teenistust
kohvi.
Külaline Saksamaalt
Kanadas viibis külaskäigul õpetaja
Eduard Soosaar Münchenist. Ta pühendas
oma erilise tähelepanu eesti
asutuste ja ettevõtete külastai^sele,
et pilti saada siinsete kaasmaalaste
©lust. Külastas kirikuid, panka, ajalehti.
Eesti Maja, l^rtu College't Ja
lõpuks Eesti Kodu. ,
Kolmapäeval, 3. mail hr. Soosaar
külastas Eesti Kodu. Ta võttis osa
iganädalalisest Kodu koosviibimisest.
Oma tervituses ja sõnavõtus ta
andis lühikese ülevaate Saksamaa
eestlaskonna ja kogu Ss^ksamaa
elust. •
Peaaegu kõik eestlased töötavad,
ixkskõik kui palju, ja nendele kes on
pensionile läinud, on garanteeritud
sissetuleku alammäär. Saadakse kahesugust
toetust, teenitud pension ja
lisa sotsiaal hoolekandest, mille üldsumma
kuus ei tohi olla alla 600 DM.
Vigastatud sõdurid saavad toetuse,
nüllega saab ära elada. Muret teeb
Saksamaa eestlaskonna vananemine
ja tervisliku olukorra halvenemine
aastatega. .
Saksamaa eestlaskond on| kogunenud,
suurematesse (innadesse, München,
Nürnberg, Augsburg, Köln,
Münster, - Geislingen ja Stuttgart.
Kölnis on rohkem eesti noori: kui
teistes keskustes. Lastesuvekodud on
lakanud tegutsemast. Vastavalt ni;
mekirjadele on Saksamaal eestlaste
arv 2000, kuid arvata võib, et see arv
ulatub 3500. õige mitmed perekonnad
on USÄ'st Saksamaale tagasi
asunud, et seal vanaduspäevi veeta.
Varem see oli õigustatud, kui dollari
kurss oli kõrge, nüüd aga kipub
USA pension elamiseks väikeseks
jääma.
'Mis puutub Schönau Vigastatud
Sõdurite Kodusse, siis see e|ttevõte
ei saa mingit' riiMikku toetust ja
peab saama üleval peetud üüride'arvel
ja valjaspoolt laekunud kaas-
Baaalaste toetustest. Kõik abi on teretulnud
jooksvate kulude ja 4upo-teegi
katteks. ' i
Üldiselt terve Saksamaa ppiiitiline
hoiak ja mõtlemine nihkub parema'-
le. „Bäader-Meinhofi Gäng" on oma
mõtte ja mõju kaotanud. Paljud,nen-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-12-04