1978-10-05-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
LiL LI33RAR3C OF CAITAJA
Collection Development Branch
395 Wellington Str. Ordes sect
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igaltööp., kl, 9 h.-5-p.L, esmäsp. ja
neljap.kl. 9h.-8õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: iKanadas: 1 a. $24.00,
6 tk. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
126.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3.: k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $13.50, 6'k. $675. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber —.50c.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul;
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu-
| tustelküljel $3.25.
- „MEI^ ELU"
. .-^fejm^iBjjRfe^ublished. by
r j^onian/M^shm^^^
;jCid., ^oWn TO^e^3 B^d-view
m^f iovonto, £an^da.
2R6 Tet.%6^951
H
Sscoad CH©ssMall Registmttom N6.13S4.
^d:/H^Rebai£ ja
Veidenfeaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
* —
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
•XD
Nr. 40 (1495) 1978 NELJAPÄEVAL, 5. OICIOÖBRIL - THUftSDAY, OCTOBER 5 XXIX aastakäik
«otsis nõutakse:
TSI00N
STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Efesti ja Läti parempoolsed
ühingud on Rootsi konservatiivsele valitsuserakonnale Moderata Samlings-parteile,
kuhu nad kuuluvad rahvuslike eriühinguina, esitanud kolm Balti)
riike ja sealt pärinevaid isikuid puudutavat ettepanekut, mis tulevad arutusele
oktoobri lõpus toimuval partei üleriigilisel kongressil Göteborgis.
• Täiendus-Keskkooli pere-'aktuselt Esimeses; reas^vasaWE.SJCesimeeS'H. Lupp^^teises seas istub uus>^petaja ©••
Müllenbeck. All — Keskkooli esimesse klassi sisseastujad. Paremal taga seisab Õpetaja Juta Ptolmtf**v~?.£*
> .•• • Foto -—0. Haamer
i
29. septembril avas uksed
Eesti Täiendus-keskkool oma 15 õppeaastaks,
i ' ^ ; • .
Ava-aktuselEesti Maja keskmises
saalis ütles palvuse õpilane Piret Jõ-geda,
paludes taevaisa õnnistust koolile,
õpetajatele ja õpilastele. Eesti
Sihtkapital Kanadas esimees' Hans
Lupp tervitas õpilasperet ja tuletas
meelde kooli algaastaid. Alati kümnekonna
õpilasega. See.arv on nüüd
kasvanud ^kümnekordseks ja koolist
on läbi käinud ligi pooltuhat eesti
noort. H. Lupp ütles: „Šee näitab, et
eestlus elab ja võitleb oma ideaalide
eest... Põlvkonnad vahelduvad —
noored astuvad vanade asemele ja
-endiselt elab eesti keel, kirjandus ja
rahvuskultuur. Eesti Keskkool on
selleks taimelavaks, kust võite saada
-omale tugevad juured, mis seovad^
teid oma pärtiolu rahvaga." Käesolev
kooliaasta langeb ühte praegu käi-güsolevä
noorteaastaga, millest tingitult
tuleb koolil osa .võtta mitmetest
üritustest. Kooli on palutud ka
osa võtma Eesti Laulupidude 110. a.
tähistamise laulupeost, mida kool ka
teeb. Sel aastal on ka kavas Keskkooli
lõpetajate kokkutulek. Kooli
õppemaksuks on endiselt $40.—, mida
võib tasuda kä osade kaupa.
Koolijuhataja E. Marten selgitas
kooli õppenõukogu poolt ülesseatud
siht jooni ja pani kõigile südamele
kasvatada tahet, rääkida omavahel
eesti keelt ja arendada rohkem keele
omamist.
Koolijuhataja tutvustas uut õpetajat
Oskar Müllenbeck'i, pr. Tork'i
aseridajat, : kes ajapuudusel ei saa
enam kaasa töötada. O. Müllenbeck
on endine Täiendus-keskkooli lõpetaja.
Täiendus-keskkooli õpetajateks on
veel Juta Puhm, Endla Komi, Ene
Lüdig, Aino Müllenbeck ja E. Ründ-va.
Rahvatantsu õpetavad Anne Tüll,
Ellen Salumets'a pilli kaasabil ja
Hugo Walter A. Liik'i akordeoni saatel-
; /V'.''
Aktus lõppes hümniga.
Olnud ainult 34 päeva omas kõrges
ametis suri hiljuti valitud uus
paavst Johan Paul I möödunud reede
öösel magades. Nii teatas ametlik
kommunikee. Nagu üks ta lähemaist
sugulastest ajalehtedele usaldas, oli
ta kogu aeg väga kehva tervisega;
Tai oli olnud mitu südameatäaki ja
muid raskeid terviserikkeid.
Oma lühikese ametiaja^ kestel ta
püüdis senise range korra pehmendamist.
Kuid tema järglaselt loodetakse
paljude põhiliste küsimuste lahendamist.
Suurem neist on seisukohavõtt
kommunismiohu suhtes. 14.
oktoobril tulevad kardinalid uuesti
kokku, et leida temale järglast.
EELTEADE
Eesti S
31. detsembril 1978. a. kell 8 õhtul
„EL CÄRIBE" banquet hallis
• ^Külm.ja sbe'iöit/V:';;
Tantsuks mängib Hr. A. Altosaare Kapell
Laudade reserveerimine telefonil 223-5323 või Toronto Eesti- Seltsi
kohvikus Eesti Majas. .
7
, St iiäwrence Centre, Town Hall ll.okt.—26. okt.
Avamine 11. okt. kella 5—8 õ. .
• i.- ;\ . . . ..." ... :.• •. . ....
Näitus avatud Box Office lahtioleku aegadel.
vartadekodo
Nädala algul põles Toronto lähistel
Port Credifis kaks miljonit gallonit
kütteõli. Kuna kardeti tule le-vinemist,
lahkus naabruses oma kodudest
umbes tuhat inirtiest. Eyaku
eeriti ka Taara vanadekodu kus hoo-lealusteks
on 20 eestlaštij
Vanadekodu oii ainult | üks tänava-vahe
Texaco hiigelstsistermdest, kus
tulikahi algas ööl vastu esmaspäeva
kl. 2 paiku. Kl. 4 saabusid ambu-lantsautod
Taara vanadekodu ette ja
elanikud viidi osalt Mississauga
haigla, osa ühte teise vanadekodusse.
Nagu ütles „Meie Elule' Taara vanadekodu
abimänedzher, läks evakueerimine
väga sujuvalt. Hoolealused
olid vanadekodus tagasi juba esmaspäeva
õhtupoolikul.
Texacol oli seal 12 suurt paaki õli
ja bensiiniga. ;
' Esimene ettepanekuist käsitleb
Rootsi tunnustuse andmist Balti riikide
annekteerimisele N. Liidu poolt.
Ettepaneku alguses kirj eldatakse
Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumist
1918, rahulepinguid N. Venega 1920
ning Balti riikide vastuvõtmist Rahvasteliidu
liikmeiks 1921. Edasi antakse
ülevaade Eesti, Läti ja Leedu
mahamüümisest 1939, okupeerimisest
1940 ja sellele järgnevast sovetiseerimisest.
Rõhutatakse, et 1940
tunnustasid Balti riikide vägivaldset
inkorporeerimist N. Liitu ainult
need riisid, kes olid sõltuvad Hitieri
Saksamaast ja Stalini Venemaast.
Kahjuks ühines nendega ka -heuträälr
neRootsi. yc:-
Rootsi de jüre-^tunnüstüse^numi
se põhjenduseks rõhutatakse esmalt
Rootsi vahendusel sunniviisilist Bai
ti saatkondade üleandmist N. Liidu
le augustis 1940. Edasi tsiteeritakse
Rootsi välisminister Christian Günt-heri
vastuseid Balti riikide küsimu
ses riigipäeval augustis 1940 ja det
sembris 1944 hing yälisminister Tors
ten Nilssoni sõnavõttu riigipäeva
detsembris 1968. Lõpuks juhitakse
tähelepanu kahele Rootsi välisministeeriumi
dokumendile aastaist 1941
ja 1945 Balti riikidest pärit isikute
•kodakondsuse kohta, millised selgelt
kinnitavad annekteerimisele de jure
tunnustuse andmist. • \
Ettepanekus toonitatakse, et momendil
tunnustavad Balti riikide inkorporeerimist
N. Liitu lääneriikidest
. ainult Soome, Shveits ja Uus-
Meremaa. Rõhutatakse, et Austraalia
kodanlik valitsus .tühistas valimisvõidu
puhul detsembris 1975 aasta
varem sotsiaaldemokraatliku valitsuse
poolt antud de jure tunnustuse.
Ettepanekus nõutakse; et •partei
taotleks Balti riikide annekteerimise
tunnustuse andmise tühistamist
Rootsi poolt. Nõutakse, et' partei
taotleks Balti küsimuse ülesvõtmist
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis
(ÜRO-s) resolutsiooni näol, mis tunnus
tab eestlaste, lätlaste j a leedulaste
enesemääramise õigust, kuulutab
kehtetuks' praeguse okiipatsioonirez-hiimi
Eestis, Lätis ja Leedus, tagab
kõigi nõukogude sõjajõudude väljaviimise
Eestist/Lätist ja Leedust;
kehtestab Eesti, Läti ja. Leedu territooriumil
ÜRO ajutise halduse' ja
saadab sinna- ÜRQ väeüksused ning
viib ÜRO kontrolli all läbi vabad va
limised Eestis, Lätis ja Leedus.
e õiguste kohta ning Helsingi deklaratsiooni
neid osasid, mis käsitlevad
rahvaste enesemääramise õigust ja
põhilisi inimõigusi. Edasi esitatakse
•aktiline materjal Balti riikide koloniseerimisest
ja ümberrahvustamisest,
majanduslikust väljakurnamisest,
looduse ja miljöö saastamisest,
rahvuslike kultuuride hävitamisest,
kiriku diskrimineerimisest, perekondade
ühendamise ja külaStuSlubade
andmise takistamisest jne. Lõpuks
(Järg lk. 2)
Sdd-Saksa pastori
vabasurm altari ees
GEISLINGEN (,,Meie Elu" kaas-tööliseltll
— Ida-Saksamaal Ealkeiv
steini Püha Risti, kirikus valas 17.
sept. enda altari ees bensiiniga üle
ja süütas põlema 41-aastane evangeelse
kiriku pastor Rolf Günther.
Ta suri oma 400-pealise koguduse
ees, kes oli tulnud jumalateenistusele,
tulehaavadesse. Evangeelse Kiriku
Liit Ida-Berliinis tegi sündmuse
alles kolm päeva hiljem teatavaks.
Pärast pastori enesepõletamist
suleti kirik prokuratuuri poolt.
Güntheri vabasurma kohta teatatakse
ametlikult, et see polevat, teostatud
poliitilistel motiividel. Põhjusena
nimetab evangeelse kiriku juhtkond
lahkhelisid kirikuvõimudega,
kes selles piirkonnas rangelt pietistlikud
'ning .erinevad Güntheri poolt
taotletud liberaalsemast joonest;'
Unibes kaks' aastat tagasi 18. aüg.
1976 põletas ennast protestiks kiriku
jälitamise vastu Zeitzi turuplatsil
evangeelse kiriku pastor Oskar Biii-sewitz,
kelle vabasurma kohta anti
^ametlikult pooit samasugune seletus,
alatooni^
psühhiaat
nagu olnuks tegemist
ilise juhtumiga.
Meeslaulupäevaga seoses olevate küsimuste arutlusel Eesti Maja kohvikus.
Vasakult Andres Raudsepp, Meeslaulupäeva üldjuhid: Katrin Veski,
Harri toi, Erik Veski ja Asta Ballstadt, T.E.M. esimees August Raag.
Foto — O.'Haamer
EISK00R SOSDÄI
Pühapäeval, 8. oktoobril toimub
New Yorkis XI Eesti Meeslaulu
Päev, millest võtavad osa neli meeskoori.
Toronto Eesti Meeskoor võtab
üritusest osariii ühendkooride
koosseisus, kui ka solistkoorina.
T. E. Meeskoor sõidab New Yorki
kahe bussiga. Väljutakse Torontost
reede õhtul kl. 10 ja New Yorki loodetakse
jõuda laupäeva lõunaks. Pühapäeval
on kontsert ja õhtune koosviibimine
ning.Torontosse tagasi loo-;
Pühapäevasele .lauluharjutusele detakse jõuda esmaspäeva keskpäe-olid
saabunud* meeslaulupäeva -üld- vaks.
Teine ettepanek
puudutab inimõiguste rikkumist Eestis,.
Lätis ja Leedus. nende riikide
okupeerija N. Liidu poolt j Ettepaneku
alguses refereeri takse Inimõiguste
ülddeklaratsiooni, Rahvusvahelise
konventsiooni kodaniku- ja poliiLllis-juhtidest
Katrin ja Erik Veski, et
tutvuda koori väljaõppe tasemega ja
võimaldada kooril tutvuda üld juhtide
juhatamisyiisi ja tõlgendusega. E.
Veskkavaldas rahulolu ja headmeelt,
et siinsel meeskooril on laulud hästi
kätteõpitud ja loodab, et eelolev laulupäev
kujuneb kunstiküpseks ürituseks;
^
Tägasijõudnult ootab koori ees
pingerikas tegevus. Esmajoones on ^
ettevalmistused 4. novembril „Prin-ce"
hotellis asetleidva aastapäeva
balliks, mille kavaline osa nõuab veel .
viimistlemist. Aastakontserdi ettevalmistamine
on ukse ees ja peatselt,
saabuvad kevadel toimuva laulupeo
noodid.
Tartu College
pühapäevcalB 15. ©kf.
IMPRESSIOONE ANDIDE MÄGEDEST". Avatud kl. 12.
KRONOLOOGILINE JAZZ JA IMPROVISATSIOON kl. 2 p.l.
Seeria pääsmed maksvad. Ükšikpääsmed $6.00, õpilastele $3.(K
tel. 485-0141 ja „Meie Elu" talituses.
Reedel, 13. Okt. algusega kl. 7.30 ö. Eesti Maja suures saalis.
Esinemised:. „&ungla" rahvatantsijad, Kalev-Estienne võimlejad.
Karavani lauljad j.t.
# Smsphfed Tmhuks „ K Ö /@
II :
Pääse $3.00
Eeskavas ARMAS MAISTE ja jazz-kvartett. Eesti Kunstide Keskus
kutsub külla Eesti Majandusklubi Kanadas.
Osavõtt $10.00 ainult eelregistreerimisel. Laudade reserveerimiseks •
palun helistada tel. 499-1826.
Boor
/
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 5, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-10-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781005 |
Description
| Title | 1978-10-05-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | LiL LI33RAR3C OF CAITAJA Collection Development Branch 395 Wellington Str. Ordes sect „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igaltööp., kl, 9 h.-5-p.L, esmäsp. ja neljap.kl. 9h.-8õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l. Tellimishinnad: iKanadas: 1 a. $24.00, 6 tk. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a. 126.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse: 1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3.: k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $13.50, 6'k. $675. Kiri ja lennu-postilisa USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Lennupostilisa.. Ülemeremaa-desse: 1. a. $23. 50, 6 k. $11.75. Üksiknumber —.50c. Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul; esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu- | tustelküljel $3.25. - „MEI^ ELU" . .-^fejm^iBjjRfe^ublished. by r j^onian/M^shm^^^ ;jCid., ^oWn TO^e^3 B^d-view m^f iovonto, £an^da. 2R6 Tet.%6^951 H Sscoad CH©ssMall Registmttom N6.13S4. ^d:/H^Rebai£ ja Veidenfeaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 * — „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. •XD Nr. 40 (1495) 1978 NELJAPÄEVAL, 5. OICIOÖBRIL - THUftSDAY, OCTOBER 5 XXIX aastakäik «otsis nõutakse: TSI00N STOKHOLM („Meie Elu" kaastööliselt) — Efesti ja Läti parempoolsed ühingud on Rootsi konservatiivsele valitsuserakonnale Moderata Samlings-parteile, kuhu nad kuuluvad rahvuslike eriühinguina, esitanud kolm Balti) riike ja sealt pärinevaid isikuid puudutavat ettepanekut, mis tulevad arutusele oktoobri lõpus toimuval partei üleriigilisel kongressil Göteborgis. • Täiendus-Keskkooli pere-'aktuselt Esimeses; reas^vasaWE.SJCesimeeS'H. Lupp^^teises seas istub uus>^petaja ©•• Müllenbeck. All — Keskkooli esimesse klassi sisseastujad. Paremal taga seisab Õpetaja Juta Ptolmtf**v~?.£* > .•• • Foto -—0. Haamer i 29. septembril avas uksed Eesti Täiendus-keskkool oma 15 õppeaastaks, i ' ^ ; • . Ava-aktuselEesti Maja keskmises saalis ütles palvuse õpilane Piret Jõ-geda, paludes taevaisa õnnistust koolile, õpetajatele ja õpilastele. Eesti Sihtkapital Kanadas esimees' Hans Lupp tervitas õpilasperet ja tuletas meelde kooli algaastaid. Alati kümnekonna õpilasega. See.arv on nüüd kasvanud ^kümnekordseks ja koolist on läbi käinud ligi pooltuhat eesti noort. H. Lupp ütles: „Šee näitab, et eestlus elab ja võitleb oma ideaalide eest... Põlvkonnad vahelduvad — noored astuvad vanade asemele ja -endiselt elab eesti keel, kirjandus ja rahvuskultuur. Eesti Keskkool on selleks taimelavaks, kust võite saada -omale tugevad juured, mis seovad^ teid oma pärtiolu rahvaga." Käesolev kooliaasta langeb ühte praegu käi-güsolevä noorteaastaga, millest tingitult tuleb koolil osa .võtta mitmetest üritustest. Kooli on palutud ka osa võtma Eesti Laulupidude 110. a. tähistamise laulupeost, mida kool ka teeb. Sel aastal on ka kavas Keskkooli lõpetajate kokkutulek. Kooli õppemaksuks on endiselt $40.—, mida võib tasuda kä osade kaupa. Koolijuhataja E. Marten selgitas kooli õppenõukogu poolt ülesseatud siht jooni ja pani kõigile südamele kasvatada tahet, rääkida omavahel eesti keelt ja arendada rohkem keele omamist. Koolijuhataja tutvustas uut õpetajat Oskar Müllenbeck'i, pr. Tork'i aseridajat, : kes ajapuudusel ei saa enam kaasa töötada. O. Müllenbeck on endine Täiendus-keskkooli lõpetaja. Täiendus-keskkooli õpetajateks on veel Juta Puhm, Endla Komi, Ene Lüdig, Aino Müllenbeck ja E. Ründ-va. Rahvatantsu õpetavad Anne Tüll, Ellen Salumets'a pilli kaasabil ja Hugo Walter A. Liik'i akordeoni saatel- ; /V'.'' Aktus lõppes hümniga. Olnud ainult 34 päeva omas kõrges ametis suri hiljuti valitud uus paavst Johan Paul I möödunud reede öösel magades. Nii teatas ametlik kommunikee. Nagu üks ta lähemaist sugulastest ajalehtedele usaldas, oli ta kogu aeg väga kehva tervisega; Tai oli olnud mitu südameatäaki ja muid raskeid terviserikkeid. Oma lühikese ametiaja^ kestel ta püüdis senise range korra pehmendamist. Kuid tema järglaselt loodetakse paljude põhiliste küsimuste lahendamist. Suurem neist on seisukohavõtt kommunismiohu suhtes. 14. oktoobril tulevad kardinalid uuesti kokku, et leida temale järglast. EELTEADE Eesti S 31. detsembril 1978. a. kell 8 õhtul „EL CÄRIBE" banquet hallis • ^Külm.ja sbe'iöit/V:';; Tantsuks mängib Hr. A. Altosaare Kapell Laudade reserveerimine telefonil 223-5323 või Toronto Eesti- Seltsi kohvikus Eesti Majas. . 7 , St iiäwrence Centre, Town Hall ll.okt.—26. okt. Avamine 11. okt. kella 5—8 õ. . • i.- ;\ . . . ..." ... :.• •. . .... Näitus avatud Box Office lahtioleku aegadel. vartadekodo Nädala algul põles Toronto lähistel Port Credifis kaks miljonit gallonit kütteõli. Kuna kardeti tule le-vinemist, lahkus naabruses oma kodudest umbes tuhat inirtiest. Eyaku eeriti ka Taara vanadekodu kus hoo-lealusteks on 20 eestlaštij Vanadekodu oii ainult | üks tänava-vahe Texaco hiigelstsistermdest, kus tulikahi algas ööl vastu esmaspäeva kl. 2 paiku. Kl. 4 saabusid ambu-lantsautod Taara vanadekodu ette ja elanikud viidi osalt Mississauga haigla, osa ühte teise vanadekodusse. Nagu ütles „Meie Elule' Taara vanadekodu abimänedzher, läks evakueerimine väga sujuvalt. Hoolealused olid vanadekodus tagasi juba esmaspäeva õhtupoolikul. Texacol oli seal 12 suurt paaki õli ja bensiiniga. ; ' Esimene ettepanekuist käsitleb Rootsi tunnustuse andmist Balti riikide annekteerimisele N. Liidu poolt. Ettepaneku alguses kirj eldatakse Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumist 1918, rahulepinguid N. Venega 1920 ning Balti riikide vastuvõtmist Rahvasteliidu liikmeiks 1921. Edasi antakse ülevaade Eesti, Läti ja Leedu mahamüümisest 1939, okupeerimisest 1940 ja sellele järgnevast sovetiseerimisest. Rõhutatakse, et 1940 tunnustasid Balti riikide vägivaldset inkorporeerimist N. Liitu ainult need riisid, kes olid sõltuvad Hitieri Saksamaast ja Stalini Venemaast. Kahjuks ühines nendega ka -heuträälr neRootsi. yc:- Rootsi de jüre-^tunnüstüse^numi se põhjenduseks rõhutatakse esmalt Rootsi vahendusel sunniviisilist Bai ti saatkondade üleandmist N. Liidu le augustis 1940. Edasi tsiteeritakse Rootsi välisminister Christian Günt-heri vastuseid Balti riikide küsimu ses riigipäeval augustis 1940 ja det sembris 1944 hing yälisminister Tors ten Nilssoni sõnavõttu riigipäeva detsembris 1968. Lõpuks juhitakse tähelepanu kahele Rootsi välisministeeriumi dokumendile aastaist 1941 ja 1945 Balti riikidest pärit isikute •kodakondsuse kohta, millised selgelt kinnitavad annekteerimisele de jure tunnustuse andmist. • \ Ettepanekus toonitatakse, et momendil tunnustavad Balti riikide inkorporeerimist N. Liitu lääneriikidest . ainult Soome, Shveits ja Uus- Meremaa. Rõhutatakse, et Austraalia kodanlik valitsus .tühistas valimisvõidu puhul detsembris 1975 aasta varem sotsiaaldemokraatliku valitsuse poolt antud de jure tunnustuse. Ettepanekus nõutakse; et •partei taotleks Balti riikide annekteerimise tunnustuse andmise tühistamist Rootsi poolt. Nõutakse, et' partei taotleks Balti küsimuse ülesvõtmist Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO-s) resolutsiooni näol, mis tunnus tab eestlaste, lätlaste j a leedulaste enesemääramise õigust, kuulutab kehtetuks' praeguse okiipatsioonirez-hiimi Eestis, Lätis ja Leedus, tagab kõigi nõukogude sõjajõudude väljaviimise Eestist/Lätist ja Leedust; kehtestab Eesti, Läti ja. Leedu territooriumil ÜRO ajutise halduse' ja saadab sinna- ÜRQ väeüksused ning viib ÜRO kontrolli all läbi vabad va limised Eestis, Lätis ja Leedus. e õiguste kohta ning Helsingi deklaratsiooni neid osasid, mis käsitlevad rahvaste enesemääramise õigust ja põhilisi inimõigusi. Edasi esitatakse •aktiline materjal Balti riikide koloniseerimisest ja ümberrahvustamisest, majanduslikust väljakurnamisest, looduse ja miljöö saastamisest, rahvuslike kultuuride hävitamisest, kiriku diskrimineerimisest, perekondade ühendamise ja külaStuSlubade andmise takistamisest jne. Lõpuks (Järg lk. 2) Sdd-Saksa pastori vabasurm altari ees GEISLINGEN (,,Meie Elu" kaas-tööliseltll — Ida-Saksamaal Ealkeiv steini Püha Risti, kirikus valas 17. sept. enda altari ees bensiiniga üle ja süütas põlema 41-aastane evangeelse kiriku pastor Rolf Günther. Ta suri oma 400-pealise koguduse ees, kes oli tulnud jumalateenistusele, tulehaavadesse. Evangeelse Kiriku Liit Ida-Berliinis tegi sündmuse alles kolm päeva hiljem teatavaks. Pärast pastori enesepõletamist suleti kirik prokuratuuri poolt. Güntheri vabasurma kohta teatatakse ametlikult, et see polevat, teostatud poliitilistel motiividel. Põhjusena nimetab evangeelse kiriku juhtkond lahkhelisid kirikuvõimudega, kes selles piirkonnas rangelt pietistlikud 'ning .erinevad Güntheri poolt taotletud liberaalsemast joonest;' Unibes kaks' aastat tagasi 18. aüg. 1976 põletas ennast protestiks kiriku jälitamise vastu Zeitzi turuplatsil evangeelse kiriku pastor Oskar Biii-sewitz, kelle vabasurma kohta anti ^ametlikult pooit samasugune seletus, alatooni^ psühhiaat nagu olnuks tegemist ilise juhtumiga. Meeslaulupäevaga seoses olevate küsimuste arutlusel Eesti Maja kohvikus. Vasakult Andres Raudsepp, Meeslaulupäeva üldjuhid: Katrin Veski, Harri toi, Erik Veski ja Asta Ballstadt, T.E.M. esimees August Raag. Foto — O.'Haamer EISK00R SOSDÄI Pühapäeval, 8. oktoobril toimub New Yorkis XI Eesti Meeslaulu Päev, millest võtavad osa neli meeskoori. Toronto Eesti Meeskoor võtab üritusest osariii ühendkooride koosseisus, kui ka solistkoorina. T. E. Meeskoor sõidab New Yorki kahe bussiga. Väljutakse Torontost reede õhtul kl. 10 ja New Yorki loodetakse jõuda laupäeva lõunaks. Pühapäeval on kontsert ja õhtune koosviibimine ning.Torontosse tagasi loo-; Pühapäevasele .lauluharjutusele detakse jõuda esmaspäeva keskpäe-olid saabunud* meeslaulupäeva -üld- vaks. Teine ettepanek puudutab inimõiguste rikkumist Eestis,. Lätis ja Leedus. nende riikide okupeerija N. Liidu poolt j Ettepaneku alguses refereeri takse Inimõiguste ülddeklaratsiooni, Rahvusvahelise konventsiooni kodaniku- ja poliiLllis-juhtidest Katrin ja Erik Veski, et tutvuda koori väljaõppe tasemega ja võimaldada kooril tutvuda üld juhtide juhatamisyiisi ja tõlgendusega. E. Veskkavaldas rahulolu ja headmeelt, et siinsel meeskooril on laulud hästi kätteõpitud ja loodab, et eelolev laulupäev kujuneb kunstiküpseks ürituseks; ^ Tägasijõudnult ootab koori ees pingerikas tegevus. Esmajoones on ^ ettevalmistused 4. novembril „Prin-ce" hotellis asetleidva aastapäeva balliks, mille kavaline osa nõuab veel . viimistlemist. Aastakontserdi ettevalmistamine on ukse ees ja peatselt, saabuvad kevadel toimuva laulupeo noodid. Tartu College pühapäevcalB 15. ©kf. IMPRESSIOONE ANDIDE MÄGEDEST". Avatud kl. 12. KRONOLOOGILINE JAZZ JA IMPROVISATSIOON kl. 2 p.l. Seeria pääsmed maksvad. Ükšikpääsmed $6.00, õpilastele $3.(K tel. 485-0141 ja „Meie Elu" talituses. Reedel, 13. Okt. algusega kl. 7.30 ö. Eesti Maja suures saalis. Esinemised:. „&ungla" rahvatantsijad, Kalev-Estienne võimlejad. Karavani lauljad j.t. # Smsphfed Tmhuks „ K Ö /@ II : Pääse $3.00 Eeskavas ARMAS MAISTE ja jazz-kvartett. Eesti Kunstide Keskus kutsub külla Eesti Majandusklubi Kanadas. Osavõtt $10.00 ainult eelregistreerimisel. Laudade reserveerimiseks • palun helistada tel. 499-1826. Boor / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-05-01
