1978-03-10-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
:iiEEDEL, 10., M Ä R T S I L - FRIDAY, MARCH-lo „Meie Elu" nr. 10 (1465) 1978
pagarisaadused ja delikatessid, s^^"^^ kardemonisai, ^pik Ja
rukKüeib.
iiijRvad tordid Ja muud kohapeal kirpsetritud eiiroopamaitšelised
pagarisaadused, T '
Spetäiaal tordid ja sünnipäeva kriniiid teHimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, 'u^stua, suitsusingid, suitsuribiü
Ja soolaheeringad. Suitsukaikunid tellimise peale. ;
S O O M E P Ä G A R .
2851 LÄWRENCE AVE., E .
Tegelasi ja korraldajaid Eesti Vabariigi 60. aastapäeva aktusel Detroitis.
Esin^ešes reas, vasakult: teadustaja Tiia Sõmer, deklamaatorid Raivo Bai-ciunas
ja Rita Raag. 2j rida: õpetaja dr. M. Soovik, vabadussõja veteranid
Gustav Öidernia ja Jaan Matson, organist Emilie Kalkun, läti esindaja
Siguris Rudzltis. 3. rida: sopran Silvia Sreem, Soome iMeeskoori juht Evert
Mäkinen, Sö()me koori saatja Martjia.Shields, Soome Meeskoori esimees
Olli Sarto. Seisavad: läti õpetaja Valters Liventhalš,, aktusekõneleja Ülo
Jürima, leedu esindaja titalija Vaskelis, läti „Daugavas Vanagi" esindaja
Juris Ozols, leedu^esindaja Grasina Vaskelis, aktuse toimkonna esimees
Raimond Tralla, ,,Michigam Vabadusvõitlejate Ühingu" esimees P. Ein-il,
toimkonna iiige Viktor Raag. - Foto — S. Preem
e".
oli
JDetroitl eestlaste Eesti Vabariigi
68 .aastapäeva tähistamine algas kO-hullkus
läti kirikus jumalateenistusega
õpetaja dr. M. Soovik'u"pooIt.
VJumälaleenistusi kaunistasiü koorilauluga
kohalik Soome meeskoor
..Finiandia''Ja soololauludega sopran
S"lvia F*reem:Torontost, lauldes klä-vvTikunstniku
Emilie Kalkun'i breli-
<^.atel M. Lüdigi ;„Minu Altar" ja F.
H m de l i ; „Laske mu 1 n u 11 a". t aqge-nute
: mä;lestuse ajal laulis.
Preem „Muru kasvab. mulla pea
Õietaja poolt peetud kirikupalve
pühendatud,täiesti, meie maa ja rah-v:..
vabaduse-eest langenuni Eesti vap-
.ratele poegadele ja tütardele, kes on
ia^davalt meie südameis.
Jumalateenistusele järgnes samas
larikus aastapäeva aktus." ;
vabadussõja veteranidele Gustav
Öxler-male ja Jaan •M§tson'ile valgete
õite rinda kinnitamisega.
Avasõnas aktuse toimkonna esimees
Raimond Tralla, mainis, et 40
'.ci^stat tagasi, just 'meie 20." aastapäe-pühitsemise
eel küüjditasid ja'tapsid
Vene kommunistid käsu kohaselt
Peipsi järve' jääl meie piirivalve kapteni^
ja ,küüdim.ehe. See oH meievahe-lise.
lepingu toores murdmine ja seda
päeva võiks lugeda meie teise vaba-
.ciussõja alguseks. • . .'
Preemi poolt Meri „Igatsuse laul"
pr. Külk:.ini.k!av€risaalei. . ' .
Teaduslaia tutvustas kohalviibi-n
u d V ä 1 i s kül a 11 s i j a 1 u ge s e 11e^ p^ a-kcnsul
E, Jaaksoni läkituse, inglise
keeles, mille- järele andis, lühikese
ingliskeelse seletuse selle tähtpäeva
sisust ja meie kohustustest.
: :Rita- Raag kandis ette deklamatsiooni
„Võitlusvalmidus" javRaivo Bal-ciunas
luges katkejidi „Kalevipojast"
ning Detroiti Hnnapea. proklamatsiooni,
mille järele Silvia Preem esitas
E. ;Aav'a „Ainüs palve".
Aktuses peakõneleja Ülo Jürima
' -.Torontost,
oli oma kompaktse kõne iiles ehitanud
2,4.'veebruari tähtsusele ja tähendusele.
See päev on .meie tugi ja
Chartered Äccouhtaht
IJmversity Ave., Toronto,
Tel. 862-7115
; Syracusc'es, USA-s, suikus S.rnart-sil
igavesele unele dipl.chem. Karl
Varik, Tema sündis 11.. mail, 1896
Ranna vallas. TartLUTiaal.taluoma^
ku perekonnas. Lõpetas? keskkooli!
kursuse Tartu Realkoolis 1917 aastal.:
Immairikuleerus samal aastal
^ Laup., 11. märtsil Hamiltoni Eesti
Rahvatantsu Rühm i,Kandali" 20
aastapäej^a ball algusega kl. 8 õ<
Royal Üonnaught hotelli ballisaalis,
112.KiRg'St. East, HamiltGn.
^ Laup., II. märtsil „Kalamceste ke-
Riia Politehnilises Instituudis kee- ^^''"^algusega-.kl.
mia teaduskonnas' ja liitus Korpi Vi-ronia
liikmeskonnaga.' LauPv 1 i . märtsil McMi>ster Üli-
Koosolek peetakse gruppiiclele jii üksikisikutele, keS
ei ole varem avaldanud oma an ämisi Task Forceie ori
HumanRelätions ja kes soo^dvad vastata spo^
mida sisaldab Task Force teadaanne, mis kannab pealkirja
,,Now Is Not Too Late". Koosolek peetakse
CouneilChaniberis; City Hall, Toronto
sega keli 9.30 hom. 30. märtsil, 1978. fe^ huvitatud
isikutel aja fesen^eeriraiseks |)alutakse helistada tel.
^•-367-8017." : V - :
Need grupid ja üksikisikud, kes on teinud ettepane-
Aud Task Force'ile ja soovivad seletust soovituste kohta,
palutakse teha kirjalik järelpärimine enne 15. aprilli
1978'. ja saata see MetropoHtan Toronto Clerk,
2nd Floor, City Hall, Toronto, Ontario,; M5H2N1.
30. sept. .191:8 Riia politehnikumi kooli Eesli Klubi pidu; Hamiltonis i
E.Ü.S. ja Korp. Vironia üliõpilased Commons Building'uG algusega kl.^
ühiselkoüsolekulvotsid vastu otsuse:
„terves küo.sseistis astuda kaitseväkke,
et. üle piiri tungivat vaenlast Pühap., 12. märtsil kannatusaja
tagasiVtõrjiida".;4: detsembril oUcl.J^onts^^^^ Vana-Andrese;kirikus alguv^
tola politohnikumi üliõpilased Tal- ^^^^^^'^P'!*- .;
linnas: ja Karl Varik 5.\dets.,. IRat- -jJr Ncljap., 16. märtsil V.Lenk'i loeng,
.sapolgu koosseisus. Väljavõte E.Ü^S. „Lapsed ja noored Eesti kodus". |
100 a. juubelialbumist: Ihk. 43- „Sel- ^ .Neljap., 16. märtsil Aiandusklubi
lega osutus Riia üliõpilaste seisuko- loeng A. Häavanilt^ „Roheline nurm
havott.Tartu üliõpilaste omast reso- ja valge eesti kask".
% (3/
luutsemaks".
Loeme Korp. Vironia Ajaloost:
,,Võru all Vareste küla juures 7. aprillil
1919 peetud lahingus osutasid
seltsivennad Karl Varik ja Aleksander
.Raav erihst vahA'ust: Kui vaenlane
juba ühest äärest külas sees oli,
jõudis kohale n.a.o. Karl Varik ja
-abaduse sünnipäev, see oh Eestij^"!^^^-^- Lewes'ga: umbes 30 sammu
rahva-julgete lootuste j a unistuste kauguselt .avas; tule. Vaenlane /jäi
iäitumise päev.; ;•
See päev, 24. veebruar, kõneleb
meile muistsest, vabadusvõitlusest,
meie ärkamisajast ja sellele järgne-nud,
raskest/saksastamise ja venestamise
survest. . Ta. kõneleb meile; I
Maailmasõjast kahel rindel ja Eesti
.iseseisvuse õitsengust 20 lühikeseise-
. šeisvusaasta kestel. Ta. kõneleb ka,
kuiS' venelased lepinguid murdes ja
toore jõu najal tegid lõpu meie. õnnelikule
elule ja sellele järgnenud
massküüditamistestnins Venemaa
. Teadustajana Tua oomer;luges et;^õrjalaagritest.Tä.kõneleb Saksa-Ve-le
manifesti: meie maa iseseisvaks ^ ^^j^ puhkemisest ja meie uutest
Eesti .Vabariigiks kuulutamiseks 24.
Aeehuraril 1918, a. Järgnes Silvia
Hil
esinemine
Meie noortest pianistidest on Hillar
Liitoja jõudnud teatud mõttes
rahvusvahelisele areeijiile, esinedes
kontsertosaga s.a. veebruarikuu 3-dal
Chäteauroüx's, Prantsusmaal. H.
Liitoja viibib bndatäiendamiseks
Eesti Kunstide Keskuse . stipendiaadina
Prantsüsm%-äl ja sai kutse esine-,
mišekš Kanadal sealse saatkonna
poolt kunstinäituste jainformatsioo-niõhtute
kunstiliseks sisustamiseks.
H. Liitoja mängis palasid Mozart'ist,
John Havvkins'1 ja Beethoveni loomingust
ja sai ka soodsa kriitika osaliseks
kohalikes väljaannetes. ,
H. Liitoja sattus ootamata ja kiire
pakkumise ette, kus. oli vaevalt aega
kontserdiks ette valmistada (kaks
nädalat"). Isegi vajalikke noote polnud
võimalik Pariisist saada \a need
3uli tdefoniteel Torontost Jkohale
nõuda. Noor pianist sõidutati Chate-auroux'sse
ühe. abikonsuli, Normah
Puern'i poolt ja saabudes algas:kohe
Liitoja liimimine ja lielilindistanline
klaveri taga prantsuse televisiooni
larvis. Ka siin jätkus harjutamine,
nagu kirjutab Liitoja: | ,/rohke.m har-iutamisi
ja natuke, süüa, siis jälle
harjutamisi ja siis. kontsert." •
Osa võttis kohalik linnapea, Kaiiai-
'da-Prantsuse sõprusühingu esimees,
ajakirjanikke; Gerald Pelletier abikaasaga
ja silmapilgul ametis olev
Kanada saadik. |Cöntsert läks hästi
Liitoja kirja järgi: „oH algul natuke
aplausi, süs palju aplausi, mõned
hraavOd ja encore'id pärast Beetho-,
venit. Kontserdi lõpul annetati pia-.
nistile suur reproduktsioonide raamat
Louvre'! Imed",
Kontserdile' järgnes; vastuvõtt
•shampanjaga ja hil^jem järelvastu-
. ^'õtt Ranada-Prantsuse sõprusühingu
.presidendi kodus, mis hiilgas oma
; antiiksete mööblite ja kroonlühtrite
: • ypoolest. Hillari; kir|ast kodustele
•hõõgus vaimustust esinemise edukusest
ja uuest miljööst, kuhu teda vns
EKK läinud aasta stipendium ja suu-
' namised 'ka õpetaja osas.
lootustest, mis siiski, ci täitunud. Ja
siis kõneleb ta teistkordsest vene vägivalla
okupatsioonist, mis kestab
tänapäevani, metsayendade vabadusvõitlustest
ja uutest küüditamistest.
Ta kõneleb eestlaste vabadusihast Ja
lootusest paremasse tulevikku. Ta
kõneleb mdle, siin, et me,ei tohi Iial
loobuda oma asukoha maadel võitlemast
Eesti rahva vabaduse ja eluõiguste
eest. .
Nii kõneleb meile 24. veebruar,
kuni Eesti on jälle vaba.. Ja ta saab
vabaks! -
Kõne järele Soome meeskoor laulis
eesti keeles „Mu armas Isamaa"
millele järgnesid tervitused: senaator
Robert P. Griffin'irt j a kongressi
hikmelt James Blanchärd'ilt nins
isiklikud tervitussõnad: Läti, Leedu
ning Soome esindajailt.
Lõppsõnas Viktor Raag tänas kõiki
esinejaid, kaasaaitajaid ja koos-viibijaid,
millele järgnes ühine Eesti
hümn.
Aktusele järgnes õhtusöök ja pidu
Bonnie-Brook'i gqlfik'lubis, kus ees^'
kavalises osas Raito Balciimas luges
iõpusalmi „Kalevipojast", soome
bass Eugen Faasinen laulis ,,Tuol "on
riiun kuitani" jä sopran Süvia Preerii
soomlanna Martha Shields'i klaverisaatel
laulis „MustlaseJu" ja „Mul oli
Üks väikene. laululind",^ ning lõpuks
duetti koos bass-bariton Raimond
Trallaga „Tule koj u, armuke". ;
peatuma, aUohv. Karl Varik sai haavata,
kuid sellest hoohmatä jätkas
vastupanu oma Lewts'iga, kuni'abi
kohale jõudjs.;Seltsivend Aleksander
Raay langes vaenlase kuuli läbi." Vabariigi
valitsus vääristas Kad Varikut
.yabadusrist. ri/3 annetamisega.
Pärast Vabadussõja lõppu jätkas
Karl Varik õpinguid Tärta Ülikoolis:
ja lõpetas selle diplomeeritud
keemikuna 1 9 2 6 . .
•: Töötas Tallinnas A/S Ekstraktor'is
tairaevõi ja õlitehases. 1944 septembris;
siirdus Saksamaale ja sealt 1950
lISA:Sse: Tõotas oma erialal USA-s
1951 kuni 1961 „Sol\vay Process Div.
Allied Chemical Corp." juures chem.
insenerina. .
Leinavatele sõpradele Vironiast ja
kaasvõitlejatele Vabadussõjast jääb
Karl Varikust parim mälestus kui
heast .seltsivennäst ja vaprast kaas-võitiejast..
. -
Puhka rahus armas seltsivend ja
kaasvõitleja. '
.B..L.'
j( Laup., 18. märtsil Toronto Eesti
Segakoori „Lõbus laupäeva õhtu"
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
^ Laup., 18. ja 19. märtsil Ilse Mä-glste-
Bergman'i kunstinäitus Eesti
Majas.
iiiiiiiiiiiiiiiip^ijiiiiiiiiiiiliiiiiiniiiniiitiiiin
SAMUTI MEIE T E E M E I G AS
Gelsius/Fahrenheit
;50 pIüšs O.S.T.
llllil|lllllilli!llllilillllilliltllilinil|!lli|llllllllliilti:ii!lllllliiil^
•Reedel, 3. märtsil, kL 7.30 avati
Eesti -Maja väikeses saalis nn. „Cre-pes"
(pannkookide) kohvik, kus Põhjala
Tütarde. Rajaleidjate rühma liikmed
olid virgalt ametis, et sel teel
juulikuus, Lakevvoodis .. peetavast
maailmalaagrist osavõtuks sõidukuludele
loetust hankida. Kohviku mõte
oli algatatud juba varem ja reedel
asetleidnud ettevõtte hea kordaminek
näitab, et hea tahtega saab
mõndagi korda saata.
' Eesti .Maja väikeses saalis olid
kaetud ja kaunistatud kümmekond
lauda; mis peatselt okupeeriti külastajate
poolt - viimse kohani ja rnit-medki
pidid ruumipuudusel eemale
jääma. Agarad • vanemgaidid ettekandjatena
võtsid vastu tellimisi,
nagu: „crepes" . — kreemiga, kana,
„cafe. au lait" ja nii — ja niisugune
A/S.^festi Maja Torontos körrali- l^öogi lõik,:või„crepes"- õunad ja
T E A D Ä Ä N N
T O R O N T O S
V2 blokki Spadina Ave. ida poole)
AVATUD ESMASPÄEVAST — LAUPÄEVANI
kell 9 hom.—6 p . l — Tel 364-(
'^><s»(>«i>(><in^i>«c»o<nxM><i3A4><inHKD:^^
- - 'li.
FLOWERS & GIFTS
Tel (416) 466-1951
466-1502
.362, Danforth Ave., .
Toronto, Ont. M4K 1N8
MEIE ÄRIS OM SAADAVAL MiCKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI
erisündrausteks ja tähtpäevadeks. Samuti käsitöö kinkeese-meid
KüLLASm, MEREVAIGU^ KERAAMIKA^ HAHA ja PUU^
NIKERDUSE alal Kõneldakse eesti, läti ja^i
•<>4nM4EI»043II»<>«»0«»<><II»O4na»04m<KIB»O«»4>a
Eelmisel õhtul,; reedel kell8.00,
toimus kohalikus raadiojaamas leedulaste
saate raames „15 .min. eestlastele",
kus Raimond Tralla lühikeses
sõnavõtus vääristas Eesti' Vabariigi
60. aastapäeva, millele lisas heliplaadilt
tema enda poolt lauldud
Riho Pätsi „Muremaa". Valve EeK
nurme esitas ingliskeelse selgituse
Eesti Iseseisva Vabariigi kohta, millele
järgnes Eesti hümn; ••
,,1918-1978 EESTI VABARIIK"
VIMPLID. Hind $3,00
LAUALIPUD, hind 11.50
Suured EESTI LIPUD $17.50
Sini-must-valge paadi vimplid
Hindadele lisandub Ont.: müügimaks
7%. Postiga teUides lisada saatekulu.
ne peakoosolek toimub pühapäeval,
19. märtsil s.a. kell 12 päeval Eesti
Majas, millest kõiki aktsionäre palume
lahkesti osa võtta.
Ainult aktsionäride suuremaärvu-
Ilse peakoosolekust ja valimistest
osavõtuga tagatakse Eestlaste ühiskodule,
Eesti Majale Torontos, aktsionäridele
soovikohane juhatus.
P ä e v a k o r r a s:
1. Koosoleku avamine ja
rakendamme
2. Tegevus ja majanduslikud
aruanded
3. Tegevuskava ja eelarve
4. Valimised
5. Koosolekul algatatud
küsimused
6. Läbirääkimised,
Kui ettenähtud kellajaks kvoorumi
kohal ei ole, siis peetakse koos
olek üks tund hiljem, vaatamata
kokkutulnud aktsionäride arvule
Neil aktsionäridel, kes soovivad
peakoosolekust osa võtta volituse
alusel, on võimalik oma aktsiate hää
li ülekanda mõnele teisele Eesti Ma
ja aktsionärile vastava vöütuse kau
du. Organisatsioone palume oma
esindajad peakoosolekust osavõtmi
seks varustada vastava volitusega^
Torontos^ 3. märtsil 1978.
Broadview Ave. Toronto
aneel vahukoorega, viinikohv; jne.
VIuiduglöll saadaval ka mitrhesugu-sed
koogid, kohvi, tee Ja ka ,,pop". .
Tellimiste täitniine süiidis väga
kiiresti, mis oli: võimahk eeskujuliku
organiseerimise; ja hästi läbimõeldud
ööjaotuse ja töökava tõttu. Kahju
ainujt, et ruum oli nii väike ega võimaldanud
mahutada rohkem külaU-si.
Paljud avaldasid lootust, et varsti
kordub sama. Eesti Maja suures
saalis jä täis saalile. ^
Meeleolumuüsikat pakkus tuntud
trio Merike Toomes, Kristiina Mei-pöom
ja Andres Tamm. Arni Käärid
meehtas välja akordeonilt meeldivaid
valsiviise ja tangosid luues tõe-ise
kohviku meeleolu.
liikmeks astumise sooviavalduse blankette on saadaval Eesti Majas
Abistamiskomitee äris, EKN büroos J a T.E: Ühispangas ning postiteel
Eesti Sihtkapital Kanadas aadressil
Sooviavaldused koos liikmemaksuga saata: Eesti Sihtkapital Kanadas
juhatus, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. |M4K 2R6. Sooviavaldusi
võetakse vastu kuni 28. märtsini (kaasaarvatud) 1978. a.
Eesti Sihtkapital Kanadas peakooisoiek toimub 23. aprillil s.a: Ametlikud
kutsed saadetakse välja kõige hiljem 14 päeva enne koös-
, olekut;
Et KILLAMÄNGUDEL PÄRNUMAA oleks esmdatud, palutakse kõiki
Pärnumaalasi tulla osa võtma järgmisest nõupidamisest kolmapäeval,
15. märtsil, kell 7.3Ö õhtul, 1978. Eesti Majas, room nr. 10.
Informatsiooniks tel.: 757-3429 — 277-9617
N. Valge,
Esimees.
Saarnat'':
Sekretär.
Enamus vanemgaidide rühmast, kes hoolitsesid kohviku „Grepes'e" hea teenindamise eest. 1. rida:*Silvia Birk,
Mai Neal, Ava Kiilaspea, Liisa Kaunismaa, Ingrid Piil, 2. rida: Um Loorand, Maris-Ai^n Heinmaa, Etid
tar, Liis Truuvert, Elo Valdsaar, Piret Komi, Karin Lepson, Silvi Terts, Linda Karuks, Anita Niitenberg, TÜna
Kaunismaa. - . . Foto — Q. Haamer
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 10, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-03-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780310 |
Description
| Title | 1978-03-10-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
:iiEEDEL, 10., M Ä R T S I L - FRIDAY, MARCH-lo „Meie Elu" nr. 10 (1465) 1978
pagarisaadused ja delikatessid, s^^"^^ kardemonisai, ^pik Ja
rukKüeib.
iiijRvad tordid Ja muud kohapeal kirpsetritud eiiroopamaitšelised
pagarisaadused, T '
Spetäiaal tordid ja sünnipäeva kriniiid teHimise peale.
Euroopa delikatessid, konservid, 'u^stua, suitsusingid, suitsuribiü
Ja soolaheeringad. Suitsukaikunid tellimise peale. ;
S O O M E P Ä G A R .
2851 LÄWRENCE AVE., E .
Tegelasi ja korraldajaid Eesti Vabariigi 60. aastapäeva aktusel Detroitis.
Esin^ešes reas, vasakult: teadustaja Tiia Sõmer, deklamaatorid Raivo Bai-ciunas
ja Rita Raag. 2j rida: õpetaja dr. M. Soovik, vabadussõja veteranid
Gustav Öidernia ja Jaan Matson, organist Emilie Kalkun, läti esindaja
Siguris Rudzltis. 3. rida: sopran Silvia Sreem, Soome iMeeskoori juht Evert
Mäkinen, Sö()me koori saatja Martjia.Shields, Soome Meeskoori esimees
Olli Sarto. Seisavad: läti õpetaja Valters Liventhalš,, aktusekõneleja Ülo
Jürima, leedu esindaja titalija Vaskelis, läti „Daugavas Vanagi" esindaja
Juris Ozols, leedu^esindaja Grasina Vaskelis, aktuse toimkonna esimees
Raimond Tralla, ,,Michigam Vabadusvõitlejate Ühingu" esimees P. Ein-il,
toimkonna iiige Viktor Raag. - Foto — S. Preem
e".
oli
JDetroitl eestlaste Eesti Vabariigi
68 .aastapäeva tähistamine algas kO-hullkus
läti kirikus jumalateenistusega
õpetaja dr. M. Soovik'u"pooIt.
VJumälaleenistusi kaunistasiü koorilauluga
kohalik Soome meeskoor
..Finiandia''Ja soololauludega sopran
S"lvia F*reem:Torontost, lauldes klä-vvTikunstniku
Emilie Kalkun'i breli-
<^.atel M. Lüdigi ;„Minu Altar" ja F.
H m de l i ; „Laske mu 1 n u 11 a". t aqge-nute
: mä;lestuse ajal laulis.
Preem „Muru kasvab. mulla pea
Õietaja poolt peetud kirikupalve
pühendatud,täiesti, meie maa ja rah-v:..
vabaduse-eest langenuni Eesti vap-
.ratele poegadele ja tütardele, kes on
ia^davalt meie südameis.
Jumalateenistusele järgnes samas
larikus aastapäeva aktus." ;
vabadussõja veteranidele Gustav
Öxler-male ja Jaan •M§tson'ile valgete
õite rinda kinnitamisega.
Avasõnas aktuse toimkonna esimees
Raimond Tralla, mainis, et 40
'.ci^stat tagasi, just 'meie 20." aastapäe-pühitsemise
eel küüjditasid ja'tapsid
Vene kommunistid käsu kohaselt
Peipsi järve' jääl meie piirivalve kapteni^
ja ,küüdim.ehe. See oH meievahe-lise.
lepingu toores murdmine ja seda
päeva võiks lugeda meie teise vaba-
.ciussõja alguseks. • . .'
Preemi poolt Meri „Igatsuse laul"
pr. Külk:.ini.k!av€risaalei. . ' .
Teaduslaia tutvustas kohalviibi-n
u d V ä 1 i s kül a 11 s i j a 1 u ge s e 11e^ p^ a-kcnsul
E, Jaaksoni läkituse, inglise
keeles, mille- järele andis, lühikese
ingliskeelse seletuse selle tähtpäeva
sisust ja meie kohustustest.
: :Rita- Raag kandis ette deklamatsiooni
„Võitlusvalmidus" javRaivo Bal-ciunas
luges katkejidi „Kalevipojast"
ning Detroiti Hnnapea. proklamatsiooni,
mille järele Silvia Preem esitas
E. ;Aav'a „Ainüs palve".
Aktuses peakõneleja Ülo Jürima
' -.Torontost,
oli oma kompaktse kõne iiles ehitanud
2,4.'veebruari tähtsusele ja tähendusele.
See päev on .meie tugi ja
Chartered Äccouhtaht
IJmversity Ave., Toronto,
Tel. 862-7115
; Syracusc'es, USA-s, suikus S.rnart-sil
igavesele unele dipl.chem. Karl
Varik, Tema sündis 11.. mail, 1896
Ranna vallas. TartLUTiaal.taluoma^
ku perekonnas. Lõpetas? keskkooli!
kursuse Tartu Realkoolis 1917 aastal.:
Immairikuleerus samal aastal
^ Laup., 11. märtsil Hamiltoni Eesti
Rahvatantsu Rühm i,Kandali" 20
aastapäej^a ball algusega kl. 8 õ<
Royal Üonnaught hotelli ballisaalis,
112.KiRg'St. East, HamiltGn.
^ Laup., II. märtsil „Kalamceste ke-
Riia Politehnilises Instituudis kee- ^^''"^algusega-.kl.
mia teaduskonnas' ja liitus Korpi Vi-ronia
liikmeskonnaga.' LauPv 1 i . märtsil McMi>ster Üli-
Koosolek peetakse gruppiiclele jii üksikisikutele, keS
ei ole varem avaldanud oma an ämisi Task Forceie ori
HumanRelätions ja kes soo^dvad vastata spo^
mida sisaldab Task Force teadaanne, mis kannab pealkirja
,,Now Is Not Too Late". Koosolek peetakse
CouneilChaniberis; City Hall, Toronto
sega keli 9.30 hom. 30. märtsil, 1978. fe^ huvitatud
isikutel aja fesen^eeriraiseks |)alutakse helistada tel.
^•-367-8017." : V - :
Need grupid ja üksikisikud, kes on teinud ettepane-
Aud Task Force'ile ja soovivad seletust soovituste kohta,
palutakse teha kirjalik järelpärimine enne 15. aprilli
1978'. ja saata see MetropoHtan Toronto Clerk,
2nd Floor, City Hall, Toronto, Ontario,; M5H2N1.
30. sept. .191:8 Riia politehnikumi kooli Eesli Klubi pidu; Hamiltonis i
E.Ü.S. ja Korp. Vironia üliõpilased Commons Building'uG algusega kl.^
ühiselkoüsolekulvotsid vastu otsuse:
„terves küo.sseistis astuda kaitseväkke,
et. üle piiri tungivat vaenlast Pühap., 12. märtsil kannatusaja
tagasiVtõrjiida".;4: detsembril oUcl.J^onts^^^^ Vana-Andrese;kirikus alguv^
tola politohnikumi üliõpilased Tal- ^^^^^^'^P'!*- .;
linnas: ja Karl Varik 5.\dets.,. IRat- -jJr Ncljap., 16. märtsil V.Lenk'i loeng,
.sapolgu koosseisus. Väljavõte E.Ü^S. „Lapsed ja noored Eesti kodus". |
100 a. juubelialbumist: Ihk. 43- „Sel- ^ .Neljap., 16. märtsil Aiandusklubi
lega osutus Riia üliõpilaste seisuko- loeng A. Häavanilt^ „Roheline nurm
havott.Tartu üliõpilaste omast reso- ja valge eesti kask".
% (3/
luutsemaks".
Loeme Korp. Vironia Ajaloost:
,,Võru all Vareste küla juures 7. aprillil
1919 peetud lahingus osutasid
seltsivennad Karl Varik ja Aleksander
.Raav erihst vahA'ust: Kui vaenlane
juba ühest äärest külas sees oli,
jõudis kohale n.a.o. Karl Varik ja
-abaduse sünnipäev, see oh Eestij^"!^^^-^- Lewes'ga: umbes 30 sammu
rahva-julgete lootuste j a unistuste kauguselt .avas; tule. Vaenlane /jäi
iäitumise päev.; ;•
See päev, 24. veebruar, kõneleb
meile muistsest, vabadusvõitlusest,
meie ärkamisajast ja sellele järgne-nud,
raskest/saksastamise ja venestamise
survest. . Ta. kõneleb meile; I
Maailmasõjast kahel rindel ja Eesti
.iseseisvuse õitsengust 20 lühikeseise-
. šeisvusaasta kestel. Ta. kõneleb ka,
kuiS' venelased lepinguid murdes ja
toore jõu najal tegid lõpu meie. õnnelikule
elule ja sellele järgnenud
massküüditamistestnins Venemaa
. Teadustajana Tua oomer;luges et;^õrjalaagritest.Tä.kõneleb Saksa-Ve-le
manifesti: meie maa iseseisvaks ^ ^^j^ puhkemisest ja meie uutest
Eesti .Vabariigiks kuulutamiseks 24.
Aeehuraril 1918, a. Järgnes Silvia
Hil
esinemine
Meie noortest pianistidest on Hillar
Liitoja jõudnud teatud mõttes
rahvusvahelisele areeijiile, esinedes
kontsertosaga s.a. veebruarikuu 3-dal
Chäteauroüx's, Prantsusmaal. H.
Liitoja viibib bndatäiendamiseks
Eesti Kunstide Keskuse . stipendiaadina
Prantsüsm%-äl ja sai kutse esine-,
mišekš Kanadal sealse saatkonna
poolt kunstinäituste jainformatsioo-niõhtute
kunstiliseks sisustamiseks.
H. Liitoja mängis palasid Mozart'ist,
John Havvkins'1 ja Beethoveni loomingust
ja sai ka soodsa kriitika osaliseks
kohalikes väljaannetes. ,
H. Liitoja sattus ootamata ja kiire
pakkumise ette, kus. oli vaevalt aega
kontserdiks ette valmistada (kaks
nädalat"). Isegi vajalikke noote polnud
võimalik Pariisist saada \a need
3uli tdefoniteel Torontost Jkohale
nõuda. Noor pianist sõidutati Chate-auroux'sse
ühe. abikonsuli, Normah
Puern'i poolt ja saabudes algas:kohe
Liitoja liimimine ja lielilindistanline
klaveri taga prantsuse televisiooni
larvis. Ka siin jätkus harjutamine,
nagu kirjutab Liitoja: | ,/rohke.m har-iutamisi
ja natuke, süüa, siis jälle
harjutamisi ja siis. kontsert." •
Osa võttis kohalik linnapea, Kaiiai-
'da-Prantsuse sõprusühingu esimees,
ajakirjanikke; Gerald Pelletier abikaasaga
ja silmapilgul ametis olev
Kanada saadik. |Cöntsert läks hästi
Liitoja kirja järgi: „oH algul natuke
aplausi, süs palju aplausi, mõned
hraavOd ja encore'id pärast Beetho-,
venit. Kontserdi lõpul annetati pia-.
nistile suur reproduktsioonide raamat
Louvre'! Imed",
Kontserdile' järgnes; vastuvõtt
•shampanjaga ja hil^jem järelvastu-
. ^'õtt Ranada-Prantsuse sõprusühingu
.presidendi kodus, mis hiilgas oma
; antiiksete mööblite ja kroonlühtrite
: • ypoolest. Hillari; kir|ast kodustele
•hõõgus vaimustust esinemise edukusest
ja uuest miljööst, kuhu teda vns
EKK läinud aasta stipendium ja suu-
' namised 'ka õpetaja osas.
lootustest, mis siiski, ci täitunud. Ja
siis kõneleb ta teistkordsest vene vägivalla
okupatsioonist, mis kestab
tänapäevani, metsayendade vabadusvõitlustest
ja uutest küüditamistest.
Ta kõneleb eestlaste vabadusihast Ja
lootusest paremasse tulevikku. Ta
kõneleb mdle, siin, et me,ei tohi Iial
loobuda oma asukoha maadel võitlemast
Eesti rahva vabaduse ja eluõiguste
eest. .
Nii kõneleb meile 24. veebruar,
kuni Eesti on jälle vaba.. Ja ta saab
vabaks! -
Kõne järele Soome meeskoor laulis
eesti keeles „Mu armas Isamaa"
millele järgnesid tervitused: senaator
Robert P. Griffin'irt j a kongressi
hikmelt James Blanchärd'ilt nins
isiklikud tervitussõnad: Läti, Leedu
ning Soome esindajailt.
Lõppsõnas Viktor Raag tänas kõiki
esinejaid, kaasaaitajaid ja koos-viibijaid,
millele järgnes ühine Eesti
hümn.
Aktusele järgnes õhtusöök ja pidu
Bonnie-Brook'i gqlfik'lubis, kus ees^'
kavalises osas Raito Balciimas luges
iõpusalmi „Kalevipojast", soome
bass Eugen Faasinen laulis ,,Tuol "on
riiun kuitani" jä sopran Süvia Preerii
soomlanna Martha Shields'i klaverisaatel
laulis „MustlaseJu" ja „Mul oli
Üks väikene. laululind",^ ning lõpuks
duetti koos bass-bariton Raimond
Trallaga „Tule koj u, armuke". ;
peatuma, aUohv. Karl Varik sai haavata,
kuid sellest hoohmatä jätkas
vastupanu oma Lewts'iga, kuni'abi
kohale jõudjs.;Seltsivend Aleksander
Raay langes vaenlase kuuli läbi." Vabariigi
valitsus vääristas Kad Varikut
.yabadusrist. ri/3 annetamisega.
Pärast Vabadussõja lõppu jätkas
Karl Varik õpinguid Tärta Ülikoolis:
ja lõpetas selle diplomeeritud
keemikuna 1 9 2 6 . .
•: Töötas Tallinnas A/S Ekstraktor'is
tairaevõi ja õlitehases. 1944 septembris;
siirdus Saksamaale ja sealt 1950
lISA:Sse: Tõotas oma erialal USA-s
1951 kuni 1961 „Sol\vay Process Div.
Allied Chemical Corp." juures chem.
insenerina. .
Leinavatele sõpradele Vironiast ja
kaasvõitlejatele Vabadussõjast jääb
Karl Varikust parim mälestus kui
heast .seltsivennäst ja vaprast kaas-võitiejast..
. -
Puhka rahus armas seltsivend ja
kaasvõitleja. '
.B..L.'
j( Laup., 18. märtsil Toronto Eesti
Segakoori „Lõbus laupäeva õhtu"
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
^ Laup., 18. ja 19. märtsil Ilse Mä-glste-
Bergman'i kunstinäitus Eesti
Majas.
iiiiiiiiiiiiiiiip^ijiiiiiiiiiiiliiiiiiniiiniiitiiiin
SAMUTI MEIE T E E M E I G AS
Gelsius/Fahrenheit
;50 pIüšs O.S.T.
llllil|lllllilli!llllilillllilliltllilinil|!lli|llllllllliilti:ii!lllllliiil^
•Reedel, 3. märtsil, kL 7.30 avati
Eesti -Maja väikeses saalis nn. „Cre-pes"
(pannkookide) kohvik, kus Põhjala
Tütarde. Rajaleidjate rühma liikmed
olid virgalt ametis, et sel teel
juulikuus, Lakevvoodis .. peetavast
maailmalaagrist osavõtuks sõidukuludele
loetust hankida. Kohviku mõte
oli algatatud juba varem ja reedel
asetleidnud ettevõtte hea kordaminek
näitab, et hea tahtega saab
mõndagi korda saata.
' Eesti .Maja väikeses saalis olid
kaetud ja kaunistatud kümmekond
lauda; mis peatselt okupeeriti külastajate
poolt - viimse kohani ja rnit-medki
pidid ruumipuudusel eemale
jääma. Agarad • vanemgaidid ettekandjatena
võtsid vastu tellimisi,
nagu: „crepes" . — kreemiga, kana,
„cafe. au lait" ja nii — ja niisugune
A/S.^festi Maja Torontos körrali- l^öogi lõik,:või„crepes"- õunad ja
T E A D Ä Ä N N
T O R O N T O S
V2 blokki Spadina Ave. ida poole)
AVATUD ESMASPÄEVAST — LAUPÄEVANI
kell 9 hom.—6 p . l — Tel 364-(
'^> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-10-10
