Meie Elu = Our life, February 25, 1977

              •assr
,Jäi> ' 6EIIER&I, ACüTTTRTTTnvo «
I:::
J - -
ACQÜISITIONS SBCIIO:-
NT-Second
Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 8 (1411) 1977 REEDEL, 25. VEEBRUARIL - FRIDAY, FEBRUARY 25 XXVIII aastakäik
U l l l l l l l l l l l l l l l l l l l l l l III
'Vabadus on universaalne ja jaga- vabadust neist võimsaim USA, Selle
mata mõiste ja nii on seda ka vaba- suurel rahval puudub ammugi eridi-
•du.se- puudus. Meie eestlased koos ne vabadus elada puritaanlikult mo-oma
naabritega, lätlaste ja leedulas- raalitseva õnneliku ühiskonnana,
Läinud nädalal oli etnilise pressi toimetajail kokkusaamine Torontos riigisekretäri ja välisminister Don Ja-miesoniga,
kus peamiseks diskussioonialaks oli Helsingi kokkuleppe probleemid inimõiguste valdkonnas raud­eesriide
taguste maade/eriti aga Nõukogude Liiduga. Ministri vastustest ilmnes, et Ottawas mõistetakse prob­leemi
täies ulatuses ja aidatakse ka omaltpoolt kaasa nende probleemide lahendamisel. Selles valdkonnas tek­kivatest
raskustest palus minister asjaosaliste poolt ennast informeerida, et valitsusel materjalid kättesaadaval
OlekS., _ : • :'-;\''V- •/.
toimumine või mitetoimumine, {Neis.j VäHs.milHSfef vfcõneles
küsimusis rõhutas välisminister ^tea-j ' i ' . «
tava diskreetsuse 'vajadust, sest ';eijv . Jöi1VlžS.grMpp«ö:e ;•;••;.
soovita saavutada võimalikku kah-j , es.imessteg®
justust isikuile; kes: asuvad teispool j .Välisminister Dönald Jamieson
raudeesriiet. Majanduslikud vahekor-' v õ n ; s vastu ka siinsete rahvusgrup-rad-
ja kaubanduslik läbikäimine,on pide :'esimehed, vesteldes nendega
aga sellise iseloomuga, et Kanada ei rahvustunne: huvitavaist välispolii-asu
oma toodetega,mingis monopoli tllistešt küsimustest. Kokkusaami-seisukorras.
Tulemuseks on, et kuigi
Kanada loobuks teisi maid varusta­mast
toodete ja tehniliste; informat­sioonidega,
siis ometi teevad, seda
teised maad.
Pressi poolt heideti ette, et. juba
Kanadas asuvaid teiste.maade koda­nikke
saadetakse siit sundkorras ta­gasi
ja ei arvestata mõnigikörd asüü­li
nõudmise vajadusi. Minister arvas,
:t need seisukohad ei ole absoluut­sed
ja arvestatakse igat juhtu indivi­duaalselt.
Perekondade ühendamise
küsimuses seletas minister, et pere-'
konnaliikmete mõistet- ei kohandata
ainult kõige lähemate Omaste aru­saamises,
vaid. võetakse arvesse ka
laiendatud mõisteid olenevalt Kana­das
^ elunevate kutsujate otsest vaja­dusest,
nagu tervislikust seisukor­rast
ja majanduslikest võimalustest.
Küsiti ka („Meie Elu") kas oleks
mõeldav, et teatud I
ministeeriumi juurde loodaks eri-büroo,
kes vahendaks dokumentee-rimist
ja kutseid omastele, (
millega saavutataks: 1) riigivõimu,
autoriteet nendele kutsetele, 2) akti­viseeritakse
Helsingi kokkuleppes
signeeritud arusaamad perekondade
ühendamise ja küllakutsete osas ja
3) saavutatakse sarnaste avalduste
täielik registratsioon nii täitamise
kui ka hiittetäitumise osas,' mis: an­naks
aluse esildusteks sarnastel kon­verentsidel,
nagu toimub eeloleval
sest võtsid osa kümnekonna rahvus­grupi
esimehed või nende esindajad.
Eestlasi esindas E K N esimees U. Pe-tersoo.
(Järg lk. 2)
tega tajume seda selgemini, kui pai- vaid ta peab arvestama teisi. Võist-jud
teised rahvused, sest meil oli lušes relvajõu ülesehitamisel Nõüko-raoodsa
aja õiguslik ja riiklikult häs- g^de Liiduga on USA rahvas sunni­ti
Organiseeritud vabadus koos sel- tud oma eluenergiat ja endist kõik-
Iest järgnenud kiire ühiskondlike võimast dollarit kulutama moodsale
väärtuste tõusuga ja rahva järjest relvastusele maal, merel ja õhus ai-paraneva
healpluga. nült selleks, et üldse püsida.
Aga just täpselt samal põhjusel on Kui tähelepanelikult mõtelda äsja-meile
vabadus^ kaotus raske ja va- valitud president Carteri viimasele
lus j^ meie rahvuslik tunnetus ei saa kaminatule vestlusele,, siis leiame, et
sellest teisiti üle, kui püüdleda vaba- üheltpoolt ta ; tõotas inimlike vaba­duse
uue koidiku poole See on ainu- duste taotlust kõikjal maailmas,
õige ja see peabki niimoodi olema, kuid teiseltpoolt tõttas ta kohe lisa-
See hoiab üleVal usu"ja lootuse, sest ma, et need taotlused peavad toimu-nagu
hiljuti väljendati ühel kokku- ma vaimus, mis ei halva vahekordi1 s u v e l Belgradis?
tulekul, kui kaob meil ka lootus, siis real, kus inimõigused juba pikemat Minister arvas, et selline ettepanek
on see veelgi raskem, kui kunagine aega ei eksisteeri.Kuidassaab USA; tohiks kaalumisele tulla, kuigi; tema
vabaduse kaotus. Sest ka lootus on sarnase mõttekäigu juures saavuta-1 ministeerium täidab seda ülesannet
universaalne mõiste ja laieneb mitte da maailmas inimlikke vabadusi,'kui t e a t u d u l a t u s e s juba, hüüdja valit-ainult
kõikidele meie eluavaldustele, nende taotlus on neutraliseeritud S L l s e l o n suhteliselt hea ülevaade,
vaid ka kõikidele rahvastele. leebete vahekordade vajadusega m i s toimub selles valdkonnas. Kergi-
Võib olla E. V. järjekordsele aas- vaenlasega. ' | tati ka trükisõna sissepääsu küsimus
tapäevale vastu minnes, on õige aeg Niisiis ei ole ka USA president: raudeesriide, tagustesse maadesse,
jällekordselt meenutada, et oma loo- omas poliitilises väljendusvormis m i s on praegu täielikult negatiivne,
tust ei toW meie kunagi kaodata. enam kaugeltki vaba selleks, et olla ; $ e s t läänepoolne ajakirjandus ja raa-
Sest lootuse kaotus iseendisse toob teguriks maailma rahvaste ideaalide1 m a t u ^ e i J õ u a pärale adressaatidele,
kaasa lootuseta maailma, milles on teostamisel, ühendriikide vabaduste Ka neist.küsimustest palus minister
raske eksisteerida, kuid millest ka kaotus algas sealt, kus vägivallale oli e n d informeerida konkreetselt,
väljapääsu ei leidu. Samuti oli ka va- sunnitud alistuma eesti rahvas, kus Ministrile ja valitsusele soovitati
baduse kaotusega kolmele Balti riigi- USA keeldus abistavat kätt andmast t u § e v a t aktiivsust ja avalikke sõna­le.
Niipea, kui suuremad rahvad ungari rahvale, kus jäädi külmaks v õ t t e eeltoodud küsimustes, sest jse-lasksid
sündida vabade eestlaste, lät- pealtvaatajaks tshelihi rahva vaba-"M raudeesriide tagused maad arves-laste
ja leedulaste vägivaldsel ja üle- duspüüdlustele. Kuid ometi oli pöör. tavad läänepoolse kriitikaga. Seda
jõulisel okupeerimisel, niipea hakkas deliseks punktiks see, kui USA teise eriti siis, kui küsimustega rakenda
vabadus kaduma ka paljudest teis- maaiimasõja lõppedes tõmbas oma
test maadest. , vaed mitusada kilomeetrit läänepoo-
Varisesid paljud kunagi vabad Eu- le Berliini ja pühkis oma käed puh-roopa
rahvad ja sattusid võõrastava taks Euroopa rahvaste saatuse ku­ja
terroriseeriva välise ideoloogia ai- junemisest.
la. Nõukogüdeliku ideoloogia võimu- Need momendid olid otsustavad,!
ses on paljud Ida-Euroopa maad ja kus läänepoolsed suurvõimud või-mitmed
maad idas ja lõunas. Kuid nuksid idast pealevoolavale barbaar-järgijäänud
maad, kes püüdlevad susele ja vägivallale ultimatiivselt
ühiskondlike vabaduste poole, on ta- tõkke ette panna, et rahvaste õigusi
kistatud väliste ideoloogiate ja nen- taastada. Ometi ori tükk tükilt maa­de
kandjate ekstsessidest koos kaa- ilm jõudmas, niikaugele, et edasine
• 'suva 'terjröri, mõrvade ja küüditamise vabaduste • kärpimine" muutub talu- ... . , .
tega. Momendi tüüpiliseks näiteks on mattiks ja siis peab midagi • juhtu^ V l ? a m ^ dipjomaadid seletavad, et
Hispaania otsingud sisemiste vaba- ma. Ka E. V. aastapäeva pühitsedes n a d taotlevad Vietnamis moodusta-duste
poole, kus headele algatustele peame endale alati meenutama, et
vastatakse verega. ka poliitilises reaktsioonis jõutakse
Kuid ajast, mil Läänemere rahvad t kord tolerantsi piirile ja selleks pea-kaotasid
oma ^vabaduse, sammuvad me õrna lootusi hoidma. Põlegu see
ka kõik teised rahvad järkjärgulise lootušetuli ka eeloleval aastapäeval
vabaduste kaotuste suunas. Isegi iga eestlase südames,
veel vabadest maadest- ei oma täit V.
>TahameolIa
Solistid: ÕNNE: LAIKVE, IRENE LOOSBERG, JAAK- LIIVOJA,
' . PETER-PAUL LÜDIG.. ;.: r '
Puhkpilli kvintett Musica Viva ja EKK Kammerorkestri liikmed.
Noortekoor „Lootus". Musica Divina koor.
Pühapäeval, & märtsil kell 7 Ö. St;::Lawrence;Centrer;Town;Hali./ ;:
•• -.OTTO; PAJU kunstinäitusi . : Avamine kell 6 õ, • -
Pääsmed $5.00, õpilastele $3.00.
TORONTO EESTI ÕNGITSEJATE & JAHIMEESTE SELTS
korraldab Toronto Eesti Maja saalis 12. märtsil 1977
, algusega kell 7 p.l.
T.E.S. Täienduskooli pere tähis-,
tas Eesti Vabariigi aastapäeva es­maspäeva
õhtul aktusega Toronto
Eesti Maja suures saalid. Üle 400
õpilase ja nende vanemaid elas
kaasa isamaalikule kokkutuleku­le,
kus kõnelejaks oli EKN esi­mees
Udo Petersoo, kes rõhutas
meie rahva vabadustahet aegade
keskel. „Meie tahame olla vabad
ja ise otsustada oma elu üle", üt­les
kõneleia ja pani noortele sür
damele kanda edasi vanemate
poolt tõotatud vabadusvõitlust
Eesti eest. -
Avasõna ütles aktusele Kooliko-mitee
esimees H. Lupp tehes tea­tavaks,
et tänavu kooli 25. tege-vusastal
on lõpetajaid 44, kellele
lõpumärgid kinkis Eesti ühis­pank.
See järele kõnelesid panga
esimees V. Ernesaks ja tänusõnad
ütles koolijuhataja H. Ründva.
Eeskavalises osas laulis õpilas-koor
ja deklameerisid Mikk Jõgi
ja Marika Mäeste. Lõpetajatele
kinnitati rinda märgid, Aktus lõp­pes
hümniga.
Vaatlejad teatavad Ugandast, et
peapiiskop Janai, Luwum mõrvati
'diktaator. I cl i Amini salapolitsei
' poolt Lüburi sõjaväe ;kasarmut es
i möödunud kolmapäeval. Tema keha
'valati petroleumiga üle ja põletati.
Jutt autoõnnetusest on täielikult va­le.
Samuti mõrvati siseminister E.
Oryema. Pool Uganda elanikkonnast
on kristlased.
us pinevus üsino
•. Eeskava: Pr. AINO TERA • •
Tants: Hr. G. ILTALI orkestri saatel
Pääse $5.00 Laudade, ettetellimine pr. L. Laanemets tel. 422-4585
• E. Saar tel. 425-997B
takse ka kaubandusliku, läbikäimise
.. Kommunistlik Vietnam on viima­sel
ajal vaatamata. Moskva ja Pekin­gi
vastuseisule otsimas lähemaid si­demeid
USA ja teiste vaba maailma
rahvastega, et meelitada võõrkapita­li
Vietnami ja parandada Vietnami
rasket majanduslikku olukorda.
da Kauge-Idas Jugoslaavia taolist ise­seisvat
kommunistlikku riiki.
• • ' .Pühapäeva},-' 6/.'iinärtsü' kell 3' p.l.-- •
Eesti Maja suures saalis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
korraldusel
giptüsejci
SÕNALISES OSAS kaastegevad:
Öp. OSKAR PUHM, aupeakonsul ILMAR HEINSOO, EKN
esimees UDÖ PETERSOO, KARL ARRO, HANS LUPP,
dr. JAAN RQOS, ROMAN TOI ja SVEN EHVERT. '.•
. I MUUSIKALISES OSAS esinevad:
Toronto Eesti Meeskoor HARRI .TOI juhatusel jasolistid.
Pääse $3—, pensionäridel|2.— .
N. Liidu ja Egiptuse vahel on tek
kinud järjekordne, pinevus. Moskva
süüdistab Egiptuse president A. Sa­dat
it valetamises. Moskva nõuab
Egiptuselt omal ajal Egiptusse saa
de.tiid relvade eest tasu, mida Egip
tiisel ei ole kustkilt maksta.
Toronto Eesti Maja suures saalis
neljapäeval, 3. märtsil kell 7.30 õ.
„Kodu ja korteri küsimused''.
Peeter Lepik — odavad korterid;
Räiva Aberman— elu vanadekodus
. Julie Herma — EAK projekt •
Scarboros
ELK, TESEM.
E
Diplomaadid ennustavad uut pine­vust
Hiina ja Venemaa -6500 müü
pikkusel piiril, sest läbirääkimised
piiri vahej uh turnis te asjas kahe kom­munistliku
maa vahel on nurjunud.
Vägede tagasitõmbamist ei ole ooda­ta,,
vaid. hoonis viiakse iuurde. uusi
vägesid ja ehitatakse piiri kindlustus, i
mõlemal poolel. - •
Ofsifökse 230; .miljardilist'
T. E. Baptisti kiriku kõrvalsaalis
883 Broadview Ave. Toronto
: •. AVATUD: LAUP. KL. 3-9, NELJAP. JA REEDE KL. 6—9
Üks USA varanduste otsimise ette­võte
on võtnud loa White Sandis
USA-s 230 miljardilise varanduse ot­simiseks,
mis peab koosnema kulla­kangidest,,
kalliskividest .ja. muude vt
väärismetallidest ja peab asuma ühe
künka all olevas kaevanduses. Ei tea-
.tata, kellele need varandused kuulu,
vad ja kes need sinna -on matnud.
;f.iihcip.; 6. märtsil M.; Ii e.I.
Pühapäeval, 27. veebruaril 1977. a. algusega kell 4 p.l. X
toimub Toronto Ülikooli aulas (Convoeation Hall) King's College Rd. \
oo. o £ 3 sfts - • •' *> •
:; J
• • " • *»
• •>
. ü
AktusekõneV— EKN Rahvuspoliitilise komisjoni esimees HARALD TEDER. $
Tervitused eestlastele Kanadas E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO. I
Langenute mälestamine leitnant PEETER KA $
Tervitus külalistele OSGAR MÜLLERBECK. I ' • -\
KONTSERTOSAS KAASIJEGEVÄD: ^
Estonia Orkester —- UNO KOOK'i juhatusel I
Toronto Eesti Meeskoor — HÄRRY TOI juhatusel.
Skautide ja gaidide sõnaline põimik — ENE RÜNGE juhatusel
Aktuse auvahi Toronto Eesti skaütlikud noored.
Sissepääs S4.00 koos; kavaraamatuga,. gaididele, skautidele vormis, õpilastele ja lastele tasuta.
Uksed avatakse kell 3 p.l. TORONTO EESTI SELTS