Meie Elu = Our life, October 11, 1979

              NELJAPÄEVAL, .11;' OKTOOBRILTHURSBAY, OCTOBER 11 Meie Elu" nr. 41 (1548) 197?
ÄNÄDÄS 70© SKÄUTLBeCKÜ W
• ••
aastako@s@lelcytel
Septembrikuu viimasel nädalalö- eesti vormikandvad noored. Ülemere
pul kogunes eesti gaidlik ja skautlik lendu kutsutakse „Põhjakotka Len-noorus
Kotkajärvele, et enne suvis­te
laagrialade lumeallä minekut teha
kokkuvõtet möödunud tegevusaas­tast
ja seada tähiseid tulevikuks.
Loodus oli värvirikas, nagu see on
alati sel aastaajal Põhjä-Ontarios,
üks vähestest kohtadest maailmas,
kus sellist ilu võib nautida.
Aastakoosolekute avamiseks'mars­sisid
noortejuhid Anton- Õunapuu
väljakule, kus suures sõõris seistes
heisati sii^knust-valge lipp. Palve pi­das
skm. Endel Ruberg, mille järgi
tervitas gaidmaleva juht ngdr. Tiia
Kütt ja skautmaleva juht skm. Sil­ver
Kašfe.-Toronto Eesti Skaudisõp-rade
Seltsi nimel ütles noortele häid
sõnu juhatuse liige nskm. Margus
Tae. Toronto Rahvatantsurühma esj-mes
nskm. Toomas Kütti oli toonud
malevatele külakostiks kaasa äsjail­munud
rühma juubelialbumi. Tele-foniteel
oli tulnud tervitus Rootsis
asuvatelt peaskaudilt skm. Sven
Hanson'ilt ja ipeagaidilt gdr. Virge
Hinfilt.
Nüüd• liikusid aastakoosolekud si-oeruumidesse.
Kuna skautide aastakoosolek kan­dis'
juubeU ilmet, olles arvult kol­mekümnes,
siis meenutas maleva vanem skm,
Ermi Soomet, seda oma sõnavõtus,
• TEEN 1(Q lkl MEHAANILISI PARANDUS! «
: \ (mitte keretöid)
. , 3323 BÄNf ORTH AVE/TORONTO — TELEFON691-9553
J RISTO SAARENVIRTA
nuks" ning: selle kohta andsid sele­tusi
skm. Leo Puurits, Ermi Soo­met
ning Silver Käsik.
Laupäeva õhtupoolikul olid eraldi
koosolekud skaut- ja gaidjuhtidele
ning pärast õhtusööki toimus pea­majas
ühine koosolek, kus skm. Er­vin
Aleve juhatusel oli 'koos ühe laua
ümber noored juhid nooremgaiderid
aret Liik ja Silvi. Terts ning skaut-juhid
Richard Laanvere ja Peeter Ki­vioja.
Arutlusaineks oli „Miks mitte
olla juht". Panelistid tõid oma lühi­kestes,
'kuid hästiläbimõeldud sõna­võttudes
esile neid raskusi, millega
tuleb tegelda noortejuhir. Järgnesid
sõnavõtud kuulajaskonna poolt. Lei­ti,
et kuigi skautlus-gaidlus ei ole
momendil populaarne Kanadas on
mõlemad noorteorganisatsioonid vä­ga
hiimatud eesti ühiskonnas kõigil
mandritel, kus asub kaasmaalasi. Hi­lisõhtul
toimus Kotkajärve metsaki-rikus
armulauaga jumalateenistus,
kus teenis õpetaja nskm. Andres
Taul. Pühakoda metsas uppus küü-naldesärasse.
Sügisene mets kajas
vastu 'kirikulfste laulule, jättes ko­halviibijatesse
sügava elamuse.
Sellele järgnes kohvikus filmide ja
valguspiltide näitamine toimunud
vanemgaidide ja vanemskautide ka-nüuretkist
ning Unity 79 etnilisest
as G. lelu
m\
Etniliste Ajakirjanike Klubi viima­sel
kokkutulekul oli arutlusteemaks
valitsusasutuste, ajakirjanduse ja TV
suhtumine etniliste gruppide prob­leemidesse.
Külaliskõnelejaks oli
Klubi aupresident, Ontario Parla­mendi
liige Nicholas G. Lehik, kes
pikemat aega on tegelenud etniliste
rahvusgruppide probleemidega mit-mekultuursuse
alal. Ta selgitas Va­litsuse
heatahtlikku suhtumist etni­liste
gruppide probleemidesse ja või­malusi
kaasaaitamiseks nende prob­leemide
lahendamisel.
Provintsi eelarves on selleks käes­oleval
aastal $400,000 etniliste grup­pide
rahvuskultuuri arendamiseks
ning meelelahutuslike kavade toeta
miseks. Etniliste Ajakirjanike Klubi
soovitud toetust ei saanud, kuna see
ei olnud, esitatud sellises vormis, mis
soodustanuks palve rahuldamist. Ta
soovitas etnilistel gruppidel organi
seerida Queens Park'is tugev surve
Majanduselu
ÕNNETU! VÄSTÜTÜS-KINDLUSTU
Seaduse järgi on kinnisvara- või ujumisbasseini kasutavad —- kas, loa--
raakmes esimesest aastakoosolekust, laagrist USA-s möödunud suvel. K a - , ö ^ . ^ 1 . / • • ' . , , ... . r i •ii V i- J " • • ] • • ? • 4.- ii +rn' Ai,*- A millest tema oli osavõtnud. nada eesti skautlikke, noori esind• a•s„ v. õimalik a. egsfac sti ,s a..a. da kõik vajal,i k
Skautüksuse Lembitu Malev Lem­bitu
lipkonna juht skm. Evald Oder
©li saanud kodumaalt iseseis vuse-ajai
tegutsenud Noorte Kotkaste or­ganisatsiooni
ühe rühma lipu, mida
ta näitas kuulajaskonnale.
On tavaks esitada^^aastakoosoleku­tel
mingi referaat, tihti väljaspool
skautlust seisvate:isikute poolt. See­kordseks
referendiks oli palutud
adv. Mart Tarum, kes Kotkajärve
naabrina jutustas Muskoka piirkon­na
asustamisest eelmisel sajandil.
Nöorteparlament peab kahte liiki
koosolekuid: ühed kosolekudpn ai­nult
skaudi- või gaidi juhtidele, see­ga
eraldi toimuvad, arutades vasta-
-yä maleva. sisemisi probleeme. Tei­sed
koosolekud on ühised koosole­kud,
kus tulevad sõelumisele noorte­töö
üldised suunad ja kus otsusta­takse
kõik ühised üritused. Esimesel
sellisel töökoosolekul valiti koosole-ifcu
juhata j aks skm. Ervin Aleve, sek­retäriks
nskm. Jaak Haabniit (skau­did)
ja ngdr. Linda Valter (gaidid).
Koosolek - tegi muudatusi noorte-ajakirja
„Tulehoidja" tellimishinda-des.
Niinimetatud juubeliaasta eri­fondi
aruande esitas skm. Jaan Lepp,
mis 'kinnitati. Fondi summadest on
'kaetud Kotkajärve hoonete paran-dustööd
ja malevate kodu väljaehi­tamine
Toronto Eesti Majas. Kotka­järve
ehituste .parandamist jätkatak­se
ka tuleval 'aastal. Teatavasti toi­mub
järgmisel aastal ESTO-80 raa­mes
skautlike noorte maailmalaager
Rootsis, kuhu sõidavad ka Kanada
seltes laagris üks gaidide salk," kes. ™fo™a'siüon, selgitada^Va.jalktele
dii kogunud omale palju pilte, i l u - « t o e l e oma vajaduste tõsted poh-
. , ° ... . . . • - , , v . lused ning esineda mõjukalt valit-said
mälestusi la rahvusvahelisi . ..
sõpru. . • | susasutiste 3 mures. ••.••/•
Pühapäeva hommikul luges palve
Teiseks arutiusteemaks oli etnilis-skm.
Endel Ruberg, millele' järgne­te
probleemide esiletoomine suura ja-sid
töökoosolekud nii-skautide• fan^^^^^V-^^*!'*^*-
gaidide poold. Alles pärast lõtmasöö-I d* s a a ? ! e t"d k i f : ' u u s , e l e , a m a k s e
ki tuldi foMcu ühisele koosolekule, selekteentud ruumrja sagedas . pa-mii
llega lõpetati aastakoosolekud, randatakse, voi tohterdatakse sü
Arutati rühma- ja salgajuhtide välja­õppe
küsimusi. Ja nägu igal aastal,
kus ja millal tulla kokku järgmiseks
aastakoosolekuks. Ettepanekuid oli
mitu. Hääletamisel võitis Kotkajärve
kohana ja ajana septembrikuu vii­mane
nädalalõpp aastal 1980.
Aastakoosolek lõppes sügiskuu a-ses
metsas tüiedas sõprusringis lipu­varda
ümber. Lõppsõna ütles skm.
Heino Jõe.
Gaidmaleväs ei toimunud valimisi.
Skautmaleva juhiks valiti tagasi
skm. Silver Kask.
Maleva staabi liikmeteks valiti:
skautmastrid Ervin Aleve, Egbert
Runge, Jaan Lepp; Mart Pedel, Lia
Pikkov, Konsä Leemets, Ivar Nip-pak,
Enn Kiilaspea,- Leo Puurits ja
hooremskautmastrid Jaan Roos,
Bruno Lindre.
Skautmaleva arvuline tugevus on
koos juhtidega ja vanaskautidega
446 liiget, gaidmaleväs on 273 liiget.
Kaheksakümnekolmepeahse aasta­koosolekute
pere kõhumurede eest
hoolitsesid prouad Endla Komi, Ju­ta
Kübarsepp ning gdr. Aliee Kul-lango.
lises ulatuses, et kirjutis sagedasti ei
väljenda enam seda, -mis oli saatja
sooviks. Peeti soovitavaks, et .etnili­sed'
ajalehed, ise vahendaks informat­siooni,
mis omavad üldist tähtsust.
TV kanal 47, saate ,,Let's discus it"
korraldaja, kes kokkutulekust võttis
psa, püüdis selgitada, millised*prob­leemid
võiks etnilisi rahvusgruppe
rohkem huvitada ja kuidas neid esile,
tuua. Magyar Hirlap kaastööline soo­vitas
ühe paneli teemaks võtta „Mis
on viga ä Rahvusvahelise Karavani
juhtimisega" ja selgitada miks mõ­ned
rahvusgrupid seda enam ei soo­vi
kaasa teha praeguste tingimuste
juures. „Meie Elu" kaastööline tõstis
üles küsimuse, et praegu on palju
juttu diskrimineerimisest ja rassis­mist.
Üks panei võiks selgitada nen­de
tagapõhja. Tema arvates diskri­mineerimise
ja rassismi probleemi
toovad enesega kaasa need, kes Ka­nadasse
tulles ei võta omaks siinset
elulaadi, vaid elavad nii kuidas nad
on harjunud elama seal, kust nad tu-lid.
Nagu , selgus, oli möödunud kuu
suuremaks ürituseks Klubi poolt or­ganiseeritud
„2. Etnilise; Ajakirjan­duse
Pidustus" Ontario Place Foru-mis.
Rahvusvaheliste/ Lavakunstnike
Ühingu liikmete esinemine kestis
seal 90 minutit ja anti edasi TV ka­nal
47 kaudu. Kavalehel oli pilt Ka­lev
Estienne esinejatest pallidega ja
pikem kirjeldus nende poolt esitaja­ta
vast'"moodsast võimlemisest Eve-lyn
Koopi juhtimisel. •
krundiomanik vastutav selle eest, et
tema omand oleks' peetud seisukor­ras
kus kellegi! ei oleks ohtlik viibi--
da.
Kui keegi saab- vigastuse teie
omandil ja selgub, et seda põhjustas
mitteküllaldaste ettevaatusabinõude
tarvitusele võtmine, peetakse teid
vastutavaks.
Näiteks, kui töömees, kelle 'olete
palganud paranduste tegemiseks
omas majas saab vigastada kukku­des
laste poolt sinna jäetud mängu­asjadel,
olete vastutav selle eest ja
teil tuleb maksta kulud, mis on seo­ses
tema vigastustega. Need võivad
küllaltki suureks minna.
Kuigi meie. kõik püüame oma ma­ja
ja muud meile kuuluvad omandid
pidada võimalikult ohutus olukor
ras, peame erilist tähelepanu pööra­ma
mõningatele piirkondadele,
üheks selliseks 'kohaks on aias asuv
uj urnisbassein. Kuigi on võimatu
alati järelvalvet teostada, olete vas­tutav
oma ujumisbasseini ja selle
kasutajate osas. Kohtud on otsusta­nud,
et olete vastutav kõigi vigastus­te
eest, mis juhtub lastele kes teie
m ui
RIMSTIVi
ISTLÄSTETÄ
lii- USAl
Kuna E.S.S. Kalevi Suüsaklubil
puudus senini maa-ala murdmaasuu­satamise
harrastamiseks, võistluste
korraldamiseks jä noorte võistlejate
treneerimiseks, siis selle otsimisega
tegeleti juba mõnda aega.
Balti suusavõistlused on viimastel
aasiatel peetud-eestlastele hästitun­tud,
leedulasele kuuluval Moonstone
suusamäel, kus ka murdmaasuusata­miseks
vastavad rajad on olemas.
Möödunud reedel \
sõlmiti kokkulepe pikemaks ajaks
(Moonstone suusamäe omaniku B.
Stanaitis'e ja Kalevi Suusaklubi
esindajate vahel
murdmaasuusatamiseks varutud
maa-alade/kasutamisekš. Maa-alal on
endin^ talumaja, mis antakse suusa­tajatele
kasutamiseks. Maja on-kahe­kordne,
kogupindalaga üle 2000 ruut-jala.
Alumisel korral on suur köök ja
kolm ruumikat tuba. Teisel korral
vns elutuba. Küna maja on olnud
viimastel aastatel tühi ning seda tu­leb
ümberkorraldada vastavalt suu­satajate
nõuetele, siis on seal vajali­kud
vastavad parandustööd. Ruumi­kas
köök kavatsetakse ümber kor­raldada
suuskade määrimise ruu­miks
ja elutoad suusatajatele puhke­ruumideks.
Parandamiseks vajaliku materjal
annab maaala omanik v <
B. Stanaitis jaj|töö viiakse läbi talgu-tekorras^
Esiriiesel aastal korrasta­takse
maja alumine kord ja järgmi­sel
aastal teine kord. Sarnase suusa­tamise
keskuse organiseerimisega on
ka ühinenud Harald Raigria poolt
juhitud Kanada Pioneer SuusaMubi.
Ka leedulastele, kes praegu organi­seerivad
omale! suusaklubi, on seal.
varutud eriruumid;
Juba kaheksandat aastat pakub
Mtmekultuuri Teatrifestival St.
Lawrence Centeri laval vaheldusrik-kaid
programme erikeelseile teatri­huvilistele.
Hiljuti ajakirjandusele
korraldatud inforniatsiöoni-koosole-kul
tervitas erinevate etniliste lehte­de
esindajaid Mitmekultuuri Teatri­ühingu
president hr. Guenther Petri-cek,
andes põgusa ülevaate Teatri­ühingu
tegevusest ja eelseisvast fes­tivalist.;
• • •
Festival alustab tegevust 26. ok­toobri!
erakorralise ukraina keelse
avalavastusega Vesnivka Tütarlaste
Koorilt. See tasuta sissepääsuga la­vastus
põhineb muusikalisele Ukrai­na
lasteloole, Samaaegselt võetakse
vastu rahalisi annetusi, mis suuna­takse
Ontario vigaste laste organi­satsioonile
ülemaailmse Lasteaasta
puhul.
Maa-alal on juba suusatamiseks
vastavad rajad olemas, kuid sinna
on võimalik veel uusi radu teha, mi­da
ka tulevikus kavatsetakse; Kalevi
Suusaklubi peakoosolek toimub Ees­ti
Majas teisipäeval, 16. oktoobril
kell 7.30 õhtul.
Klubil on käesoleval ajal 85 liiget.
Kaasmaalastel, kes soovivad klubiga,
ühineda või lähemat informatsiooni
saada, palutakse helistada õhtuti.esi­mehele
hr. Ä. Oiling — tel. 255-0783
või .laekurile pr. E. lääguste — tel.
223-6141.
Teadacanne
Sügishooaja esimene koosviibimi­ne
kohvilauaga toimub neljap., 18.
okt. algusega kell 2.30 Eesti Maja
suures saalis^ millest klubi liikmeid
külalistega palume osavõtta.
:JUHAtUS-sügisene
kokkutulek toimub „Tartu
Collegei" restorani ruumes reedel,
26. oktoobril, kell 7.3Ö õhtul1.
Kokku tulevad" kõik realistid/et
värskendada kooliaegseid mälestusi,
hoida Reaali vaimu erksana ja tähis­tada
oma kooli aastapäeva.
,,MOE ELU" asutas Eesti ühiskoncS
fa seisab eesti ühiskonna teenistu­ses*'.
Tuleohust saunades
CSA on Kanadas vastutav elektri-tarvete
ja söenduskehade kasutamis­kõlblikuks
tunnistamisel koostöös
vastavate provintsi asutustega; Tuleb
meeles ^pidada, et kuigi sauna soen-duskeha
on valmistatud vastavalt
CSA tulekaitse nõuetele, puuduvad
ehituseseaduses määrused selle ins­talleerimise
kobta, mis sageli on tu­leõnnetus
te põhjuseks. s
CSA kontrollosakonna ülem Erik
Wiikins ütleb, et selleks' peab välja
töötama seadus, et kõik soenduske-had,
ka need mis 'kasutamiskõlbli­kuks
tunnistatud CSA poolt, peavad
installeeritud olema tulekindlale põ­randale.
; Kahe viimase tulekahju juurdlusel
selgus,, et saunaahjud olid .aietatud
linoleumile, mille all oli laudpõrand.
See oli tuleõnnetuse põhjuseks. Ka
peab olema 100 amp. elektrivaru,
mitte 60 amp. mis oli varem tavaline
Saunaahju soenduskehad on harili­kult
5000 w. see on väiksem kui ha­rilik
kuivataja või veesoendaja
Soovitav on sisseseadmine anda
kutselise elektriku hoolde, kes võtab
vastava loa Ontario Hydrolt mille
hind on $6.—.Loaga ühenduses on
ka järelevaatus västayate ametnik­kude
poolt, mis kindlustab, et töö on
tehtud nõutele vastavalt.
CSA soovitab kerise katteks kasu­tada
ainult tööstuste poolt müüda
vaid kerisekive, kuna need katseta­takse
samuti-kui soendaja.
v Lõpuks, ärge usaldage suusõnalist
kinnitust äris, et soendaja on val­mistatud
CSA poolt ettenähtud
määruste järgi. • :
Kui puudub CŠA märk— siis või­te
kindel olla, et ta seda ei ole.
H.K. :-
: Järgneb terve rida erikeelseid la
»vastusi: 27. oktoobril tshehhikeeine
i ) . . . . . . . . • . ••
„Latern", 28. oktoobril ungarikeelne
Ferenc Molnari abielukomöödia, 3.
novembril lätikeelne • detektiivlugu,
9. novembril soomekeelne muinas­jutt,
10. novembril armeeniakeelne
perekonnadraama, 11. novembril
itaaliakeelne Luigi Pirändello ko­möödia,
16. novembril leedukeelne
ajakohane komöödia, 17. novembril
saksakeelne lõbus ajalugu käsitav
•näidend ja 18. noVembril ukraina-keelne
rahvapärane naljamäng. Na­gu
näha, puuduvad lavalt tänavu
eesti teatrigrupid, mis osutub eesti,
teatrisõpradele suureks pettumu-
;seks. .
. Eesti teatri puudumiseks teatrifes:
tivalil on mitmeid põhjusi. Kuna igal
aastal valitakse mitmekultuuri teat­rifestivalile
üle 40 liikmeskonda kuu­luva
teatrigrupi hulgast 10 parimat,
langevad paljud paratamatult välja.
Tänavu langes Eesti Rahvusteatrile
Kanadas au esineda festivalil. Teata­vasti
esinesid nad viimati Torontos
kevadise Laulupeo ajal ja viisid hil­jem
oma eduka lavastuse suvistele
Lääneranniku pidustustele. Ajapuu­dus
on olnud peamiseks takistuseks
uut lavastust põhjalikult ette valmis­tada
algavaks teatrifestivaliks. Seal
on oluliseks nõudeks hea ettevalmis­tus
. ja täiuslik kunstiline viimistlus,
kuna esinejad võistlevad omavahel.
Osaliselt esineb eesti motiive siiski
teatrifestivali aegu Town Halli fua­jees,
kus kuuldavasti Eesti Kunstide
Keskus kavatseb korraldada fotonäi­tuse
multikultuursel ainestikul, mis
siiski ei küüni meie näitekunsti ka­jastamiseni.
Loodetavasti pääsevad
meie tuntud teatrigrupid aga esine­ma
järgnevate aastate teatrifestivali--
del. •. :' '
.' . lt
Yorgi Eesti Majas
Reede, 28. sept. hommikul, pärast
välisukse avamist varastati paaris te­gutsenud
neegri noormeeste poolt
N.Y.E. Haridus seltsi' bürooruumis t,
kus muide asub ka Rahvuskomitee
asjaajamine, HS baari kolme päeva
raha. Vargus toimus 'ajal, kui üks
neegreist avaldas maja mänadsherile
Paul Saarele, et ta sooviks saada Ees­ti
Majja tööle ja nad koos siirdusid
baariruumi. HS büroouks oli lukus­tamata
ja P. Saar oli just seal teinud
arvepidamise kokkuvõtet, et seejäre-le
raha viia panka.— mis nüüd oli
jäänud ajutiselt metallkarbiga büroo
lauale, Sel aj ai kui üks neegripoiss
mangus all baariruumis töölevõt­mist,
jooksis teine vaikselt hoone
kolmandale korrale bürooruumi ja
saades kätte raha, põgenes sama kii­relt
hoonest välja, kellele kohe järg­nes
tänavale ka „tööotsijä". <*
. Varguse aj ai majas teisi ametnik­ke
veel ei olnud. A/S Nordic Pressi
kui ,,Vaba Eesti Sõna" väljaandja
bürooruum asub HS bürooruumiga
vastakuti. Kui P. Saar märkas kaht:
lust äratanud liikumist eeskojas' ja
„tööotsija" kiiret ärajooksu, ta jook­sis
viimasele hoone välisuksele järgi,
nägi aga vaid veel kahe musta kiire
jooksuga kadumist eemale. Minnes
büroosse, selgus rahavargus. Kohale
kutsutud politsei ei saanud palju
enam aidata/küll avaldas arvamist,
et.samad vargad või nende sõbrad
võivad kergesti mõne aja pärast uue­le
vargušretkele tulla. Viimasest ole­nevalt
on muudetud New Yorgi Ees­ti
Majja sissepääsemise korda, Hom­mikutundidel
enam välisust lukusta-matult
lahti. ei Jhoita. Kui kaasmaa­lased
soovivad selajal pääseda, hoo­nes
asuvatesse büroodesse, siis pea­vad
nad. helistama uksekella jä see-järele
teatama endist ukse juures
oleva mikrofoni kaudu, mille peale
uks elektriseadmete abil mõneks se­kundiks
avaneb.
.On andmeid, et samad neegrist
noormehed on mõni aeg tagasi käi­nud
hoones ringi hiilimas,, et koguda-seal
valitsevaist oludest omale infor­matsiooni.
Mitte vaga kaua tagasi va­rastati
ühel laupäeval hoone keldri­korral
asuvast garderoobist kallihin­naline
daami minkkasukas. Üks näis-ametnikke
põrkas hiljuti kokku hoo­ne
trepil luusivä noorema neegrime-hega,
kes küsimusele:— mis ta sealt
otsib, andis segase vastuse ja siiski
lahkus. Kuuldavasti oli seekord va­rastatud
rahasumma ligemale tuhat
dollarit.
m
Esto
5, okt. aktsia hind $10i7
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 3*44131
ühtul tel. 9254812
Tänavused Kesk-Lääne Eesti Noor­te
Sõpruspäevad toimuvad jälje Chi­cagos,
osaliselt Eesti Majas ja lähe­dal
olevas Marrioofs Lincolnshire
Resort hotellis. Seekordsed Päevad
on natuke lühemad kui tavaliselt on
olnud. Kava on jaotatud lahele päe­vale:
algab reede, 23. nol^i hommikul
ja lõpeb laup., 24. nov. |htul tradit­sioonilise
sõpruspeoga, |
sa või ilma.
Etlevaatusabinõud tulevad tarvi­tusele'võtta,
et ei oleks võimalik, bas­seini
kasutada ilma teie teadmata..
Talveks tuleb bassein katta, et ei
oleks ohtu kui keegi kukub sisse ja
ennast vigastab. Samuti olete vastu­tav
kui keegi kukub ja ennast vigas­tab
teie maja esisel kõnniteel. Seega
lumest ja jääst puhas hoidmine on
ülimalt tähtis.
. Lõpuks oleme vastutav ka oma.
koera poolt tehtud vigastuste eest.
Kirjakandja hammustamine jne. , .
Suur osa õnnetusi juhtub ka siis
kui kõik.ettevaatuse abinõud on tar­vitusele
võetud. Juhtuda võib, et.
nende tagajärjel tulenevad nõudmi­sed,
võivad ületada kogu teie eluaeg­se
teenistuse. Vastutus-kindlustus on
sageli juba lisatud maja tulekindiüs-tus-
poliisile. See. kindlustus ;' katab
pöliisiomaniku kulud, samuti kui
autokindlustus väldib autoomanikku
maksmast autoõnnetuse kahjusid.
Kui teie majakindlustuse poliisile
on juurde lisatud västutuskindlustus,
kontrollige, kas see katab kõik mis
tarvilik.
Kui aga see puudub, oleks see hä­davajalik
lisada praegusele kindlus­tuse
poliisile. • * •
VõIMALlJJSED VALITSUSE ,
JUURES TÖÖKOHTADE
SAAMISEKS
Soovite uue valitsuse juures töö­kohta
saada?
'Võimalused on olemas, kui aitasite
aktiivselt kaasa viimases valimis­kampaanias
ja töötasite koos õige
mehega, kes valijate soovil sai rah­vaesindajana
Ottawasse. Kui ta kuu­lub
praeguse valitsuse parteisse, süs
on teile õige aeg pinda sondeerida
oma töö eest tasu saamiseks. Iga uus
valitsus tasub oma aktiivsetele kaas­töölistele
poliitiliste kohtade määra­nd
s tega, vast aval t nende teene tele.
Enamikus on need osalise ajaga töö­kohad
mitmesugustes, komissioni-des.
Kui arvate, et teil teeneid kül­laldaselt
on mõne sarnase koha saa­miseks,
siis on õige aeg ühendusse
astuda Ottawas asuva lahke daami­ga,
Jean Piggottiga, kelle büroo asub
Kanada uue peaministri oma lähedu­ses.
Jean Piggotti kasutuses on mit­meköiteline
raamat, mis- sisaldab va­bade
kohtade nimekirja. '
See energiline daam on nüüd koos­tanud
nimekirja, mis annab ülevaa­te
kohtade vabanemisest Ta võtab
vastu sooviavaldusi ja püüab* need
vastavalt oskustele ja vajadustele
täita. Sidemed parteiga on vajalikud.
Tasu oh mitmesugune — olenevalt
töökoormusest, ajast ja muust. Al­gab
$75 kuni S250.
Saadaolevad kohad on praegu pa­rool
i-komisjonis, raadio ja:%V. jä­relvalve
organisatsioonis, i spordi
nõuande alal, kalade tunfstamise
uurimise keskuses jne.
Valik on väga suur, kui "olete osu­tanud
teeneid uuele valitsusele.
Hans Kivi
KINSURANC
' i m
23 Westmöre Drive
Suife 200
/Ontario M9V3Y7
Tel. 745-4622
MINGIT
KOMPROMISSI
KIWMUWUNISTIDEGA
K. Päts— 1918
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige jä lugege „MEIE ELU''. — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. —
,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00, ,6 k, $13.00,
3 k. $8.50 USA-sse: l a . 26.00, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. 130.00, 6 k. 116.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a.
$14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: T a. $16.50, 6 k. $8.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a., $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Ganada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie Elu" ...kuuks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
• •••••••00 Oj)o *t««»ttl*«t«*«
Nimi:
Postiaadress:
KUUP2ICV t» V » . . M H . . » ^ . . » M ; M . I « . . , , , M „ , , , , , , 0 „ , H , ( , , 1 M . ,„
••••••••••• •••.M* M » » M l ••••*»•»,
(Allkiri)