Meie Elu = Our life, July 19, 1984

              „Mei0 Elu'* ^r. 28 (1794) 1984
bultamattt kunstnikkude
L pMiM^ m«tai6it Ja kunst-vfiHtaadillst
InuU
NMibaM.
SHOP • 921-1721
•llniMjaamao)
juuresoieva kuulutusega ja
)8tuga)
ÖUABIOU
IRE PARANDUSI
I. POLASHEK
ignificent Rd., Etobicoke
Am APPLIANCE SEIWIC^
PARANDAME
ituskappe Ja p?ilte — igat llUd
31 aastat tööpraktikat ^
Td. 533-9334 - Peter
iiniiiiiiitii||iiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiit|itfinmM
festi Sihtkapital Kanadas
tusöd, testamendi-pärandused Ja
stüsfondld on tulumaksuvabad.
ce oma annetused noortele Jsi
ktele eesti organisatsioonidele
jesti Sihtkapital Kanadas
tulumaksuvaba kviitungi saa-
— Eesti Maja, 958 Broad-
Ave, Toronto, Ont. M4K ZR6
iiiiiniiiininiiiiiiiiniiinHniiiii^iinnmniiiiiiin
id
le
1
I
I
1
I
I
I
I
I
- I
- I
I
- I
ida !
r
il
la
„Meie Elu" nr. 29 (1794) NELJAPÄEVAL 19. jUULli - , JULY
Ene Rämmeldi luule- nGates of Tallinn"
Põimik, Koidulast MäitUS TOFOEtO ÜHkool
jvani
Kolmapäeva pealelõunal, 11. juu-
W. toimus Metsaülikooli korraldu­sel
ja Esto '84 raames Toronto Innes
College'! väikeses aulas Ene Räm-pearaamatukogus
päev. Väljapanekuid on võimalik
näha kuni kella 11 õhtul (suletud
reede ja laupäeva õhtul). Väljapane­kud
on teematiliselt jaotatud ja hõi
„Soovikelluke ja võlukübar%elli-se
nimega lastenäidendi, Endla Ko­mi
seatud «Kalevipoja" ainetelt,
esitas Esto '84 Lasteteater 9. juulil
s.a.
Shmal ajal oli Torojnto Eesti Maja
suur saal rõõmsalt sumisevaid es-toiasiest
tulbil. Kuidas küll tuua
selles atmosfääris lapsi lavale? Kes
neid tähele pandb?' Kes kuuleb?
Kuhii saata estolased? Need olid
siiski lühikesed mured. Alfred Se­pa
astus ühe ümmarguse läua ää­rest
teise, kõneles midagi lä)usate
estolastega. Edgar Marten võttis
sõna lava ääres ja palüš publikut
jälgida meie oma kõige noorema
generatsiooni poolt õpitud ja esita­tud
näidendit. Sellele järgnesid sir­ged
toolide read lava ette. Ümmar­gused
lauad jöid paigale ning nen­de
ümber lõbusad istujaid muutu­sid
vaikivateks lasteteatri külalis°
teks.
Eiesriide avanedes oli jutuvada
kui pühitud. Laval, rohelises met­sas,
otsis teed Esto'leskaudipoiss
Ants (Peter Roose). Poiss tahtis
oma väsimust peletada lauluga:
„Meil merivood on vabad...) kuid
uni võttis siiski võimust. Tantsides
tulid metshaldjad, head ja armsad
(Rutt Küng ja Silvi Matsoo), kes
skaudipoisš Antsule kõnelesid Sar-vikelde
koopast ning kullaketra-jaist,
keda Sarvikeit orjadena van­gis
hoiab. Antsule anti ülesandeks
haldjate poolt, vabastada kullaket­rajad
ning nad all-ilmast üles tuua.
Selleks sai ta haldjatelt „relva-
(äeks" soovikellukese ja võluküba­ra.
•
, Koomilises tantsus ilmusid lava­le
väikesed kuradikesed, Sirgats,
Sorgats ja Põnn. (Marja-Leena
Roos, Martin Roos ja Peter McGon-non).
Omavahel nacf kaklesid. Olid
ehtsad sarvikeide pojad!
järgmises vaatuses nägime kul-kketrajaid,
ehtsa eesti vokiga sar­vikute
koopas. Nad olid nördinud
kauasest vangi^lekiist, kuid tröös­tisid
end lauluga: Eestlased ei loo­tust
kaotada tohi...
Tige ja võimas sarvikeit õpetas
oma kõige nooremat poega spioo­niks,
kes tema, eide, äraojekul
peab kullaketrajaiad ja teisi venda°
sid valvama ning temale koik ära
rääkima. Vanemad vennad aga ta°
havad ise eid^ kulda ja varandusi
ära varastada ja siis maa peale
minna ja inimese moodi toredasti
elada. Hiireke (Merike Purje) abis­tab
Antsu ning soovikelluke ja võ-lukübar
on samuti abiks, Jkui Ants
kullaketrajad maa peale toob. Kõik
sarvikud köidetakse allilma tooli­dele
kinni, ühte punti.
Viimane vaatus toimub Toronto
lähedal metsatukas. Laval on kulla­ketrajad
ja Ants, kesk Ülemaailm­setele
Eesti Päevadele tahavad jõu­da.
Vahepeal on haldjad nende va­nemaid
informeerinud sündmus­test
ja kullaketrajatele vanade kalt­sude
asemale uued rahvarõivad
toonud. Metsa on ilmunud ka mõ­ned
rahvatantsijad ning muusika
saatel keerlevad noored nüüd rah­vatantsudes.
Tantsu lõppedes lau­lab
õrnahääleline Rutt Küng sü-dantsulatavalt
„Kodunõmm".
Täienduskooli juhataja, Henn
Ründva tänas publikut tähelepanu
ja vaikuse eest. Kutsus lavale la­vastaja,
suurevaeva nägija, Endla
Komi, kellele annetati lillekimpe.
H. Ründva tänas samuti lasteva­nemaid,
kes ei olnud tüdinenud
lapsi proovidele toomast. Lilletänu
osalisteks said veel Georg lital,
muusikajuht ning dekoraator Mani-vald
Meiusi. Esto päevadeks soovis
H. Ründva kõigile head tuju, jõudu
vastupidamiseks.
Tegelased Toronto Eesti Seltsi
Täienduskoolist:
Ants — Peter Roose, Sarvikeit —
Sandra Rannu, Sirgats — Marja-
Leena Roos, Sorgats — Martin
Roos, Põnn — Peter McConnon,
Iile ~ Lisa Pilvet, Helle - Monika
Roose, Malle — Pia Metsala, 1.
metshaldjas — Rütt Küng, 2. mets­haldjas
— Silvi Matsoo, Hiireke —
Merike Purje. Lapsed-rahvatantsi-jad:
Katriina Küng, Eerik Valter,
Merike Purje, Peter McConnon,
Rutt Küng, Peter Mällo, Silvi Mat­soo,
Sandra Rannu.
Noored näitlejad olid omad osad
hästi ära õppinud, mida publik
põhjendatult kiitis. Tore Esto päev
oli! H.L.
1200
fahvatantsude
Toronto Ülikooli pearaamatuko­gus,
130 St. George Street, avati
. nfieldi luulepõimik. Aula oli umbes
sajapealisele külastajale just paras. ofTallinn" (Tallinnaväravad). Nai- ^
Kiindunud publikul pehmeil istmeil ^^^^e korraldajateks on ülikooli mavad mitmeid eri alasid nn nagu
oH lahe istuda, ja ainult.tagumised Public &Community Relations Of-
. ääred jäid vist tühjaks. Väike ümar Toronto eestlased.. Tehni-lavagi
eespõrandal oli nagu ainult Hste tööde läbiviijateks olid M.Ric-ühele
esinejale loodud: küllalt suur, I- P»"-^' ^^'^i®' ^' '^^^^
hr. Urbel.
Vaatamata Esto '84 ettekandelis-te
osade kuhjatusele ja sellele, et
Kanada oma rahvatantsude huvili-et
liikumist lubada, kuid mitte nii
suur, et esineja seda iseendaga täita
ei suudaks.
Eesti ajalugu, Kalevipoeg, näiteid
Tallinna arhitektuurist, pilte rahva-rõivastest
ja maastikust ning ülevaa­de
Tartu Ülikooli 350-aastasesl aja­loost.
Näituse kirjeldusele järgnes Eest-
Avamisele kutsutud külalistest olid laste Kesknõukogu Kanadas esime-kaks
kolmandikku kohal, umbes 35 he L. Leivati kõne. Ta mainis eestlas-
Ene Rämmeldi tutvustamiseks osavõtjat. Marvi Richter ütles ava- te asumist Torontosse ja Ontariosse
ne publik oli juba varemalt näinud võiks ütelda, et ta oli Eestis tuntud sõna ja A. Tüll andis ülevaate näi- ning kirjeldas eestlaste kultuurilist
T.E.R.R. „Kungla" põimikut „Kaval lava-, filmi- ja telenäitleja, abielus tusest, mis asub raamatukogu alumi- tegeWst Kanadas. Ta rõhutas seda,
Ants ja Vanapagan", ko&unes. pea- Eesti Televisioonis töötava Vladimir sel korral ja on avatud publikule kuni et on raske kirjeldada üht tüüpilist
miselt kaugemate külalist näol üle Karasseviga, kes lõpuks Cannes'! 28. juulini. Näitust on võimalik kü- eeistlast, kuna meie kõik oleme eri-
1200-pealine rahvahulk 10. juulir 1976.va. filmifestivalil ära hüppas, lastada iga päev välja arvatud püha- nevad, kuid 99 protsenti meist on
Minkler auditooriumi, et selle Peale seda ei lastud Enel enam Eestis
etendusele elada kaasa. Põimiku näitlejana töötada; kuid 1981. a-1 õn-iavastus
rullus Reet Marley juhti- nestus ta abikaasal peale pikki ja
misel sujuvalt ja valdavalt varaja- i^askeid võitlusi valitsusega oma abi-sema
esietenduse ilmes. Erinevalt. kaasa Prantsusmaale välja nõuda,
uudne oli a&a selle saatemuiisika, parfisj saabunud.hakkas Ene kohe
milleoliseadnudToomasTuulseja feesti luuleõhtuid korraldama, ja möö-kus
kümneliikmelist ansamblit ^unud aastal alustas tööd Pariisi
juhtis Ene Lomp. Paiguti oli saate
muusikas ka üksikinstrumentalis
tina tegev akkordeonist,kava koha-eit
Allan Liik.
Hästi treenitud ja entusiasmist
kantud noorte tantsijata kaasahaa
ravad numbrid nakatasid vaimus
':„Uza Werneri" teatri kosseisus.
Kuid eesti luule jäi tal veelgi lemmik­harrastuseks.
Eesti vana
tekstiilinäitus
Royal Ontario
Muuseumis
tõsiselt mures Eestis toimuva venes­tamise
pärast. Meie oleme teinud
kõik,mis võimalik ,oma kultuuripä­randi
säilitamiseks Kanadas. Jpgnes
viide eesti üliõpilastele siin ja Tartu
College ehitamisest ja selle otstar­best
ning käesoleva näituse tähtsu-sest^
mis just eriti nüüd eesti õppetooli
asutamisel tutvustab Eestit piltlikult
ja paremini kui seda teeb peokõne.
Toronto Ülikooli poolt võttis sõna
professor Merrilees, kes oli ülikooli
komitees,kus otsustati eestjkeelse
õppetooli asutamine. Ta teatas,'et
Esmasp. kell 1:00 p.l. toimus pi­lana
näitas ta meile oma oskust, dulik näituse avamine. Avas#iad
Saali pimenedes saabus hiirevaikus, ütles Royal Ontario Museumi di*
millesse levis aegamööda lindude rektori dr. Janies Cruise, kes oma aiates21. juulist on ametlikult Toron-tavalt
publikut ja osade finaalidele laul, kodumaist suveöö meeleolu sõnavõtus toonitas, kui tähtis on to Ülikoolis „A Chair of Estonian
järgnenud aplausidele kerkisid meenutades. Mõned minutid hiljem igal rahval oma rahvakunsti säili- studies". Keeleteadlasena oskab ta
kahetunnise etenduse kestel ka tõusis lavaalusest trepist deklamaa- tamine, ning pani kuulajatele erili- hinnata keelte ja kultuuri säilitamise
mitmedki vaheaplausid. Nii võis tor suure lillekimbuga, millest asetas selt südamele, et ^ rahvakunsti ei tähtsust. Ta oli eriti rõõmus selle üle,
lilli publiku ja enese vahele. lastaks kaduma minna. Lõpetades et ta saab ise seda head uudist eest-
Esimeses etteastes oli Ene Räm- «™W."J? t''^!""'^'"*^" ^"f ^i""- lastega jagada näituse avaõhtul,
meid pikas heledas kleidis ja dekla- g^aMise Ring. juhataja Ene Run- Marvi Ricket ütles lõppsõna ja A.
meeris, õigemini küll „elas ette" Ju- P.ekstuhdepaartment. kuraator. Tüll andis Epp Atujale kimbu roose
han Lävi ..Laulikule" nagu pühendu- ^""i^^^f. tehtudtöötunnustuseks. Järgnes väl-seks,
millele järgnes põimik peami- ^rÄ.lll'"?,^^!^^^^^^ I^P?^,''^ ^ ^^«'^"""^
põimiku etendust sisuliselt korda
läinuks lugeda, kuigi ei saa mai­nimata
jätta, et õhtul oli ka üksi­kuid
auke ja libastusi. Need pise­mad
puudused ei suutnud siiski
kordaminekuks kujunenud üldvõi­tu
kahjustada. Põimiku käsikirja
oli teatavasti koostanud Toomas
Metsala, kelle vilunud kätt oli ra­kendatud
ka mujal. Osa publikut
toimetati linnast kohale eribussi­dega,
millised samuti nagu ka üksi-kautodega
kohale sõitjad sattusid
töölõpu ajast tingitud liiklusummi­kusse.
selt loodus- ja tundeluulet. Teiseks
etteasteks riietus ta musta ja kandis
ette valiku peamiselt rahvuslikku
luulet, must nagu andes ilmestust
meie rahva praegusile kannatusile.
Board of Trustee's esimehele advo­kaat
Edward Goodman'ile. E.
Goodman toonitas Kanada ühis­konna
üksteise mõistmise tähtsust
ning üksteise kultuurist
mist.
ted kohvilauas. Aeg.
Eestlaste nimel avas näituse au-
Reedel ja 13-1 juulil oli Royal
YorkM Ontario Room täis kiilutud
kirjandushuvilisist. Hangiti lisa­toole
ja isegi osalejaid pidi publi­ku
hulgas istuma. See jättis spon­taansuse
mulje ja omaette miljöö,
kuid eeskava hilines poole tunni
võrra. '. • .,
Peale mitmekordseid plaksutamisi
algas lõpuks eeskava. Stella Kerson
oma avamiskõnes mainitses küll
kõiki osalejaid viie minutiga piirdu­maks,
kuid kava esimene kõneleja,
Alfred Kurlents, kulutas sama palju
aega selle viie miiiuti, ajaloa sarjami­seks
kui oma kõne arendamiseks.
Siiski, oma kõnes kirjeldas ta hu­moorikalt
eesti kirjanike ja luuletaja­te
raskusi nende tööde kirjastamisel.
Paljud ta lõbusad lausungid jäid mo­notoonse
ettekande tõttu hindamata,
kuid kõik naersid, kui ta jutustas,
kuidas |iks kirjastaja ühele kirjaniku­le
lausi^s: „Ja palju sp'mulle juuni»
maksad; et ma su sõnakõlkse-trükki
vaevun panna?" i
Alfred Kurlentsil oli teisigi taba­vaid
ütlusi, kuid millegipärast ei
pääsnud nad mõjule. Ta teema, „Ees­ti
kirjanduse omapärane õitseng Ka­nadas",
oli igatahes huvitav ja väga
tabavgi neile, kel sellega tegemist on
olnud.
Järgmiseks Salme Ekbaum ja Ivar
Ivask kandsid ette oma uuemaid luu­letusi,
millele järgnes muusika kvar­teti
poolt, mis oli väga ilus. Kahjuks
olid kavalehed varakult läbi müü­dud,
nii et ei tea autorile ega män­gijaile
kiitust avaldada.
Salme Ekbaumi luuletus me sini-müst-
valgele oli lühikene, kuid köitis
publikut. Ivar Ivaski ..Jaanipäeval
1983" ja teised'lõigud ta uuemaist
luuletusist olid diktsioonilt ja hinge­liselt
perfektsed iuling ta viimane luu­letus,
plühend^tüd Eesti kooliõpilasi­le.
.,Vabaduse lapsed''. kutsus välja
erilise aplausi.
Ilusaima elamuse kogu eeskavast
Jättis vist küll Hilja Viirlaiu tõlgen­dus
Asta Willmani luuletusest „Ma
tahaksin laulda lai^lu". See esitus tõi
mehegi palgele pisara. Kahjuks ei
olnud Asta Willman haiguse tõttu ise
kohal. Ka Urve Karuks puudus oma
luuletusi lugemaks; samuti puudusid
Tiina Tuvikene ja Jyri Kork.
Ernst Enno lapselaps. Elin Toona,
luges katkendeid eelolevast biograa­fiast,
..Perekonna albumist", mida ta
kirjutab oma vanaisa poolt talle jäe­tud
päeviku alusel. Isegi nende paari
rea põhjal, mida Elin ette kandis,
võiks arvata, et sellest kujuneb üks
huvitav raamat.
Lõpuks mainis ta oma vanaisa üt­lust
inimese hinge, kohta, et „väljas-poolt
on onn, seestpoolt on loss". Ka
ühes vanaisa luuletuses, mida Elin
meile ette luges, oli Ernst Enno omar
pära kohe tunda — looduse vaatlus ja
sisemine mõtiskelu. Ja kes meist ei
' mäletaks ridu nagu „Nüüd õitsvad
kodus valged ristikheinad" või .,0
hing, kas tunned, kuhu surevad kõik
sihita teed?" Ka meenutas Elin vana­isa
mainitsust, et ära murra lille, vaid
vaatle ja imetle. Südamlik.
Peale muusikalist vahepala, mis
oli küll veidi üksluine, kuid väga
omapärane, ja Häniies Oja luuletusi
..Õpetussõnu" ning ..Kivide laulu",
luges Arvi Kork ühe katkendi oma
. raamatust „Välgumärgi kasvandi­kud".
Nii sisu kui ka ta esitusviis olid
nii mõttekad ja humoorikad, et pub­lik
lausa rõkatäs ja silme pühkis.
Senini tugevaima aplausi pälvis
siiski Aarand Roos, kes eesti keelega
mängles nagu Bach klaviatuuriga. Ta
„Üksainus keel ei tohiks olla palju"
selgitas küll kõigile, kui rikas eesti
keel võib olla, kui seda täielikult
osatakse. Aarand ületas siiski pelga
keeleoskuse, sest ta sõnastused ja
lausuiigid demonstreerisid võimsat
individualistlikku geeniust. \
Väga meeldiva üllatuse valmistas
kuulajaskonnale Stokholmi Noorte­koor.
Häältel oli hea distsipliin ja nad
laulsid hästi. Võiks neid sarnastada
Toi ..Estonia kooriga", kuid seik, mis
esialgu imetsema ja siis imetlema
pani, oli koori näiliselt ükskõikne
julgus me vanu viise ja sõnu oma­päraselt
segustada, Manides vaid-mõningaid
tiitleid,,,Minge üles mä-gedelle,
oksendage orgudesse".
„Mart jõi ennast surnuks" või „Ei sa
me Lätitaläbi" annan vist edasi pub-
Rootsi
Moortaidurit© V
kontsert
Rootsi Noortaidurite kontsert 9.
juulil kujunes huvitavaks näiteks,
kuidas eesti kultuuri edasi viia,
sest kontserdi teadustaja kinnit&s
publikule, et noortaidürite siht oh
eesti kultuuri viljelemine, ja et
käesolev kontsert on näide nende
püüdlustest. Noored asjaarmasta­jad
näitasid tugevat tahet ja suurt
julgust selle kavaga esineda — ka-vaga,
mis allakirjutanule tuletas vä­ga
meelde kooli nn. „talentide õh­tut".
.
Esitatav valik langes peaaegu
eranditult sellesse muusika liiki.
Kava koosnes 23-st luuletusest
(kaks neist leeluna lauldud ja/üks
lisapala publiku nõudel), alates Ly- konsul Ilmar Heinsoo, kinnitades tu-dia
Koidula„Eesti muld ja eesti sü- handete üle maailma kokkutulnud
damest" kuni meie Toronto Urve eestlaste kindlat ja vankumatut usku
Karuksi,,Ärge eales tehke liblikale vabadusse ning omakultuuri ja kee-pai"
ja Eesti Paul-Eerik Rummo le säilitamisse. Samas kõneles ta
:,Meie hoiame nõnda ühte", mis oli meie sihi-müät-Valge rahvuslipu 100
kava lõppluuletuseks. Enim luuletu- aasta juubelist. Ene Runge, Esto '84
si oli Anna Haavalt (4), Juhan Liivilt Etnograafilise Rahvakunsti Toim-
(4) ja Marie Underilt (3). Kuna aga konna juhataja, tänas ROM'i juha-umbes
kolmveerand kõigist luuletu- tust selle eest, et meile, eestlastele,
sist olid niiöelda vähem tuntud, võiks võimaldati meie suurteks pidupäeva-kava
uudseks nimetada. , deks korraldada nii suurejooneline
Luuletuste esitusviis oli peagu "ä^^'"^- ^^"'^^ ^^^^^ '^^^^^^^^^
täiuslikult parajuslik. Ene Rämmeldi P^^tmenti kuraatorit LouiseMackied
hääl oli meeldiv ja varjundirikas, sil- eriliselt tema^assistenti Adrienne
mad siirad ja säravad (vist läikis neis ^^o^^' nimetades humoorikalt, et
vahel pisargi] ja ilme väljenduslik, ^A"^""^ °PP?^ nii hasti eestikeelt
kuid mitte liialdatult tundlev. Ka kirjutama, et iga tapp ja kriy^^
oma liikumised ja seisanguvahetused onial kohal. Samas kmkis ta Adrien-sooritas
ta mõõdukalt, kuid siiski f ^'^"ü
tarbekohaselt. Näiteks, tundemuu- ^"^"^ ^ ^^.^."^^^^^ Eesti Rahvarõivad,
ted väljendusid tavalisemast äkili- lootes et järgmise näituse aja on
terve ROM i personalil eestikeel nn
Eestlane avas
Brasiilias
rahvuskultuuride
näituse
samalt, sisemised käsitelud selja- , , . u. ^ •
mida on kuulda ja näha igal 'Rock pöördega, mõtiskelud vahel istudes ^^^S^' P^^^^! enam abi tarvis,
festivalil' ja paljudes tv-saadetes. ja enesest välja sihitud read rahvale, Lõpusona oh Dorpthy Burnham i l ,
Kuigi ülivali amplifikatsioon näib publikule'silmi vaadates; kord isegi
selle muusika juures vajalik, siis
sellel kontserdil —• isegi mõnede
noorte arvates ~ oli see liialdatud.
kuulajaskonna keskele jalutades,
jne.
Lõpuks ei saa mainimata jätta, et
need oleksid selle hingelise meeleolu^
ära rikkunud. Kuid selle eest oli ap­lausi
lõpus, peale kolmveerandtun­nist
kaasaelamist, seda tugevam ja
VLP
Instrumentide kõla ja eriti hääl olid kiitust pälvis ka publik, kes oli senini
nii moonutatud, et ei olnud võima- nähtust-kuuldust distsiplineerituim,
lik aru saada, mis keeles vokalistid Oli nauding nende seltsis olla. Sur-esinesid.
Kõrv tabas vahele vahel mavaikus saabus paari sekundi jook-kogemata
mõne eesti või inglis- sul. ja kogu ettekande vältel oli ai-keelse
sõna, aga nendest üksiku- nult paar kohatust, needki vahepausi
test sõnadest ei saanud kuigi kind­laid
järeldusi teha. Võimalik mui-dugi,
et see oli keeleteadlasMe se­nini
veel tundmatu keel.^imese
osa lõppnumbri vokalistA ehmata­vate
ja kõrgete kiljatuste\ajal olin kestvam,
imestunud, et eespool istujad ei
tõtanud talle kiirelt appi.
Koostöö instrumentalistide ja
vokalistide vahel oli üldiselt hea ja
sujuv, rütm ja rütmitunne kindel ja
tugev. Esile tõsta üht või teisit oleks
vast ebaõiglane kõigi suhtes, kuna
kõik esinejad olid väga siiralt asja
juures.
Dzhässballetiks nimetatud trupp
liikus laval külialdase täpsusega
koreograafias, mis ei olnud eriti
huvitav ega nõudlik. Balletiks seda
küll nimetada ei saa — moodne
tants ehk võimlemine, võibolla, aga
mitte ballett.
Kahjuks ei olnud võimalik jääda
lõpuni,kuna oli vaja säästa natuke
kõrvakuulmist järgmiseks kontser­diks.
Kõik kuuldud ja nähtud olid
südamest oma töös ja kui see on üks
moodus eesti kultuuri viljelemi°
seks, siis soovin neile kõike pare­mat
ja head edu! L.AVESSON
liku esialgse üllatuse ja järgneva nau­timise
tunde. Tänu lauljaile ja juhile
Jaan Seimule.
Meeldiva kava lõpetas Arved Viir
kelle abikaasa Harold Burnham oli
Tekstiili Departmenti kuraatoriks
1971.a..kui Ene Runge alustas tema ja
ta abikaasa Dorothy abil eestlaste
vanavara korjamist ning Eesti sektsi­ooni
loomist. Samas ütles ta; minu
abikaasal oli väga hea koostöö Ene
Ruugega ning minul nende mõlema­tega
ja nii sai teoks esimene suur eesti
vana tekstiili näitus, kui eestlased
ajal. Vaheaplause ei ohX kTna P^^^^^/t'^"".'^ ^^l^^^^"^'''"^
Päevi Torontos, 1972.a.
Elna Libe laulis Oskar Haameri
kandle saatel kaks laulu; Sina vana
tammekene . . . ja Kukku,sa,kägu . . ,
mis rahva poolt suure kiitusega vastu
võeti.
SAOPAULO (M.E.) - Emigranti­de
Vlll-nda Olümpiaadi Rahvuskul­tuuride
Näituse, mille korraldas Sao
Paulo Linnavalitsuse turismiosa-kond
Ibirapuera pargi suures Bienna-li
hoones, avas sel aastal eestlaste
Kuhuurinäituse pe'akorraldaja Erna
Liblik Kuusberg.
Stand „EstOnia" jättis väga hää ja
kultuurse mulje ja tema kohta väl­jendasid
end kiitvalt nii ametlikud or­ganiseerijad
kui ka „Jornal dos Imi-grantes".
Näituse tagapõhjaks oli
Robert Zirk maalind „Tallinn udus",
vaadatuna mere poolt, mis mõjus
väga hästi. Külastajaid oli ka sel
aastal rohkesti ja neile jagati selgitav
voldik Eesti kohta.
Miss „Estõnia't" esitas Lillian
Reigas Zartorski. kelle ema oli eest­lane
ja Rio de Janeiro ..Teatro Muni-cipal"
ooperi balletis. Lillian on rii-giteenija
ja valmistab end ülikoolis
pedagoogi elukutsele. Liiliani saat­jaks
esinemisel oli keemiainsener
Andres Ramrhi. kes aastaid tagasi
õpetas ühele saksa kolledzhile eesti
rahvatantse ja kes tuli koolidevaheli­sel
võistlusel esimesele kohade.
On huvitav nähe, et eestlusest ee­male
jäänud kaasmaalaste lapsed
eestlased juurde tagasi tulevad. Os­kar
Lepikson, kelle isa surnud, ei
räägi, nagu ta emagi, eestikeelt, aga
ometi kohtab teda ja ta perekonda
peaegu igal eestlaste ürituse), mille­dele
nad kõik jõudumööda aktiivselt
kaasa aitavad.
AIL
laid märkusega.et kõigil on aega ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Kultuumäituse külastajaid Sao Paulo'8. Esireas keskel: Erna Liblik Kuusberg (näituse ^eStS^^^ Peakorraldaja), temast paremal M. Maidla. Teises ja kolmandas reas: Ismenia Lepikson oma poja Oskar
eesti loov kunst päevavalguste i^^p.^^^^.j^J^ pr. Esmeralda pojaga, Elisabeth Türner, Eleonore Rammi poja Andres RammMga, Lillian
^eigas-ZartofföM IMi§8 EsöiSa), Edgar Maidla, Hermann Lepikson, pr. Koolmeietei?.
gune
VLP