Meie Elu = Our life, July 19, 1984

              n-lÜUüL
-'S-HMSDAY, JULY „MGie Elu" nr. 29 (1794) 1984
Pühapäeval, 15. juulil ordineeriti
Toronto Peetri kirikus kaks Usu-toadusliku
Instituudi lõpetanut,
kes olid saanud kutse lloguduste
poolt. Ülo Saar on valitud Austraa­lias
asuva Melbourne'f linna eesti
Pauluse koguduse õpetajaks ja 01-
vi Pint läheb teenima E.E.L.K.
Thunder Bay kogudust.
Kirikusse oli kogunenud rohkelt
inimesi. Ainult üksikud pingid jäid
hõredamaks. Ordinatsiooni-jumala-teenistusest
võtsid osa peapiiskop K.
Veem, piiskop K. Raudsepp, ass. R.
Heinaru, praost A.Taul, dr. J. Taul ja
Usuteadusliku Instituudi lõpetajad
ning õpilased, kelle hulgas olid ka
mõned pastorid. Orelil saatis mitme­kordne
magister Vancouverist, Ülo
Valdma.
Pihikõne pidas piiskop Raudsepp,
hoiatades pihilisi maailma mõjude
eest, mis suurte kavalustega tungi­vad
ristiinimeste ridadesse, neid ek­sitades.
Algliturgia ütlesid ass. Rein-sru
ja dr, Taul. Jutliise pidas ordinee-.
rimisele tulev Ülo, Saar. Ta võttis
jutluse aluseks yida salme Johannese
evangeeliumi ip. peatükist (salmid
11,12, 27, 28). Jutluse teema keerles
hea karjase — Kristuse ja palgaliste
karjaste ümber, kes karja maha jäta­vad,
kui hunt nende keskele ilmub.
Ordinatsioonitalituse pidas pea-
7. märt8ill902.a. Lagedil,
urnud 16. juulil 1984. a. Torontos
leiiaavad kurbusse
abikaasa HELMI
tütar INGA abikaasaga
tütre-tütar MERIKE abikaasap
tütrepoeg TARVÖ MARTIN
piiskop Konrad Veem. Teda assistee-risid
piiskop Karl Raudsepp ja praost
Andres Taul. Peapiiskop luges ülesse
kirikuõpetaja kohustused ja andis
täpsema selgituse, kuidas kulgleb tee
ametiõpimisest ordinatsioonini, mai­nides,
et see ordinatsioon on eriolu­korra
lahendamiseks vajalik, kuid
kandidaate ordineeritakse siiski kiri­kuõpetaja
ametisse. Käte pealepäne-misest
võtsid osa peapiiskop, piis­kop,
dr. A. Taul, praost A. Taul, ass.
Reinaru, õpetajad Pähn, Roost ja Il­ves,
viimane neist ei ütelnud õnnis-tamissõnu:
Armulauast võtsid osa 40
ümber.
KIRIKLIKKE
TEATEID
uur
KODUMAAL IGAVIKKU UHKUNUD
' Solistide kontsert 9. | juulil Roy mentaal-ansambl Peeter Tamme-
'thomson Kallis oli kahtlemata kõige aru juhatusel. Staatilise harmoonia
pikem ja pingutavam kontsert alla- taustal lõi liikuv vokaaljoon sünge
kirjutanu kogemustes. Raske on jä raske meeleolu. Kahjuks oli laul-kolme
tunni ja 45 minuti pikkuse jatest raske aru saada, mille tõttu
kontserdi juures ettekujutada tekst ja mõte läksid kaduma;^ tün-muusikalist
elamust. Kortaldajate dus ka,e t lauljate, ansambli ja dirs-eesmärgiks
võis olla haarata eesti gendi koostöö ei olnud alati täpne
esinejaid ja helilobmingut nii laial- (segavalt mõjusid halvasti hääleta-daselt
kui võimalikkahjuks haa- lud metsasarved),
räti liiga laialt. Kas korraldajatel ei Sandra Graham-Korjus ja Inge-olnud
teada esitatavate palade pik- mar Korjus esitasid neli Mendel-kused?
Miks oli soliste nii mitmelt ssohni duetti — eriti meeldejääva-tasemelt—
Õpilastest elukutseliste teks osutusid 'Abschiedslied' ja
kunstnikeni (ebaõiglane mõlemi 'Gru88\ Solistide meeldivalt kok-suhtes)?
Miks oli vaja neli soprani kusulavad ja kultiveeritud hääled,
j9 kolm pianisti? Selleks, et neid kindel intonatsioon ja Mendels-võrrelda?:
Mis alusel toimus solis- sohni kohta vahete-vahel küllaltki
tide valik--kelledest mitmed oleks robustne interpretatsioon tegid
õigemini sobinud Noorsqlistide selle ettekande märkimisväärseks,
kontserdi kavasse — kas see valik Sooja sideme kuulajaskonnaga lõi
%!i tehtud kunstilisel, poliitilisel tenor Heinz Kiivaid T. Vettiku lau-
VQi patrpnaazhil alusel? Nüsuguser - luga 'Merellä on sinine' — kindel ja
pika ja kunstiliselt ebajjühüase kap^^^^^^^^^
koostamiseks ei ole ei pjõhjendust Sellel järgnev Evi Liivaku ette°
ega vabandust. j ^ kanne ei olnud kahjuks eelmist®
Oleks vale selle kontserdi arvus- tasemel. Ebapuhas intonatsioon ja
tamisel peatuda iga ettekande juu- kohati räpakas mäng rikkusid sell®
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
3®3 Järvis St. Toronto, Ont.
M5B2C7
Õp. Udö Petersoö ^
3714 Beechollov)^ Gres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval, 22. juulil kell 7.00 õ.
pühapäe\^ane JUMALATEENIS­TUS
teenib õpetaja Albert Roost.
Pühapäeval, 29. juulil kell 7.00 õ.
pühapäeyane ^ JUMALATEENIS­TUS.
/ I
Pühapäeval, 5. augustil kell .11.00
homm. VABAÕHU JUMALATEE­NISTUS
Jõekäärul. Kirikus teenis­tust
ei ole.
. U Ä Ä T M A U : ^e.a. ae,a enevalnj^^stu. KOO^
TTj^MTCTTTc T « « „ i i , L A t o i m k o u d , eBsotsas keskkooh ja
REILjAN'it
Sündinud 23. veebruaril 1913 Linnamäe vallas
surnud 24. juunil 1984 Võrus
vend VIKTOR abikaasagQ Tliund^r Bay^Q
SUGULASED kodumaal
Eesti õpetajate
Konverents
toimus Esto '84 raames 9. juunil To­ronto
Eesti Baptisti koguduse selts­kondlikes
ruumes. Konverentsi
heaks kordaminekuks tegi juba pi-
TEENISTUS. Teenib õp. Albert
Roost.
' ÕPETAJA SUVISED KÕNE­TUNNID
neljapäeviti 6 - 8 õ. kiriku
kantseleis.
res — sellest kujuneks seeriaro-maan.
Püüan esile tõsta vaid kõrg­punkte.
Kontsert algas Roman Toi Pidu­liku
Fanfaariga (esiettekandes)
vaskpillidele ja orelile^ mis kõlas
küllaltki võimsalt, kahjuks ei leid­nud
mängijad, eriti metsasarved,
kokkulepet häälestamise suhtes. C.
O. Märison esitas orelil Arvo Parti
„Annum per annum" — seitsme,
osaline teos (mis kahjuks kavas ei
olnud märgitudj^ajatud Missa viie­le
ösalC; millele lisandusid sisse­juhatus
ja Coda ja milles helilooja
kasutab sekventsilist Icantus fir-ettekande.
Kontserdi kava lõppes
Estonia koori ettekannetega R. Toi
juhatusel. Kappi'Igatsus' (kas V,,A.
võiE. Kapp?) ja E. Aava 'Murelaul'
kõlasid üldiselt hästi. Kooril on ilus
kõla pianost mezzoforteni; fortes
|a fortissimos ei olnud sopranite
rühm ühtlane — mõned hääled
kostsid segavalt välja.
Kõik saatjad: Ülo Valdma, Asta
Rüvald, Charles Kipper, Asta Balls-tadt,
Richard Anschuetz, Larysa
Kuzmenko ja Tiina Mitt-Kreem
täitsid oma ülesande sujuvalt ja
kindlalt, ülesanne.mis ei ole kerge
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2L1
Fi-aost Andres Taul. Tel.483-41§3
Kantselei tel. 483-5847
ä Õpetaja Edgar Heinsoo
'i Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-8848
Organist dr. Roman Toi
. JUMALATEENISTUS pühapäe­val,
22. juulil kell 11 hommikul. Tee­nib
õp. Edgar Heinsoo.
JUMALATEENISTUS samal ajal
JÕEKÄÄRUL - teenib õp. Andres
Taul. (Lõunasöök söögisaalis mõõ­duka
tasu eest).
gümnaasiumi juhataja Edgar Marte-niga,
ja toimkonna sekretar'i Leida
Marley'iga.
Korraldajate töö kandis vilja. Koos
oli koolitegelasi, ^ühes külalistega üle
90., nende seas hulk nooremaid õpe­tajaid
ja lasteaia kasvatajaid.
USA-st oli kohale sõitnud 24 õpe­tajat,
Austraaliast 1, Inglismaalt 1,
ülejäänud osavõtjad olid Kanadast.
Arutlusele ja lähema vaatluse alla
tulid küsimused, seoses eesti kooli ja
-keelega. Peakõnelejaks oli Vaike
Lugus. (Konverentsist lähemalt hil­jem).
H.L.
Lauldi ka „Eestilipp^'
8. JUULIL UHKUS IGAVESELE UNELE
TEKLÄ-ELSE
LOO TAMMIST
Lsiname meis @Fmaot vilistlasil
KORP! FILIAE PATRIAE
Möödunud nädala lehes ilmunud
Esto '84 avamise kirjelduses on jää­nud
vahele, et ühendatud koorid ja
JUMALATEENISTUS pühapäe- orkester esitasid E. Võrgu ..Eesti
must. Registratsiooni valik oleks Ja jääb tihti publikul kahesilmava
võinud olla mitmekesisem, aga hele. Peale eelpool nimetatute esi
kahtlemata oli organistil väga vähe
võimalust selle suure instrumendi­ga
tutvuneda. Ettekanne oli veenev
Ja stiilikindel.
Väga musikaalselt ja laitmatu
Hehnikaga esitas Tiina Kiik akor­dionil
kolm Scarlatti sonaati (mis­sugused?
Neid on üle viiesaja; ja
missugune Scarlatti ^ kas Ales-sandro
või Domenico?).
Peeter Tammearu ..Le Gllant de
nesid kontserdil veel sopran Ann@
Tämm-Relyea, tshellol Eero Võik,
metspsopran Monica Zerbe, klave­ril
O^ar Daniel ja Elaine Keillor.
Peab imetlema soliste ja koori-lauljaid^
kes esinesid kontserdi lõ­pul,
et nad pärast kolmetunnilist
ootamist olid üldse võimelised esi­nema.
L. AVESSON
See üritus oli kahtlemata suur
, I ettevõte ja võimalik, et rahvuspolii-a
pm6'vkdm^^^ tiliselt hästi önnestuniid. Selle ar-sukkel
leidis^ laitmatu etlekande vistaja valdkond on aga muusika,
untud ooperihulja Roxolana Ros- muugiga seisukohast see üritus
^^^^^J^kahjuks ei kujunenud suursünd-liaaltaitis
saali. Eriti meeldejäävad niuseks.
olid teine ja kolmas^. Loodan, et
helilooja jäi ettekandega rahule.
Kahjuks mõjus segavalt publiku
aplausi üksikute laulude vahel,
sama juhtus ka Mendelssohni lau­lude
ajal ja publik püüdis seda teha
ka Kittaski esinemise puhul— see
on esinejale väga segav. Meeldivalt
esitas klaveril Tiina Mitt-Kreem
Kaljo Raidi «jCapriccio" ja mitmel
korral kuuldud F.Liszti „Ungari
rapsoodiad 12". • Kanada parlamendiliikme Jesse
Kava esimese osä tugevamateks Flis sõnade kohaselt oli ta saanud
uus „MEIE ELU" tellija aitab ksis»
sa slsukamsld alalõhele.
Poola valitsus eitab
Imist
vai, 29. juulil keli 11 hommikul.
Õp. E. Heinsoo on puhkusel 23.
juulist — 6. augustini. '—^
ÕPETAJA KÕNETUNNID suve­kuudel
telefoni teel kokkuleppel.
KOGUDUSE KANTSELEI on
avatud teisipäeviti kl. 10—18.00 ja
neljapäeviti kl. 12—15.00.
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirils,
Bloor & IndianRd.
Õp. T. Nõmmik
m Davisville Ave., Toronto M4§ 1J2
tel.: 483-2478 Ja 1-327-0410
Pühapäeval, 22. juulil kell li.oo
KALMISTUPÜHA, York kalmistu
„16" osas, kell 11.40 „ N " osas. Ko­raale
saadab A. Liivoja. Laululehed.
Pühapäeval, 29. juulil kell U.oo
homm. KALMISTUPÜHA Suttoni
linnakalmistuL Koraale saadab Ed.
Welin. Laululehed. *
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell ig.QoJ . H. Promm ja E. Saraoja.
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple- Kolmapäeval, 25. juulil kell 7.30 õ.
piiblipalvetund 2. tessaloonika kiri.
Pühapäeval, 29. juulil kell 11.00
homm. Allianss SURNUAIAPÜHA
York kalmistul. Samal ajal kirik su­letud.
lipp", mille ajal kanti sisse sini-must-valge
trikoloor. Artur Kappi „Palu-
Tmih^^^^^
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave. Tel. 698-5645
Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 2L4
TeL 477-6248
Pühapäeval, 22. juulil keU 3.00 p.L
JUMALATEENISTUS. Kõneleb
Heino Viikholm Stokholmist ja Gus­tav
Pitka.
Kolmap., 25. juulil kell 7.30 õ.
ingliskeelne JUMALATEENISTUS.
Keith Miller*ifilm„The taste of New
Wein" II osa.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
2® Thomcliffe Ave. TeL 4^3^223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: 562 Jonas Ave. Tel. 461-2077
Pühapäeval, 22. juulil kell 11.00
JUMALATEENISTUS.kus teenivad
side Ave., Hamilton, tel. 527rP410.'
TORONTO EESTI EV. LUT. USU
KOLMAINU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St., Toronto
TeL: 698-7977 või 766-7853
ettekanneteks olid Märtson ja
Roxolana Roslak, samuti Avo Kit-üaski
esituses Eduard Tubina „Ko8-
lasõidu laulud". Kontrollitud musi­kaalsus,
kindel, teatraalne esine­mine
ja täielik lava valitsemine ta­gasid
suurepärase ettekande.
kinnituse Poola saadikult Ottawas,
Andrezej KacalaTt,et Poola valitsus
on lubanud, Torontos näljastreigis
olevate poolakate perekonnaliikme­tel
välja sõita Poolast ja ühineda
Kanadas elavate perekonnaliikmete­ga.
Selle teate alusel näljastreigis
Kui palju kuulajaid mäletasid olevadpoolakad lõpetasid näljastrei-
Kittaski laulu ajal, kuidas esinesid gi. alustasid ettevaatlikult söömist ja
kaks ja pool tundi enne seda solis^ püüdsid telefoniteel ühendusse astu-Üd
kava alguses? Õiglane? da oma perekonnaliikmetega Poolas,
Teine osa algas väljavõtetega et selgitada nende Kanadasse saabu-
Kristi Alliku ooperist /^Kangas, mise aega. Üllatuseks selle juures oli
MõõkJõgi'te8iettekandesK milles poola ametnike seletus, et Poola va-olid
kaastegevad Roxolena Roslak, litsus ei ole teinud mingit otsust kin-
Sandra Grahlam-Korjus, Avo Kii- nipeetavate perekonnaliikmetele
task, Ingemar Korjus ja ' in8tr«° vaba väljasõidu loa andmiseks.
Sherboume allmaaraudteejaam oia
kiriku kõrval. .
öp. 0. Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd., Scarborougis
JUMALATEENISTUS on ^püha­päeval,
22. juulil kell 5 p.l.
Augustikuul on esimene JUMA
LATEENISTUS pühapäeval, 12. au°
gustil kell 5 p.L
Õpetaja linnast eemalviibides oa
vajaduse korral kättesaadav telefoni
ga 1-519-371-0068.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kella B-e-ni
kiriku kantseleis, telefon 821-9417
TORONTO EESTI BAFTISTH
KOGUDUS
8§3 Broadview Ave.
luü. Kaljo Raid
Bards Walkway, Willowi
Ontario BflU 4T9
1(B,
^VABADUSE KUULUTUS^^
MADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kell 3—3J0 pJ.
Pühapäeval. 22. juulil kell 11.00
homm. JUMALATEENISTUS. Kõ­neleb
K. Raid, solist A. Kaups.
Kell 6.00 õ. KUULUTUSKOOS-Usuteadlaste
Konverents
pooldas naiste ordineerimist
siooni poolt 21, vastu 2 ja erapoole­tuid
3. r'
Kohal algatatud küsimuste raames
võeti vastu dr. Võõbuse resolutsioon;
„ Kirikukongress märgib süga va kah­jatsusega,
et õpetaja J. Aarik pikka
aega kestnud kallaltungid meie pea- ,
piiskopile on minetanud hingekarja­se
väärikuse, heites varju meie kiri­kule.
Kirikukongress seisab solidaar­suse
tundes, ja kristlikus osaduse:
oma ülemkarjase kõrval, kes tema
suurtes kohustustes on pidanud seda
kõike taluma." Konverentsi juhatas
praost Andres Taul ja protokollis õp.
Edgar Heinsoo.
KIRIKUKONGRESS
Pärast lõunasööki, mida oli korral­danud
Peetri kogudus, asuti kirikus­se,
kus leidis aset kirikukongress.
Kohal oli 57 volitatud osavõtjat ja
külalisi. Peapiiskop Veem pidas sel­gitava
sissejuhatuse, tutvustades
eesti kiriku arenemist rahvakiriku
staatusesse, kelle eestvedajaks oli
Willem Reiman. „See oli vennaste
koguduse traditsioon. Oli asutatud
palvemaju ja ajajooksul olid nemad
moraalse vaimu määrajad Eestis.
Nad tulid kokku ja tegid otsusi. See
oli Piibli demokraatia, mis on kristlik
armastus ja vendlus, rajatud seadus­likule
alusele. See koosolemine teki­tas
rahvustunde. See oli rahvuslik
ärkamine, mis tuli usu pinnalt. Mida
W. Reiman pani kirja a. 1905, see
viidi läbi Esimesel Eesti Kirikukong-ressil,
kus otsustati muuta kirik rah­vakirikuks,
vaba riigist. See on kallis
pärand meile. Kui te siit lahkute,'
võtate selle mõtte kaasa. Kui tänuli­kud
me võime olla, et meie kirik on
seaduslikult korraldatud rahvakirik."
Praost Taul andis põhjaliku üle­vaate
Usuteadlaste konverentsil teh­tud
otsustest.
Õpetaja Thomas Vaga kõneles pi­kemalt
teemal: „Püha Vaim Luteri
kirikus" ja õpetaja Tõnis Nõmmiku
teemaks oli Kristlus ja skautlus".
Õp. Vaga referaat venis pikaks ja
selle tagajärjel tekkinud ajapuudusel
sai õp. Nõmmik esitada ainult vee­randi
oma referaadist. Õp Nõmmiku
referaadi teema oli meie noorsoo kas­vatuse
probleemide lahendamisel
äärmiselt vajklik ja ajakohane.
Kirikukongressi juhatasid peapiis­kop
Konrad Veem ja piiskop Karlj
Raudsepp. Protokollisid õp. T. Vaga
ja Vämo Veemees.
VALLY JOHANSON
Usuteadlaste Konverents Esto '84
raames peeti 9. juuli ennelõunal
Peetri kiriku ruumes. Kohal oli üle
30 usuteadlase, nende hulgas ka
Usuteadusliku Instituudi lõpeta­jaid
ja õpilasi.
Programmis esitati kolm referaati.
Dr. Jaak Taul kõneles teemal „Uue-mad
voolud süstemaatilises teoloogi­as".
Sujuvalt esitatud teema sihiks
oli juhtida tähelepanu, mida,viimasel
ajal on esile toodud teoloogias üksi­kute
tuntumate uuendajate poolt. Ta
soovitas mitte nii tugevasti kinni pi­dada
oma traditsioonidest ja veendu­mustest
teoloogia valdkonnas. Mitte
siduda vaimu "minevikku jäädavalt,
vaid vaadata tulevikku, kuhu kirik
suundub. Hoida minevik juhtnöö­riks,
mitte kammitsaks. Ka mitte vai-,
elda omavahel piiblisalmide üle, vaid
suunata Pauluse eeskujul kõige täht­samale
— Kristuse lunastusele. Ju­malale
ei saa ütelda *ei'.
MAISTE ORDINEERIMINE
Õpetaja Elmar Pähn esitas mit­meid
ettepanekuid liturgia ühtlusta­miseks
ja uuendamiseks. Võeti vastu
muuta usutunnistuses sõna 'liha'
(ülestõusmist) 'ihu'ks' ja sõna 'põrgu­haud'
muudeti ümber 'surmaval-laks'.
Teiste muudatuste suhtes jäeti
kirikuõpetajatele vaba valik kasuta­da
traditsiooniks kujunenud moodu­seid
jumalateenistustel või tuua sisse
muudatusi. Lõpuks hääletati: jätta
agenda muutmata. Muret tekitavad
mõnes koguduses kogudusliikmete
suhtumine Vanasse Testamenti kui
juudi piiblisse (tänapäeva juutide pii­bel
on Talmud. V.J.] ja sooviti piirata
selle kasutamist jumalateenistustel.
Sõnavõtud nende kahe referaadi üle
olid pikad ja laialivalguvad ja selle
tagajärjel jäi aeg liiga napiks, et aru­tada
kõige olulisemat teemat „Poolt:
ja vastu väiteid naiste ordinatsiooni
küsimuses", mida esitas õpetaja Ed­gar
Heinsoo, kes loengu oli kõikidele
varakult kätte toimetanud ja andisi
vaid lühikese ülevaate. Sõnavõtte oli
' siiski rohkelt. Kuigi nimekamad usu­teadlased
kõnelesid juhtivalt naiste
ordinatsiooni poolt, oli siiski neid,
kes ei olnud enestele kindlaks teinud,
kuidas hääletada. Arutused leidsid
aset naiste juuresolekul ja üks neist
andis teada kõigile; et niisugused
arutlused on temale äärmiselt haava^
vad. Ettepanek pandi lahtisele hääle­tusele,
kuigi oli soove teha kinnist
hääletust. Tulemus: Naiste ordinat-
S. HOPPE CLEANING & BUILDING CARE LTD.
Putiastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pesemine,
söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMUEL HOPPE
Äris: tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395
„Mei6 Elu" nr. 29 (1794) 1984
ARMAST ABIKAASAT, EMA, VANA
ALIC
sündinud 7.1
surm
ISSAND, turroB jätan maha
Sinu hooleks omaksed.
ARMAS
LIISI RU
Sinu lahkumisj
kujrbuses ja Ici
HlLIi
ERIK]
MAR]
HAR]
ALAl
MÄLESTAME
llfTT!
ALIC
RUBERi
MEERI ja LEJ
ANETTE ja
SUSANNE ia|
ARMAST
ALICE RUl
mälestavad leinas ja avah
kaastunnet
01
El
Ui
El
ARMAST
LIIS
mälestus
V
Sügav kaastunne skm. Endel Rubej
kalli abikaasa ja ema
AÜC
kaotuse puhj
EESTI SKAUTIDE Mi
EESTI SKAUTMASTEI
k
OMA ARMAST ENDIST ÕPETAJA
ALICE RU]
mälestab leinas
MONTREALI
tl