1986-06-12-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 12. J U U N E - ™ U R S D Ä Y , | U N E 12 „Meie Elu" nr. 24X1892)
Otto Roos — 80
See on veel,tänapäevalgi üsna ha- .
ruldane asi, kui inimene elab 8.0-seks,
seejuures kaotamata vaimuerksust ja
kibestamatust elu vastu. Kuid palju
haruldasem on see, kui selline sündmus
möödub laiematele hulkadele
märkamata ja teadtnata ^ eriti kui
tegemist on meie rahvusgru]Di ühe
teeneka isikuga, nagu seda on endine
kodu-Eestis jjLihtiva kutselise ühiste-gelasena.
tegutsenud Otto Roos, kes
hiljuti tähistas oma 80-ndat juubelisünnipäeva
piduliku koosviibimisega
arvukate söpraderseltsikaaslaste,
abikaasa ja andekatelt järehuH Jatest
perekonna hulgas!
1941. sügisel saabusid uued va!
tajad ja ülemused sakslaste näol.
Üldiselt jäi E.T.K.põhiliselt samaks,
mis ta oli enne 1940. a. Sõjaolukorra
tõttu oli tegevus loomulikult piiratum,"
vaiksem. Otto Roos kasutas
saksa okupatsiooni-aega targasti -
sagedaste palgata puhkuste võtmisega,
et jätkata ja lõpetada oma poolelijäänud
ülikooli-õpingud. Selleni ta
visa ja tahtekindla mehena jõudiski
1943. a. sügisel. Kuulub akadeemiliselt
Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Otto Roos sündis 19. aprillil 1906
Vaivara kaunite Sinimägede jalamil.
. Pärast algahariduse omamist lõpetas
ta Narva kommertsgümnaasiumi
1926.a., ning samal aastal ^stus Tartu
ülikooli õigus/mafandusteadust õppima,
mis pidi aga katkema juba 1927.
kevadel kaitseväe-teenistussse minekuga.
Lõpetas E V . Sõjakooli äspi-rantide
kursuse. Sellejärele töötas
mõnda aega. Vaivara metskonnas.
1920-date aastate . lõpul lahkus
O.R. Riigi Metsadevalitsuse teenistusest,
et asuda end ette valmistama
tol ajal kodumaal aina tõotusrikka-maks
areneva ühiskaübanduse alal
tegutsemiseks, rnis vastas rohkem ta
huvialadele. Ollgs 1931,a. lõpetanud
Tallinnas E.T.K. '(Eesti Tarvitajate-ühisuste
Keskühisus) poolt ülalpeetava
Ühistegevuskooli, ^sus O.R.
tööle Saarde MajandusühinglAsse
Kilingi-Nõmmel.
1934. sügisel avansseerus ühiskau-bandusliküks
välisrevidendiks Eesti
Ühistegevusliidu juurde, asukohaga
Tartus.
•Kui Vabariigi valitsuse algatusel
1936 rajati Ühistegevuse Koda, siis
kõik ühištegevusalal tegutsevad revidendid
(0. Roos kaasa arvatud],
koondati selle asutise ,,katuse alla".
Eesti ühistegevus, eriti ühiskau-bandüs,
arenesidiret t^usurada. Iseseisvuse
lõpuaastail oii erapooletute
vaatlejate hindel meie ühistegelik-or-ganisatsioon
Rootsi ja Soome järel
Euroopa parimaid. Ning ühiskau-bandusliku-
sektori rahvamajanduslik
osatähtsus — proportsionaalsuse
alusel (võrreldes teiste maadega) —
kõrgeim kõiki|dest oma 25%-ga kogu
maa jaemüügist!
Kuid 194Q-ga saabusid saatuslikud
pöördeaastad. Ühistegevuskoda likvideeriti,
ning 0. Roosi tööl seal oli
lõpp. Kuid asjatundjana oma alal
polnud temal raskusi asuda ametisse
Eesti ühiskaübanduse keskusse, E.T.
K-sse, millesuued valitsejad ei teadnud,
või ei osanud, leha suuremaid
muudatusi, peale uue hinie, Moskva
plaanimajanduse" ja poliitika sissetoomise!
Drastilisem samm. oli aga
sadade uue võirpu poolt ülevõetud
erakaupluste sunniviisiline paigutamine
E.T.K. organisatsiooni, mis tõi
kaasa terve laviini uusi inimesi, kellel
puudus tihti, algelinegi vajalik ettevalmistus
praktiliseks tööks" ühis-kauplustes.
See il)ani suure koormuse
V,Ko,operatiivkaubanduse Instituudi"
(nagu oli siis end. Ühisjtegevuskoo-l
i uus nimi) väljaõppe kaadrile, kel-,
lede hulka vahete-vahel kuulus niit:;
tealalise ,,külaslektorina" ka Otto
Roos, oma eriala „spetsina''.
Need päevad viisidki ka nende ridade
kirjutajaikes E.^.K-s töötas rek-aami-
ja ühistegevüskooli kutsevälja-õppe
alalise lektorina juba 1936. a.
sügisest alates) esmakordselt kontakti
juubilariga, kellega p^agi kujunes
vaimne ühtekuuluvustunne ja
usalduslik vasta^stikune mõistmine.
Siis saabusid aga kodumaa traagilised
ja saatuslikud päevad... Tuhanded
hajusid, nagu tormituulest
lahtikistud lehed, läänepoole, saades
kodumaatuiks maapagulasiks.
Meie teed läksid lahku .•..
Otto Roos pääses abikaasa Saima
ja väikepoja Jaaniga Rootsi. Seal ta
töötas Stockholmis, peamiselt tehnilise
joonestuse alal, kuni siirdumiseni
üle ookeani Kanadasse, jäädes
peatuma Torontosse, fuubilar töötas
Torontoski peamiselt tehnilise joonestuse
(ja vist mõnel muul alal riigiteenistuses).
Kuid tal jätkus energiat
lisaks veel seltskondlikuks tööks ja
lõppemata tegevuseks ja ehituseks,
ijmberehitusteks ja uuendusteks oma
kodus, kuni puhkepaigale minekuni,
ja erksana otsib tegevust veel praegugi!
•
Ühistegevus on Otto Roosil alati
olnud nagu mingi,,viirus" veres. N ii
nagu kord Tallinnas ja hiljem Stockholmis,
kus ta oli korterite-ühistu
liige, nii asus ta ka Torontosse saabudes
peatselt õhutama ideed korterite-
ühistu loomiseks ja organiseerima
eestlaste korterimaja ehitamise
alustamist, mille realiseeritud kujul
elamegi nüüd Queen St. Easfis.
Otto Roos oli, koos joraegsete Eesti
Seltsi juhatusliikmete Endel Kareda
ja Hugo Männik'ugajA/S ,,Eesti
Maja"' ehituskomitee loomise algataja.
Samuti on nüüdse elujõulise Eesti
Ühispanga algatuslugu seotud 0.
Roosi nimega, koos 4 või. 5 endise
ühistegelase omaga, kelledest loodud
komisjoni esimeheks valiti siis
A. Ekbaum, kes saigi loodud ühispanga
esimeseks esimeheks.
See oleks linnulennult pilt, mille
taustal tuleb nüüd auväärsesse vanusesse
jõudnud Otto^Roosi, kui ausa,
siira, kohusetruu ja tööka eesti
mehe isiksust hinnata, teadmises et
ta hindab rohkem ideaalidele ja põhimõtetele
truuksjäämist, töökust,
kui auahnet väljapaistvust ja enda-isiku
esile pressimist.
Allkirjütanu töötas 0. Roosiga
Kod u - Eest i s e 1 a m ise v i i m s e i 1 a a s t a i 1
ühes ja samas suurettevõttes (ETK)
ühesja samas osakonnas, mis jaotatuna
kaheks erinevate ülesannetega
jaoskonnaks, andis kummalegi erinevad,
kuid võrdselt vastutavad positsioonid
— uks kaubandusnõuandr
ja revisjoni alal, teine kutsevälja-õppe
ja kasvatuse alal — ning selle-
' pärast julgen ma öelda: -
Kõikide nende paljude ja veel järeljäänud
endiste ETK-laste nimel, kellede
panus jättis meie endise vaba
kodumaa majandusliku tõusuteele
ühistegelikud jäljed — sooviri juubilarile
avalikkuse ees veel palju aastaid;
südamerahu ja heaolu, teadmisega
et SINU panus meie ühistegevuse
alal jääb • püsivaks inspiratsiooniks
meile järgnevatele noorte-
•leV., V ~
Suure Vaimu õnnistus olgu Sinuga.
:- •
EGON V. VELLESO
Teenetemärg
e * »
IIIIIIIIIQIIBIIIIIBIirililllllllllllJlIBIIOIIJIIIIIBIiailBIIIIIJIIIMÖIIIIIDMÖIIIIIBIIIIlOlllll^
tl
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega
jaanuarist ^ aprillini 1986
alljärgnevad kaasmaalased:
Aaspere, K. Pefferlaw, Ont.; Heino Pender Island, B.C.; Luks,
Aavik, Aleksander.Williams La- H.; Luukas, Hilda Sutton West,
ke, B.C.; Aedna, Vello & Urve; Ont.
n
n
n
n
n
n
õ
õ
n
õ
n
n
E
n
õ
õ
Muru Ühendriikide meistrivõistlustel kasutatud paadil. All—•
MSolingeni tüüpi võistluspaadid Torontos.
. • Foto — H. Raigna
teg
Pühapäeval, 1. juunil,[toimus Ha- •
milton-Wentv\/orth piirkonnas vabatahtlikult
seltskohnatöö tegijaile tä-numärkide
üleandmine. Royal botaanikaaia
auditooriumisse ojli kogunenud
ligemale 200 märgisaajat koos
oma külalistega. Märke andis koda- _
kondsuse- ja kultuuriminister Lily
Munroj kes pidas ka kõne, selgitades
miiks Ontario valitsus peab tähtsaks
nende, inimeste "esiletõstmist,,
kes töötavad vabatahtlikult mitmesugustel
seltskondlikel ja kultuuritöö:
aladel. ^
• Märgisaajate hulgas ^\\ kaks eestlast,
Ellen Puusepp, kes oli ette pandud
Hamilton Philharmonic Society
poolt Ja vääristati 5 teenetemärgiga ja
Härnald Toomsalu, kes oli ette pandud
Hamiltoni Eesti Rahvatantsu
Rühm „;Kandali" ning Hamilton Folk
Ärts Heritage t o u n c i l poolt 15 märgi
saamiseks.
Pärast tseremooniat oli.võimalik
vestelda ministriga ja teiste kohalike Minister Lily Munro ja Härnald
poliitikategelastega. Toomsalu, kes sai teenetemärgi.
Ameerika Ühendriikide meislri-võistlused
SolingenM tüüpi purj6°
jahtidele peeti 21 - 26, aprillini Florida
osariigi Tampa lahes, kus
Hans Fogh'i jaht Kanadast meeskonnaga
— kapten Hans Fogh,
meeskonnaliikmed Robert Muru ja
Steve Calder võitsid esikoha ja saavutasid
Ameerika Ühendriikide^
meistritiitli. Võistlustest võttis osa
19 jahti, neist USA-stl5,Kanadast3
ja Taanist 1. Teiseks tuli Kostek'i
jaht Ühendriikidest San Franciscost
ja kolmandaks AbbotM jaht
Kanadast. Võistlus Fogh'i ja Kosteks
jahtide vahel oli väga tasavägine
ja Fogh saavutas võidu viimase
purjetamisega.
Maailmatasemel olevate purjejah-tide
meistrivõistlused erinevates
maades on avatud ka teiste riikide
jahtidele. Vaatamata sellele, et Ühendriikidest
võistles 15 jahti, ei suutnud
nad .meistritiitlit endile võita, vaid
kaotasid selle,,United Nations" jahile
Kanadast. Selline hüüdnimi on
neile antud rahvusvahelistel võistlustel
kaasvõistlejate poolt, sest nende
jahi meeskond koosneb kolmest
erinevast rahvusest, jahi omanik ja
juht Hans Fogh on taanlane, meeskonnaliikmed
— Robert Muru eestlane
ja Steve Calder ameeriklane, kes
emigreerus Floridast Kanadasse ja
on nüüd Kanada kodanik^
EUROOPA .'
M E I S T R I V Õ I S T L U S ED
toimuvad 3 -13. juulil Ida-Saksamaal
Warnemundes, kus Ameerika Ühendriike
esindab nende meistritiitli
võitnud Hans Fogh'i jaht Kanadast,
Võistlevad sama meeskonnaga, millega
võitsid meistritiitli: Hans Fogh' il
on kolm Solingen'i tüüpi võistl,us-jahti.
Kaks on Torontos ja kolmanda
ta hoiab Taanis, kust seda on kergem
Euroopas toimuvatele võistlustele
transporteerida. Jahid, mis on ehitatud
fiiberklaasist, on maal selleks
eriti valmistatud treileritel, kust neid
on kiiresti võimalik auto taha haakida
ja võistluskohale sõita. „The
Sport Medicine of Canada'' poolt on
neile Euroopas viibimise ajaks antud
järgmised korraldused: 1. Hoiduda
reisimises^t 400 km raadiusest Kiievist.
2. Süüa ainult häštipestud aed- ja
juurvilja. 3. Joogiks kasutada ainult
-pudelisse pandud vett ja karastavaid
jooke. 4. Hoiduda pii na joomisest ja
sellest valmistatud või ja juustu söömisest.
Vastavalt nendele juhtnööridele
viivad nad endaga kaasa 70 naela
apelsine, mille mahla nad seal joo -
iMiuntiiiiuiiuMittiüiuiyiiiUiuiuiuuiimttH^e^
Marits, dr. M. Vancouver,
B.C.; Marley, Franz; Marten, E.;
M i i l , Ed. F. St. Catharines, Ont.;
Müüripeal, L. Vancouver, B.C.
Nemm, Edvy^ard & Luise; No-vek
Karl; Nurm, August & Lydia.
Olup, A.
Palo, Leida & Kostantin; Pär-telpoeg,
Ants Montreal, Que.;
Paul, Ulo & Hilja Montreal, P.Q.;
Peters, Viktor & Linnu; Piibe, R.
Doll. des Orrheaux, Que.; Pint,
Pärast Euroopa meistrivõistlusi
korraldab Nõukogude Vene purje-jahtide
võistlused Tallinnas jä Ameerika
Ühendriike esindab seal meistri- ,
võistlustel teisele kohale tulnud Kos-tik'u'jaht
San Franciscost.
H A R A L D RAIGNA
: Onnetiis \
purjesportlase
Karl Marits'aga
Purjesportlase,28-a. Karl Marits-aga
Vancouver'ist, kes võistleb
maailmavõistlustel Kanada II pur-jejahi
meeskonnas, juhtus õnnetus,
kui ta paadi Californias Santa
Cruz'is merel olles murdis oma jala
Suure esipurje mahavõtmisel
sattus ta jalg purjenööridesse kui
25-palline tuul haaras jpurje ja
tõukas selle koos Marits'aga mer-de,
kus olid 1,5 meetri kõrgused
lained. Meeskonnaliige Steve Wal-lace
sukeldus teda paadinööridest
päästma. Ta ise aga oli suutnud
ennast nöörist vabastada ja neid
mõlemaid tõmmati hiljem merest
välja ühe väikese mootorpaadi
meeskonna poolt. K. Marits viidi
Santa Cruz'i haiglasse, kus päraste
tundi kestnud operatsiooni jalg
pandi kipsi.
. H.R. .
©Reedel, 13. juunil küüditamise
45. aastapäeva jumalateenistus St'.
PaulM kirikus, 227 Bloor St. E. algusega
kl. 19.30 õ.
©Laup., 14. juunil küüditamise
Balti leinajumalateenistus St. Cat-harines'i
katedraalis, 65 Church St.
algusega k l 11.00. Järgneb demonstratsioon.
® Teisip., 17. juunil laulab Estonia
Koor Walter Häiris algusega kl
19.30.
© Laup., 21. juunil hiidlaste jaanituli
Hiiukülas, Nottawasaga jõe
kaldal algusega kL 12.00.
© Esmasp., 23. juunil Võidu- ja
Jaaniõhtu Maakondliku Esinduskogu
korraldusel Eesti Majas algusega
kk 19.30.
f!l!ni3llililililllllliliilllllilli!li!li3lli9illll!!iiillf!il8illil|liiin
Areneem, Ida; Asor, Aino; Avar-laid.
V.
EELK Thunder Bay Kogudus;
Eesti Abistamiskomitee Kanadas;
Eesti Pensionäride Klubi
Torontos; Elias, K.
Gray, Maie Listowel, Ont.
-Hansson, Ardo Boston, Mass.
USA; Hindre,' Marie; Holsmer,
Rein.
Ilves, Hermann.
^ Jaaku, E. k W. London, Ont.;^ ^Ijj'^ ŠtTcatharines. Ont.;' Poid'
Jõgeda, Olev; Jurgman, Herbert ^^^^^ pickering, Ont.; Poola. V.
&Meida;Jurs, August Brantford, ^^^^^^ . puhvel, M. Doll.
' des Ormeaux, Que.
Kaljuste, A & F.;'Kaljuste, Raik, Ella; Rammeld.Erich &
Malle Lasalle, Que.; Kaljuste, Frida Bobcaygeon, Ont.; Ratnik,
Truuta Lasalle Que.; Kallaste, Theodor Kitchener, Ont.; Rat-
Peeter Cambridge, Ont; sep, Bernhard Kitchener, Ont.;
Karniol, Hilda S.S. Marie, Ont.; Rebane, Kaspar & Anna; Reitav,
Kasvand, Tõnis Nepean, Ont.; Martin & Adele; Roosimägi,^J.
Keskküla, Siina; Kopli, Elise Hamihon, Ont.
Burlington, Ont.; Koppel, Karl Saaremets, Felix Sudbury,
Brownsburg, Que.; Kõrgesaar, Ont.; Siimson, Aug. Sudbury,
K. Keswick, Ont.; Kõvamees, W. Ont.; Sudbury Eesti Selts; Sund,
Vancouver, B.C; Krabi, Kaarel A. & E! )
D.; Kurol, V. St. John, N.B.; Kuu- Tammisto, Elmar; Thunder
tan, Kalev, Bay Eesti Selts; Tilk Voldemar
Laikve,G.&Õ.;Lepmets, Paul Burnaby, B.C; Tull, H.V..
2
2
S
s
5
£
5
S
§
Š
£
Š
£
£
£
i
n
£
£
5
Gilford, Ont.; Lbpp, Jaan; Lep-son,
L.; Liigvald, L. Thunder
Bay, Ont.; Lilles, Herbert St.
Cath., Ont.; Lõbu, B. Wäsago,
Ont.; Londoni Eesti Selts; Loo,
Uuesoo, Elvine.
HEAD KAASMAALASED,
JÄTKAKE OMA PANUSE
SAATMIST.
i?lit^)lliili<Ghli'CiiSliaiillllltl)llI>llllllQll9ll9lllM9lllIilIlllll9lllll()ll(lll0lltll9^
Hfffuti ovaf ud EESTI UUIÄU
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 289
Omanik LINDA SEP^
I Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
Ülelinna kohaleviimine LTD
NÄDALA RISTSÕNAD
PÕIKI: 1. Pudeli sulgurit. 6. Terad.
10. Selline on.mõni suvi. 14. Idamaade-
vaimulik. 15. Ühe vähipüügiva-hendi.
16. Siuge. 17. Midagi kibekiiresti
tegema, askeldades töötama. 19.
Kiire. 20. Rohkem silmale meeldiv
kui praktilisust omav. 21. Oli talviti
kusagil kuurordis. 23. Tantsusammu
üksikosa. 25. Üks saksakeelseid isiklikke
asesõnu. 26. Läbipääsukoht.
27. Üks eestlasest kunstnikke Torontos.
29. Mehenimi. 31. Mehenimi. 33.
Lihtne kalapüügivahend. 34. Ühiskondlikku
positsiooni, moenõudeid
ja käitumisreegleid liiga tähtsaks pidav
inimene. 36. Meelega, vihuti —
murdes. 40. Millegi läbiviimiseks
peab ka seda olema. 42. Idurohke. 44.
See on metalli sisaldav. 45. Pärilik-kustegureid.
47. Katset. 49. Üks saksa
keele artikleid. 50. Näitlejanna.
Vaarman'i eesnimi. 52. Rändamine.
53. Ese. 54. Üks sidesõnu. 57. Ühe
endise Eesti organisatsiooni nimetä-hed
— korraldas Monte Carlo tähe-sõitudest
osavõttu ja tegi palju moo-torsporti
puutuvat. 59. Emasel koeral.
61. Pealehakkavale. 64. Kontides.
67. Vilja ... on heal aastal suur.
68. ,,Kui tahad minu pruudiks haka-ta,
pead sõudema," 70. Kerjus.
71. Üks ehituse tugesid. 72. Väike
astjake. 73. Talendi. 74. Trepi osa. 75.
Nii mitmegi linnu häälitsus.
PÜSTI: 1. Üks postisaadetisi. 2.
Endal. 3. Ajaline mõiste, millel pole
sõjaga mingit tegemist. 4. Ühes mulgi
toidus. 5. Avaldas üllatust. 6. Vaimustus,
tegutsemisiha. 7.\ Suur
anum. 8. Kinni haaramas, pigistamas
— murdes. 9, Üks ilus sügisepoolne
l i l l . 10. Tige. 11. Intervjueeri. 12.
Ülirfialt aus.' 13. Suurde puudegrup-pi.
18. Väänkasve. 22. Üks alkohoolseid
jooke. 24. Ettenähtud või määratud
osa. 27. Pannakse loomadele kaela.
28. Ettetähendus. 30. Endisaegne
põrandavärv. 32. Eesti keele esimese
käände lahend. 35. Kanton ja lipn
Shveitsis; 37. Kusagilt kõrgelt alla
võetu. 38. Väga madalas. 39. Kaotd
tee tagasi. 41. Naisenimi. 43. Teatud
omapäraseid väljendusviise. 46. Erutatud.
48. Jalgu puhkamas. 51. Reos-ta.
54. See peab alati sendi pealt
tasakaalus'olema. 55. Ratsaväelane.
56. Minevikust tarvitusele jäänud.
58. Üks ehitusmaterjale. 60. See antakse
tihti aukohtule lahendada. 62.
Toimikuid. 63. Vanuselt. 65. Ehk, või
— väga vanas keeles- 66. Selleks.
69..... koda — on igas linnas.
(koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises lehes)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 12, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-06-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860612 |
Description
| Title | 1986-06-12-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
NELJAPÄEVAL, 12. J U U N E - ™ U R S D Ä Y , | U N E 12 „Meie Elu" nr. 24X1892)
Otto Roos — 80
See on veel,tänapäevalgi üsna ha- .
ruldane asi, kui inimene elab 8.0-seks,
seejuures kaotamata vaimuerksust ja
kibestamatust elu vastu. Kuid palju
haruldasem on see, kui selline sündmus
möödub laiematele hulkadele
märkamata ja teadtnata ^ eriti kui
tegemist on meie rahvusgru]Di ühe
teeneka isikuga, nagu seda on endine
kodu-Eestis jjLihtiva kutselise ühiste-gelasena.
tegutsenud Otto Roos, kes
hiljuti tähistas oma 80-ndat juubelisünnipäeva
piduliku koosviibimisega
arvukate söpraderseltsikaaslaste,
abikaasa ja andekatelt järehuH Jatest
perekonna hulgas!
1941. sügisel saabusid uued va!
tajad ja ülemused sakslaste näol.
Üldiselt jäi E.T.K.põhiliselt samaks,
mis ta oli enne 1940. a. Sõjaolukorra
tõttu oli tegevus loomulikult piiratum,"
vaiksem. Otto Roos kasutas
saksa okupatsiooni-aega targasti -
sagedaste palgata puhkuste võtmisega,
et jätkata ja lõpetada oma poolelijäänud
ülikooli-õpingud. Selleni ta
visa ja tahtekindla mehena jõudiski
1943. a. sügisel. Kuulub akadeemiliselt
Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Otto Roos sündis 19. aprillil 1906
Vaivara kaunite Sinimägede jalamil.
. Pärast algahariduse omamist lõpetas
ta Narva kommertsgümnaasiumi
1926.a., ning samal aastal ^stus Tartu
ülikooli õigus/mafandusteadust õppima,
mis pidi aga katkema juba 1927.
kevadel kaitseväe-teenistussse minekuga.
Lõpetas E V . Sõjakooli äspi-rantide
kursuse. Sellejärele töötas
mõnda aega. Vaivara metskonnas.
1920-date aastate . lõpul lahkus
O.R. Riigi Metsadevalitsuse teenistusest,
et asuda end ette valmistama
tol ajal kodumaal aina tõotusrikka-maks
areneva ühiskaübanduse alal
tegutsemiseks, rnis vastas rohkem ta
huvialadele. Ollgs 1931,a. lõpetanud
Tallinnas E.T.K. '(Eesti Tarvitajate-ühisuste
Keskühisus) poolt ülalpeetava
Ühistegevuskooli, ^sus O.R.
tööle Saarde MajandusühinglAsse
Kilingi-Nõmmel.
1934. sügisel avansseerus ühiskau-bandusliküks
välisrevidendiks Eesti
Ühistegevusliidu juurde, asukohaga
Tartus.
•Kui Vabariigi valitsuse algatusel
1936 rajati Ühistegevuse Koda, siis
kõik ühištegevusalal tegutsevad revidendid
(0. Roos kaasa arvatud],
koondati selle asutise ,,katuse alla".
Eesti ühistegevus, eriti ühiskau-bandüs,
arenesidiret t^usurada. Iseseisvuse
lõpuaastail oii erapooletute
vaatlejate hindel meie ühistegelik-or-ganisatsioon
Rootsi ja Soome järel
Euroopa parimaid. Ning ühiskau-bandusliku-
sektori rahvamajanduslik
osatähtsus — proportsionaalsuse
alusel (võrreldes teiste maadega) —
kõrgeim kõiki|dest oma 25%-ga kogu
maa jaemüügist!
Kuid 194Q-ga saabusid saatuslikud
pöördeaastad. Ühistegevuskoda likvideeriti,
ning 0. Roosi tööl seal oli
lõpp. Kuid asjatundjana oma alal
polnud temal raskusi asuda ametisse
Eesti ühiskaübanduse keskusse, E.T.
K-sse, millesuued valitsejad ei teadnud,
või ei osanud, leha suuremaid
muudatusi, peale uue hinie, Moskva
plaanimajanduse" ja poliitika sissetoomise!
Drastilisem samm. oli aga
sadade uue võirpu poolt ülevõetud
erakaupluste sunniviisiline paigutamine
E.T.K. organisatsiooni, mis tõi
kaasa terve laviini uusi inimesi, kellel
puudus tihti, algelinegi vajalik ettevalmistus
praktiliseks tööks" ühis-kauplustes.
See il)ani suure koormuse
V,Ko,operatiivkaubanduse Instituudi"
(nagu oli siis end. Ühisjtegevuskoo-l
i uus nimi) väljaõppe kaadrile, kel-,
lede hulka vahete-vahel kuulus niit:;
tealalise ,,külaslektorina" ka Otto
Roos, oma eriala „spetsina''.
Need päevad viisidki ka nende ridade
kirjutajaikes E.^.K-s töötas rek-aami-
ja ühistegevüskooli kutsevälja-õppe
alalise lektorina juba 1936. a.
sügisest alates) esmakordselt kontakti
juubilariga, kellega p^agi kujunes
vaimne ühtekuuluvustunne ja
usalduslik vasta^stikune mõistmine.
Siis saabusid aga kodumaa traagilised
ja saatuslikud päevad... Tuhanded
hajusid, nagu tormituulest
lahtikistud lehed, läänepoole, saades
kodumaatuiks maapagulasiks.
Meie teed läksid lahku .•..
Otto Roos pääses abikaasa Saima
ja väikepoja Jaaniga Rootsi. Seal ta
töötas Stockholmis, peamiselt tehnilise
joonestuse alal, kuni siirdumiseni
üle ookeani Kanadasse, jäädes
peatuma Torontosse, fuubilar töötas
Torontoski peamiselt tehnilise joonestuse
(ja vist mõnel muul alal riigiteenistuses).
Kuid tal jätkus energiat
lisaks veel seltskondlikuks tööks ja
lõppemata tegevuseks ja ehituseks,
ijmberehitusteks ja uuendusteks oma
kodus, kuni puhkepaigale minekuni,
ja erksana otsib tegevust veel praegugi!
•
Ühistegevus on Otto Roosil alati
olnud nagu mingi,,viirus" veres. N ii
nagu kord Tallinnas ja hiljem Stockholmis,
kus ta oli korterite-ühistu
liige, nii asus ta ka Torontosse saabudes
peatselt õhutama ideed korterite-
ühistu loomiseks ja organiseerima
eestlaste korterimaja ehitamise
alustamist, mille realiseeritud kujul
elamegi nüüd Queen St. Easfis.
Otto Roos oli, koos joraegsete Eesti
Seltsi juhatusliikmete Endel Kareda
ja Hugo Männik'ugajA/S ,,Eesti
Maja"' ehituskomitee loomise algataja.
Samuti on nüüdse elujõulise Eesti
Ühispanga algatuslugu seotud 0.
Roosi nimega, koos 4 või. 5 endise
ühistegelase omaga, kelledest loodud
komisjoni esimeheks valiti siis
A. Ekbaum, kes saigi loodud ühispanga
esimeseks esimeheks.
See oleks linnulennult pilt, mille
taustal tuleb nüüd auväärsesse vanusesse
jõudnud Otto^Roosi, kui ausa,
siira, kohusetruu ja tööka eesti
mehe isiksust hinnata, teadmises et
ta hindab rohkem ideaalidele ja põhimõtetele
truuksjäämist, töökust,
kui auahnet väljapaistvust ja enda-isiku
esile pressimist.
Allkirjütanu töötas 0. Roosiga
Kod u - Eest i s e 1 a m ise v i i m s e i 1 a a s t a i 1
ühes ja samas suurettevõttes (ETK)
ühesja samas osakonnas, mis jaotatuna
kaheks erinevate ülesannetega
jaoskonnaks, andis kummalegi erinevad,
kuid võrdselt vastutavad positsioonid
— uks kaubandusnõuandr
ja revisjoni alal, teine kutsevälja-õppe
ja kasvatuse alal — ning selle-
' pärast julgen ma öelda: -
Kõikide nende paljude ja veel järeljäänud
endiste ETK-laste nimel, kellede
panus jättis meie endise vaba
kodumaa majandusliku tõusuteele
ühistegelikud jäljed — sooviri juubilarile
avalikkuse ees veel palju aastaid;
südamerahu ja heaolu, teadmisega
et SINU panus meie ühistegevuse
alal jääb • püsivaks inspiratsiooniks
meile järgnevatele noorte-
•leV., V ~
Suure Vaimu õnnistus olgu Sinuga.
:- •
EGON V. VELLESO
Teenetemärg
e * »
IIIIIIIIIQIIBIIIIIBIirililllllllllllJlIBIIOIIJIIIIIBIiailBIIIIIJIIIMÖIIIIIDMÖIIIIIBIIIIlOlllll^
tl
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust toetasid
oma majandusliku panusega
jaanuarist ^ aprillini 1986
alljärgnevad kaasmaalased:
Aaspere, K. Pefferlaw, Ont.; Heino Pender Island, B.C.; Luks,
Aavik, Aleksander.Williams La- H.; Luukas, Hilda Sutton West,
ke, B.C.; Aedna, Vello & Urve; Ont.
n
n
n
n
n
n
õ
õ
n
õ
n
n
E
n
õ
õ
Muru Ühendriikide meistrivõistlustel kasutatud paadil. All—•
MSolingeni tüüpi võistluspaadid Torontos.
. • Foto — H. Raigna
teg
Pühapäeval, 1. juunil,[toimus Ha- •
milton-Wentv\/orth piirkonnas vabatahtlikult
seltskohnatöö tegijaile tä-numärkide
üleandmine. Royal botaanikaaia
auditooriumisse ojli kogunenud
ligemale 200 märgisaajat koos
oma külalistega. Märke andis koda- _
kondsuse- ja kultuuriminister Lily
Munroj kes pidas ka kõne, selgitades
miiks Ontario valitsus peab tähtsaks
nende, inimeste "esiletõstmist,,
kes töötavad vabatahtlikult mitmesugustel
seltskondlikel ja kultuuritöö:
aladel. ^
• Märgisaajate hulgas ^\\ kaks eestlast,
Ellen Puusepp, kes oli ette pandud
Hamilton Philharmonic Society
poolt Ja vääristati 5 teenetemärgiga ja
Härnald Toomsalu, kes oli ette pandud
Hamiltoni Eesti Rahvatantsu
Rühm „;Kandali" ning Hamilton Folk
Ärts Heritage t o u n c i l poolt 15 märgi
saamiseks.
Pärast tseremooniat oli.võimalik
vestelda ministriga ja teiste kohalike Minister Lily Munro ja Härnald
poliitikategelastega. Toomsalu, kes sai teenetemärgi.
Ameerika Ühendriikide meislri-võistlused
SolingenM tüüpi purj6°
jahtidele peeti 21 - 26, aprillini Florida
osariigi Tampa lahes, kus
Hans Fogh'i jaht Kanadast meeskonnaga
— kapten Hans Fogh,
meeskonnaliikmed Robert Muru ja
Steve Calder võitsid esikoha ja saavutasid
Ameerika Ühendriikide^
meistritiitli. Võistlustest võttis osa
19 jahti, neist USA-stl5,Kanadast3
ja Taanist 1. Teiseks tuli Kostek'i
jaht Ühendriikidest San Franciscost
ja kolmandaks AbbotM jaht
Kanadast. Võistlus Fogh'i ja Kosteks
jahtide vahel oli väga tasavägine
ja Fogh saavutas võidu viimase
purjetamisega.
Maailmatasemel olevate purjejah-tide
meistrivõistlused erinevates
maades on avatud ka teiste riikide
jahtidele. Vaatamata sellele, et Ühendriikidest
võistles 15 jahti, ei suutnud
nad .meistritiitlit endile võita, vaid
kaotasid selle,,United Nations" jahile
Kanadast. Selline hüüdnimi on
neile antud rahvusvahelistel võistlustel
kaasvõistlejate poolt, sest nende
jahi meeskond koosneb kolmest
erinevast rahvusest, jahi omanik ja
juht Hans Fogh on taanlane, meeskonnaliikmed
— Robert Muru eestlane
ja Steve Calder ameeriklane, kes
emigreerus Floridast Kanadasse ja
on nüüd Kanada kodanik^
EUROOPA .'
M E I S T R I V Õ I S T L U S ED
toimuvad 3 -13. juulil Ida-Saksamaal
Warnemundes, kus Ameerika Ühendriike
esindab nende meistritiitli
võitnud Hans Fogh'i jaht Kanadast,
Võistlevad sama meeskonnaga, millega
võitsid meistritiitli: Hans Fogh' il
on kolm Solingen'i tüüpi võistl,us-jahti.
Kaks on Torontos ja kolmanda
ta hoiab Taanis, kust seda on kergem
Euroopas toimuvatele võistlustele
transporteerida. Jahid, mis on ehitatud
fiiberklaasist, on maal selleks
eriti valmistatud treileritel, kust neid
on kiiresti võimalik auto taha haakida
ja võistluskohale sõita. „The
Sport Medicine of Canada'' poolt on
neile Euroopas viibimise ajaks antud
järgmised korraldused: 1. Hoiduda
reisimises^t 400 km raadiusest Kiievist.
2. Süüa ainult häštipestud aed- ja
juurvilja. 3. Joogiks kasutada ainult
-pudelisse pandud vett ja karastavaid
jooke. 4. Hoiduda pii na joomisest ja
sellest valmistatud või ja juustu söömisest.
Vastavalt nendele juhtnööridele
viivad nad endaga kaasa 70 naela
apelsine, mille mahla nad seal joo -
iMiuntiiiiuiiuMittiüiuiyiiiUiuiuiuuiimttH^e^
Marits, dr. M. Vancouver,
B.C.; Marley, Franz; Marten, E.;
M i i l , Ed. F. St. Catharines, Ont.;
Müüripeal, L. Vancouver, B.C.
Nemm, Edvy^ard & Luise; No-vek
Karl; Nurm, August & Lydia.
Olup, A.
Palo, Leida & Kostantin; Pär-telpoeg,
Ants Montreal, Que.;
Paul, Ulo & Hilja Montreal, P.Q.;
Peters, Viktor & Linnu; Piibe, R.
Doll. des Orrheaux, Que.; Pint,
Pärast Euroopa meistrivõistlusi
korraldab Nõukogude Vene purje-jahtide
võistlused Tallinnas jä Ameerika
Ühendriike esindab seal meistri- ,
võistlustel teisele kohale tulnud Kos-tik'u'jaht
San Franciscost.
H A R A L D RAIGNA
: Onnetiis \
purjesportlase
Karl Marits'aga
Purjesportlase,28-a. Karl Marits-aga
Vancouver'ist, kes võistleb
maailmavõistlustel Kanada II pur-jejahi
meeskonnas, juhtus õnnetus,
kui ta paadi Californias Santa
Cruz'is merel olles murdis oma jala
Suure esipurje mahavõtmisel
sattus ta jalg purjenööridesse kui
25-palline tuul haaras jpurje ja
tõukas selle koos Marits'aga mer-de,
kus olid 1,5 meetri kõrgused
lained. Meeskonnaliige Steve Wal-lace
sukeldus teda paadinööridest
päästma. Ta ise aga oli suutnud
ennast nöörist vabastada ja neid
mõlemaid tõmmati hiljem merest
välja ühe väikese mootorpaadi
meeskonna poolt. K. Marits viidi
Santa Cruz'i haiglasse, kus päraste
tundi kestnud operatsiooni jalg
pandi kipsi.
. H.R. .
©Reedel, 13. juunil küüditamise
45. aastapäeva jumalateenistus St'.
PaulM kirikus, 227 Bloor St. E. algusega
kl. 19.30 õ.
©Laup., 14. juunil küüditamise
Balti leinajumalateenistus St. Cat-harines'i
katedraalis, 65 Church St.
algusega k l 11.00. Järgneb demonstratsioon.
® Teisip., 17. juunil laulab Estonia
Koor Walter Häiris algusega kl
19.30.
© Laup., 21. juunil hiidlaste jaanituli
Hiiukülas, Nottawasaga jõe
kaldal algusega kL 12.00.
© Esmasp., 23. juunil Võidu- ja
Jaaniõhtu Maakondliku Esinduskogu
korraldusel Eesti Majas algusega
kk 19.30.
f!l!ni3llililililllllliliilllllilli!li!li3lli9illll!!iiillf!il8illil|liiin
Areneem, Ida; Asor, Aino; Avar-laid.
V.
EELK Thunder Bay Kogudus;
Eesti Abistamiskomitee Kanadas;
Eesti Pensionäride Klubi
Torontos; Elias, K.
Gray, Maie Listowel, Ont.
-Hansson, Ardo Boston, Mass.
USA; Hindre,' Marie; Holsmer,
Rein.
Ilves, Hermann.
^ Jaaku, E. k W. London, Ont.;^ ^Ijj'^ ŠtTcatharines. Ont.;' Poid'
Jõgeda, Olev; Jurgman, Herbert ^^^^^ pickering, Ont.; Poola. V.
&Meida;Jurs, August Brantford, ^^^^^^ . puhvel, M. Doll.
' des Ormeaux, Que.
Kaljuste, A & F.;'Kaljuste, Raik, Ella; Rammeld.Erich &
Malle Lasalle, Que.; Kaljuste, Frida Bobcaygeon, Ont.; Ratnik,
Truuta Lasalle Que.; Kallaste, Theodor Kitchener, Ont.; Rat-
Peeter Cambridge, Ont; sep, Bernhard Kitchener, Ont.;
Karniol, Hilda S.S. Marie, Ont.; Rebane, Kaspar & Anna; Reitav,
Kasvand, Tõnis Nepean, Ont.; Martin & Adele; Roosimägi,^J.
Keskküla, Siina; Kopli, Elise Hamihon, Ont.
Burlington, Ont.; Koppel, Karl Saaremets, Felix Sudbury,
Brownsburg, Que.; Kõrgesaar, Ont.; Siimson, Aug. Sudbury,
K. Keswick, Ont.; Kõvamees, W. Ont.; Sudbury Eesti Selts; Sund,
Vancouver, B.C; Krabi, Kaarel A. & E! )
D.; Kurol, V. St. John, N.B.; Kuu- Tammisto, Elmar; Thunder
tan, Kalev, Bay Eesti Selts; Tilk Voldemar
Laikve,G.&Õ.;Lepmets, Paul Burnaby, B.C; Tull, H.V..
2
2
S
s
5
£
5
S
§
Š
£
Š
£
£
£
i
n
£
£
5
Gilford, Ont.; Lbpp, Jaan; Lep-son,
L.; Liigvald, L. Thunder
Bay, Ont.; Lilles, Herbert St.
Cath., Ont.; Lõbu, B. Wäsago,
Ont.; Londoni Eesti Selts; Loo,
Uuesoo, Elvine.
HEAD KAASMAALASED,
JÄTKAKE OMA PANUSE
SAATMIST.
i?lit^)lliili |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-12-08
