Meie Elu = Our life, June 12, 1986

              THUKSDAY, JUNE 12
tl
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broad\!'iew Ave., Toronto. Ont. Canada, M4K 2R8
' ! Tel. 466-0951 v
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimelaja New .
^(jr^-is H. Porming, 473 Luhmann D r .
Teil (201) 262-0773. .
..McHi Hiii'' väljaandjaks on Eesli Kjrjastus K'finadas.
• A^iitA/vJ^eileri algatusel 1Ü5Ü.
,,Meie E l u " loii^ietüs ja talitus Eesti Majas-950 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada -: Tel. 466-0951
„ M E I E ELU'* kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud
. 1 kl.9hm. - 1 p.L
. . M E I E ELU'Mellimishinnad: Kanadas l a . S43.00; 6 k. S24.00,
3 k. S15.0G|. €) USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemiremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00.
KiripostiHsa: Kanadas l a . S2Ö.5Ü, 6 k. S14.25. 3 k. S7.0Ü.
USA-sse l a . S33.00, 6 k, S1G.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesseJ
1 a. S62.00, 6 k. S31.Ü0, 3 k. S15.50. ;
Üksiknumber — 75ö;
Kuufutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^6.00,
tekstis S5.00.
„Meie Elu'' nr. 24 (1892) i m
Open leüer to the .,
Latvian, LIthuanian a
Gommunities in memory of the
Baltic Martyrs who, on June 14,1941
were deported, under Soviet guard, from
Iheir Homelands to the wastelands of
illllilliltllllllilllllilllllilillllllilllillllliillllllliilillllllililllllllillli^
SS3
0 0 0 usimc
Kanada ei bIe suliteiine olnud
mitmekesistama oma eksporti teis­tesse
maadesse, kuigi seda on püü­tud.
Kanada kaupade peamiseks
turuks on olnud lõunaiiaal)erUSÄ,
kuhu Kanada majandus on paiguta­nud
kuni 78 protsenti oma toodan­gust.
Endine peaminister P.E. Tru-deau
on isiklikult mänginud kauba-agenti
oma reisidel Euroopa maa­des,
tavaliselt ilma tulemusteta.
Sama on püüdnud teha provintsi-valitsused,
korraldades oma kulu­dega
ärimeestele ikaubanduslikke
ekspeditsioone otsekontaktide loo­miseks,
samuti väheste tulemuste-
'ga.-,
Sarnane olukord on majandus­likult
riskantne ja sotsiaalselt isegi
kardetav. USA on olnud Kanadale
tohutu absorbeerimisvõimega maa
oma suure tarbijaskonna ja viima­se
relatiivse jõukuse poolest nii­kaua
kuni see kestab. Kuid jtist
nüüd, kus Kanada on alanud USA­ga
läbirääkimisi nn. vastastikuse
vabakaubanduse vahekordade loo­miseks,
tulevad Washingtonist tõ­kestavad
vastulöögid, mis ähvarda­vad
Kanada eksporti USA-sse. Iga­sugune
ekspordi piiramine lõuna­pool
piiri ähvardab Kanada poolset
toodangut ja ka tootvat tööliskon-mata,
peab Kanada kogema USA
majanduslikke restriktsioone va­hepeal
arvatud kaubanduslike va­hekordade
liberaliseerimise ase-
Esimeseilöögi andis importtarii-e
tõstmine 35% võrra siinsele
metsatööstusele, spetsiifiliselt
„shake & shinglitele" — ehituspil-baste
ekspordile. See võib tähen­dada
kuni 250 miljoni dollari suu­rust
erimaksu eksportpilbaste too­dangule.
Põhjus on nimelt see, et ka
USA oma metsatööstused tooda­vad
seda kaupa ja püüavad takis­tada
Kanada võistlust USA turul.
Ainult see üks tariifimaks võib Ka­nada
metsatööstuses võtta tööko­had
tuhandeilt töölistelt. Kuid see
ei ole ainus.
Tuleb meenutada, et U S Ä kau­banduslik
bilanss jooksval aastal
võib kujuneda 170 miljardi dollari
võrra negatiivseks ja selles on üks
murdosa ka Kanada ekspordil
USA-sse. Kuid Kanada ekspordib
peale metsasaaduste ka põlluma­janduslikke
saadusi, uraaniumi-saadusi,
kalandustooteid jne. Ka­nada
elanikkonnale tuleb seepä­rast
5uute üllatiisena kogeda, et
Kanada peaministri Mulroney ja
USA president Reagani isiklikele
sõbralikele vahekordadele vaata-
Kuid isiklik sõprus on isiklik sõp­rus
ja riiklikud majanduslikud va­hekorrad
on majanduslikud vahe­korrad,
milliseid tuleb ka poliitilis­tel
juhtidel paratamatult arvesta­da.
USA reaktsioonid oma kauba­bilansi
normaliseerimiseks puudu­tavad
ka mitmeid teisi maid, nagu
laapan ja Euroopa maad. Kanada
viga on aga senine suur edukus
USA turul, kus kaubabilanssi arves­tatakse
kuni 20 miljardit dollarit
Kanada kasuks. USA kongress ongi
vastu võtnud seaduse, mille ees­märgiks
on nende maade pidurda­mine,
kes on USA turul olnud eriti
edukad. Kanada on nende maade
seas olnud üks edukamaid.
Seadus, mis on tähistatud HR
4800 koodi all näitab selgesti, kuhu
USA oma väliskaubandusega tüü­rib.
Igal maal on muidugi õigus oma,
majanduslike vahekordade eest
hoolitseda, nii ka USA-1. Kuid viga
on selles, et reaktsioon tuleb nii
järsku ja kaubapartneritele kah­justavalt.
On siis mõistetav, et Otta­wa
oji reageerinud järsult ja selge­sõnaliselt
ja on ähvardanud ka
oma])Oolsete vas^uaktsioonidega
USA kaupade osas.
Uijs olukord vahekordades
nõuab, et USA tahab eelnevaid
kauHanduslikke läbirääkimisi
maadega, kelle kaubandusbilanss
USA^ga on üleniäärane ja tuleb pii-ratai
See ütlebki kõige selgemini, et
üldsõnaliselt seni väljendatud
,,vaba kaubandus" ei oma enam
seda sisulist tähtsust, mis selle all
mõteldi. Vabakaubanduse mõtte
algatajail, respektiivsetel valitsus­tel
Ottawas ja Washingtonis, pidi
olema teatud määral naiivne ette­kujutus
vaba kaubanduse mõiste
suhtes. See, millest räägiti Ottawas
ja Washingtonis ning hiljluti isegi
peaministrite konverentsil Tokios,
vajab palju täpsustamist ja arusaa­made
kujundamist, et hiljem mitte
üllatuste ees seista.
USA on majanduslikult võimas
maa, kuid selles seisnebki vahe­kordade
tähtsus temaga, et ta tali­tab
kõige pealt oma vajaduste järgi
ja võib üllatada oma kaubapartne-reid.
Selles peitubki oht.
V..
My dear Baltic friends,
Today we remember our Baltic
Martyrs.
in prayer and speech we mourn
Gurbrothers and sisters who on June
14,1941 was deported, under Soviet
guard, from their homes to the waste­lands
of Siberia.
In sorrow we bow our heads and
mourn their loss.
In anguish we decry their suffering;
injoywe remember their courage. In
admiratiori we honour their strength;
in piety we pray for their souls. In
aWewe recall their fortitude; in tears
we remember their sacrifice.In love
we honour our dead;inallegiancewe
pledge our fidelity. In knowledge we
recognize their martyrdom and in'
pride we claim them as our own.
The responsibility to the memory
of our beioved, martyred dead lies
with the living. And we gather this
June 14th recalling their süpreme
sacrifice.
For those of yqu, dear Baltic
friendš, who have suffered the lonely.
years of exile, it must often seem that
few in. the free world know orcare
aboutyour suffering and of the loss
of the Baltic Nations to Democracy.
So it is with deep affection and sin-cerity
that I, with my family and
fellow Canadians, jõin with you in
prayer this June 14th to express our
deep, personal thanks to eachof you
who, through your d.edication and
courage, have given to us a deeper
understanding of the value of Free-dom
and a true appreciation of De­mocracy.
And although we don't get a chance
to say it very öften, we care. We care
that you lost your country. Wecare,
that the atrocities committed against
your people stiil continne today, We
care, that the Baltic States of Latvia,
Lithuania and Estonia Iie in the very
grip of atheistic communism. We cire,
that the miles and years of exile have
separated Baltic-families and loved
ones forever.^ •
Words are inadequate,,my. dear
friends, to express ourheartfelt sym-pathy
and deep loyaltyto yourCause.
And I teil you in aü sincerity that we
are one with you in your Causefor
Freedom.
And if at times you feel isolated in
that Cause. If at times you feel dis-couraged,
know this; tyranny cannot
last forever andjustice will triumph.
Remember your.history. Yourš is a
land rich in heroes. Your ancestors
are renowned for their valour, their
courage and their strength. And
through the discouraging days and
long nights; thtough the he,artrend-ing
years of exile, remember, some-.
day the Baltic States willbefree. If
18
01
Broadview Ave., Toronto,
IsiklBkud laenud alat®s11
h®ljap. õhtuti 5:30-@:00
not in our day, then in ourchildren's;
if not in our time, then inthe future.
And, my dear friends, history will
show that through the days of subju-gation
and tyranny; through the
horrors of the Gulag Archipelago,
Serbsky, Lubyanka and V L a d i m er
prison; through the devastating days
of June 14, 1941 and the horrendous
deportations of your people from
their homes to the wastelands of
Siberia — through all of this — you
held the faith, you persevered, you
never gave up.
And that faith, that hope, thatper-severance
that you have shown all
these many years has been my inspi-ration.
Your bravery, your strength, your
fortitude has been my motto.
As the heartrending notes of the
Church organ driftacross the sum­mer
air this June 14th, we bow our
heads and jõin with you in memory of
our beioved Baltic Martyrs and söl-emnly
pledge that: .. at theiising
of the Sun and at its going down.we
will remember them . . . "
Sincerely,
JULIA E C K E R T - M A C L E AN
Sudbury, Ontario
Julia Eckert-MacLean
Baltic Martyrs
um 1941
^is June 14th of 1941.
Latvia, Lithuania, Estonia overrua
Prodding whips and guns herd
Balts, so brave,
To cattlecars and cold, Siberian
graves.
Oh Baltic Martyrs, you who gave
your life,
Forgive me for a world that breeds
such strife.
Forgive me that I turned my back
while you
Breathed forth the last, faint
flickerings of life.
Yet know the Gall of Freedom that
you gave
Was buried not in some Siberian
grave,
It burns within the hearts of men
who yearn
To carry Freedom's Torch, each in
his turn.
So, Rest in Peace, dear Baltic
Martyrs brave,
The place you Iie is not some cold,
damp grave,
It is a Martyr's Shrine—
Sweet, hallowed ground,
Where we bow low in faith,
And love profound.
Toronto Linn
TÄHTIS TEADAANNE
TORONTO LINNA
KINNISVARAMAKSU MAKSJAIIE
Peaksite nüüd olema saanud 1986 lõpliku
kinnisvaramaksu arve. Kui Teie pole seda voel
saanud, siis helistage 947-7115 või kirjutage:
Tax Collector, City Hall, Toronto M5H 2N2 või
külastage niipea kui võimalik: Tax Information
Counter, Main Floor, City Hall.
Pidage meeles, isegi kui te ei ole saanud
maksuarvet, olete siiski vastutav maks­mise
eest! Neh viimast 1986. aasta
maksuosa tuleb tasuda 16. juunil,
15. juulil, 15.'augustil ja 15. septembril.
Makse võib tasuda raekojas esmas­päevast
kuni reedeni, kell 8.30 hommikul
-— 4730 p.l. või igasse panka Suur-Toronto
ulatuses või postiteel raekotta. Tshekid
kirjutage ,,The Treasurer City of T|)ronto"
nimele.
Teie täpne maksmine soodustab Toron­tot,
et see oleks hea linn elamiseks ja
tööks. Maksud toetavad alg- ja keskkoole,
linna tuletõrjet, prahi äraviimist, lume
koristamist, parkide ja mänguväljakute
korrashoidu ja linna ülalpidamist, ning
Suur-Toronto politseiabi, ühiskondlikku
abi, laste hoolekannet ja kiirabi.
.G. H. Clarke
City Treasurer ,
Matsijaht algas
ka Austraalias
0 0
9
„ 0 n tõsiselt karta, kui asi nii
edasi läheb, et ühe-kahe põlve
jooksul siinsete eestlaste järeltulev
sugii ei tunne ega teagi enam, ml§
on Eesti ja kus te asub, rääkimata
keeleoskusest
Kodus sageli vanemad on niivõrd
koormatud oma töödega, ei;t vaevalt
suudaksid aeg-ajalt tutvustada koo-liskäivät
last eesti ajalooga, keelega,'
kirjandusega, eesti keele õigekirjutu­sega
jne.. Rääkimata süstemaatilisest
õppetööst, puudub paljudes pere­kondades
isegi juhuslik selgitus koo­liealistele
lastele. Põhjuseks on kas
teadmiste või huvi puudumine asja
vastu, või ka üldine loidus ja üks­kõiksus.
Selle tõttu pole ime, et kuigi kodus
ikkagi kõneldakse eesti keelt — koo-liskäivad
lapsed pea eranditult mõis­tavad
kohalikku keelt pare­mini.
Pool päeva, mis ollakse koolis,
kuuleb laps ainult võõrast keelt, ning
toauksest väljudes, on laps jällegi
omasuguste keskel, kus valitseb tei­ne
õhkkond ja keel.
On muidugi tarviline, et õpitakse
kohalikes kooleš tarvisminevalt
teadmisi ja keeh, kuid sealjuures iga
tõsine eesti isa ja ema peaks ka selle
eest hoolitsema, et nii, nagu nemad­ki,
ka nendele järgnev põlv elaksid
ikkagi eestlastena, ehkki võõral pin­nal.
Oleme uhked oma rahvusele ja
hoiame oma rahvust au ja uhkusega!
Praegu, kõnetades siin meie noori,
puudub noil üldine pilt Eesti üle,
kirjaoskus on vähem kui rahuldav,
huvi Eesti asja vastu vähene. Loe­takse
kõike, kuid vähe eesti kirjan­dust
ning lehti.
Pole ka ime, et siis sarnastes olu­des
pikkamööda seegi vähene huvi
aina kahaneb ja kahaneb ning lõpp­tulemus
on täieline huvi kaotus kõige
vastu, mis on ühenduses Eestiga.
Kui nüüd see põlv sirgub ning
omakorda ellu astub, siis — kui asi
samaseh edasi kestab — pole ime, et
sellest võrsuv noorus juba enam üld­se
Eestist midagi ei tea.
Asiiseenesest ei oleks nii halb ja ei
saa ka ütelda, et meie siinelavate
eestlaste noorpõlvel asja vastu ei jät­kuks
ka siis huvi, kui seda\nois õhu­tada
ning äratada, kuid puudub kor­raldus.
Rahvusliku ühtekuuluvuse.- mõt­teid
tuleb elustada ning noorsoole
tuleb hakata korraldama loenguid,
kursusi, kas pühapäevakooli kaudu
või mõnel muul viisil. Seal võiks anda
algõpetust eesti keeles, tutvustada
eesti kirjandusega, ajalooga, täna­päeva
sündmustega jne. Usun, see
pakuks huvi isegi vanemale põlvele,
kui asja huvitavah ja oskuslikuh kor­raldada."
.
Kas mõtted bti aktusekõnest To­rontos,
New Yorgis, Stockholmis?
Võiks olla, kuid seekord on need read
nopitud „Välis-Eesti Almanakist"
kirjeldades olusid Argentiinas 50 a.
tagasi. Kirjutati aasta 1935. Buenos
Aireses olid just kaks eesti seltsi
ühinenud, väljasõidul võimlesid nai­sed
Eesti lipukestega, mehed tegid
püramiide ja võistles kaks võrkpalli:
meeskonda.
• Välis-Eestiühingu andmel elas tol
Natsijahi avas Austraalias april­likuu
alguses siinne juutide pea-esinduste
juht L. Caplin. Ta teatas
ajakirjandusele, et annab vastavad
materjalid Austraalia valitsusele.
Tulemuseks oli föderaalse immi-gratsiooniministri
Hurfordi teade,
et tema on 10. aprillil 1986 teinud
korralduse vastavate juurdluste
alustamiseks.
13. aprillil esitati riigi ringhäälin­gus
2FC esimene saade viieosalisest
,,Background Briefing — Nažis in
Australia". Saated toimusid viiel pü­hapäeval
ja nende kordused järgne­nud
esmaspäevadel. Saadete koosta­jad
olid Mark Aaron ja tema abistaja
— tuntud USA kohtuministeeriumi
uurimisosakonna endine ametnik
John Loftus. M. Aaron kuulub siin­sesse
tuntud kommunistide perekon­da.
Lisaks viieosalisele raadiosaate­le
esitati riiklikus TV-s BN2 „Four
Corner'is" vastava sisuga saade.
Koostajad teatasid, et nende saated
on mitmeaastase materjalide kogu­mise
tulemus.
Juba 1979. a. M . Aaron koostas
riiklikus ABC-s saate, mis käsitas
siinse tuntud aktiivse parempoolse
liberaali {konservatiivi) Sloveeniase'
L. Urbanchichi tegevusLTeise maail­masõja
ajal Jugoslaavias. L.U. mine­vikku
uuris ka Liberai Party (konser­vatiivne),
kuna tema vaenlased
nõudsid L.U. lahkuinist parteist.
EESTLAST NIMETATI
Näib, et siinne natsijaht on osa
globaalsest jahist, mis algas USA-s ja
jätkus Kanadas, kus oli teatud tule­musi.
Saadud kogemusi ja meetodeid
kasutatakse juba siin. Materjalide
kogujad kurdavad, et Austraalia
ametnikud on liiga ükskõiksed nen­de
abistamises. Püütakse tõendada,
et kasutatud^ materjalid pärinevad
läänest, mitte idast, et usaldust võita.
Senini on ainult üksikuid nimesid
nimetatud. Esimesed olid ConradKa-lesj
ja eestlane Ervin Vicks (Ervin
Viks). E. Vicksi kohta öeldakse, et
teda ei ole nähtud ega temast midagi
kuuldud pärast 1961. a. (E. Viks suri
juba mitu aastat tagasi Sydney's).
Nimekatest ukrainlastest nimetatak­se
Jaroslav Stetsko't, kelle kaitseks
ukraina organisatsioonide esindaja
dr. Lev Havryliv ütles,;et J.S. oli ise
natside ohver ja oli vang saksa van­gilaagrites.
Viimases (viiendas) saa­tes,
11. mail, rünnati lätlasi. Eriti
tähtsana nimetati Maikovskas't.
VASAKPOOLSED ABISTAVAD
Natsijahtijad kasutavad siinsete
vasakpoolsete kaasabi, kes neile
avavad tee valitsuse TV-sse ja raa­diosse.
Korratakse sagedasti, sisepo-ajal
välismail 86.000 eestlast (välja
arvatud Venemaa, kus eestlasi oli
190.000). Kokku oli väliseestlasi 276.
000 ehk teiste sõnadega — iga viies
elas välismail.
liitilistel motiividel, et\pärast sõda
valitsenud liberaalid(konservatiivid)
lubasid emigrantidega koos ka natsi­del
tulla Euroopast Austraaliasse.
Austraalia valitsused (föderaalne ja
osariikide) on natside küsimuses se­nini
vaikinud. Erandiks on NSW osa­riigi
noor minister F. Walker (vasak
labor), kes N SW parlamendis ründas
liberaalset opositsiooni, et need kait­sevad
L. Urbanchich'i ja teisi natse.
Ministrile vastas opositsioonijuht"
Nick Greiner (pisarad silmis), et te­ma
ei ole natside kaitsja, sest ka te-,
ma perekond oli kannatanud natside
all Ungaris, kuna ta ema on pool-juut.
Nick Greiner tuli kolmeaasta­selt
Ungarist Austraaliasse.
TUNTUD KAVA KOHASELT
Näib, et kõik korraldatakse tuntud
kava kohaselt — esiteks püütakse
meedia abil luua rahvamassides vas­tav
meeleolu ja siis sunnitakse valit­susi
alustama vastavaid juurdlusi.
Kõigi süüdistatud ida-eurooplaste
vastuseks süüdistajaile on olnud sei­sukoht,
mida hiljuti väljendas Llkrai-na
katoliku kiriku juht kardinal Lu-bachivsky,
kelle asukoht. Roomas.
Kardinal ütles, et sageli öeldakse, et
ukrainlased olid antisemiidid ja koos-töötajad
natsidega Teise maailmasõ­ja
ajal. Tõenduseks tuuakse ukrain­laste
SS-diviis, mille mitmed liikmed
emigreerusid pärast sõda Austraa­liasse.
Kardinal ütles, et Ukraina SS»i
eesmärk oli ajada venelased Ukrai­nast
välja.,,Ausalt pean ütlema", li-^
sas kardinal, „et paljud meist olid
rõõmsad sakslaste tulekust. Meie
lootsime, et nende abil me saavutame,
oma vabaduse. Meie ei olnud kolla-boratöörid."
(,,Sydney Morning He­rald",
22. 04. 86) I
Üldiselt on natside küsimuse käsi­tamine
ajakirjanduses olnud senini
võrdlemisi tagasihoidlik. .
EV. KASK
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTiDEGA
K. Päts - 1918.
UMJJM
oiiiniiiiiiniiiiiiiiininHiiitiiiiiiiiiiiftiiiiiiiiitinifninittfniin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma amietused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iDiiiiinitiiiiiiiiiiinniininiiiniinHniiiiiRniiniwfltiiiiiiiiiiD
»Meie Elu" ni
Analüüs
New Yorgist]
haselt on Karl
palve apellatsl
tud koosseisul
jasaatmise oti
Tema kaitsjaki
vokaat, Ramsal
tun^inister L^
litsuses.
Karl Linnnsi
andmete andnil
migratisoonianf
kondsuse taoti
1979 ja on kiiii
• astme. Viimasi
tus, kinnitati ii
kohtu otsus; K i |
USA kodakonc
tuotsuses Karl
välja N. Liitu.
Karl Linnase
äravõtmise alu
New Yorgi piiri
res o l i d N . L i i di
seletused, mis .i
võetud videoli
mitmed dokuil
N. Liidu arhiiv
N. Liidu prl
olid tunnistusi
La ais, Olev Ki(
Elmar Puusepp
tol ajal Tartu v
ülemaks. misaJ
rakkides, tunnil
olnud valvuriki
kui asunud ki
kuu hiljem Liij
barakkidesse ai
osakonna üloii]
näituseväljakul
Kuperjanovi h
Majandul
D
Seni kuni jo|
se rahasüsted
kuUakattetn
money) pole ü|
gurit, mis võil
matust, kirjulj
rahandusekpel
oma 1981.n. il
Coming Currej
Et lugejal ol(
tuleks minna k(|
ku jooksva
disse jfirgneval|
Kuni 1, mani
de j)aben'aha v|
seks ja kattekfJ
misolt kullas ja
ti ,,kullastandai|
valitsused võiJ
trükkida ja last
nominaalselt v(
ga väärismetall
juure ka seal
mendid mujal ai
ta ja ka teiste ril
mis sinna kogJ
raha omanik vi
goliku metallra
tises.
Sõjakorral,
gid, et finantsi
sõjaga seotud vii
trükkima pabej
s.o. üle kull asi
põhjustas aga
ringu languse
Näiteks Saksail
leiba maksis n
2. maailmad
sioon purustas
kide rahaväärij
enne sõja lõppi
võitvate riikid(
vusvaheliste i|
pankade dire
Bretlon Woodsl
täiesti uus rai
dus- ja rahandl
teemi rahaageif
RahvusvahelinI
Maailmapank
de (UNO liiki
rahvusvahelisel
määrati USA
paberi katteks,]
kriitikud! Üks
$35-le paberdo]
lele määrati ki
USA paberrahi
koguda igal rii|
paber-dollaritcj
vastu (redempt
vaheliseks käi|
jäeti see alles,
kult, kuna sõjaj
oli kullastandai
25%-le endisel
Seega Bretti
uue globaalse
süsteemiga kuj
vaks jõukspur
ehitamisel, abi
jagamisel ningj
banduse arem"
andis UNO