Meie Elu = Our life, June 12, 1986

              (1892) 1S8(B ,,Meie Elifl". nr. 24 (1892) 198® NELIAFÄEVAL, 12. jUÜNIi THURSDAY, JUNE12
meo
an, pr.
is
la H,E. S.S.
Pannkoogid
üüdi ära kõik
et tekkis olu-jäid
ilma.
olid Leohora
, Max Süit ja
oim viimast
est. Laudade
e eest hoolit-egina
Toom-s"
olid skm.
vald Tutsu.
i Eesti Skau-nkooglõhtur
, nii et seda
mõrrata. Võib'
ü Emadepäe-ikondadelon
. emade-laste
Dm
II
tud
ti'kuudel.
ms
K
i ettevõtetes.
9 -
0.
kk
tada
use.
' 6
ns
er
on
© © ©
„ —o-Jö helis3.
^eitseteist armulugu. 254 lk,
Kirjanike Kooperatiiv, Lund
1985.
OVER50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
oGAN \m Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Olds Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. £., Scarborough, Ont. MIS 4L9
vo
Nii nagu näidend võinuks lõppeda: ees seisab karjapoiss Leiki Veskimets, tema kõrval istub muusika eest
hoolitsev Elmar Tani. taga seisavad kolm paari: konstaabel Alan Teder peretütar Linda Lõhmus'ega,
mälu ei peta, siis märkis Ar-i
enne kõnealuse teose il-niumist,
et on kirjutanud neid lugu­sid
pikema ajajooksul. See kahtle­mata
tuli teosele suureks kasuks,
võimaldades koostada tegelaskõne
na erinevatest iseloomutüüpidest,
erinevatest kutsetest, erinevast
east ja erinevas miljöös ning selts­kondliku
redeli erinevas kõrguses
pulkadel. Kuigi autor on valinud
teose üldmotoks tuntud ringmängu­laulu
„Arinutee on pikk ja pime,
justkui kotist läbi mine...",
sobiks selleks ehk veel pare­mini
teine ,,rahvatõde": „Valu-sad
on armuhaavad, kui nad süda­messe
saavad.. Sest „ihuarmu,
eluarmu ja hingearmu" asjades - -
nagu jaotab armuasjanduse kol­meks
eriharuks üks tegelasi kohe
esimeses loos — näib selle teose
ulatuses olevat rohkem „haavu"
kui „pikkust", kuigi välgatab aeg­ajalt
sedagi.
Uhes jutuajamises märkis autor
samuti, et armuasjades ei aita ai-nult„
hingeheiisemine". Kõik eel-kartused,
et ta on ehk võtnud eeskuju
nn. „moodsast" ameerika, prantsuse
ja rootsi sexi-kirjandusest, kus eriti
naisautorite keelepruuk ja sonava-
Uus kava
Seoses Ülemaailmse Eesti Vaba-dusfondi
aktsiooniga USA-s, mille°
ga Ülemaailmne Eesti Kesknõuko°
gu taotleb miljon-dollarilise kapi°
tali kogumist, on Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas Vabadusfondi
esimees'Kalju Jõgi esitanud huvi­tava
ettepaneku elustamaks vajall»
ke summade laekumist. Pöördusi­me
tema poole lähema informat»
siooni
— Esitasin Vabadusfondi huvides
kava suuremate summade kogumise
kiirendamiseks ja minu ettepanek oli
anda välja 1990. aastaks „Eesti Rah­va
Vabadusvõitluse Auraamat", mis
talletaks tulevastele põlvedele tead­miseks
need pagulas-eestlased, kes
Eesti Vabariigi taastamiseks on too­nud
suuremaid rahalisi ohvreid.
Eesti rahvas on põline Euroopa
pärisrahvas, kes vaatamata ajaloo­listele
murrangutele ja võõraste valit­suste
perioodidele püsis ja pidas köi-
KALjyjOGI
AURAAMAT
Aastaks 1990 oleme veetnud juba
50 aastat paguluses selles mõttes, et
TT Eesti on arvates aastast 1940 vallu- 1 V • *r ^J I T r" . -------- " 7" Y"^;.^ T »»ng kirjeWusvõlme ontagahoo- süste perioodidele püsis ja pidas koi- ^^^^ ^ ^^'.^"^ ^.^^-^"^^ 'l^^ 7^'""
advokaat Esko Luksepp peretütar Valve Tali'ga)a sulane HemoHallmgteeni^^ vide ja lõbumajade oma tihti kau- kidele raskustele vastu kuni sündis tajate vägivalla võimuses. Need noo-õnneks
klaasi tõstmasl nende täea vasakult: naabertalu Dereooee Enno OunaDUU. Õnnetooma talu Eesti Vabariik. See Eesti Vabariik poisid, kes 16-aastastena
astusid vabaduse hoidmise võitlus-õnneks
klaasi tõstmasi nende taga vasakult: perepoeg Enno Õunapuu, Õnnetooma talu geit ületav, osutusid õnneks asja-peremees
Erik Kastein ja tema eaine, näitejuht Lydia Vohu-Viksten. Aga see võinuks lõppeda ka teisiti, tuiks. Autor on suutnud ka „õrna-
9
Selle pealkirja all areneib, hing
lõpuks laheneb; Aleksandpr Valg­ma
komöödia Seedrioru vabaõhu­laval
5. juulil. Kas on selleks viin
või külaklatsh, või on selleks hoo­pis
sõbraliku külarahva keskelfe il­munud
advokaadist linnavurle, või
loguni oma küla konst^aabel? Või
peaks pealkirjaks olema hcjopis
„Kes on lapse isa?" i
' • • ' 'y'.
Lavastajaks on Eesti Rahvusteatri
näitejuht Lydia Vohu-Viksten, kelle­le
Seedrioru vabaõhuteater on sama :
tuttav kui oma elutuba. JTema kordu­valt
häid lavastusi mäletavad tuhan­ded
kaasmaalased, i
Tegevuskohaks ori Tagametsa
küla, kus ÕnnetDoma talu ho(j)ned
asuvad otse\^Seedrioru vabaõhulaval:
elumaja, laut, ait juurdekuuluva aia-värava
ning põõsastega on kujunda­tud
Elmer Silm'a juhatuste kohaselt,
— ja selle mehe- kogemusi mp juba
tunneme.
Muusikalise seade eCjSt hoolitseb
Elmar Tani ja tehniline juhtimine hn
Alan Teder'] kindlates kätes. .
Tüki pealkiri äratas huvi, ning ka­sutades
vanu tutvussidemeid võimal-
0
sed vahekorrad kõik pahupidi pöö­rab;
miks ta seda teeb? Seda.kavalat
osa mängib Esko Luksepp, kes tege­likus
eluski on senini kavala reba­sena
kõikide naiste võrkudest pääse­nud.
Varas on ta kindlasti ka — aga
mida ta varastas?
• Lõpuks Alan Teder konstaabel
Martin Pikk'^^a osas, kes tegelikult nii
pikk polegi. Mis oli tema ülesanne?
Mis oleks saanud, kui teda poleks
tükis olnudki?
Need paljud küsimused leiavad
kõik oma lahendused, ainult nägema
peab kõike oma silmaga, sõnades
Foto — S. Preem. de" situatsioonide juures jääda
,,viisakuse käekõrvale" ja talitse­da
samuti oma tegelaskonda, nii et
lugejal tekib ehk „kõdi", mitte aga
tülgastust.
Sisust 5 jutustust on pühendatud
alaealistele karjas või koplis, kelle­le
armastus on veel „hirmus keeru­line
asi", kuigi suurt huvi tekitav.
Huvitavalt on joonestatud välja
tüübid „Kooliplikas", „Elamuses"
rioru Suviharjale sõidavad, varuge oiiL'Ma p?art° ki
v.ra!<u!t oma istekohad lava ls,he- i„g, p^uvad vähem,-kuigi „Kohi^
daie, muidu võivad parimad, naljad
ii
seda segadust seletada pole võima­lik.
Ainult hoolega peab kuulama.
Kui situatsiooni koomilisus või teksti
vaimukus ka vägisi naerma ajab, siis
võib juhtuda, et kogu see lugu jääbki
segaseks. Seepärast need, kes Seed-teist.
mööda minna. Vaevalt et hili--
sem ajalehe arvustuski seda suppi
enam lahendab.
Nii, — nüüd te teate, mis teid oo- .
tab. Jällenägemiseni Seedriorul 5.
juulil. .
S. PREEM
Estonia Koori suur
-sesooni: looksuion
Estonia Kooril olnud võimalus an­dus
mul jälgida prooviTartu College'. da rida vastutusrikkaid esinemisi
i ruumes, kus need olevat toimunud
juba aasta algusest peale.'
Vaatan: näod kõik juba ammu tun­tud,
välja arvatud see kõige pisem,
väike Leiki Veskimets, kes onla kar­japoiss
Ats'i osas väledalt sibab üle
saali.
Õnnetooma talu peremehe Too-küll
eesti ühiskonnas, küll kanada
atmosfääris. Kutseid on olnud tub- .Pätsilt, Tormiselt ja Vettikult.
listi rohkem kui koori pingeline Kontserdi lõpp-numbriks on omal-tegevus
võimaldab vastu võtta. Ja ajalToronto Eesti Segakoorile pü-nüüd
tuleb Estonia Koor oma sõp- hendätud Toi kantaat „Mängumees",
rade ette täiskontserdiga 17. juunil ,,Mängumehe" muusikaline ja sõna-kell
17.30, kontserdi asupaigaks line materjal tuleb! kõik Kopvillem-on
juba traditsiooniliseks kujune- Kivilo eduka noortetrupi ,,Vikerlas-mas
Aru osas näen kõigile tuntud nud Muusikafakulteedi Walter te" heliplaadilt. Toi on selle mater-
Erik Kastein'a. See hiidlase nalja- Hall • jali arendanud hoogsaks ja sädele-soonega
vilunud lavaveteraan sobib Koori kava on üleni eesti loomin- vaks kantaadiks. Siin ei puudu ka
oivaliselt taluperemehe ossa: rahul- gust. Ta sisaldab nii oodatud eesti soolopartii: aaria baritonile. Meie
olevalt muhelev ning sõbralik, kuni koorilaulu põhivara kui ka paraja
äkki,,välk sisse lööb". annuse ,;uudseleiba".
Temale sekundeerib elukaaslase Kava on koorijuht Roman Toi ku-
Riia nime all näitejuht Lydia Vohu jundanud jälle temaatilisena — üks
ise, kellel lõpuks kogu sellest ,,vär- tema edukaid uuenduslikke võtteid
gist" isu täis saab ja kes siis kohvreid kooride kontsertide kavade kujunda-pakkima
ruttab. Milleks see äkiline misel.
tundemuudatus? Esimene osa pühendub ulatusli-
Talu peretütreid on kaks.' Valve kult Põhjamaale. Siin ilmestavad
TalionSalmeosasväliseltküllkaine eesti põhjavaimu Aavik, Vettik, Saar ., j , i • . . A i . , , . ... . . .
ja loogiliselt mõtlev, kuid seesmiself ja Vinter. Raamiks .sellele on Aaviku' ^fvad kaasa yeel pianist Armas jnulugude kogule võimalik
hoopis Tomantiline ja unistav. Kas isamaalik ja Veevo loodusmüstiline ^'^^l^J^^^^^^^ •'^^?^^^^;: kaleidoskoopiliselt realistliku
langeb ta selle libedajutulise petise helilooming.
järve" lõpp on eriti psühholoogili­selt
üsna ootuspärane.
Tegevuspaigaks jutustustele on
nii omaaegne vaba kodumaa kui ka
pagulus, peagu võrdselt maa ja
linn, kodumaa osas peamiselt Tar­tu,
kaasa arvatud üliõpilaselu ja
ülikoolinoored, olgu siis õppijad,
elunautijad või meestnoolijad.
Keele, stiili ja kompositsiooni
osas on Arvo Mägi selleski teoses
jäänud iseendale„truuks". Ta keel
Oli rahvalikult ladus ja võiks ütelda
kaalutletult lihtne, väikeste sõna-varaliste
vaheldustega miljööst ja
tegelaste vaimsest küljest lähtudes.
Lause on mägilikult lühike, kõrval­lausete
peagu puududes või esine­des
uueks pealauseks muutumise
kõrval vaga harva. Lugemise muu­dab
see lihtsamaks ja mõtte selge­malt
nauditavamaks.
Kompositsioonilt on kõnesolev
kogu üks mitmekesisemaid meie
kirjanduses ja ehk ka Arvo Mägi
senises loomingus. Siin esineb ük-sikpalades
mono- ja dialoog, tele­fonivestlus,
päevik, kirjavahetus,
isegi 4-pildiline näidendivorm,
millist küll muide Mägi on harras­tanud
ka varem. Mis seekord eriti
silma puutub, on autori enda täielik
tagasitõmbumine. Kõik lähtub siin
tegelasest või tegelastest, autor ei
A ^ Kittäsk ön selle^ada^^^^^^ ^"^^ kommenteeri ega „sega va-igal
pool nii oma laulule kui heli- ^"^^ ,val,a arvatud mõned koige
loojale palju sõpru. Aaria sisu tuleb
meie kõikide südamest.
Kantaadi saatjaks klaveril on kind­la
käe ja muusikalise ansambli/ladu­susega
pianist Charles Kipper. ^ , „ . . , , „ r ..1*,. ,
tada sisult ja keelelt ebaühtlaseks,
Eelseisvale Estonia Koorile, kont- kuid ilmselt ei ole autor seda teisiti
serdi mitmekülgsemaks kujundami- mõelnudki, soovides anda oma ar-püsib,
olgugi juba aastaid võõraste
valitsuste all. Okupatsioonid, lühe­mate
või pikemate kestvusaegadega
ei kustuta meie rahva teadvusest Ees­ti
Vabariiki. Kõnelen sellest Vaba­riigist,
mis kunagitulevikus — hiljem
või varem — heidab taas oma turjalt
võõraste võimu ja on vaba.
RAHVUSLIK KAPITAL
Pikemat aega olen kaalunud või­malusi,
kuidas elustada ja kiiren­dada
selleks vajalike summade saa­mist.
Oma kavadest olen kõnelenud
mitmete eesti tegelastega Washing­tonis,
Nev^ Yorgis, Bahimores, Lake-v^
oodis ja ka siin Kanadas. On selge,.
tesse, võivad tuleval aastal pühitseda
oma 60-dat sünnipäeva. Need eestla­sed
aga, kes veel mäletavad meie
Vabariigi õitseaega, on veelgi vane­mad.
Kui loeme oma ajalehtedest
leinakuulutusi, siis kogeme, kuiyõrd
kiiresti harvenevad meie.read. Järg­nevate
aastakümnete jooksul On meie
rahvuslike võitlejate read yeelgi hõ­renenud.
Nüüd on viimane aeg mõ­telda
sellele, kuidas tagada meie töö
jätkumist tulevikus.
Oleme möödunud neljakümne aas­ta
kestel saavutanud oniale kindla
majandusliku aluse. Mugavuses ja
jõukuses olgu meil aga kindlalt selge
erväramVeeŠüare"7h7rime^^^^^^^^^^ kohustus, et, me'eestlastena peaine
äratamist jaarusaamistsuurema rah- """'^ - l^"' - '«O""»
vusliku kapitali loomise vajadusest. rahvusliku ja riikliku ohvri Taa-
Oleme kaugele maha jäänud nii ra Tammiku mõttelisele ohvrikivile,
Mastest kui leedulastest, kelledel milleks on me kodumaa peahnn Tal-on.
juba ammu kogutud suuremad ^na Toompea. Peame hoidma Eesti
kapitalid, oma vabadusvõitluslikuks ^^^Tf rahvusvahelisel foo-
Labajalavalss, Muhu kõverik, Pik
ingliska ja Kaera Jaan.. Eesti rahva­tantsu
viisi koorilauluks rakendami­se
võimekust tõestavad siin seaded
ärasemad üksikjuhud, kus
võib märgata ka autorit. Eriti mõ­nes
liigutuses või tegevuse lühikir­jelduses.
Raamatut sellisena võiks nime-tegevuseks.
Läinud suvine Vabadus-ristlemine
Läänemerel ja sellega seo­tud
Tribunal Kopenhaagenis oli või­malik
tänu-peamiselt lätipoolsele ra­halisele
panusele.
Ometi ei tohi me arvata, nagu olek­sid
eestlased kitsid raha andmisel üri­tustele,
mida peetakse tähtsaks meie
rahvusliku ja riikliku tegevuse edu­tamiseks.
Olen aga kindel, et annetuste kogu­mine
on võimalik ainult siis, kui siht
ja selle saavutamise moodus on selge
ja summade valitsemine kindlapiiri-iselt
määritletud. Samuti on mulle
selge, et suuremate summade anne­tajad
ootavad teatavat kindlustust
summade kasutamise osas. Tooksin
näitena siinse uue Läti Maja ostmise.
Leidus üle tuhande lätlase, kes iga-üks
toetas tuhande kuni kümnetu-handelise
panusega — suuremeelse- , .
te annetustena. Nende nimed kanti dusvoitlusliku tegevuse ülevaatega,
autahvlile tulevastele põlvedele tal- inglise,
letamiseks rootsi, prantsuse, saksa ja hispaania
USA-s 'eestlased panid kokku keeltes. Teise osana oleks asukoha-läinud
aastal üle saja tuhande dolla- '^aupa tähestikulises järje-ri,
millest muide 3000 oli Kanada korras annetaja e nimed ,a summad.
Auraamatu kolmas osa sisaldaks
rumil elavana seniks, kuni saabub
aeg, kui taas Toompeal lehvib uhke
sini-must-valge ja vabadusfondide
kapitalid suunduvad Vaba Eesti toe­tuseks
ja hüveks. Koos nende sum­madega,
mis laekunud tühjadeks jää­nud
Eesti Majade müügist ja muudest
kogutud kapitalidest.
Kuna tegemist peab olema tõhusa­te
panustega nüüd, siis annetajate
rnälestuseks nende järglastele ja tule­vastele
põlvedele olgu kirjastatud
aastaks 1990 Eesti Rahva Vabadus­võitluse
Auraamat samas suuruses ja
köites nagu seda on,,Eesti Vabadus­risti
Kavalerid".
KOLMEOSALINE
Seda Auraamatut näen mina kol­meosalisena.
Esiteks lühem kokkuvõte Eesti aja­loost
ja rahva kannatusist koos vaba-eestlasteh.
Lahkeid annetajaid on nii
siin kui seal, — on vaid vaja luua
usalduslik veene sihi ja otstarbe suh­tes.
'püünisesse, või lepib ta jjudelisõbrali-ku
naabertalu perepojaga?
Teise peretütre. Meeta osas näen
Linda Lõhmust vaikse ning.endasse-tõmbunud
tööka neiuna, kellele ta
oma kihluski kukub Sülle üllatusena.
Kuidas küll see: võis juhtuda?
Talu juurde kuuluvad niuidugi
veel sulane, teenijatüdruk nii|g karja­poiss.
Sulane Heino Halling jä teeni­ja
Linda Kukk on mõlemad t|Ublid :
tööinimesed, kuni lõpuks nendegi
pead on. segi aetud ja nende isik-likudki
vahekorrad kipuvad sassi mi­nema.
Karjapoisi autoriteedimõiste
kannatab aga pidevalt — miks?
Naabertalu perepojast Ludvig
Kuusikust, Enno Õunapuu käsitu­ses,
hakkab peagu kahju. Pudel on.
talle pidevaks kiusajaks ja naistegagi
ei vea asjad õiget rada. Ja millise
caristue konstaabel talle lõpuks kae­la
määrib?
Siis see linnavurle, advokaat Rein
Rebane, kes külarahva omayaheli-
Oma kontserdi teise osa on Toi
: pühendanud eesti rahvatantsule. Et
sellele grupile luua sobivat õhkkon­da,-
siirdutakse — Topmani ja Aves-soni
lauludega — kõigepealt lapse­põlve
ja noorusmaa looduse radade-
•.le;-.,. -
Aga siis lüüakse lahti taritsuviisid.
Esimene neist on sari hoogsaid ja sõ-
Armas Maiste on erandlike võime- haarde. Ilutsemisi ja miljöökujun-tega
improvisaator ja nii kuuleme duši asendab siin ,,lahtilõigatud"
teda 17. juunil vaatlemas eesti rahva- elu pärispäev selle valguses ja vär­vuse
kuues nagu esinemise hetkel judes - noorukitest, lihtsaist ehi-
Maiste meel ja mõte parasjagu seda lustöölistest, kojanaistest-sauna-tunneb
meestest, leskedest ja elunauti-
Aga Maiste ei jäta meid ilma ka : - • - .
oma lemmikust eesti klaverimuusika •". • • - • • .•• , ' .
pinnalt: Artur Lemba Sonaat No,2.
vaist prouakestest alates kuni kõr­gemate
haritlasteni, advokaatideni
ja õppejõududeni. Oleme saanud
laia ja ausa lõike elust, nagu see
meie ümber armuasjadena ja „hin-gede
helisemisena" kohiseb. Aeg
võib muutuda, armuasjad põhili­selt
jäävad.
JOHANNES KAUP
..Jaaniku" laulügrupp — kuueliik-nade
poolest ligidasi lugusid nagu melises koosseisus — on oma huvi
' • ' — . \ — : . fookuse asetanud eesti runoviisi ürg­sele
välimusele. Ja seda vahenditut,
otsekohest rahva enda hääh kuuleme
ka eeloleval kontserdil eesti runovii­side
näol. Selle kõrval vaatleb ,,Jaa­niku*^
ka teiste rahvaste muusikali­si
väljendusviise ning toob kontserdi
paletile isegi madrigaalset värvi.
Sisu kui välimuse poolest väga va-
• heldusrikas ja põhiliselt eesti heli­loomingut
nautiv kontsert Walter
Hallis teisipäeval 17. juunil, algab
19.30.
Kontse?di pileteid on saadaval ka
kohapeal.
Raamatute koguja soovib hea
hinna eest osta Orto kirjastuse
. pool välja antud
a a s
. mõlemad osad.
Peab olema heas korras
kaane ümbrisega.
Kirjad sit. „Kogu]a"
1) ' Vanemaid eestikeelseid Piibleid, trükitud Eestis, Soomes
ja Rootsis. .
2) Eesti entsüklopeediate kogusid, trükitud Eestis
1932-1970.
3) „Eestr Keele Mõisteline Sõnaraamat" (4 köidet), trükitud
-Hootsis 1958-1966.
4) Silveti,,lnglise-Eesti Sõnaraamat".
Kui soovite eelpoolmainitud raamatuid müüa noorele eestla­sele,
kes neid hästi kasutaks, palun helistage (416) 451-8200
või kirjutage: T. EDUR,Box4100, Georgetown, Ont. L7G4Y4.
nende annetajate pildid, võetuna
ükskõik niis aegadel, kelle panus
tuhat või enam dollarit, koos isiklike
andmetega. |
See Auraamat peaks sisaldama ka
ingliskeelsed tekstid ajaloolistest do-'
kumentidest.
Annetusi võiks teha ka oma sugu­laste
ja omaste mälestuseks. Auraa­mat
oleks väärtuslik monument tõe­le,
et vabaduses olevad eestlased üle
kogu Vaba Maailma ka pikkade aas­takümnete
kestel pole unustanud
oma isade maad, on toonud rahalisi
ohvreid Eesti hüveks ja pole mitte
oma elusihiks seadnud ainuüksi oma
isikliku heaolu, vaid jätnud suure-meelseh
jälje Eesti ajalukku. Meil ei
peaks olema neid, kes ütleks Juhan
Liivi jutukese kohaselt uppumis-ohust
pääsemisel Peipsi jääl, et „ Jaak,
kurat, jalad juba põhjas!" ja lubatud
kiriku kroonlühtri asemel paneks pi­sikese
küünlakese altarile.
Ma kõnelen Eesti Vabadusfon4)st.
Kanada eestlaskond annab oma pa­nused
siin meie Väbadusfondile.
Rootsi eestlased,koguvad annetused
oma Väbadusfondile jne. Ent kõik
kokku moodustab Eesti Vabadusfon­di.
Tehnilised üksikasjad, arvepida-mised
jne. tulevad kindlalt välja töö­tada.
Aga too Auraamat on üks. ja
ühine, mis hõlmab kogii vaba eest­laskonna,
ütles Kalju Jõgi.