1986-06-12-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
24 :SJAiLE /eel |.et pärast sõda I konservatiivid) la koos ka natsi- 1: Austraaliasse. ' (föderaalne ja küsimuses seks on NSW osa-- Walker (vasak imendis ründas Ini, et need kait-h. ja teisi' natse. • jpositsioonijuht Id silmis), et te- |tsja, sest ka te-, latanud natside ema on pool-ili kolmeaasta-liiasse. IHASELT .. Ildatakse tuntud [iteks püütakse kamassides väs-mnitaksevalit-laid juurdlusi, lida-eurooplaste Iie on olnud sei-räljendasUkrai-nt kardinal Lu-bkoht Roomas. ;eli öeldakse, et [emiididjakoos- - jise maailmasõ- [•luakse ukrain- - Infiitmed liikmed sõda, Austraa-et Ukraina SS-i jnelased Ukrai-- |ean ütlema", li-iijud meist olid jiilekust. Meie liime saavutame ei olnud kolla-jy Morning He-küsimuse käsi-les olnud senini Idlik: : EV. KASK IROMISS! lüklSTIDEGÄ - 1918. liHiiiiiiiiiiminiinni?» tal Kanadas Idi-pärandused jää Itulumalcsuvabadl. ised noortele js^ Inisatsioonidele tal Kanadas )a kviitungi saa-ija, 958 Broad-iiiintiniMiiiiiiiiiii) „Meie Elu" mr. 241 (1892) 1986 NELJAPÄEVAL, 12-. THURSDAY, JUNE12 1 es : New Yorgist saadud teadete kollaselt on Karl Linnas sisse andnud palve apellatsiooni!(olitu laiendatud koosseisule, tema N. Liitu väljasaatmise otsuse tähistamiseks. Tema kaitsjaks on edaspidi uus advokaat, Ramsay Clark, endine kohtuminister LyEndon Johnsoni va- Karl Linnase protsess ebaõigete andmete andmise pärast USA im-migratisooniametnikele USA kodakondsuse taotlemiseks algas nov. *1979 jaonkäinud läbi mitme kohtu-astme. Viimases, apellatsioonikoh-tus, kinnitati ülemkohtu piiijkonna- ' kohtu otsus, Karl Linliaselt võtta ära USA kodakondsus ja järgmises kohtuotsuses Karl Linnas otsustati saata välja ,N. Liitu. Karl LinnaSelt USA kodakondsuse äravõtmise aluseks USA ülemkohtu New Yorgi piirkonna kohtuniku Juures olid N. Liidust saadud tunnistajate seletused, mis antud sea,l vande all ja võetud videolindile. Lisaks sellele mitmed dokumendid,' mis saadud N. Liidu arhiividest. N. Liidu prokuröri juuresolekul olid tunnistuste andjateks Hans Laats, Olev Karikosk, Oskar Art ja Elmar Puusepp. Hans Laatfe, kes oli tol ajal Tartu vangla ^elle osakonna ülemaks, mis asutati Kuperjai^ovi barakkides, tunnistas et Karl Lijnnas oli olnud valvuriks Tartu näitusevälja- Icul asunud koonduslaagris. Mõni kuu hiljem Linnas sai Kuperjanovi barakkidesse asutatud Tartu vangla osakonna ülemaks. Koonduslaager näituseväljakult paigutati ümber Kuperjanovi barakkidesse. ILinnas, linnase Laats ja teised kuulusid Tartu.omakaitsesse. Mahalaskmisele määratuid oli peetud kinni eraldi seisvas barakis. Karl Linnas olevat juures olnud, kui mahalaskmisele määratuid toodi välja barakist ja juhiti bussi. N\eed viidi linnast välja ,,Jalaka Liinile", mis oli tankitõrje kraav. Linnas oli lugenud -mahalastavatele ette kohtu otsuse. Otsuse täidevii-jaiks oh olnud sakslaste Ei'nsatzkom-mando. Linnas olevat kontrollinud surmaotsuse täideviimist. . Olev Karikosk, endine koonduslaagri valvur Ja võetud valvuriks Kuperjanovi barakkides Karl Linnase pqoh oktoobris 1941, tunnistas samuti, et Karl Linnas olevat olnud surmaotsuste täidesaatmise juures. Oskar Art tunnistas, et tema viis bussiga mahalastavaid Jalaka Liinile kolmel korral. Linnas olevat olnud kõigi nende surmaotsuste täidesaat-miste juures. Elmar Puusepp tunnistas, et tema oli arreteeritud omakaitselas te poolt suvel 1941^ põhjusel, et, oli N. Liidu valitsuse teenistuses enne sakslaste okupatsiooni. Tema toodi Kuperjanovi barakkidesse koos 40 arreteerituga. ' / ; Dr. Keiland, Soome kodanik, kes vnbis suvel 1941 Tartus, tunnistas, et tema nägi kinnipeetavaid juute, nende naisi ja lapsi Tartu näituse-väl-jakul 1941.a. suvel. Kohtualust ta seal ei kohanud, kuigi ta käis näitus välja kui mitmel korral. Valvuriteks olid seal omakaitse mehed. Tartu ülikool oli sellel ajal suletud. KOHTUOTSÜSEMOTIIVID • Kohus oma otsuses märkis, et kaitseadvokaat keeldus minemast N. Lii- Seni kuni jooksva rahvusvahelise rahasüsteemi aluseks Jääb USA kuilakatteta paberdollar (fiät-money) pole ühtegi objektiivset tegurit, mis võiks hoida selle kõikumatust, kirjutab USA majandus- ja rahandusekpert Jerome F. Smith oma 1981.a. ilmunud teoseis „The Goming Currency Gollapse". Et lugejal oleks asjast selgem pih, tuleks minna korraks tagasi minevik-: ku — jooksva sajandi 1-sse veerandisse järgr]ievalt; . Kuni 1. imaailmasõjani kõigi riikide paberraha vääringu või kursi aluseks ja katteks oli tegelikraha, peamiselt kullas ja hõbedas, mida kutsuti ,,kullastandaxdi" süsteemiks. Riigi- - valitsused yõisid sellast paberraha trükkida ja lasta käiljele määral, mis nominaalselt vastas nende keskpanga väärismetallide reservile, arvatud juure ka seal hoitavad tõenddoku-mendid mujaläsuvate metallide kohta ja ka teiste riikide raha — valuuta, mis sinna kogund. Seega iga paberraha omanik võis s^lle vahetada tegeliku metallraha vastu igas rahaasu-tises. Sõjakorral, sellest ^osavõtvad riigid, et finantseerida erakorralisi — sõjaga seotud väljaminekuid, hakkasid trükkima paberraha tarviduse järele : s.o, üle kullastandardi. See nähtus põhjustas aga varsti paberraha vääringu languse — tekkis inflatsioon. Näiteks Saksamaal 1923.a. suvel päts leiba maksis miljard marka.' 2. maailmasõjaga kaasuv inflatsioon purustas enamuse Euroopa riikide rahavääringutest ja siis — veel enne sõja lõppu 1944 lisaks UNO-le, võitvate riikide esindajad koosj rahvusvaheliste rahameeste ja keskpankade direktoritega kogunesid Bretton Woods konverentsile, 6,1 luua täiesti uus rahvusvaheline' majandus- ja rahandussüsteem, selle süsteemi rahaagentuurideks kutsuti ellu Rahvusvaheline rahafond (IMF) ja Maailmapank (WB), kus teiste riikide (UNO liikmedjvrahavääringu ja rahvusvahelise kaubakäibe älyseks määrati USA .paberdollar — paber paberi katteks, nagu:sõ,nastasid seda kriitikud] Üks unts kulda vääristati |35-le paberdollarile^ja vastavalt sellele määrati ka, iga riigi rahavääring USA paberraha alusele. Kulda lubati koguda; igal riigil suvakohaselt, kuid paber-dollaritagasivahetamine kulla vastu (redemption) tühistati rahvusvaheliseks käibeks. Ainuh USA-le jäeti see alles, kuid ainult siseriikli- ..kult, kuna sõjaga tekkind inflatsioon oli kullaständarditoonud alla vaevalt 25%-le endisega võrreldes.' Seega Bretton Woods'is loodud uiie globaalse majandus-rahandus-süsteemiga kujunes USA don^ineeri-vaks jõuks purustatudEuroopa ülesehitamisel, abi ja toetuste (laenud] jagamisel ning rahvusvahelise kaubanduse arendamisel. Pealegi USA andis UNO IMF-ja WB-ie dollareid hartibaraha-na miljardites. Nõnda kujunes ja levis globaalseks ka dollarlinflatsioon. Kui hiljem mõned Euroopa riigid Prantsusmaa nõudel soovisid USA-lt saada tagasiostu kullaga neile 'kogund dollarite, vastu, siis USA kongress otsustas 1968; a.' tühistada igasuguse dollari tagasiostu või ümbervahetamise (redemption] võimaluse s.o. ka siseriiklikus käibes, ja, kui nurin päriselt ei vaibunud, siis president Richard M. Nixon deklareeris 1971.a., et,,dollar ei ole enam tagasi-ostetav kullaga". dus antud tunnistuste videolintide kuulamise juurde, pidades niisugust võltsitud tunnistuste kuulamist pettuseks ja sihilikuks valeks. Kaitsja samal ajal ei suutnud tuua ette ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et N. Liidust saadud tunnistused oleks olnud võltsitud või sisaldanud ebaõi-^ geid andmeid. Kohus võttis N. Liidust saadud tunnistusi ja tõendeid ehtsatenaia järeldas, et Karl Linnas^ onia taotlustes USA kodakondsuse saamiseks kui DP (Displaced Person], esitas vande all ebaõigeid andmeid oma tegevuse kohta sõja ajal, oli var: janudkuuluvust eesti omakaitsesse ja vabatahtlikuna kuulumist saksa sõ- Jakke. Kõbus on kindlaks .teinud, et kaebealune oli omakaitse liige. See on juba küllaldarle tõend selle kohta, et tema olevat aidanud vadnlast tsivii-elanikkude tagakiusamisel. Kohtus esitatud tõendid kinnitavat väljaspool igasugust kahtlust, et kaebealune oli omakaitse juhtkonda kuuluv liige. See asjaolu juba üksinda toetab kuritegude kordasaatmise fakti. Võib arvata, et vägivaldselt Eesti okupeerimisega ja sellega kaasas käinud ebainimlikud kuriteod N, Liidu poolt eesti rahva vastu on küllaldaseks põhjuseks relva kandmiseks sissetungija vastu, kuid.küsimus ei seisa mitte eestlaste õiguses puhastada oma maa Nõukogude elementidest. Kaebealune on vastust andmas nende kuritegude üle, mida tema ise on korda saatnud inimelude vastu. Isegi siis, kui leiame, et kaebealuse tegevusel oli seaduslik alus, tema ei ole esitanud mingit seletust selleks, millistel motiividel tema liitus omakaitsega ja aitas sellega kaasa sakslastele ilende eesmärkide saavutamisel. Nendel asjaoludel kohus otsustas Karl Linnaseh võtta ÜSA kodakondsus ja tema välja anda Nõukogude Liidule. •KAITSE KRIITIKA • Karl Linnas esitas teatud määral ebaõigeid andmeid oma isiku kohta USA immigratsiooniametile USA kodakondsuse taotlemisel. Ta nimetas ennast allohvitseriks, leitnandi ^auastme asemel; ta väitis, et aastatel 1941-1943 ta õppis Tartu ülikoolis ja vaikis kuulumisest omakaitsesse ja politseipataljonidesse. Vastavad andmed kohtul olid olemas ja need moodustasid süüdistuse K. Linnase 1 vastu. Kohtu otsus oleks võinud kujuneda teiseks, kui kaitseadvokaat oleks kohtus kindlalt selgitanud, et K. Linnas nimetatud ajal, kui Eesti Vabariigi kodanik Eesti territooriumil, Eesti Vabariigi seaduste koha-seh teotses selle maa vaenlase vastu. K U U L U T U S ED palume talitusele anda KUNI 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL, kindlustada nende ilmumine järgmises lehes. - NADALAKROONIKA •KHW II III II I K g g M K T n o g Karl Linnas oli Tartu Ülikooli üliõpilane alates aastast 1937 ja ei astunud aasta tel 1941. - 1943 ülikooHst välja. : Kaitseadvokaat pidanuks olema N . Liidust saadud videolintide kuulamise ja dokumentide ettekandmise juures. Videolintidelt kuuldud tunnistustes ja etteloetud dokumentides leidub sellisel määral vasturääkivusi ja ebatäpsust, et neid võib võltsinguteks lugeda. Näiteks, etteloetud Saksa julgeolekupolitsei ja SD ülema raporti kohaselt oli Tartus arreteeritud kuni 19. sept. 1941 ligikaudu 1200 isikut, keda süüdistati kui aktiivseid kommuniste. Nendest vabastati otsekohe kui süütud 150. Pärast ülekuulamist vabastati süütõendite puudumisel 504, ühte teise vanglasse saadeti 291. 405 oli mõistetud surnia, nende seas SO.juuti. Raporti lõpus oli märke, et ühtegi juuti Tartu vanglates enam ei ole. : Kokku võttes neid arve. Tartu vanglais oleks pidanud olema mitte Mligikaudu" 1200 isikut vaid 1350. Arvestades sakslaste arvepidamise täpsust, ei saa olla kahtlust, et see dokument on võltsitud. Kaitsja pidanuks juhtima sellele kohtunu P tähelepanu. Kohtunik nentis, et juunis 1940 N. Lnt annekteeris Eesti Vabariigi. Kohtuniku arvates võis eestlastel olla vastuvõetamatu Nõukogude okupatsioon, kuid kaitsja ei toonud esile olulisi põhjusi, miks süüalune astus omakaitse ridadesse ja julmalt kohtles kinnipeetavaid. Kohtunik ei olnud huvitatud ega püüdnud uurida, inida olid teinud need ,,aktiivsed kommunistid", kes olid. arreteeritud ja koonduslaagrisse toodud. Kaitse-advokaadil olnuks küllaldaselt kasutada tõendmaterjali selle kohta, milliseid veretöid need„aktiivsed kommunistid" saatsid korda eesti rahva juures. . ^ Kui saksa julgeolekupolitsei ja SD ülema raporti kohaselt ei jäänud 7žiTtu vanglasse ühtegi juuti pärast 19. sept. 1941, siis kõigi nšnde tun-- nistajate seletused peaksid olema valed, kes tunnistasid, et nemad nägid ja olid tunnistajateks juutide mahalaskmise juures oktoobri kuus ja hiljem. Kaitsja ei juhtinud sellele kohtuniku tähelepanu. Nende tunnistused pidid olema võltsitud. Kohtuprotsessi kestel kohtunik mitmel korral nentis, et kaebealune valvurina näituseväljakul. Tartu TORONTO — Ontario parlamendis on vastuvõtmisel seadus arstide suurema tasu (extra billing) võtmise keelustamiseks, kui näeb ette valitsuse eeskiri. Arstid kavatsevad korraldada pikaajalise streigi surve avaldamiseks valitsusele, et see oma kavatsusest loobuks. Valitsus kavatseb hakata karistama neid arste, kes võtavad patsientidelt kõrgemat tasu kui valitsus näeb ette. OTTAWA — Kanada-USA vabakaubanduse aluste selgitamise komisjon alustas tegevust. Samal ajal Kanada ja USA on mitte-ametlikus sõjas kaubavahetuse kitsendamise pärast. See paneb erilistesse raskustesse Kanada metsatöölised, sest USA on vähendanud metsatööstuse saaduste sissevedu Kanadast 35% võrra mõnel alal. Erilistes raskustes on metsatöölised Briti-Co-lumbias. Valitsus kavatseb hakata nendele andma toetust, kuni leitakse lahendus, mis võimaldab anda tööd sealsetel metsatöölistele. MONTREAL — Bronfman'ide miljardeid omav perekond taotleb Kanada kinode omandamist. Ostuhinda ei ole teatavaks tehtud, kuid senised kinoomanikud Gulf and Western, Famous Players, Astral ja Gineplex Odeon jäävad edasi vähemate osatähtediega. Bronfman'ide perekond saab Kanada 1.100 kino aktsiate enamuse. AUSTRIA - Presidendiks valiti järelvalimisel Kurt Waldheim suurema häälteenamusega kui ta loo« tis. Valijaskond nähtavasti pahandus juutide peale, kes ülemaailmselt tegid Kurt Waldheimi vastast kihutustööd, tembeldades teda sõ-jakurjategijaks. Waldheim seda kategooriliselt eitab. Vaatlejate arvates tuleb juutide püüe, Waldheimi sõjakurjategijaks tembeldada, rohkem kahjuks Iisraelile ja juutidele kui Austriale ja tema rahvale. TORONTO - North York linnanõunik Esther Shiner tõstis järjekordselt üles Spadina ekspresstee pikendamise küsimuse, et saada paremat ühendust all-linnaga. Toronto linnavalitsus on olnud sellele pidevalt vastu, põhjusel et selle ekspresstee kaudu tuleks all-linna suurel arvul autosid ja suurendaks seal senist autode parkimise probleemi. vangla osakonna- ülemana Kuperjanovi barakkides ja vabatahtlikuna politseipataljonides,,aitas vaenlast". Kaitsja ei toonud kohtus esile seda, et kohtuniku mõiste,, vaenlasest'' ei olnud kasutatav N. Liidu poolt okupeeritud rahvaste juures. Sealsetele rahvastele vaenlaseks oli N. Liit ja kõik need, kes töötasid koos N. Liidu valitsuse ja tema okupatsioonivõimuga. Sakslased aitasid võidelda anastatud rahvastel oma vaenlase Vastu ja seepärast tervitati esimesi sakslasi nende poolt kui päästjaid. Kommunistlik võim ja-selle võimu kollaborandid teostasid tohutut hävitust anastatud rahvaste juures. Oma-" kaitse üksuste moodustamine rahva kaitseks oli absoluutselt vajalik, et maad ja rahvast kaitsta. Need üksused ei olnud loodud mitte sakslaste abistamiseks, nagu kohtunik mitmel korral väitis. Kaitsja pidanuks selle väite kindlah tagasi tõrjuma. Eestlased oleks meeleldi võtnud vastu relvi, laskemoona ja varustust, võitlemiseks venelaste vastu teistelt rahvastelt, kui see oleks olnud võimalik. Sakslased olid ainukesed, kes neid pakkusid. KOHTUPROTSESSI POLIITILINE EESMÄRK Karl Linnase kohtuprotsess paneb eesti ühiskonnale kohustuse õige olukorra selgitamiseks N. Liidu poolt okupeeritud aladel ning põhjuste esile toomiseks, miks just nüüd 40 aastat pärast sõja lõppu on alustatud jahti sõjakurjategijate avastamiseks ning karistamiseks nende saatmisega N. Liitu. Kui seda tehakse Karl Linnase suhtes, siis Ameerika kohus tunnistab, et Karl Linnas teostas N. Liidu vastaseid sõjalisi kuritegusid kui N . Liidu kodanik. Nõukogude territooriumil, sealse valitsuse vastu. Temast tehakse N. Liidu äraandja — reetur.USA kohus sellega tahteliselt läheb mööda Eesti Vabariigi de jure tunnistamisest ja loeb Eesti vabariigi N. Liidu provintsiks, nagu endine OSI c^irektor Ryan oma raamatus ,,Quiet Neighbours" mainib. Karl Linnas oli eesti patrioot. Ta teotses Eesti Vabariigi kodanikuna, Eesti Vabariigi territooriumil ja täitis oma ülesandeid Eesti Vabariigi seaduste ja tavade kohaselt. Ta kaitses Eesti ma,ad ja rahvast selles olukorras, millesse Teise maailmasõja algatajad, N. LiitjaHitleriSaksamaa.olid ta kaasa kiskunud. Ta ei teostanud mingisuguseid sõjalisi kuritegusid oma rahva vaenlase vastu võideldes, ärgmises kohtuprotsessis tuleb see vääramatult esile tõsta. A.M. Nõnda 1971. a. peale USA paberdollar kaotas igasuguse seose kullaga kui objektiivse rahakursi aluse ja on püsind käibel vaid subjektiivselt muutuvateitingimustel. Pealegi selle väärtus langes sõdadega Koreas ja Vietnamis. Sellepärast mitmed rahanduse uurijad väidavad imestavalt, et see katteta paber (fiat money) püsib käigus vaid vastastikkuse|rist-rasti) usalduse alusel," kjus pearolH mängivad: poliitikud, rahamehed ja keskpankade kubernerid ja avalikkus rahustab ennast iga uue valitsuse tõotusega korraldada.iga kaaskodaniku elu paremuse poole. Kaasnähtena tõuseb aga kullahind vabaturul,, mis kord tegi kuulmata hüppeid, langes siis jälle tagasi ja nüüd tõusnud uuesti. . V Kui Ronald Reagan valiti USA presidendiks 1980.a., siis esimeseks mureks oli tal kehtiva rahasüsteemi ümberkorraldamine. Ta nimetas selleks vastava komisjoni rahaministriga' eesotsas, kuid asi kadus päevakorrast võimsamate tegurite survel. Seega elame alalises depressiooniohus, sest juba globaalselt ähvardab variseda kokku see subjektiivsetele reelingutele rajatud majapidamine. Eriti hirmutab tavalisi kodanikku omad ja tohutud rahvusvahelised võlad ühes tülidega välisturgude pärast, mis peapõhjuseks ka globaalsele töötaolule;! Et Kanada onUSA-ga majanduslikult seotud 80% ulatuses, siis pole ka siin paremat lootust seni,kuni ei taheta luua endale iseseisev rahasüsteem, nagu seda taotlevad Euroopa ühisturu riigid eurodollariga. Peaks olema naiivne hoidkoma70-sendilisi. dollarit laenuprotsendi korgendami-sega, kuna see tõukab igasuguse majapidamise pankroti poole. Ka kok-kuostetav väärtuslikum valuuta ja omia dollari tagasiost ei' lahenda keskpanga katseid rahakursi hoidmiseks, kui puuduvad väliskapitali ka-sutamisreeglid, võimaldades seega väliskapitalile vabaliikluse ühelt maah teise suuremaks kasuks. Käesoleva ülevaate võiks lõpetada tuntud õpetlase E. H. Carr'i mõtte- Icäiguga, et ,,tühi kott seisab püsti ainult sellest, mis keegi paneb sinna sisse!" ' 101 Sisseastumise määruste ja karjääri-voimalusle informatsiooniks pöörduge lähima värbamiskeskuse poote või helistage "collect" — vaadake kollasest telefoniraamatust "Recruiting".äll. See on teie parim tulevikuvõimalus. THE CANADIAN ARMED FORCES
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 12, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-06-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860612 |
Description
Title | 1986-06-12-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 24 :SJAiLE /eel |.et pärast sõda I konservatiivid) la koos ka natsi- 1: Austraaliasse. ' (föderaalne ja küsimuses seks on NSW osa-- Walker (vasak imendis ründas Ini, et need kait-h. ja teisi' natse. • jpositsioonijuht Id silmis), et te- |tsja, sest ka te-, latanud natside ema on pool-ili kolmeaasta-liiasse. IHASELT .. Ildatakse tuntud [iteks püütakse kamassides väs-mnitaksevalit-laid juurdlusi, lida-eurooplaste Iie on olnud sei-räljendasUkrai-nt kardinal Lu-bkoht Roomas. ;eli öeldakse, et [emiididjakoos- - jise maailmasõ- [•luakse ukrain- - Infiitmed liikmed sõda, Austraa-et Ukraina SS-i jnelased Ukrai-- |ean ütlema", li-iijud meist olid jiilekust. Meie liime saavutame ei olnud kolla-jy Morning He-küsimuse käsi-les olnud senini Idlik: : EV. KASK IROMISS! lüklSTIDEGÄ - 1918. liHiiiiiiiiiiminiinni?» tal Kanadas Idi-pärandused jää Itulumalcsuvabadl. ised noortele js^ Inisatsioonidele tal Kanadas )a kviitungi saa-ija, 958 Broad-iiiintiniMiiiiiiiiiii) „Meie Elu" mr. 241 (1892) 1986 NELJAPÄEVAL, 12-. THURSDAY, JUNE12 1 es : New Yorgist saadud teadete kollaselt on Karl Linnas sisse andnud palve apellatsiooni!(olitu laiendatud koosseisule, tema N. Liitu väljasaatmise otsuse tähistamiseks. Tema kaitsjaks on edaspidi uus advokaat, Ramsay Clark, endine kohtuminister LyEndon Johnsoni va- Karl Linnase protsess ebaõigete andmete andmise pärast USA im-migratisooniametnikele USA kodakondsuse taotlemiseks algas nov. *1979 jaonkäinud läbi mitme kohtu-astme. Viimases, apellatsioonikoh-tus, kinnitati ülemkohtu piiijkonna- ' kohtu otsus, Karl Linliaselt võtta ära USA kodakondsus ja järgmises kohtuotsuses Karl Linnas otsustati saata välja ,N. Liitu. Karl LinnaSelt USA kodakondsuse äravõtmise aluseks USA ülemkohtu New Yorgi piirkonna kohtuniku Juures olid N. Liidust saadud tunnistajate seletused, mis antud sea,l vande all ja võetud videolindile. Lisaks sellele mitmed dokumendid,' mis saadud N. Liidu arhiividest. N. Liidu prokuröri juuresolekul olid tunnistuste andjateks Hans Laats, Olev Karikosk, Oskar Art ja Elmar Puusepp. Hans Laatfe, kes oli tol ajal Tartu vangla ^elle osakonna ülemaks, mis asutati Kuperjai^ovi barakkides, tunnistas et Karl Lijnnas oli olnud valvuriks Tartu näitusevälja- Icul asunud koonduslaagris. Mõni kuu hiljem Linnas sai Kuperjanovi barakkidesse asutatud Tartu vangla osakonna ülemaks. Koonduslaager näituseväljakult paigutati ümber Kuperjanovi barakkidesse. ILinnas, linnase Laats ja teised kuulusid Tartu.omakaitsesse. Mahalaskmisele määratuid oli peetud kinni eraldi seisvas barakis. Karl Linnas olevat juures olnud, kui mahalaskmisele määratuid toodi välja barakist ja juhiti bussi. N\eed viidi linnast välja ,,Jalaka Liinile", mis oli tankitõrje kraav. Linnas oli lugenud -mahalastavatele ette kohtu otsuse. Otsuse täidevii-jaiks oh olnud sakslaste Ei'nsatzkom-mando. Linnas olevat kontrollinud surmaotsuse täideviimist. . Olev Karikosk, endine koonduslaagri valvur Ja võetud valvuriks Kuperjanovi barakkides Karl Linnase pqoh oktoobris 1941, tunnistas samuti, et Karl Linnas olevat olnud surmaotsuste täidesaatmise juures. Oskar Art tunnistas, et tema viis bussiga mahalastavaid Jalaka Liinile kolmel korral. Linnas olevat olnud kõigi nende surmaotsuste täidesaat-miste juures. Elmar Puusepp tunnistas, et tema oli arreteeritud omakaitselas te poolt suvel 1941^ põhjusel, et, oli N. Liidu valitsuse teenistuses enne sakslaste okupatsiooni. Tema toodi Kuperjanovi barakkidesse koos 40 arreteerituga. ' / ; Dr. Keiland, Soome kodanik, kes vnbis suvel 1941 Tartus, tunnistas, et tema nägi kinnipeetavaid juute, nende naisi ja lapsi Tartu näituse-väl-jakul 1941.a. suvel. Kohtualust ta seal ei kohanud, kuigi ta käis näitus välja kui mitmel korral. Valvuriteks olid seal omakaitse mehed. Tartu ülikool oli sellel ajal suletud. KOHTUOTSÜSEMOTIIVID • Kohus oma otsuses märkis, et kaitseadvokaat keeldus minemast N. Lii- Seni kuni jooksva rahvusvahelise rahasüsteemi aluseks Jääb USA kuilakatteta paberdollar (fiät-money) pole ühtegi objektiivset tegurit, mis võiks hoida selle kõikumatust, kirjutab USA majandus- ja rahandusekpert Jerome F. Smith oma 1981.a. ilmunud teoseis „The Goming Currency Gollapse". Et lugejal oleks asjast selgem pih, tuleks minna korraks tagasi minevik-: ku — jooksva sajandi 1-sse veerandisse järgr]ievalt; . Kuni 1. imaailmasõjani kõigi riikide paberraha vääringu või kursi aluseks ja katteks oli tegelikraha, peamiselt kullas ja hõbedas, mida kutsuti ,,kullastandaxdi" süsteemiks. Riigi- - valitsused yõisid sellast paberraha trükkida ja lasta käiljele määral, mis nominaalselt vastas nende keskpanga väärismetallide reservile, arvatud juure ka seal hoitavad tõenddoku-mendid mujaläsuvate metallide kohta ja ka teiste riikide raha — valuuta, mis sinna kogund. Seega iga paberraha omanik võis s^lle vahetada tegeliku metallraha vastu igas rahaasu-tises. Sõjakorral, sellest ^osavõtvad riigid, et finantseerida erakorralisi — sõjaga seotud väljaminekuid, hakkasid trükkima paberraha tarviduse järele : s.o, üle kullastandardi. See nähtus põhjustas aga varsti paberraha vääringu languse — tekkis inflatsioon. Näiteks Saksamaal 1923.a. suvel päts leiba maksis miljard marka.' 2. maailmasõjaga kaasuv inflatsioon purustas enamuse Euroopa riikide rahavääringutest ja siis — veel enne sõja lõppu 1944 lisaks UNO-le, võitvate riikide esindajad koosj rahvusvaheliste rahameeste ja keskpankade direktoritega kogunesid Bretton Woods konverentsile, 6,1 luua täiesti uus rahvusvaheline' majandus- ja rahandussüsteem, selle süsteemi rahaagentuurideks kutsuti ellu Rahvusvaheline rahafond (IMF) ja Maailmapank (WB), kus teiste riikide (UNO liikmedjvrahavääringu ja rahvusvahelise kaubakäibe älyseks määrati USA .paberdollar — paber paberi katteks, nagu:sõ,nastasid seda kriitikud] Üks unts kulda vääristati |35-le paberdollarile^ja vastavalt sellele määrati ka, iga riigi rahavääring USA paberraha alusele. Kulda lubati koguda; igal riigil suvakohaselt, kuid paber-dollaritagasivahetamine kulla vastu (redemption) tühistati rahvusvaheliseks käibeks. Ainuh USA-le jäeti see alles, kuid ainult siseriikli- ..kult, kuna sõjaga tekkind inflatsioon oli kullaständarditoonud alla vaevalt 25%-le endisega võrreldes.' Seega Bretton Woods'is loodud uiie globaalse majandus-rahandus-süsteemiga kujunes USA don^ineeri-vaks jõuks purustatudEuroopa ülesehitamisel, abi ja toetuste (laenud] jagamisel ning rahvusvahelise kaubanduse arendamisel. Pealegi USA andis UNO IMF-ja WB-ie dollareid hartibaraha-na miljardites. Nõnda kujunes ja levis globaalseks ka dollarlinflatsioon. Kui hiljem mõned Euroopa riigid Prantsusmaa nõudel soovisid USA-lt saada tagasiostu kullaga neile 'kogund dollarite, vastu, siis USA kongress otsustas 1968; a.' tühistada igasuguse dollari tagasiostu või ümbervahetamise (redemption] võimaluse s.o. ka siseriiklikus käibes, ja, kui nurin päriselt ei vaibunud, siis president Richard M. Nixon deklareeris 1971.a., et,,dollar ei ole enam tagasi-ostetav kullaga". dus antud tunnistuste videolintide kuulamise juurde, pidades niisugust võltsitud tunnistuste kuulamist pettuseks ja sihilikuks valeks. Kaitsja samal ajal ei suutnud tuua ette ühtegi konkreetset tõendit selle kohta, et N. Liidust saadud tunnistused oleks olnud võltsitud või sisaldanud ebaõi-^ geid andmeid. Kohus võttis N. Liidust saadud tunnistusi ja tõendeid ehtsatenaia järeldas, et Karl Linnas^ onia taotlustes USA kodakondsuse saamiseks kui DP (Displaced Person], esitas vande all ebaõigeid andmeid oma tegevuse kohta sõja ajal, oli var: janudkuuluvust eesti omakaitsesse ja vabatahtlikuna kuulumist saksa sõ- Jakke. Kõbus on kindlaks .teinud, et kaebealune oli omakaitse liige. See on juba küllaldarle tõend selle kohta, et tema olevat aidanud vadnlast tsivii-elanikkude tagakiusamisel. Kohtus esitatud tõendid kinnitavat väljaspool igasugust kahtlust, et kaebealune oli omakaitse juhtkonda kuuluv liige. See asjaolu juba üksinda toetab kuritegude kordasaatmise fakti. Võib arvata, et vägivaldselt Eesti okupeerimisega ja sellega kaasas käinud ebainimlikud kuriteod N, Liidu poolt eesti rahva vastu on küllaldaseks põhjuseks relva kandmiseks sissetungija vastu, kuid.küsimus ei seisa mitte eestlaste õiguses puhastada oma maa Nõukogude elementidest. Kaebealune on vastust andmas nende kuritegude üle, mida tema ise on korda saatnud inimelude vastu. Isegi siis, kui leiame, et kaebealuse tegevusel oli seaduslik alus, tema ei ole esitanud mingit seletust selleks, millistel motiividel tema liitus omakaitsega ja aitas sellega kaasa sakslastele ilende eesmärkide saavutamisel. Nendel asjaoludel kohus otsustas Karl Linnaseh võtta ÜSA kodakondsus ja tema välja anda Nõukogude Liidule. •KAITSE KRIITIKA • Karl Linnas esitas teatud määral ebaõigeid andmeid oma isiku kohta USA immigratsiooniametile USA kodakondsuse taotlemisel. Ta nimetas ennast allohvitseriks, leitnandi ^auastme asemel; ta väitis, et aastatel 1941-1943 ta õppis Tartu ülikoolis ja vaikis kuulumisest omakaitsesse ja politseipataljonidesse. Vastavad andmed kohtul olid olemas ja need moodustasid süüdistuse K. Linnase 1 vastu. Kohtu otsus oleks võinud kujuneda teiseks, kui kaitseadvokaat oleks kohtus kindlalt selgitanud, et K. Linnas nimetatud ajal, kui Eesti Vabariigi kodanik Eesti territooriumil, Eesti Vabariigi seaduste koha-seh teotses selle maa vaenlase vastu. K U U L U T U S ED palume talitusele anda KUNI 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL, kindlustada nende ilmumine järgmises lehes. - NADALAKROONIKA •KHW II III II I K g g M K T n o g Karl Linnas oli Tartu Ülikooli üliõpilane alates aastast 1937 ja ei astunud aasta tel 1941. - 1943 ülikooHst välja. : Kaitseadvokaat pidanuks olema N . Liidust saadud videolintide kuulamise ja dokumentide ettekandmise juures. Videolintidelt kuuldud tunnistustes ja etteloetud dokumentides leidub sellisel määral vasturääkivusi ja ebatäpsust, et neid võib võltsinguteks lugeda. Näiteks, etteloetud Saksa julgeolekupolitsei ja SD ülema raporti kohaselt oli Tartus arreteeritud kuni 19. sept. 1941 ligikaudu 1200 isikut, keda süüdistati kui aktiivseid kommuniste. Nendest vabastati otsekohe kui süütud 150. Pärast ülekuulamist vabastati süütõendite puudumisel 504, ühte teise vanglasse saadeti 291. 405 oli mõistetud surnia, nende seas SO.juuti. Raporti lõpus oli märke, et ühtegi juuti Tartu vanglates enam ei ole. : Kokku võttes neid arve. Tartu vanglais oleks pidanud olema mitte Mligikaudu" 1200 isikut vaid 1350. Arvestades sakslaste arvepidamise täpsust, ei saa olla kahtlust, et see dokument on võltsitud. Kaitsja pidanuks juhtima sellele kohtunu P tähelepanu. Kohtunik nentis, et juunis 1940 N. Lnt annekteeris Eesti Vabariigi. Kohtuniku arvates võis eestlastel olla vastuvõetamatu Nõukogude okupatsioon, kuid kaitsja ei toonud esile olulisi põhjusi, miks süüalune astus omakaitse ridadesse ja julmalt kohtles kinnipeetavaid. Kohtunik ei olnud huvitatud ega püüdnud uurida, inida olid teinud need ,,aktiivsed kommunistid", kes olid. arreteeritud ja koonduslaagrisse toodud. Kaitse-advokaadil olnuks küllaldaselt kasutada tõendmaterjali selle kohta, milliseid veretöid need„aktiivsed kommunistid" saatsid korda eesti rahva juures. . ^ Kui saksa julgeolekupolitsei ja SD ülema raporti kohaselt ei jäänud 7žiTtu vanglasse ühtegi juuti pärast 19. sept. 1941, siis kõigi nšnde tun-- nistajate seletused peaksid olema valed, kes tunnistasid, et nemad nägid ja olid tunnistajateks juutide mahalaskmise juures oktoobri kuus ja hiljem. Kaitsja ei juhtinud sellele kohtuniku tähelepanu. Nende tunnistused pidid olema võltsitud. Kohtuprotsessi kestel kohtunik mitmel korral nentis, et kaebealune valvurina näituseväljakul. Tartu TORONTO — Ontario parlamendis on vastuvõtmisel seadus arstide suurema tasu (extra billing) võtmise keelustamiseks, kui näeb ette valitsuse eeskiri. Arstid kavatsevad korraldada pikaajalise streigi surve avaldamiseks valitsusele, et see oma kavatsusest loobuks. Valitsus kavatseb hakata karistama neid arste, kes võtavad patsientidelt kõrgemat tasu kui valitsus näeb ette. OTTAWA — Kanada-USA vabakaubanduse aluste selgitamise komisjon alustas tegevust. Samal ajal Kanada ja USA on mitte-ametlikus sõjas kaubavahetuse kitsendamise pärast. See paneb erilistesse raskustesse Kanada metsatöölised, sest USA on vähendanud metsatööstuse saaduste sissevedu Kanadast 35% võrra mõnel alal. Erilistes raskustes on metsatöölised Briti-Co-lumbias. Valitsus kavatseb hakata nendele andma toetust, kuni leitakse lahendus, mis võimaldab anda tööd sealsetel metsatöölistele. MONTREAL — Bronfman'ide miljardeid omav perekond taotleb Kanada kinode omandamist. Ostuhinda ei ole teatavaks tehtud, kuid senised kinoomanikud Gulf and Western, Famous Players, Astral ja Gineplex Odeon jäävad edasi vähemate osatähtediega. Bronfman'ide perekond saab Kanada 1.100 kino aktsiate enamuse. AUSTRIA - Presidendiks valiti järelvalimisel Kurt Waldheim suurema häälteenamusega kui ta loo« tis. Valijaskond nähtavasti pahandus juutide peale, kes ülemaailmselt tegid Kurt Waldheimi vastast kihutustööd, tembeldades teda sõ-jakurjategijaks. Waldheim seda kategooriliselt eitab. Vaatlejate arvates tuleb juutide püüe, Waldheimi sõjakurjategijaks tembeldada, rohkem kahjuks Iisraelile ja juutidele kui Austriale ja tema rahvale. TORONTO - North York linnanõunik Esther Shiner tõstis järjekordselt üles Spadina ekspresstee pikendamise küsimuse, et saada paremat ühendust all-linnaga. Toronto linnavalitsus on olnud sellele pidevalt vastu, põhjusel et selle ekspresstee kaudu tuleks all-linna suurel arvul autosid ja suurendaks seal senist autode parkimise probleemi. vangla osakonna- ülemana Kuperjanovi barakkides ja vabatahtlikuna politseipataljonides,,aitas vaenlast". Kaitsja ei toonud kohtus esile seda, et kohtuniku mõiste,, vaenlasest'' ei olnud kasutatav N. Liidu poolt okupeeritud rahvaste juures. Sealsetele rahvastele vaenlaseks oli N. Liit ja kõik need, kes töötasid koos N. Liidu valitsuse ja tema okupatsioonivõimuga. Sakslased aitasid võidelda anastatud rahvastel oma vaenlase Vastu ja seepärast tervitati esimesi sakslasi nende poolt kui päästjaid. Kommunistlik võim ja-selle võimu kollaborandid teostasid tohutut hävitust anastatud rahvaste juures. Oma-" kaitse üksuste moodustamine rahva kaitseks oli absoluutselt vajalik, et maad ja rahvast kaitsta. Need üksused ei olnud loodud mitte sakslaste abistamiseks, nagu kohtunik mitmel korral väitis. Kaitsja pidanuks selle väite kindlah tagasi tõrjuma. Eestlased oleks meeleldi võtnud vastu relvi, laskemoona ja varustust, võitlemiseks venelaste vastu teistelt rahvastelt, kui see oleks olnud võimalik. Sakslased olid ainukesed, kes neid pakkusid. KOHTUPROTSESSI POLIITILINE EESMÄRK Karl Linnase kohtuprotsess paneb eesti ühiskonnale kohustuse õige olukorra selgitamiseks N. Liidu poolt okupeeritud aladel ning põhjuste esile toomiseks, miks just nüüd 40 aastat pärast sõja lõppu on alustatud jahti sõjakurjategijate avastamiseks ning karistamiseks nende saatmisega N. Liitu. Kui seda tehakse Karl Linnase suhtes, siis Ameerika kohus tunnistab, et Karl Linnas teostas N. Liidu vastaseid sõjalisi kuritegusid kui N . Liidu kodanik. Nõukogude territooriumil, sealse valitsuse vastu. Temast tehakse N. Liidu äraandja — reetur.USA kohus sellega tahteliselt läheb mööda Eesti Vabariigi de jure tunnistamisest ja loeb Eesti vabariigi N. Liidu provintsiks, nagu endine OSI c^irektor Ryan oma raamatus ,,Quiet Neighbours" mainib. Karl Linnas oli eesti patrioot. Ta teotses Eesti Vabariigi kodanikuna, Eesti Vabariigi territooriumil ja täitis oma ülesandeid Eesti Vabariigi seaduste ja tavade kohaselt. Ta kaitses Eesti ma,ad ja rahvast selles olukorras, millesse Teise maailmasõja algatajad, N. LiitjaHitleriSaksamaa.olid ta kaasa kiskunud. Ta ei teostanud mingisuguseid sõjalisi kuritegusid oma rahva vaenlase vastu võideldes, ärgmises kohtuprotsessis tuleb see vääramatult esile tõsta. A.M. Nõnda 1971. a. peale USA paberdollar kaotas igasuguse seose kullaga kui objektiivse rahakursi aluse ja on püsind käibel vaid subjektiivselt muutuvateitingimustel. Pealegi selle väärtus langes sõdadega Koreas ja Vietnamis. Sellepärast mitmed rahanduse uurijad väidavad imestavalt, et see katteta paber (fiat money) püsib käigus vaid vastastikkuse|rist-rasti) usalduse alusel," kjus pearolH mängivad: poliitikud, rahamehed ja keskpankade kubernerid ja avalikkus rahustab ennast iga uue valitsuse tõotusega korraldada.iga kaaskodaniku elu paremuse poole. Kaasnähtena tõuseb aga kullahind vabaturul,, mis kord tegi kuulmata hüppeid, langes siis jälle tagasi ja nüüd tõusnud uuesti. . V Kui Ronald Reagan valiti USA presidendiks 1980.a., siis esimeseks mureks oli tal kehtiva rahasüsteemi ümberkorraldamine. Ta nimetas selleks vastava komisjoni rahaministriga' eesotsas, kuid asi kadus päevakorrast võimsamate tegurite survel. Seega elame alalises depressiooniohus, sest juba globaalselt ähvardab variseda kokku see subjektiivsetele reelingutele rajatud majapidamine. Eriti hirmutab tavalisi kodanikku omad ja tohutud rahvusvahelised võlad ühes tülidega välisturgude pärast, mis peapõhjuseks ka globaalsele töötaolule;! Et Kanada onUSA-ga majanduslikult seotud 80% ulatuses, siis pole ka siin paremat lootust seni,kuni ei taheta luua endale iseseisev rahasüsteem, nagu seda taotlevad Euroopa ühisturu riigid eurodollariga. Peaks olema naiivne hoidkoma70-sendilisi. dollarit laenuprotsendi korgendami-sega, kuna see tõukab igasuguse majapidamise pankroti poole. Ka kok-kuostetav väärtuslikum valuuta ja omia dollari tagasiost ei' lahenda keskpanga katseid rahakursi hoidmiseks, kui puuduvad väliskapitali ka-sutamisreeglid, võimaldades seega väliskapitalile vabaliikluse ühelt maah teise suuremaks kasuks. Käesoleva ülevaate võiks lõpetada tuntud õpetlase E. H. Carr'i mõtte- Icäiguga, et ,,tühi kott seisab püsti ainult sellest, mis keegi paneb sinna sisse!" ' 101 Sisseastumise määruste ja karjääri-voimalusle informatsiooniks pöörduge lähima värbamiskeskuse poote või helistage "collect" — vaadake kollasest telefoniraamatust "Recruiting".äll. See on teie parim tulevikuvõimalus. THE CANADIAN ARMED FORCES |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-12-03