1986-06-12-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
THUKSDAY, JUNE 12 tl Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broad\!'iew Ave., Toronto. Ont. Canada, M4K 2R8 ' ! Tel. 466-0951 v Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimelaja New . ^(jr^-is H. Porming, 473 Luhmann D r . Teil (201) 262-0773. . ..McHi Hiii'' väljaandjaks on Eesli Kjrjastus K'finadas. • A^iitA/vJ^eileri algatusel 1Ü5Ü. ,,Meie E l u " loii^ietüs ja talitus Eesti Majas-950 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada -: Tel. 466-0951 „ M E I E ELU'* kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud . 1 kl.9hm. - 1 p.L . . M E I E ELU'Mellimishinnad: Kanadas l a . S43.00; 6 k. S24.00, 3 k. S15.0G|. €) USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00. Ülemiremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00. KiripostiHsa: Kanadas l a . S2Ö.5Ü, 6 k. S14.25. 3 k. S7.0Ü. USA-sse l a . S33.00, 6 k, S1G.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesseJ 1 a. S62.00, 6 k. S31.Ü0, 3 k. S15.50. ; Üksiknumber — 75ö; Kuufutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^6.00, tekstis S5.00. „Meie Elu'' nr. 24 (1892) i m Open leüer to the ., Latvian, LIthuanian a Gommunities in memory of the Baltic Martyrs who, on June 14,1941 were deported, under Soviet guard, from Iheir Homelands to the wastelands of illllilliltllllllilllllilllllilillllllilllillllliillllllliilillllllililllllllillli^ SS3 0 0 0 usimc Kanada ei bIe suliteiine olnud mitmekesistama oma eksporti teistesse maadesse, kuigi seda on püütud. Kanada kaupade peamiseks turuks on olnud lõunaiiaal)erUSÄ, kuhu Kanada majandus on paigutanud kuni 78 protsenti oma toodangust. Endine peaminister P.E. Tru-deau on isiklikult mänginud kauba-agenti oma reisidel Euroopa maades, tavaliselt ilma tulemusteta. Sama on püüdnud teha provintsi-valitsused, korraldades oma kuludega ärimeestele ikaubanduslikke ekspeditsioone otsekontaktide loomiseks, samuti väheste tulemuste- 'ga.-, Sarnane olukord on majanduslikult riskantne ja sotsiaalselt isegi kardetav. USA on olnud Kanadale tohutu absorbeerimisvõimega maa oma suure tarbijaskonna ja viimase relatiivse jõukuse poolest niikaua kuni see kestab. Kuid jtist nüüd, kus Kanada on alanud USAga läbirääkimisi nn. vastastikuse vabakaubanduse vahekordade loomiseks, tulevad Washingtonist tõkestavad vastulöögid, mis ähvardavad Kanada eksporti USA-sse. Igasugune ekspordi piiramine lõunapool piiri ähvardab Kanada poolset toodangut ja ka tootvat tööliskon-mata, peab Kanada kogema USA majanduslikke restriktsioone vahepeal arvatud kaubanduslike vahekordade liberaliseerimise ase- Esimeseilöögi andis importtarii-e tõstmine 35% võrra siinsele metsatööstusele, spetsiifiliselt „shake & shinglitele" — ehituspil-baste ekspordile. See võib tähendada kuni 250 miljoni dollari suurust erimaksu eksportpilbaste toodangule. Põhjus on nimelt see, et ka USA oma metsatööstused toodavad seda kaupa ja püüavad takistada Kanada võistlust USA turul. Ainult see üks tariifimaks võib Kanada metsatööstuses võtta töökohad tuhandeilt töölistelt. Kuid see ei ole ainus. Tuleb meenutada, et U S Ä kaubanduslik bilanss jooksval aastal võib kujuneda 170 miljardi dollari võrra negatiivseks ja selles on üks murdosa ka Kanada ekspordil USA-sse. Kuid Kanada ekspordib peale metsasaaduste ka põllumajanduslikke saadusi, uraaniumi-saadusi, kalandustooteid jne. Kanada elanikkonnale tuleb seepärast 5uute üllatiisena kogeda, et Kanada peaministri Mulroney ja USA president Reagani isiklikele sõbralikele vahekordadele vaata- Kuid isiklik sõprus on isiklik sõprus ja riiklikud majanduslikud vahekorrad on majanduslikud vahekorrad, milliseid tuleb ka poliitilistel juhtidel paratamatult arvestada. USA reaktsioonid oma kaubabilansi normaliseerimiseks puudutavad ka mitmeid teisi maid, nagu laapan ja Euroopa maad. Kanada viga on aga senine suur edukus USA turul, kus kaubabilanssi arvestatakse kuni 20 miljardit dollarit Kanada kasuks. USA kongress ongi vastu võtnud seaduse, mille eesmärgiks on nende maade pidurdamine, kes on USA turul olnud eriti edukad. Kanada on nende maade seas olnud üks edukamaid. Seadus, mis on tähistatud HR 4800 koodi all näitab selgesti, kuhu USA oma väliskaubandusega tüürib. Igal maal on muidugi õigus oma, majanduslike vahekordade eest hoolitseda, nii ka USA-1. Kuid viga on selles, et reaktsioon tuleb nii järsku ja kaubapartneritele kahjustavalt. On siis mõistetav, et Ottawa oji reageerinud järsult ja selgesõnaliselt ja on ähvardanud ka oma])Oolsete vas^uaktsioonidega USA kaupade osas. Uijs olukord vahekordades nõuab, et USA tahab eelnevaid kauHanduslikke läbirääkimisi maadega, kelle kaubandusbilanss USA^ga on üleniäärane ja tuleb pii-ratai See ütlebki kõige selgemini, et üldsõnaliselt seni väljendatud ,,vaba kaubandus" ei oma enam seda sisulist tähtsust, mis selle all mõteldi. Vabakaubanduse mõtte algatajail, respektiivsetel valitsustel Ottawas ja Washingtonis, pidi olema teatud määral naiivne ettekujutus vaba kaubanduse mõiste suhtes. See, millest räägiti Ottawas ja Washingtonis ning hiljluti isegi peaministrite konverentsil Tokios, vajab palju täpsustamist ja arusaamade kujundamist, et hiljem mitte üllatuste ees seista. USA on majanduslikult võimas maa, kuid selles seisnebki vahekordade tähtsus temaga, et ta talitab kõige pealt oma vajaduste järgi ja võib üllatada oma kaubapartne-reid. Selles peitubki oht. V.. My dear Baltic friends, Today we remember our Baltic Martyrs. in prayer and speech we mourn Gurbrothers and sisters who on June 14,1941 was deported, under Soviet guard, from their homes to the wastelands of Siberia. In sorrow we bow our heads and mourn their loss. In anguish we decry their suffering; injoywe remember their courage. In admiratiori we honour their strength; in piety we pray for their souls. In aWewe recall their fortitude; in tears we remember their sacrifice.In love we honour our dead;inallegiancewe pledge our fidelity. In knowledge we recognize their martyrdom and in' pride we claim them as our own. The responsibility to the memory of our beioved, martyred dead lies with the living. And we gather this June 14th recalling their süpreme sacrifice. For those of yqu, dear Baltic friendš, who have suffered the lonely. years of exile, it must often seem that few in. the free world know orcare aboutyour suffering and of the loss of the Baltic Nations to Democracy. So it is with deep affection and sin-cerity that I, with my family and fellow Canadians, jõin with you in prayer this June 14th to express our deep, personal thanks to eachof you who, through your d.edication and courage, have given to us a deeper understanding of the value of Free-dom and a true appreciation of Democracy. And although we don't get a chance to say it very öften, we care. We care that you lost your country. Wecare, that the atrocities committed against your people stiil continne today, We care, that the Baltic States of Latvia, Lithuania and Estonia Iie in the very grip of atheistic communism. We cire, that the miles and years of exile have separated Baltic-families and loved ones forever.^ • Words are inadequate,,my. dear friends, to express ourheartfelt sym-pathy and deep loyaltyto yourCause. And I teil you in aü sincerity that we are one with you in your Causefor Freedom. And if at times you feel isolated in that Cause. If at times you feel dis-couraged, know this; tyranny cannot last forever andjustice will triumph. Remember your.history. Yourš is a land rich in heroes. Your ancestors are renowned for their valour, their courage and their strength. And through the discouraging days and long nights; thtough the he,artrend-ing years of exile, remember, some-. day the Baltic States willbefree. If 18 01 Broadview Ave., Toronto, IsiklBkud laenud alat®s11 h®ljap. õhtuti 5:30-@:00 not in our day, then in ourchildren's; if not in our time, then inthe future. And, my dear friends, history will show that through the days of subju-gation and tyranny; through the horrors of the Gulag Archipelago, Serbsky, Lubyanka and V L a d i m er prison; through the devastating days of June 14, 1941 and the horrendous deportations of your people from their homes to the wastelands of Siberia — through all of this — you held the faith, you persevered, you never gave up. And that faith, that hope, thatper-severance that you have shown all these many years has been my inspi-ration. Your bravery, your strength, your fortitude has been my motto. As the heartrending notes of the Church organ driftacross the summer air this June 14th, we bow our heads and jõin with you in memory of our beioved Baltic Martyrs and söl-emnly pledge that: .. at theiising of the Sun and at its going down.we will remember them . . . " Sincerely, JULIA E C K E R T - M A C L E AN Sudbury, Ontario Julia Eckert-MacLean Baltic Martyrs um 1941 ^is June 14th of 1941. Latvia, Lithuania, Estonia overrua Prodding whips and guns herd Balts, so brave, To cattlecars and cold, Siberian graves. Oh Baltic Martyrs, you who gave your life, Forgive me for a world that breeds such strife. Forgive me that I turned my back while you Breathed forth the last, faint flickerings of life. Yet know the Gall of Freedom that you gave Was buried not in some Siberian grave, It burns within the hearts of men who yearn To carry Freedom's Torch, each in his turn. So, Rest in Peace, dear Baltic Martyrs brave, The place you Iie is not some cold, damp grave, It is a Martyr's Shrine— Sweet, hallowed ground, Where we bow low in faith, And love profound. Toronto Linn TÄHTIS TEADAANNE TORONTO LINNA KINNISVARAMAKSU MAKSJAIIE Peaksite nüüd olema saanud 1986 lõpliku kinnisvaramaksu arve. Kui Teie pole seda voel saanud, siis helistage 947-7115 või kirjutage: Tax Collector, City Hall, Toronto M5H 2N2 või külastage niipea kui võimalik: Tax Information Counter, Main Floor, City Hall. Pidage meeles, isegi kui te ei ole saanud maksuarvet, olete siiski vastutav maksmise eest! Neh viimast 1986. aasta maksuosa tuleb tasuda 16. juunil, 15. juulil, 15.'augustil ja 15. septembril. Makse võib tasuda raekojas esmaspäevast kuni reedeni, kell 8.30 hommikul -— 4730 p.l. või igasse panka Suur-Toronto ulatuses või postiteel raekotta. Tshekid kirjutage ,,The Treasurer City of T|)ronto" nimele. Teie täpne maksmine soodustab Torontot, et see oleks hea linn elamiseks ja tööks. Maksud toetavad alg- ja keskkoole, linna tuletõrjet, prahi äraviimist, lume koristamist, parkide ja mänguväljakute korrashoidu ja linna ülalpidamist, ning Suur-Toronto politseiabi, ühiskondlikku abi, laste hoolekannet ja kiirabi. .G. H. Clarke City Treasurer , Matsijaht algas ka Austraalias 0 0 9 „ 0 n tõsiselt karta, kui asi nii edasi läheb, et ühe-kahe põlve jooksul siinsete eestlaste järeltulev sugii ei tunne ega teagi enam, ml§ on Eesti ja kus te asub, rääkimata keeleoskusest Kodus sageli vanemad on niivõrd koormatud oma töödega, ei;t vaevalt suudaksid aeg-ajalt tutvustada koo-liskäivät last eesti ajalooga, keelega,' kirjandusega, eesti keele õigekirjutusega jne.. Rääkimata süstemaatilisest õppetööst, puudub paljudes perekondades isegi juhuslik selgitus kooliealistele lastele. Põhjuseks on kas teadmiste või huvi puudumine asja vastu, või ka üldine loidus ja ükskõiksus. Selle tõttu pole ime, et kuigi kodus ikkagi kõneldakse eesti keelt — koo-liskäivad lapsed pea eranditult mõistavad kohalikku keelt paremini. Pool päeva, mis ollakse koolis, kuuleb laps ainult võõrast keelt, ning toauksest väljudes, on laps jällegi omasuguste keskel, kus valitseb teine õhkkond ja keel. On muidugi tarviline, et õpitakse kohalikes kooleš tarvisminevalt teadmisi ja keeh, kuid sealjuures iga tõsine eesti isa ja ema peaks ka selle eest hoolitsema, et nii, nagu nemadki, ka nendele järgnev põlv elaksid ikkagi eestlastena, ehkki võõral pinnal. Oleme uhked oma rahvusele ja hoiame oma rahvust au ja uhkusega! Praegu, kõnetades siin meie noori, puudub noil üldine pilt Eesti üle, kirjaoskus on vähem kui rahuldav, huvi Eesti asja vastu vähene. Loetakse kõike, kuid vähe eesti kirjandust ning lehti. Pole ka ime, et siis sarnastes oludes pikkamööda seegi vähene huvi aina kahaneb ja kahaneb ning lõpptulemus on täieline huvi kaotus kõige vastu, mis on ühenduses Eestiga. Kui nüüd see põlv sirgub ning omakorda ellu astub, siis — kui asi samaseh edasi kestab — pole ime, et sellest võrsuv noorus juba enam üldse Eestist midagi ei tea. Asiiseenesest ei oleks nii halb ja ei saa ka ütelda, et meie siinelavate eestlaste noorpõlvel asja vastu ei jätkuks ka siis huvi, kui seda\nois õhutada ning äratada, kuid puudub korraldus. Rahvusliku ühtekuuluvuse.- mõtteid tuleb elustada ning noorsoole tuleb hakata korraldama loenguid, kursusi, kas pühapäevakooli kaudu või mõnel muul viisil. Seal võiks anda algõpetust eesti keeles, tutvustada eesti kirjandusega, ajalooga, tänapäeva sündmustega jne. Usun, see pakuks huvi isegi vanemale põlvele, kui asja huvitavah ja oskuslikuh korraldada." . Kas mõtted bti aktusekõnest Torontos, New Yorgis, Stockholmis? Võiks olla, kuid seekord on need read nopitud „Välis-Eesti Almanakist" kirjeldades olusid Argentiinas 50 a. tagasi. Kirjutati aasta 1935. Buenos Aireses olid just kaks eesti seltsi ühinenud, väljasõidul võimlesid naised Eesti lipukestega, mehed tegid püramiide ja võistles kaks võrkpalli: meeskonda. • Välis-Eestiühingu andmel elas tol Natsijahi avas Austraalias aprillikuu alguses siinne juutide pea-esinduste juht L. Caplin. Ta teatas ajakirjandusele, et annab vastavad materjalid Austraalia valitsusele. Tulemuseks oli föderaalse immi-gratsiooniministri Hurfordi teade, et tema on 10. aprillil 1986 teinud korralduse vastavate juurdluste alustamiseks. 13. aprillil esitati riigi ringhäälingus 2FC esimene saade viieosalisest ,,Background Briefing — Nažis in Australia". Saated toimusid viiel pühapäeval ja nende kordused järgnenud esmaspäevadel. Saadete koostajad olid Mark Aaron ja tema abistaja — tuntud USA kohtuministeeriumi uurimisosakonna endine ametnik John Loftus. M. Aaron kuulub siinsesse tuntud kommunistide perekonda. Lisaks viieosalisele raadiosaatele esitati riiklikus TV-s BN2 „Four Corner'is" vastava sisuga saade. Koostajad teatasid, et nende saated on mitmeaastase materjalide kogumise tulemus. Juba 1979. a. M . Aaron koostas riiklikus ABC-s saate, mis käsitas siinse tuntud aktiivse parempoolse liberaali {konservatiivi) Sloveeniase' L. Urbanchichi tegevusLTeise maailmasõja ajal Jugoslaavias. L.U. minevikku uuris ka Liberai Party (konservatiivne), kuna tema vaenlased nõudsid L.U. lahkuinist parteist. EESTLAST NIMETATI Näib, et siinne natsijaht on osa globaalsest jahist, mis algas USA-s ja jätkus Kanadas, kus oli teatud tulemusi. Saadud kogemusi ja meetodeid kasutatakse juba siin. Materjalide kogujad kurdavad, et Austraalia ametnikud on liiga ükskõiksed nende abistamises. Püütakse tõendada, et kasutatud^ materjalid pärinevad läänest, mitte idast, et usaldust võita. Senini on ainult üksikuid nimesid nimetatud. Esimesed olid ConradKa-lesj ja eestlane Ervin Vicks (Ervin Viks). E. Vicksi kohta öeldakse, et teda ei ole nähtud ega temast midagi kuuldud pärast 1961. a. (E. Viks suri juba mitu aastat tagasi Sydney's). Nimekatest ukrainlastest nimetatakse Jaroslav Stetsko't, kelle kaitseks ukraina organisatsioonide esindaja dr. Lev Havryliv ütles,;et J.S. oli ise natside ohver ja oli vang saksa vangilaagrites. Viimases (viiendas) saates, 11. mail, rünnati lätlasi. Eriti tähtsana nimetati Maikovskas't. VASAKPOOLSED ABISTAVAD Natsijahtijad kasutavad siinsete vasakpoolsete kaasabi, kes neile avavad tee valitsuse TV-sse ja raadiosse. Korratakse sagedasti, sisepo-ajal välismail 86.000 eestlast (välja arvatud Venemaa, kus eestlasi oli 190.000). Kokku oli väliseestlasi 276. 000 ehk teiste sõnadega — iga viies elas välismail. liitilistel motiividel, et\pärast sõda valitsenud liberaalid(konservatiivid) lubasid emigrantidega koos ka natsidel tulla Euroopast Austraaliasse. Austraalia valitsused (föderaalne ja osariikide) on natside küsimuses senini vaikinud. Erandiks on NSW osariigi noor minister F. Walker (vasak labor), kes N SW parlamendis ründas liberaalset opositsiooni, et need kaitsevad L. Urbanchich'i ja teisi natse. Ministrile vastas opositsioonijuht" Nick Greiner (pisarad silmis), et tema ei ole natside kaitsja, sest ka te-, ma perekond oli kannatanud natside all Ungaris, kuna ta ema on pool-juut. Nick Greiner tuli kolmeaastaselt Ungarist Austraaliasse. TUNTUD KAVA KOHASELT Näib, et kõik korraldatakse tuntud kava kohaselt — esiteks püütakse meedia abil luua rahvamassides vastav meeleolu ja siis sunnitakse valitsusi alustama vastavaid juurdlusi. Kõigi süüdistatud ida-eurooplaste vastuseks süüdistajaile on olnud seisukoht, mida hiljuti väljendas Llkrai-na katoliku kiriku juht kardinal Lu-bachivsky, kelle asukoht. Roomas. Kardinal ütles, et sageli öeldakse, et ukrainlased olid antisemiidid ja koos-töötajad natsidega Teise maailmasõja ajal. Tõenduseks tuuakse ukrainlaste SS-diviis, mille mitmed liikmed emigreerusid pärast sõda Austraaliasse. Kardinal ütles, et Ukraina SS»i eesmärk oli ajada venelased Ukrainast välja.,,Ausalt pean ütlema", li-^ sas kardinal, „et paljud meist olid rõõmsad sakslaste tulekust. Meie lootsime, et nende abil me saavutame, oma vabaduse. Meie ei olnud kolla-boratöörid." (,,Sydney Morning Herald", 22. 04. 86) I Üldiselt on natside küsimuse käsitamine ajakirjanduses olnud senini võrdlemisi tagasihoidlik. . EV. KASK EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTiDEGA K. Päts - 1918. UMJJM oiiiniiiiiiniiiiiiiiininHiiitiiiiiiiiiiiftiiiiiiiiitinifninittfniin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma amietused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 iDiiiiinitiiiiiiiiiiinniininiiiniinHniiiiiRniiniwfltiiiiiiiiiiD »Meie Elu" ni Analüüs New Yorgist] haselt on Karl palve apellatsl tud koosseisul jasaatmise oti Tema kaitsjaki vokaat, Ramsal tun^inister L^ litsuses. Karl Linnnsi andmete andnil migratisoonianf kondsuse taoti 1979 ja on kiiii • astme. Viimasi tus, kinnitati ii kohtu otsus; K i | USA kodakonc tuotsuses Karl välja N. Liitu. Karl Linnase äravõtmise alu New Yorgi piiri res o l i d N . L i i di seletused, mis .i võetud videoli mitmed dokuil N. Liidu arhiiv N. Liidu prl olid tunnistusi La ais, Olev Ki( Elmar Puusepp tol ajal Tartu v ülemaks. misaJ rakkides, tunnil olnud valvuriki kui asunud ki kuu hiljem Liij barakkidesse ai osakonna üloii] näituseväljakul Kuperjanovi h Majandul D Seni kuni jo| se rahasüsted kuUakattetn money) pole ü| gurit, mis võil matust, kirjulj rahandusekpel oma 1981.n. il Coming Currej Et lugejal ol( tuleks minna k(| ku jooksva disse jfirgneval| Kuni 1, mani de j)aben'aha v| seks ja kattekfJ misolt kullas ja ti ,,kullastandai| valitsused võiJ trükkida ja last nominaalselt v( ga väärismetall juure ka seal mendid mujal ai ta ja ka teiste ril mis sinna kogJ raha omanik vi goliku metallra tises. Sõjakorral, gid, et finantsi sõjaga seotud vii trükkima pabej s.o. üle kull asi põhjustas aga ringu languse Näiteks Saksail leiba maksis n 2. maailmad sioon purustas kide rahaväärij enne sõja lõppi võitvate riikid( vusvaheliste i| pankade dire Bretlon Woodsl täiesti uus rai dus- ja rahandl teemi rahaageif RahvusvahelinI Maailmapank de (UNO liiki rahvusvahelisel määrati USA paberi katteks,] kriitikud! Üks $35-le paberdo] lele määrati ki USA paberrahi koguda igal rii| paber-dollaritcj vastu (redempt vaheliseks käi| jäeti see alles, kult, kuna sõjaj oli kullastandai 25%-le endisel Seega Bretti uue globaalse süsteemiga kuj vaks jõukspur ehitamisel, abi jagamisel ningj banduse arem" andis UNO
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 12, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-06-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860612 |
Description
Title | 1986-06-12-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | THUKSDAY, JUNE 12 tl Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broad\!'iew Ave., Toronto. Ont. Canada, M4K 2R8 ' ! Tel. 466-0951 v Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimelaja New . ^(jr^-is H. Porming, 473 Luhmann D r . Teil (201) 262-0773. . ..McHi Hiii'' väljaandjaks on Eesli Kjrjastus K'finadas. • A^iitA/vJ^eileri algatusel 1Ü5Ü. ,,Meie E l u " loii^ietüs ja talitus Eesti Majas-950 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada -: Tel. 466-0951 „ M E I E ELU'* kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates okt. 15. teisip. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õhtul. Laupäeviti avatud . 1 kl.9hm. - 1 p.L . . M E I E ELU'Mellimishinnad: Kanadas l a . S43.00; 6 k. S24.00, 3 k. S15.0G|. €) USA-sse 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00. Ülemiremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. S28.00. 3 k. S18.00. KiripostiHsa: Kanadas l a . S2Ö.5Ü, 6 k. S14.25. 3 k. S7.0Ü. USA-sse l a . S33.00, 6 k, S1G.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesseJ 1 a. S62.00, 6 k. S31.Ü0, 3 k. S15.50. ; Üksiknumber — 75ö; Kuufutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^6.00, tekstis S5.00. „Meie Elu'' nr. 24 (1892) i m Open leüer to the ., Latvian, LIthuanian a Gommunities in memory of the Baltic Martyrs who, on June 14,1941 were deported, under Soviet guard, from Iheir Homelands to the wastelands of illllilliltllllllilllllilllllilillllllilllillllliillllllliilillllllililllllllillli^ SS3 0 0 0 usimc Kanada ei bIe suliteiine olnud mitmekesistama oma eksporti teistesse maadesse, kuigi seda on püütud. Kanada kaupade peamiseks turuks on olnud lõunaiiaal)erUSÄ, kuhu Kanada majandus on paigutanud kuni 78 protsenti oma toodangust. Endine peaminister P.E. Tru-deau on isiklikult mänginud kauba-agenti oma reisidel Euroopa maades, tavaliselt ilma tulemusteta. Sama on püüdnud teha provintsi-valitsused, korraldades oma kuludega ärimeestele ikaubanduslikke ekspeditsioone otsekontaktide loomiseks, samuti väheste tulemuste- 'ga.-, Sarnane olukord on majanduslikult riskantne ja sotsiaalselt isegi kardetav. USA on olnud Kanadale tohutu absorbeerimisvõimega maa oma suure tarbijaskonna ja viimase relatiivse jõukuse poolest niikaua kuni see kestab. Kuid jtist nüüd, kus Kanada on alanud USAga läbirääkimisi nn. vastastikuse vabakaubanduse vahekordade loomiseks, tulevad Washingtonist tõkestavad vastulöögid, mis ähvardavad Kanada eksporti USA-sse. Igasugune ekspordi piiramine lõunapool piiri ähvardab Kanada poolset toodangut ja ka tootvat tööliskon-mata, peab Kanada kogema USA majanduslikke restriktsioone vahepeal arvatud kaubanduslike vahekordade liberaliseerimise ase- Esimeseilöögi andis importtarii-e tõstmine 35% võrra siinsele metsatööstusele, spetsiifiliselt „shake & shinglitele" — ehituspil-baste ekspordile. See võib tähendada kuni 250 miljoni dollari suurust erimaksu eksportpilbaste toodangule. Põhjus on nimelt see, et ka USA oma metsatööstused toodavad seda kaupa ja püüavad takistada Kanada võistlust USA turul. Ainult see üks tariifimaks võib Kanada metsatööstuses võtta töökohad tuhandeilt töölistelt. Kuid see ei ole ainus. Tuleb meenutada, et U S Ä kaubanduslik bilanss jooksval aastal võib kujuneda 170 miljardi dollari võrra negatiivseks ja selles on üks murdosa ka Kanada ekspordil USA-sse. Kuid Kanada ekspordib peale metsasaaduste ka põllumajanduslikke saadusi, uraaniumi-saadusi, kalandustooteid jne. Kanada elanikkonnale tuleb seepärast 5uute üllatiisena kogeda, et Kanada peaministri Mulroney ja USA president Reagani isiklikele sõbralikele vahekordadele vaata- Kuid isiklik sõprus on isiklik sõprus ja riiklikud majanduslikud vahekorrad on majanduslikud vahekorrad, milliseid tuleb ka poliitilistel juhtidel paratamatult arvestada. USA reaktsioonid oma kaubabilansi normaliseerimiseks puudutavad ka mitmeid teisi maid, nagu laapan ja Euroopa maad. Kanada viga on aga senine suur edukus USA turul, kus kaubabilanssi arvestatakse kuni 20 miljardit dollarit Kanada kasuks. USA kongress ongi vastu võtnud seaduse, mille eesmärgiks on nende maade pidurdamine, kes on USA turul olnud eriti edukad. Kanada on nende maade seas olnud üks edukamaid. Seadus, mis on tähistatud HR 4800 koodi all näitab selgesti, kuhu USA oma väliskaubandusega tüürib. Igal maal on muidugi õigus oma, majanduslike vahekordade eest hoolitseda, nii ka USA-1. Kuid viga on selles, et reaktsioon tuleb nii järsku ja kaubapartneritele kahjustavalt. On siis mõistetav, et Ottawa oji reageerinud järsult ja selgesõnaliselt ja on ähvardanud ka oma])Oolsete vas^uaktsioonidega USA kaupade osas. Uijs olukord vahekordades nõuab, et USA tahab eelnevaid kauHanduslikke läbirääkimisi maadega, kelle kaubandusbilanss USA^ga on üleniäärane ja tuleb pii-ratai See ütlebki kõige selgemini, et üldsõnaliselt seni väljendatud ,,vaba kaubandus" ei oma enam seda sisulist tähtsust, mis selle all mõteldi. Vabakaubanduse mõtte algatajail, respektiivsetel valitsustel Ottawas ja Washingtonis, pidi olema teatud määral naiivne ettekujutus vaba kaubanduse mõiste suhtes. See, millest räägiti Ottawas ja Washingtonis ning hiljluti isegi peaministrite konverentsil Tokios, vajab palju täpsustamist ja arusaamade kujundamist, et hiljem mitte üllatuste ees seista. USA on majanduslikult võimas maa, kuid selles seisnebki vahekordade tähtsus temaga, et ta talitab kõige pealt oma vajaduste järgi ja võib üllatada oma kaubapartne-reid. Selles peitubki oht. V.. My dear Baltic friends, Today we remember our Baltic Martyrs. in prayer and speech we mourn Gurbrothers and sisters who on June 14,1941 was deported, under Soviet guard, from their homes to the wastelands of Siberia. In sorrow we bow our heads and mourn their loss. In anguish we decry their suffering; injoywe remember their courage. In admiratiori we honour their strength; in piety we pray for their souls. In aWewe recall their fortitude; in tears we remember their sacrifice.In love we honour our dead;inallegiancewe pledge our fidelity. In knowledge we recognize their martyrdom and in' pride we claim them as our own. The responsibility to the memory of our beioved, martyred dead lies with the living. And we gather this June 14th recalling their süpreme sacrifice. For those of yqu, dear Baltic friendš, who have suffered the lonely. years of exile, it must often seem that few in. the free world know orcare aboutyour suffering and of the loss of the Baltic Nations to Democracy. So it is with deep affection and sin-cerity that I, with my family and fellow Canadians, jõin with you in prayer this June 14th to express our deep, personal thanks to eachof you who, through your d.edication and courage, have given to us a deeper understanding of the value of Free-dom and a true appreciation of Democracy. And although we don't get a chance to say it very öften, we care. We care that you lost your country. Wecare, that the atrocities committed against your people stiil continne today, We care, that the Baltic States of Latvia, Lithuania and Estonia Iie in the very grip of atheistic communism. We cire, that the miles and years of exile have separated Baltic-families and loved ones forever.^ • Words are inadequate,,my. dear friends, to express ourheartfelt sym-pathy and deep loyaltyto yourCause. And I teil you in aü sincerity that we are one with you in your Causefor Freedom. And if at times you feel isolated in that Cause. If at times you feel dis-couraged, know this; tyranny cannot last forever andjustice will triumph. Remember your.history. Yourš is a land rich in heroes. Your ancestors are renowned for their valour, their courage and their strength. And through the discouraging days and long nights; thtough the he,artrend-ing years of exile, remember, some-. day the Baltic States willbefree. If 18 01 Broadview Ave., Toronto, IsiklBkud laenud alat®s11 h®ljap. õhtuti 5:30-@:00 not in our day, then in ourchildren's; if not in our time, then inthe future. And, my dear friends, history will show that through the days of subju-gation and tyranny; through the horrors of the Gulag Archipelago, Serbsky, Lubyanka and V L a d i m er prison; through the devastating days of June 14, 1941 and the horrendous deportations of your people from their homes to the wastelands of Siberia — through all of this — you held the faith, you persevered, you never gave up. And that faith, that hope, thatper-severance that you have shown all these many years has been my inspi-ration. Your bravery, your strength, your fortitude has been my motto. As the heartrending notes of the Church organ driftacross the summer air this June 14th, we bow our heads and jõin with you in memory of our beioved Baltic Martyrs and söl-emnly pledge that: .. at theiising of the Sun and at its going down.we will remember them . . . " Sincerely, JULIA E C K E R T - M A C L E AN Sudbury, Ontario Julia Eckert-MacLean Baltic Martyrs um 1941 ^is June 14th of 1941. Latvia, Lithuania, Estonia overrua Prodding whips and guns herd Balts, so brave, To cattlecars and cold, Siberian graves. Oh Baltic Martyrs, you who gave your life, Forgive me for a world that breeds such strife. Forgive me that I turned my back while you Breathed forth the last, faint flickerings of life. Yet know the Gall of Freedom that you gave Was buried not in some Siberian grave, It burns within the hearts of men who yearn To carry Freedom's Torch, each in his turn. So, Rest in Peace, dear Baltic Martyrs brave, The place you Iie is not some cold, damp grave, It is a Martyr's Shrine— Sweet, hallowed ground, Where we bow low in faith, And love profound. Toronto Linn TÄHTIS TEADAANNE TORONTO LINNA KINNISVARAMAKSU MAKSJAIIE Peaksite nüüd olema saanud 1986 lõpliku kinnisvaramaksu arve. Kui Teie pole seda voel saanud, siis helistage 947-7115 või kirjutage: Tax Collector, City Hall, Toronto M5H 2N2 või külastage niipea kui võimalik: Tax Information Counter, Main Floor, City Hall. Pidage meeles, isegi kui te ei ole saanud maksuarvet, olete siiski vastutav maksmise eest! Neh viimast 1986. aasta maksuosa tuleb tasuda 16. juunil, 15. juulil, 15.'augustil ja 15. septembril. Makse võib tasuda raekojas esmaspäevast kuni reedeni, kell 8.30 hommikul -— 4730 p.l. või igasse panka Suur-Toronto ulatuses või postiteel raekotta. Tshekid kirjutage ,,The Treasurer City of T|)ronto" nimele. Teie täpne maksmine soodustab Torontot, et see oleks hea linn elamiseks ja tööks. Maksud toetavad alg- ja keskkoole, linna tuletõrjet, prahi äraviimist, lume koristamist, parkide ja mänguväljakute korrashoidu ja linna ülalpidamist, ning Suur-Toronto politseiabi, ühiskondlikku abi, laste hoolekannet ja kiirabi. .G. H. Clarke City Treasurer , Matsijaht algas ka Austraalias 0 0 9 „ 0 n tõsiselt karta, kui asi nii edasi läheb, et ühe-kahe põlve jooksul siinsete eestlaste järeltulev sugii ei tunne ega teagi enam, ml§ on Eesti ja kus te asub, rääkimata keeleoskusest Kodus sageli vanemad on niivõrd koormatud oma töödega, ei;t vaevalt suudaksid aeg-ajalt tutvustada koo-liskäivät last eesti ajalooga, keelega,' kirjandusega, eesti keele õigekirjutusega jne.. Rääkimata süstemaatilisest õppetööst, puudub paljudes perekondades isegi juhuslik selgitus kooliealistele lastele. Põhjuseks on kas teadmiste või huvi puudumine asja vastu, või ka üldine loidus ja ükskõiksus. Selle tõttu pole ime, et kuigi kodus ikkagi kõneldakse eesti keelt — koo-liskäivad lapsed pea eranditult mõistavad kohalikku keelt paremini. Pool päeva, mis ollakse koolis, kuuleb laps ainult võõrast keelt, ning toauksest väljudes, on laps jällegi omasuguste keskel, kus valitseb teine õhkkond ja keel. On muidugi tarviline, et õpitakse kohalikes kooleš tarvisminevalt teadmisi ja keeh, kuid sealjuures iga tõsine eesti isa ja ema peaks ka selle eest hoolitsema, et nii, nagu nemadki, ka nendele järgnev põlv elaksid ikkagi eestlastena, ehkki võõral pinnal. Oleme uhked oma rahvusele ja hoiame oma rahvust au ja uhkusega! Praegu, kõnetades siin meie noori, puudub noil üldine pilt Eesti üle, kirjaoskus on vähem kui rahuldav, huvi Eesti asja vastu vähene. Loetakse kõike, kuid vähe eesti kirjandust ning lehti. Pole ka ime, et siis sarnastes oludes pikkamööda seegi vähene huvi aina kahaneb ja kahaneb ning lõpptulemus on täieline huvi kaotus kõige vastu, mis on ühenduses Eestiga. Kui nüüd see põlv sirgub ning omakorda ellu astub, siis — kui asi samaseh edasi kestab — pole ime, et sellest võrsuv noorus juba enam üldse Eestist midagi ei tea. Asiiseenesest ei oleks nii halb ja ei saa ka ütelda, et meie siinelavate eestlaste noorpõlvel asja vastu ei jätkuks ka siis huvi, kui seda\nois õhutada ning äratada, kuid puudub korraldus. Rahvusliku ühtekuuluvuse.- mõtteid tuleb elustada ning noorsoole tuleb hakata korraldama loenguid, kursusi, kas pühapäevakooli kaudu või mõnel muul viisil. Seal võiks anda algõpetust eesti keeles, tutvustada eesti kirjandusega, ajalooga, tänapäeva sündmustega jne. Usun, see pakuks huvi isegi vanemale põlvele, kui asja huvitavah ja oskuslikuh korraldada." . Kas mõtted bti aktusekõnest Torontos, New Yorgis, Stockholmis? Võiks olla, kuid seekord on need read nopitud „Välis-Eesti Almanakist" kirjeldades olusid Argentiinas 50 a. tagasi. Kirjutati aasta 1935. Buenos Aireses olid just kaks eesti seltsi ühinenud, väljasõidul võimlesid naised Eesti lipukestega, mehed tegid püramiide ja võistles kaks võrkpalli: meeskonda. • Välis-Eestiühingu andmel elas tol Natsijahi avas Austraalias aprillikuu alguses siinne juutide pea-esinduste juht L. Caplin. Ta teatas ajakirjandusele, et annab vastavad materjalid Austraalia valitsusele. Tulemuseks oli föderaalse immi-gratsiooniministri Hurfordi teade, et tema on 10. aprillil 1986 teinud korralduse vastavate juurdluste alustamiseks. 13. aprillil esitati riigi ringhäälingus 2FC esimene saade viieosalisest ,,Background Briefing — Nažis in Australia". Saated toimusid viiel pühapäeval ja nende kordused järgnenud esmaspäevadel. Saadete koostajad olid Mark Aaron ja tema abistaja — tuntud USA kohtuministeeriumi uurimisosakonna endine ametnik John Loftus. M. Aaron kuulub siinsesse tuntud kommunistide perekonda. Lisaks viieosalisele raadiosaatele esitati riiklikus TV-s BN2 „Four Corner'is" vastava sisuga saade. Koostajad teatasid, et nende saated on mitmeaastase materjalide kogumise tulemus. Juba 1979. a. M . Aaron koostas riiklikus ABC-s saate, mis käsitas siinse tuntud aktiivse parempoolse liberaali {konservatiivi) Sloveeniase' L. Urbanchichi tegevusLTeise maailmasõja ajal Jugoslaavias. L.U. minevikku uuris ka Liberai Party (konservatiivne), kuna tema vaenlased nõudsid L.U. lahkuinist parteist. EESTLAST NIMETATI Näib, et siinne natsijaht on osa globaalsest jahist, mis algas USA-s ja jätkus Kanadas, kus oli teatud tulemusi. Saadud kogemusi ja meetodeid kasutatakse juba siin. Materjalide kogujad kurdavad, et Austraalia ametnikud on liiga ükskõiksed nende abistamises. Püütakse tõendada, et kasutatud^ materjalid pärinevad läänest, mitte idast, et usaldust võita. Senini on ainult üksikuid nimesid nimetatud. Esimesed olid ConradKa-lesj ja eestlane Ervin Vicks (Ervin Viks). E. Vicksi kohta öeldakse, et teda ei ole nähtud ega temast midagi kuuldud pärast 1961. a. (E. Viks suri juba mitu aastat tagasi Sydney's). Nimekatest ukrainlastest nimetatakse Jaroslav Stetsko't, kelle kaitseks ukraina organisatsioonide esindaja dr. Lev Havryliv ütles,;et J.S. oli ise natside ohver ja oli vang saksa vangilaagrites. Viimases (viiendas) saates, 11. mail, rünnati lätlasi. Eriti tähtsana nimetati Maikovskas't. VASAKPOOLSED ABISTAVAD Natsijahtijad kasutavad siinsete vasakpoolsete kaasabi, kes neile avavad tee valitsuse TV-sse ja raadiosse. Korratakse sagedasti, sisepo-ajal välismail 86.000 eestlast (välja arvatud Venemaa, kus eestlasi oli 190.000). Kokku oli väliseestlasi 276. 000 ehk teiste sõnadega — iga viies elas välismail. liitilistel motiividel, et\pärast sõda valitsenud liberaalid(konservatiivid) lubasid emigrantidega koos ka natsidel tulla Euroopast Austraaliasse. Austraalia valitsused (föderaalne ja osariikide) on natside küsimuses senini vaikinud. Erandiks on NSW osariigi noor minister F. Walker (vasak labor), kes N SW parlamendis ründas liberaalset opositsiooni, et need kaitsevad L. Urbanchich'i ja teisi natse. Ministrile vastas opositsioonijuht" Nick Greiner (pisarad silmis), et tema ei ole natside kaitsja, sest ka te-, ma perekond oli kannatanud natside all Ungaris, kuna ta ema on pool-juut. Nick Greiner tuli kolmeaastaselt Ungarist Austraaliasse. TUNTUD KAVA KOHASELT Näib, et kõik korraldatakse tuntud kava kohaselt — esiteks püütakse meedia abil luua rahvamassides vastav meeleolu ja siis sunnitakse valitsusi alustama vastavaid juurdlusi. Kõigi süüdistatud ida-eurooplaste vastuseks süüdistajaile on olnud seisukoht, mida hiljuti väljendas Llkrai-na katoliku kiriku juht kardinal Lu-bachivsky, kelle asukoht. Roomas. Kardinal ütles, et sageli öeldakse, et ukrainlased olid antisemiidid ja koos-töötajad natsidega Teise maailmasõja ajal. Tõenduseks tuuakse ukrainlaste SS-diviis, mille mitmed liikmed emigreerusid pärast sõda Austraaliasse. Kardinal ütles, et Ukraina SS»i eesmärk oli ajada venelased Ukrainast välja.,,Ausalt pean ütlema", li-^ sas kardinal, „et paljud meist olid rõõmsad sakslaste tulekust. Meie lootsime, et nende abil me saavutame, oma vabaduse. Meie ei olnud kolla-boratöörid." (,,Sydney Morning Herald", 22. 04. 86) I Üldiselt on natside küsimuse käsitamine ajakirjanduses olnud senini võrdlemisi tagasihoidlik. . EV. KASK EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTiDEGA K. Päts - 1918. UMJJM oiiiniiiiiiniiiiiiiiininHiiitiiiiiiiiiiiftiiiiiiiiitinifninittfniin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma amietused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 iDiiiiinitiiiiiiiiiiinniininiiiniinHniiiiiRniiniwfltiiiiiiiiiiD »Meie Elu" ni Analüüs New Yorgist] haselt on Karl palve apellatsl tud koosseisul jasaatmise oti Tema kaitsjaki vokaat, Ramsal tun^inister L^ litsuses. Karl Linnnsi andmete andnil migratisoonianf kondsuse taoti 1979 ja on kiiii • astme. Viimasi tus, kinnitati ii kohtu otsus; K i | USA kodakonc tuotsuses Karl välja N. Liitu. Karl Linnase äravõtmise alu New Yorgi piiri res o l i d N . L i i di seletused, mis .i võetud videoli mitmed dokuil N. Liidu arhiiv N. Liidu prl olid tunnistusi La ais, Olev Ki( Elmar Puusepp tol ajal Tartu v ülemaks. misaJ rakkides, tunnil olnud valvuriki kui asunud ki kuu hiljem Liij barakkidesse ai osakonna üloii] näituseväljakul Kuperjanovi h Majandul D Seni kuni jo| se rahasüsted kuUakattetn money) pole ü| gurit, mis võil matust, kirjulj rahandusekpel oma 1981.n. il Coming Currej Et lugejal ol( tuleks minna k(| ku jooksva disse jfirgneval| Kuni 1, mani de j)aben'aha v| seks ja kattekfJ misolt kullas ja ti ,,kullastandai| valitsused võiJ trükkida ja last nominaalselt v( ga väärismetall juure ka seal mendid mujal ai ta ja ka teiste ril mis sinna kogJ raha omanik vi goliku metallra tises. Sõjakorral, gid, et finantsi sõjaga seotud vii trükkima pabej s.o. üle kull asi põhjustas aga ringu languse Näiteks Saksail leiba maksis n 2. maailmad sioon purustas kide rahaväärij enne sõja lõppi võitvate riikid( vusvaheliste i| pankade dire Bretlon Woodsl täiesti uus rai dus- ja rahandl teemi rahaageif RahvusvahelinI Maailmapank de (UNO liiki rahvusvahelisel määrati USA paberi katteks,] kriitikud! Üks $35-le paberdo] lele määrati ki USA paberrahi koguda igal rii| paber-dollaritcj vastu (redempt vaheliseks käi| jäeti see alles, kult, kuna sõjaj oli kullastandai 25%-le endisel Seega Bretti uue globaalse süsteemiga kuj vaks jõukspur ehitamisel, abi jagamisel ningj banduse arem" andis UNO |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-12-02