Meie Elu = Our life, April 17, 1980

              aria Koppermahit 60ci.
W MEMORIAM 17. aprill pn tema päev. A'ksel päri»
neb Mulgimaalt, küs tema noorus»
aeg möödus kaunis Viljandis ja !kust
pärit tema kaasagi. Viljandi Poeg­laste
gümnaasiumis õppides tegeles
skautidega ja jätkus aega orkest­ris
mängida. Siis saabusid rasked
ajad ja kolk ilus hävines.
Esimese punase aasta möödumisel
tõmbas Aksel selga sõdurikuues te­hes
läbi rindevõitlused kuni sõja lõ­puni.
Neis võitlustes hinnati kordu-
,JMde Elu" nr. 16 (B74) 1980
ltl8IIIUIll|iiBll»|iBiiOllDIIBllllllll||iaM|l|g|iBII|llBlIBUBIIfi(IOIlBI!«ilBI(ll^
vait tema juhiomadusi nii aukraadi- ^yg^raaüa valitsuse reaktsioonina
ja tantsuan- ui^ partei, suurema summa raha toe-sambll
külaMik möödunud aasta tusena Nõukogude Liidu poolt. -
oktoobris oli viimaseks ulatuslikuks Et Moskva toetab rahaUselt seda
ürituseks kultuurilise ja teadusliku erakonda, ei olnud kellegi saladus,
koostöö alal Austraalia ja Nõukogu- kuid seekord saadi tõendus selle koh-de
L«du vahel. Võrdlemisi tihe selle- ta, et asjasse on mässitud saadik
laadiline koostöö lõppes järsult isiklikult. Seda arusk^adavalt eitasid
1. aprillil sulges oma silmad igave­sele
unele Maria Koppermann. ta
suri Stokholmis 97 a. vanaduses.;
Jääb alaliseks meelde meie esime­ne
kohtumine Stokholmis 1971. a.ke-^
vadel, kus Maria Koppermann esi­nes
sealses Naisseltsis ettekandega
des kui ka märkides.
Peale sõda alustas ülilkoolis õppi­mist,
kuid katkestas selle töölepingu­ga
Ontario kullakaevanduses. Asudes
Torontosse, jätkas ta poolelijäänud
õppimist ja lõpetas ülikooli ehitusin­senerina.
Järgnes kakskümmend aas­tat
loovat tööd peainsenerina ühes
Kanada suuremas ehitusinseneride
firmas, 'kus tema juhtimisel ja järel­valvel
kerkisid üle riigi rida üliikoo
Iide ja suurettevõtete hooneid. Need
ehitused kõnelevad tema inseneri
võimetest jä edust, Lähenedes oma
60-le, tõmbus ta tagasi sellest pinge-ri.
kkast ja vastutavast tööst, jätka­tes
oma elukutset nõuandva ehitus­insenerina
omanimelises firmas.
Ei saa vaikides mööduda Akseli
tegevusest meie eesti ühiskonnas.
Seda alustas ta skautluses, kuš teda
mäletäkse „Müristaja" nime all.
Edasi on ta kaasa löönud Eestlaste
Kesknõukogus (Rahvusliku Välis­võitluse
Nõukogus), olles seal valvel,
et ei kahjustataks Eesti vabadusvõit-niihästi
saadik kui ka erakonna te­gelased,
kuid niipea kui ^ sai teata­vaks,
et valitsuse käsutuses on toe-
Afganistanl okupeerimisele Nõuko­gude
Liidu poolt.
Keelu alla on pandud mitte üksnes tusraha ülesandmise episoodi heli-koostöö
kultuuri ja teaduslike uuri- lint, jäid| p^^ kohe vaik-oma
Siberis veedetud aastadest.
Unustamata mulje jättis ta väikse- luslikku,tegevust.^^S^^^^ aeg, kus
'kasvuline kuju, ta suured liingeštUvAkselit tuntakse poliitilise võitle ja­nud
silmad ta kaugele kõlav hääl, ta
terav mõistus ja loogiline jutt. Nii
sügava mulje jättis ta ilma kireta ja
ilma süüdjstusteta laktide esile too­mine
kui ta rääkis oitna 12. kannatus-äastast
Siberis. Igasf ta lausest pais­tis
välja ta sügav usklikkus ja opti­mism
ja võime leida inimlikkuste ja
headust isegi oma vaenlaste juu­res
.. V •
Ta oli küi elav tunnistja sellest
hauatagusest Sibierist kuhu kümneid
tuhandeid küüditatuid eestlasi jälje­tult
kadunud on..
Kui I ülemaailmsete Eesti Päeya-de
juhatus talle ettepaneku tegi P;äe-vadest
osa võtta, iolij ta oma kõrgest .
vanadusest hoolimata, sellega nõus...
ja kui üle 10,000 eestlase kogunes ya-badusnõudeks
raekojaplatsile, seisis
Maria Koppermann kogu selle pika . „Meie ei kompromissita kommuhis-na..
•
Mäletame 1964. a. sügist, mil
rontos toimus ko-eksistentsi sisse-murre
ja sellele järgnesid aastad,
mis viisid eestlaste poliitilised vastu­olud
kohtu ette. Aksel toimis neil
aastatel muistse Rooma rahvatribuu­nina,
'kus oma sõnavõttudes päris ja
näitas suunda. Tenia eestvõtmisel
toimus Eesti Rahvuslaste Kogu ja
aj akirj a „Rahvusläse" asutamine,
'kus käsitletakse eesti rahvuspoliiti­lisi
ja ideoloogilisi kiisimusi.: See aja-järgi
on toonud temale palju sõpru,
kuid rohkesti ka poliitilisi vastaseid,
kõnelemata meie vaenlasest.
Äkselit tunneb ^ meie pagulasühis­kond
hea kõnemehena nii aktustel
kui ka poliitilistel kõnekoosolekutel,
'kus tema sõna jääb alati peale.
miste alal, vaid on kehtestatud ka
terve rida muidki repressioone, nagu
näiteks Austraalia sadamate sulge­mine
Nõukogude Liidu okeänograa-filiste
uurimiste ja turismi laevadele,
loobumine ühistest ettevõtetest ka­landuse
alal, ametiühingute tegelas­te
vastastikkuste külaskäiikude kee­lustamine
jne. Kui kauaks need kee­lud
jõusse jäävad, on iseküsimus.
Igatahes terve rida keelde ekspordi
alal, mis esialgu kehtestati, on juba
tühistatud.
Kuna Punaarmee laulu- ja tantsu­ansambel
on sedapuhku olnud 'kul­tuurilise
suhtlemise luigelauluks, ei
ole vast üleliigne peatuda mõne so-liagä
selle ürituse juures.
Nagu see on üldiselt teada, selle
ansambli ^külaskäigule eelnes pike­maaegne
äge vastuseis, kuna mitmed
ringkonnad Austraalias, eelkõige aga
ikestatud rahvaste organisatsioonid,
püüdsid teha kõik, mis võimalik, et
vältida seda külaskäiku.
Asi lõppeski näiliselt külaskäigu uue Nõukogude Liidu saadiku näol
pooldajate võiduga ja vastaste kao- on tegemist endise prominentse
tusega, "kuna see laialt reklaamitud NKVD tegelasega, kes on osa võtnud
külaskäik sai viimaks teoks. Kuid kindral Ivan Serövi käealusena
nagu mõnes muuski asjas minevikus, massküüditamiste läbiviimisest Bäl-
Nõukogude Liidu propagandameist-ti riikides ja on ka tegev olnud
rid tegid vale arvestuse, alahinnates Krimmi tatarlaste, kalmõkkide ja
vastureaktsiooni. Asi kujunes tegeli- veel teistegi rahvaste deporteerimi­seks.
Saadikul ei jäänud muud üle,
kui lahkuda kiires korras, ja ta tegi
seda ähvarduste saatel, vihjates
möödapääsetnatüiie retaliatsioonide-le
oma valitsuse poolt.
Ainsaks seniseks retaliatsiooniks
aga oli see, et Uus-Meremaa saadikul
Moskvas (kes niikuinii pidi sealt
varsti lahkuma uuele kohale asumi­se
tõttu) kästi otsemaid oma'asjad
kokku pakkida ja tema asemele ju­ba
ennemalt määratud uus saadik
tunfiistati vastuvõtmatuks. Kauban­duslikud
suhted aga, mis on Nõuko­gude
Liidu ja Uüs-Meremaa vahel vä­ga
elavad ja Uüs-Meremaale väga
olulised, käivad segamatult edasi.
Nõukogude Liidu saadiku kohale
Canberras asus senise Soldatoyi ase­mele
Moskva välisministeeriumi
ametnik Nikolai Sudariktfv. Saadiku­te
vahetus toimus laiale avalikkusele
peagu märkamatul viisil.
Varsti aga levisid kuuldused, et
tseremoonia kestel poodiumil, olles
nende esindaja, kes olid igavesti vai­kinud
Siberi tühimaadel ja olles elav
tunnistaja, kes koputab läänemaail­ma
südametunnistusele...
Ja, elu .polnud teda hellitanud.
Ta jäi leseks 1^37. a. Kasvatas üles
oma 3 last ja pidas edasi väikest äri.
Kui venelased Eesti okupeerisid, tun­nistati
Maria Koppermann kapitalis­tiks
ja saadeti 1940. a. Siberisse, ..
Sealt pääses ta tagasi kodumaale
1947. a. ja saadeti uuesti Siberisse
1949. a. Peale teistkordset Siberis.vii­bimist
sai tagasi kodumaale 1956. ä.
Sealt pääses Rootsi sugulaste abiga
1956. a. Oma elamustest Siberis an­dis
välja raamatu „Minu 12 aastat
Siberis". '
Jäägu• meile eeskujuks ta raudnd
tahtejõud, ta inimlik headus ja opti-|-
mism. X
tidega ega nende käsilastega. Meie ei
kummarda okupatsioonivõimu esin­dajaid.
Meie lähnie oma kodumaale
siis, kui Eesti on vaba ja siis, kui
saame minna sinna kuhu tahame j a '
rääkida kellega tahame. Meie usume
eesti rahva elüjõusše ja Eesti Vaba-riigi
taastamisse."
Need on Aksel Salumetsa rahvus­poliitilised
tõekspidamised Eesti
Rahvuslaste Kogu esiniehena. Oleme
temale uhked. Selleks jätkuvat jõu-
•dui '
.• Ülo Jürima •
kult selliseks; et ansambli külaskäik
kutsus esile niivõrd ulatuslikke ja
ägedaid vastuaktsioone, kaasa arva­tud
massdemonstratsioõnid igas kes­kuses
Austraalias, kus kontserdid
toimusid, et ikestatud rahvaste, nen­de
hulgas ka Balti riikide probleem,
pääsis uue värskusega Austraalia
avalikkuse ette. Kuna ansambli ring­reis
kestis mitu nädalat, oli see prob-lem
kummitamas avalikkuse ees sa­ma
kaua. Kavatsetud propagandali­ne
triumf kujunes mi fiaskoks, mis
tõeiiäoliselt mõjus silmi avavalt ka
ansambli koosseisule.
Teatavasti tunnistas hiljuti Uus
sel.
ümber tekkinud ebameeldiva
kõmu tõttu Nõukogude Liidu saat­kond
Canberf-as esines dementeeri-misega,
mida anti edasi ABG ring­häälingu
uudistes. Ringhäälingu sel-lefkohase
teate kohaselt Nõukogude -
Liidu saatkond Ganberras olevat tea­tanud,
et uue saadiku N. Sudarikovi
'kohta ori mõnede ringkondade poolt
lansseeritud kuuldusi justkui ta
oleks endine NKVD ametnik ja just­kui
ta oleks osa võtnud küüditamis­test
Balti riikides. Seoses sellega
Nõu'kogude Liidu saatkond teatab, et
H. Sudarikov ei ole kunagi töötanud
NKVD-s, vaid kogu oma elu vältel on
a.
õ
S
õ
5
•2.'
. õ
§
5
5
5
E
õ
MOSKVA: Nagu teatas nõuko­gude
spordiminister, korralda­takse,
olümpiamängud Moskva "
asemel Kabulis. See võimaldab
kapitalistlike riikide spordi­funktsionääridel
tutvuneda ko­hapeal
nõukogude rahuarmastu­se
ja praktilise pingelõdvenda-misega.
HAMBURG. Saksa jäähoki­mängijad
ja jalgpallipublik tohi­vad
sisemaal peetavate võistluste
puhul kanda ja kasutadiä. tulirel­vi,
kuna asja kätega serlgekst^ge-mine
kuulub kiviaegsete igandite
hulka ning ori vääritu ühele kõr­ge
arenguga tööstusriigilt.
TEHERAN. „Üliõpilastest" .
valvemeeskond USA saatkonna
ees vahetatakse välja, teatas Aja
Tola Poo Risti. Põhjusena nime­tati
asjaolu, et paljiid „studioo-sused'
'ei tunne kella, mistõttu
vahtkondade vahetamisel on esi­nenud
kahetsusväärseid käsi-kähmlusi
ja isegi tulevahetusi.
'PENTAGON. USArS ei tule suri-duslikku
väeteenistust, kinnitas
kaitseministeeriumi trööstija
rahvusvahelisel pressikonverent­sil.
Tänu naissõldatitele ja do it
yourself meetodile kasvab sõja­jõudude
arvuline tugevus loomu­liku
iibe tagajärjel nagunii roh­kem
kui õigus ja "eelarves ette
nähtud.
ROOM.,,Mehed pole enam me­hed,"
kurtis itaalia sibirjakkide
häälekandja .„Bandito Rosso."
ühes märtsikuu ünmbris. Selles
konstateeritakse kahetsusega
tõika, et 30. veebruaril polevat
Itaalia territooriumil esinenud
ainsatki poliitilist mõrva ega
hõivamist. „Sotsialistlik valvsus
pn mäge," möönab ajaleht nör­dinult
HEIDELBERG. Oma tudengi-põlve
30 a. juubelit tähistas siin
56-aastane plaatinrebane ja kor­porant
Karl Heinz Saudumm.
Ühele. bulvaarilehele antud inter­vjuus
teatas härra tudeng, kes
pole muide veel ainsatki eksamit
sooritanud, et ta kavatseb taot­leda
rügiperisioni teadusele pü­hendatud
aastakümnete eest.
VILJANDL Jämejalas asuva
Leonid Brezhnevi nimelise sea­kasvatuse
kolhoosi „natshalnik"
Pjotr Sukinsõn oli 1. aprilli en­nelõunal
kaine, teatas „Rahva
GENF. Järgmine taliolüm-piaad
peetakse Havanna linnas
Kuuba saare peal, otsustas rah­vusvaheline
olümpiakomitee.
'Konverentsiks 'kokkutulnud taa­did
võtsid selle otsuse üksmeel- :
selt vastu. Havannas olevat tali-spordiks
ideaalsed tingimused,
eriti ideoloogilises sektoris, kin­nitas
lord Villaniria.
BRiÜSŠEL. Euroopa majandus-liit
kinnitas oma solidaarsust
USA-ga ega müü enam võileiva
hinna- eest võid nälgivale Vene­maale,
Selle asemel ta _ kingib
12,000 tonni võid sovettidele, sest
ega kinkimine pole kaubandus.
PARIIS. Prantsuse sportlased
sõidavad ilmtingimata Moskvas­se.
Oma otsust põhjendavad
spordifunktsionäärid sellega, et
väiksema konkurentsi puhul on
„Grand Natibni" atleetidel ehk
väljavaateid ühe olümpiapunkti
saamiseks, mis normaalsetes tin­gimustes
on seotud ülesaamatu­te
raskustega. Pealegi on seal
võimalus tutvuneda kuulsusroh-kete
laTiingupaikadega aegadest,
mis Prantsus Moskvas käis.
STOKHOLM.Esto-80 korralda­mise
vastu esitas terava protest-noodi
Vietnami suursaadik Stok­holmis
Vang and Kong. Tuhan­ded
jcülmad sõdalased rikuvad
Rootsi neutraalsust ning ohusta!-
vad rahu Kagu-Aasias, toonita­takse
protestis.
ERIVAN. Siinne ringhääling
kuulutas välja võistluse küsimu-sele
teemal „Kes on pingelõdven-dajad
läänes?" Esimese auhinna
(25 a. puhkust Vorkuta kuuror­dis)
sai eesilane Madis Müdista-ja,
kes saatis vastuse: „Poliitili-sed
vaglarauäd ja riigimehe at-rapid".
Auhinda ei saadud üle
anda, kuna eestlane oskas jääda
anonüümseks.
a
5
o
5
S
õ
S
D
0
S
3
5
D
S
=
5
£
S
1
O
5
a
õ
lii? 5
5
IBIIBIiaiiaMDIIOMBIIDIIOIinilOIIOIIOIlOIIBIIDIIBIIDMOIIflllBIlDIIOIISIIOIiailDIIOIIBIiaililigilDNailDIlOIIDIID^^^
Meremaa valitsus Nõukogude Liidu pidanud auväärseid ameteid, ja ei ole
saadikut Sofinskitpersonanon gra- ^ osa võtnud küüditamistest Balti
ta'ks ja käskis tal ajaviitmatult riikides.
Kui saatkonna õiendus täpselt edav
si and, võib kujutleda, et vastav
ametnik võis küll sauna saada. Iga­tahes
ei läinudki kuigi palju aega
mööda, kui saatkonda saabus Mosik-vast
uus „spokesman", kes korrali­kult
räägib inglise keelt ja kes votr
tis suhtlemise ülesandeid uudiste
meediumitega kohe üle.
. X. Treü
lahkuda Uus-Meremaalt. Põhjuseks
olevat olnud see, et Sofinski andis
isiklikult üle Sotsialistliku Ühendu­se
Erakonnale, milline on sisuliselt
Moskva sõiduvees olev kommunist-esti
etas
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Eesti Sihtkaoital Kanadas
Annetused ja testam^ndi-pärandused
on tulumaksuvabad,
^netaja soovid täidetakse.
EESTIMAJA, 958.Broadview Ave.-
Toronto, Ont. M4K 2R6
9S{|llllilltllllHllllllllllllllllilllllillllilllllllllllllllJIIIIIIIIH
OiSllllilllllllilllllllJIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIiiiilllllllllllllillilllK^^^^^
Reedel, 18. aprillil Pämumaalaste
Seltsi kevadpidu Tartu Collcge'is ai-gusega
kl. 7.30 õ.
ižr Pühap., 20. aprillil jPensionaride
Klubi loterii Eesti Majas algusega
kl. 12 p.
i( Pühap., 20. aprillil Helmi Hermani
kunstinäitus Eesti Maja^ kl 11—10 õ.
^ Pühap., 2jl aprillil sopran Õnne
Laikve kontsert Peetri kirikus algu­sega
kl. 0 õ. •
Pühap., 20. apit. välismisjoniõhte
Baptisti kirikus algusega kl. 6 õ.
iK Neljap., 24. aprillil Aiandusklubi.
loeng A. Haavaniit Floridast ta­gasi
Kanada kodu aeda". Algus kl.
8 õ. -
-jtt Laup., 26. aprillil Hamiltoni Eesti
Seltsi 30. aastap. juubelikontsert
Firsti Flace auditooriumis, 350 King
St. East, Hamilton. Algiis kl. 7 õ.
i( Pühap,, 27. aprillil Airio Kure kSa-veristuudio
õpilasõhtu tartu Gollege-
Is algusega kl. 12 p.
ise Pühap., 27. aprillil He(mi Betlemi
Ja Lembit Avessoiii vaihiulik kont­sert
Peetr^i kirikus algusega kl. 6 õ.
ir Pühap., 27. aprillil kuni 10. mainJ
Timmase uued tööd Gjustafsson Gal-lery,
303 Main Str. N. Bramptön, Ont.
lir Teisip., 29. ipr. Pensionäride Klu­bi
tervlsvõimlemise ringi pärastlõu­na
kohv Eesti Majas algusega kl. 3 p.
Laup., 10. mail „Kungla" rahva­tantsijate
Maiball Fluriane Klubis,
7065 Islington Ave. algusega kl. 6: õ.
Arthur Tali sündis 30. nov. 1905
Tallinnas ja suri pikaldase raske hai­guse
järele 19. veebruaril Brüsselis.
Juba Eestis oli tema lemmikhar-,
rastuseks skulptuur ja rakendus­kunst.
Skulptuuri ja portretistina on
ta hiljem jäädvustanud ka paljüid
Belgia eestlasi. Eestis, Tallinnas Va­badusplatsi
juures tegutses ta oma
töökojas majapidamise sisustuse,
peamiselt keskkütte ja veevärgi alal.
Majanduskriisi aastail asus ta 1930
Belgiasse> kus rajas hiljem kamina-tööstuse,
mille ettevõtjana töötas 25
.aastat.;/ •: / '
Sõja lõpufaasil Belgiasse kögune-riud
ligemale 300 eesti sõjavangi ja
noore abistamiseks alustas A. Tali
Belgia Eesti Komitee (hilisem Belgia
Eesti Selts).
Vangilaagrist vabanenuile muret­ses
A. Tali mitmele tööd, eeskätt
oma ettevõtte julires.
Tem^ ettevõtte külastamiser torka­sid
kohe silma Brüsseli kesklinnas 2
suurt äri-vaateakent mitmete kami-natüüpidega,
kus hõõgusid kütteke­had.
Sedasama võis näha ka tema
avarates vastuvõtu bürooruumides,
gaasi ja elektri seadeldustega.
Täpsed joonised, kavandid ja eel­arved
töötas välja Ä. Tali ise^
Ulatuselt esineb A. Tali kavanda­tud
kaminaid Belgias; ka Hollandis,
Prantsusmaal jä Saksa piirimaadel.
Oma 25 aasta kestel on ta väi ja lask­nud
rohkem kui 100 kaminat aastat.
Kõrgpunkt olnud 1960—1965 aastail.
GEISLINGEN' (M. E.); ~
maal, Ftiedbergi vanadekodus suri 3.
aprillil koi. A.^ebase lesk Agnia Re­bane,
sündi 30. märtsil 1907 Viru-Ni-gulas.
Tal amputeeriti hiljuti gang­reeni
tõttu ka teine jalg.
Lahkunu matusetalitus peeti 9.
apr. Augsburgi läänekalmistu Icabe-
Märtsis' esinesid Toronto Eesti
Aiandusiklubi kokkutulekul Barrie
juures oleva Bray's Garderi Centre
omanikud geoloog Lia Hess ja maas-tiku-
arhitekt Erik Hess teemal „Mul-lasegud
ja: taimede kasvatamine".
STOKHOLM (M. E.) - Läänes le-vivaid
kuulujutte, et venelased kasu­tavad
Afganistanis napalmi on kinni­tanud
ka vene ohvitserid Tartu üli­kooli
sõjalise Õpetuse kateedrist. Ni­melt
ori nad Nõukogude vägede sel­lealase
tegevusega hoobelnud üliõpi­laste
ees loengutel, toonitades, et
kontrevolutsionääridest jagu saami­seks
kasutatakse kõiki vahendeid,
sealhulgas napalmi ja„niuud". \
Viimasel ajal on tulnud teateid
närvigäasi kasutamisest.
Lisaks on venelased uputanud 1500
noorukit ning osa vastupajiijäid kal­judelt
alla visanud... nagp
„Ghristian Science Monitor"
lis. Samal kalmistul puhkab ka neli r v ^ ^ l „ f . • i i * J . / . a. t agasi. surnudj kio 1i R« ebuas e. põ-r m. i*k.0KkutuleKu avas ia lektorid« tIuMtIvVuUsS-Matusetaliiuse
pidas õp. Hugo laa°
nus.
•kk:
tas khibi esimees M, Lepik. Abielu­paar
.Hess'id esitasid riklcälike val­guspiltide
saatel huvitava loengu.
Anti üksikasjalik pilt seemnete kül­vist
kastidesse, noorte taimede istu­tamisest
kastidesse, karpMesse jm.
Seemnekülviks kasutatakse mullase-gu,
mis koosneb 50% turvast, 25%
perlitest ja 25% vermieulätest, mille­le
lisatakse mikroelemente, üldtarvi-
Alates 1977. aastast on Kanada Vä- .tatavamullaseguna kasutatakse mul-litsuse
Tervishoiu ja Heaolu Miriis- lasegu, mis koosneb ühest osast ste-teeriumi
poolt välja antud eriline riliseeritud mullast, ühest osast tur-üleriiklik
auhind nendele, kes on .vast ja ühest osast periite ja vermi-mingü
"moel aidanud kanada rahva culate segust (pool ja pool). Demon-elu
stiili muuta tervislikult paremuse streeriti kaunilt õitsevaidpelargoo-kinnitab
STOKHOLM (M.E.) - Neljapäe­val,
3. märtsil anti eetrisse vümane
eestikeelne lähiraadio saade Stokhol-mi
Eesti Ühingult raadiokaupmehe
Kaj Ringi stuudiost. Omanik ütles
saadete tegemise võimaluse. üles, ku­na
,,aetavat liialt poliitikat ning teh-,
tavat Nõukogudevastast prbpagan-dat".
Raadio olevat tema sõnade jär­gi
mõeldücl väid. meelelahutuseks,/
Kaj Ring oli hiljem eriti pahaseks
saanud telefoniintervjuude peale,
riiis lindistatud ühenduse ajal Eesti­ga.
Samaaegselt püüti neid lõpetada
ka Ee; tis (telefoni väljalülitamise­ga)-•
^ .
StG'kholmi Eesti Ühing loodab
nüüd lähiajai leida uued ruumid ja
saateid eestlastele jätkata.
poole.
27. märtsü anti Ottawas Parlamen­di
Hoones välja 21„Life Style
Awardi" ja üheks tunnustava auhin­na
saajaks oli Toronto Ülikooli eest­lasest
kehalise kasvatuse osakonna
dekaan prof. Jüri Daniel, kell^ 12;
aastane vabatahtlik töö Kanada Pu­nases
Ristis dn leidnud ilusa rahvus­liku
tunnustuse. Viimasel kahel aas­tal
on ta tõotanud üieriiklikult „Wa-ter
Safety Research and Develop-ment
Conimittee" esimehena ja'vii­masel
ajal juhtinud „Safety Service"
niiimeid ja nn. patio tomateid. Saali­täis
aiandushuvilisi võttis loengule
järgnenud arutlusest elavalt osa.
E, Kuris informeeris saabuval su­vel
Montrealis Expo väljaikul ja hoo­netes
toimuvast rahvusvahelisest
aiändusnäitusest. nn. FLORALIES
1980. Esialgselt on sellest osavõtjate­na
registreerinud 29 riiki. Sisemine
naitus toimub 17. kuni 29. maini 1980
ja väline algab 31. mailja kestab ku­ni
1, septembrini 1980. Siin pn aian-dushuvilistel
harukordne võimalus
külastada esmakordselt Kanadas toi-
Tõhusaks abiliseks on olnud aas­taid
pikki ka tema abikaasa Anja,
eriti büroo ja arvestusülesandeil
Muide oli kadunu ka suur laulu­mees.
Tema organiseeririiisvõimed
Belgia Eesti Komitee, hiljem Eesti
Seltsi raamides neil aastail olid mär­kimisväärsed,
eesti rahvuskultuuri'
suureks tõukeks, seda ka rahvatarit-su,
lavakunsti, näituste ja muudel
aladel. See kõik aitas suuresti ka
eesti ja eestlaste tutvustamiseks
jias ja ümbruskonna maades.
osakonda. Teriia teeneks loetakse ka muvat rahvusvahelist aiandusnäitust
igasuvesed 5 päevased tervishoidli- Floralies 1980. Ka selgus, et Ümbrus-küd
loengud, mis said alguse YMGA konnaininisteerium on keelanud võ-
Abielulised ja üle 65 aasta vanad,
kes said vanadusepensioni 1979 aas­tal
peaksid alati täitma mõlemad tu-iumaksulehed
et saada osa Ontario
valitsuse poolt tagasimakstavatest
summadest. Kuigi ainult üks abielu-pool
on õigustatud „Pensioner's Täx
crediti" 1110.--, tagasimaksuks saab
ka teine abielupool tagasimaksu tu-lumaksulehe
täitmise korral küi tal
tulumaksu alla minevat sissetulekut
ei ole. See on 143.10 mis on niineme-tatud
„Sales Tax Credit".
Iga isik, kes elaS 31 detsembril
1979 Ontarios on õigustatud „Tax
Gredifit" saama. See tähendab seda,
et isik kes elab Ontarios, kuigi ta po­le
töötanud Kanadas on seda õigusta­tud
saama. Tarvitseb vaid täita tulu-maksuleht.
Ontario valitsusel on avatud bü­roo,
kus antakse nõu tuiumaksu-juurest,
kus käsitatakse elustiilide
muutumist paremuse poole.
Ujumissport on peale teiste spor-dialadeDanielide
perekonna suuri­maks
huvialaks. Juba vabal kodu­maal
oli Jüri Daniel ujumises kolmel
aastal Eesti meistriks. Poeg Jüri on
astunud isa jalgadesse ja on olnud
Kanada meistriks. Isa kahe pojaga
kuuluvad korp. Vironia perre.
Prof. Jüri Daniel on olnud Toronto
Ülikooli õppejõud alates 1962. Viibib
praegu Toronto Ülikoolist aastasel
..sabbastical" (puhkusel).
sa ja umbrohtude hävitaja (Brush tagasimaksude kohta. 18ns erikeeles.
killer) 2,4,5-T -kasutamise. Ainult eri­lubadega
võidakse kasutada senised
ladude tagavarad. •
M. Lepiku ja M. Sarapuu poolt oli
osa ruumist dekoreeritud kaunite lil­ledega.
See tõstis esile tulevikus
aiandusnäitüse korraldamise küsimu­se;
Selline näitus oleks arvatavasti
esimeseks aiandusnäituseks, mis kor­raldatakse
väljaspool kodumaad. Kui
leidub küllaldaselt väljapanekutest
osavõtjaid on mõeldav sellise näitu­se
korraldamine. Asjast huvitatuil
Tarvitseb vaid küsida tel. 965-8470.
palutakse võtta kontakt klubi juha-tusliikmetega.
Järgmise klubi üritu­sena
toimub 24. aprillil loeng, kus on
lektoriks A. Haavaniit ja teemaks.
„Floridast tagasi Kanada koduaeda".
Augustis on klubil kavatsus külasta­da
ühte eestlase puuviljafärmi, ük­sikasjad
selguvad hüjem.
•/ ' • • • EKS.
Praha tänaval vestlevad kaks' par­teiliiget
— mõlemal pugemisordenid
rinnas. Üks jutustab:
„Olen kuulnud, et ameeriklased on
leiutanud uue sõjagaasi. See paneb
vastase sõjaväe ja kogu riigi elani­kud
magama. Alles sõjavägi äratab
nad ülesse." Teine kobab ehmunult
oma rinnamärki ja ütleb:
„Siis ei ole meiesugustel väljavaa­teid
eluga pääsemiseks."
Kirikhärra kõnnib 'külatänaval,
kus kaks poisiklutti teevad üksteise­le
-mingit itüliküsimust kätega sel­geks,
õpetaja noomib:
„Kas teie ei tea, et ka vaenlast
peab armastama?"
,,Seda küll, aulik kirikhärra," vas­tab
suurem poistest. ;jVga see siin
pole mu vaenlane, vaid noorem
vend." Ja annab vennale paraja tuli­se
vastu kõrvu. ;
Pastor küsib kooliklassilt:
..Kuidas nimetatakse inimest, kes
armastab palju rääkida, aga keegi ei
tunne tema jutu.vastu huvi?"
..Kirikhärra," vastab väike Juhan,
Abielutüli, Naine näägutab: .
„Mu esimene mees oli Vabadusris­ti
kavaler ja mis oled sina?"
„Arg mees poleks sinuga julgenud
abielluda."
iroua pargib auto Pisa tor­ni
kõrvale. Jalutuskäigult' naasnud
mees hurjutab:
„Millal sa saad autosõitmise sel­geks?*
Nüüd' oled juba torni viltu
sõitnud,"