Meie Elu = Our life, April 17, 1980

              , Ä i e Elu" nr. 16 (1574)
•Elu" nr. 16 (1574) 1980
ncouven
litvangide aastaga toS-jeris
26. apr. kell 7 õh-idu"
aulas ühine koos-
|u peakõnelejaks on pa-äsli
poliitvangide abis-esimees
Ölaf Tarn-sinist.
Kokkutulek toi-
/ancöuveri organisatsi-
^iiduste ühisüritusena,
leb vangide abistami-i
tü
iri
isti
listi koguduse juubeli-
Lõhtute sarja arvult
3Ühap., 27. aprillil, kl,
[lendatud kaasaegsele
ilele kodumaal. Teata-
[näaiv praegu vai mulik
ning avaliku põlu ja
roie siiski takistanud
terkimist'-ja vaimuli-
Igut-levikut. Kirjutus-
|id-paljundaiud luule-ilmünud
Eestis mit-
Isikautoreilt kui ka
Itv.Mõningad neist on
budnud ja pühapäeva-.
J ib 1 .põgusa ülevaate
|s. ettekandele' tulevat
I d Siberis.. Luuletusi-l/
Vnto] Saima Tamm,
iHerino Kalmes. Muu-annavad
õhtule sa-autorite
loomingust
Jaan Medri, Kaljo
Ukok. Pühapäevasele
leohtule loodetakse
bpanü- ning rohket
pääs tasuta. Kiriku:
[jõudis tagasi Toron-
Guineas töötav ees-
|d Peipman. Toronto
tervitas misjonäri
tast äraolekut koos-
;iõusmisepüha õhtul
r saalis. Köosviibimi-
[das koguduse välis-.
kujunes südämli-.
lise-: ning tervitusõh-
|h'kearvuliselt rnisjo-tajaid
osa võttis. Sõ-
^Ördusid mi°sjonäri
Rajd, misjonikorni-ledri,
noortejuht H.
)i€sindajana endine
jonär E. Seppi-Me-
^e osa eest'hooli tse-ipmanile
ja ta laste-liävasti
Torontosse
kuuks, ta kõneleb'
I koguduše välismis-
)htuiK ,
dusei
[päeva , 2 0 . aprillil
favat jumalateeniš", ;
)nto Kolmainu ko-
[vku saalis. Loteriil
i,/millede, täisloosi-
[alselt suur, ka eri-'
[ike esemetega,.mil-maak
Ka dn müü- .
liad ostuvõimaiusi,
peeneid käsitöid.,
^serveerivad toitu ,
Iduse kirik asub \
:a:: raudteejaama.
imcleaning)
[iK LOkBIK
^.9834
.seda kuulutust ja
et ikka veel pa­kse
pookida sõja-
[slTaste. külge, -^a-esimene;
riik, ¥ es
il kultuürautonoo-
Ipijate otsimine on
[lUreali, siis otsus-
[erida EKN-u, kes
küsimusest tead-.
isse sellised küsi"
ii, ega uuri, mis
Vabarügi kodani-iti
Siberisse. Kui
fasi> sakslasi, juu-ine.?
— Keggi ei
Abä Beer võib
, APRIL 17
Eduard Wiiralt — Jutlustaja. Kivitrükk 1932.
iCuni seni ajani arutas provintsi
kohus väiksemaid süütegusid ja
suuremaid kuritegusid sama nlenet=
luse alusel, õigus paiidi maksma
kuid see võttis sageli kaua aega.
Alates 31. märtsist 1980
rakendati uus kohtusüsteem, mille
eesmärgiks on muuta väiksemate
süütegude arutamise
kiiremaks ja lihtsamaks.
tava seletusega.' te võite
karistuse redutseerimist või aja­pikendust
trahviraha maksmiseks/
< Minge isiklikult Proyincial ^
Offenees kohtusse^ mis on märgitud
kutsel või saatke kohale oma
esindaja. Kutsel on märgitud ka
bürootunnid ja teil ei õle vaja oma
saabumisest ette teatada.
• B.fl<>
Kui teid nüüd süüdistatakse ^
väiksemas siiüteos, siis antakse teile
lihtne formular, kus on selgelt
esitatud koini võimalust.
; 1. Te võite ennast allkirjaga
süüdlaseks tunnistada formulari
tagaküljel ja saata selle koos ettenäh­tud
trahvirahaga kohtu kantseleisse.
2. Te võite ennast allkirjaga
mitte süüdi tunnistada ja saata selle
kohtusse, millele järgnevalt teile
tehakse teatavaks teie kohtu­protsessi
aeg ja koht.
3. Te võite tunnistada ennast
süüdi koos seletusega. See on uus
õigus, mille kasutamisel te ei vaidle
süüdistuse vastu vaid esinete selgi-
Peaaegu kõik eksimused provintsi
seaduste ja määruste vastu: !
eeskirjade rikkumised autosõidul
nagu kiire sõit, kaitsevöö mitte­kasutamine
ja mootorsõiduki eest
halvasti hoolitsemine! Samuti kõik
süüteod selliste Ontario seaduste
"vastu nagu Liquor Licence Äct,
Game and Fish Äct ja Motorized
Snow Vehicles Äct. Tulevikus
rakendatakse uus süsteem ka
autoparkimise süütegude vastu.
Kui te ei reageeri'esitatud kolmele
võimalusele 15 päeva jooksul või kui
te ignoreerite teile saadetud süüteo
teadaannet, siis järeldab kohus, et te
ei kavatse teie vastu esitatud
süüdistusele vastu vaielda. Kohus
võib teid süüdi mõista ja määrata
teile rahatrahvi. Trahv tuleb tasuda
15 päeva jooksul ja kohus on varus­tatud
võimupnridega trahvi sisse-kasseerimiseks.
Kui süütegu on
seotud autosõiduga, siis kohus võib
tühistada teie sõiduloa seniks kuni
trahv on tasutud.
Kui te soovite rohkem infor­matsiooni
väiksemaid süütegusid
käsitava uue seaduse köh^a, siis võite
hankida endale tasuta broshüüre
toiduainete suuräridest ja provintsi
kohtute kantseleidest. Või kirjutage:
Provincial Offenees Information,
Queens
•Eduard Wiiralt —Kabaree (ka:. Elutants). Etsmg^^l^
PÄRnŠIS'1925-1929:;; ; •
IJhetatuna Eesti Kungtisihtkapi-tali
stipendiaadina 1925. a. sügisel
üheks aastaks Pariisi/ jääb Wiiralt
sinna ka pärast toetuse lõppemist,
koguni ;l4-neks aastaks. Tundmatu
uustulnukana selles riiaailma kunsti­de
keskuses, võideldes äärmiste ma4
janduslike raskustega, ometi lükkas
ta tagasi korduvad kutsed tulla ta­gasi
Tartu „Pallase" õppejõuks ja
graafika ateljee juhatajaks, mille
kõrval võinuks ta, siin tunnustatud
kunstnikuna, saada erl^itoUiiiiisi i l ­lustreerimise
aial. Mis võisid olla
äraütlemise pohjusiksy selle üle on
mitmeid mõtteid avaldatud. Tõenäo­selt
võis olla, et Wiiralt ise leidis, et
ta pole kunstiõpetaja, vaid looja ning
Pariis kõigele vaatamata ometil ava-ramy
kas või juba öma kallite tehni­liste
ateljeedega, mida ta vajas oma
graafiliste menetluste avardamisel.
Asa varsti äratas ta Pariisis tähe-lepariu.
t)he tema esimeste näituste
puhul 1927., a. rue Cherche|Midi ga­leriis
koos teiste, juba tuntud; kunst­nikega,
kus ütjs ruum oli tema tööde­le;
kirjutab kaasaegne Pariisis,' Jaan
Grünberg: „täis ruum, tungl|emist
.W-i tööde vaatlemisel. Kunstnikud
ja: publik imetlesid iW-i fantaasiat,
. tema tehnikat ja harukordset joonis-
Eduard Wiiralt. (Foto ea 1942.
tusoskust. Müüke ei olnud palju,
kuid moraalne võit suur". Kuulsa- .
mad Pariisi kunstisalongid on talle
avatud — 1927. a. näitus salongis Au
Šacre du Prmtemps ja Salon d'Au-tomne;
1928. a. • Salon Tuüeries. Sa-;
mai ajal valib Salon d'Automne Wii-raiti
oma tõeliseks lirkmeks (memb-re
societaire), mis otsese austamise
kõrval andis mitmeid hüvitusi, nii
näiteks tasuta esinemise näitustel,
'kirjeldused selle salongi publikatsi­oonides
jne. Järgnevad tunnustuskir-jutised
ja kutsed osavõtuks näitus­test
üksi või koos t€iste kunstnikega
Euroopa ja- teiste kontinentide pea­linnades
ja kunstikeskuste$ (1928. ä.
osavõtt, rahvusvahelisest graafika
näitusest Zenne-is (USA) ja erinäitus
Philadelphias, puugravüüride näitus
Pariisis).
Analüüsides Wiiralti pariisiaegset
loomingut 1925—1939, võiks seda lii­gitada
kahte ossa — aastad 1925—
1932 ja siit peale aastad kuni 1939.
Esimene periood on dramaatüine
loomingult ja kunstniku isiklikus
elus. Kunstnik asub uue tõelisuse
keskele. Montparnasse oma „siniste
hommikutega", Pariis oma erootika­ga,
ihade, grotesksuse, tüüpide, öö­elu
ja ümbrusega. Kõike seda näeb
ja haarab Wiiralt oma inimlikkuses,
mis kajastub ta loomingus. Tema
graafika lehtedele ilmuvad:„Haare-mis^;
(akvatinta, 1926),„Mon Päris"
(ofort, 1926).: „Pärgiš" (etsing, 1927),
„Naised silindrites" (ofort, 1927);
„Seltskond" (ofort, 1928), leedad,
neegrid jt. tüübid. :
Ometi ei kao ühendus kunstniku
endismaailmaga. Neis „tungi ja tor­mi"
aastail loob ta vasegravüüris i l ­lustratsioonid
bibliofiilse Püshkini
poeemile „La Gabrielide" (1927) ja
Boccacdo ,,Decämeroriile", mis teos-
. tusis würaltlikult„geniaalsed", saa­vad
erakordse menu osaliseks, nee(^
otse haaratakse kunstiharrastajate
ametlikke kollektsioonidesse. Valmi-;
vad veel ,,endiselt"Wiiraltilt sügava-:
tundeline „Madpnna" (linöolsügav-'
trükk). :„Naturmorte" (puugrav.),
„Vanarfiees kassiga" (värvil, monot.),
mitmed portreed ja ka illustratsioo­nid'
Alb. Kivika novellidele i,Sookae-lad",
Underi luuletuskogule „Rõõm
ühest ilusast päevast" jt.
Nii näeme ka neis, aastais esineb
loomingus kunstniku kaks maailma.
Peale surub siiski enam ümbrus •—
R. Roy McMurtry.
Attomey General
William Davis, Premier
Ontario
Pariis ja Montparnass, mis kulminee­rub
vasegravüürides Põrgu" (1930)
ja„Kabaree" (1931). See Wiiralti
,,Põrgu" pole mingi fantaasialik ega
sümboolne põrgu kusagil, vaid otse
maa peal, inimeste eneste keskel, sa­muti
ka ..Kabaree" on tegelik elu.
Wiiralti analüüsija prof. Ärmin Tuul-,
se märgib viimaste puhul: ,.Näib, na­gu
oleksid kõik Wiiralti enese poolt
tormiaastate jooksul loodud tüübid
kujunenud kokku".
UUS-WIIMLT ^.
Sellega lõppebki Wiiralti varajase
Pariisi perioodi peamine temaatika.
Näiline tülpimus ja raske haigus
toob esile hoopis vastandliku Wiiral­ti.
„Kabareele" samal aaMal (1931)
järgnenud „Maalija" (vasegravüür-dfort),
on intiimne ja hingestatud —
naised inglitena hoidmas raamista­tud
pilti Jeesüs-lapsega, kunstniku
Hallutsioonis ..absindijoojad" (puu­grav.,
1933) vast kõige otsemalt aga
vihjab Wiiralti tagasikohkumjsele ,
kõigest endisest. Kunstnik on muu-tiinud
õrnaks. Järgnevad küll ka ak­tid,
kuid neis ön eemaldatud kirg.
Naisekehas otsib ta nüüd vormide
ilu. Lisanduvad täis hellust lapsed ja
lastepead, realisthkud portreed, mil­ledes
ei otsi ta negatiivseid instinkte,
vaid individuaalset sisemist harmoo­niat.
Esile kerkivad eksootilised loo­mad.
Nendega tutvus ta juba Dresde­nis
olles. Pool aastat Marokkos, kus
kohtab eksootiliste loomade; looduse
ja inimestega, moodustab ühe tähel-pandava
osa kunstniku teise poole
loomingu-aj aj argust Pariisis.
Piiüdu välja pääseda Pariisist, sel­le
miljööst ja inimestest võib mär­gata
juba' rnitmes varasemas töös:
,,Aktid maastiku taustal" (pehme-lakk,
1934),„Maastik Pariisi lähedal"
(ofort, 1937), puude keskel „Lamav
tiiger" ^(pehmelakk, 1937) j.t. Alles
1938. a. teostub igatsetud reis Marok-kosse
,mis toob uut kunstniku graa-filistele
lehtedele: „Marrakeshi maas­tik"
(ofort. 1939), „Marrekeshi linna­müür"
(Ofort^kuivnõel, 1938), ning
berberlased, vänäd ja noored. Need
kõnelevad teistmoodi inimesest ja
nende sisemaailmast, mida kunstnik
näeb ja kujutab.
SYDNEY (M. E . )— Austraalia Ja
Uus-Meremaa kunstnike ja galeriid®
koguteos on toonud 2000 kunstniku
seas rahvusvahelise kunstipubliku
ette ka viis eestlast.
Nendeks On Edgar Aavik skulp­tor,
kunstiõpetaja ja farmer, kes on
arendamas- Urituli skulptuuri parki.
Oli välisnäituste korraldaja ja Balti
kunstigrupi „Kuue Suuna" asuta­jaid,
tema töid leidub mitmes maail­manurgas,
nendest olulisemad Prant­suse
riigi kunstigaleriis (Beaux*
d'Art Galery), end. Commonwealthi
secretary A. Smith'i j.t. erakogudes.
Hartmut Lahm, on tuntud ajaleh-
Eduard Wiiralt — Absindijoo-mxm
maalipalett,.aga hoitud amorettidest,
kelles võib ära tunda hilisemaid lap-sepäid,
magavaid lapsi jt. Ekstaasis
.Jutlustaja" (lito, 1932), ümbritseva
rahvahulgaga, jälle otse vastand „Ka-bareele",
igaüks omaette tüüp, oma­ette
osasaamises ja m
Algava II Maailmasõja keerise eel
jõuab Wiiralt peale 14-aastast äraole­kut
septembris 1939. a. kodumaale.
Siit ta varsti leiab eest sama olukor­ra,
mille eest oli lahkunud Pariisist;
Ja varsti ka sama vaenlase sissetun­gi
Eestisse, kelle vastu oli sõdinud ja
keda välja tõrjunud 20 aastat tagasi.
Esimese tööna kodumaal valniib
tal austusest eesti künstivanameistri
vastu „Kunstnik Kristjan Raua port­ree"
(kuivnõel, 1939). Selle järele lõ­petab
ta oma pooleliolevad tööd Aaf­rika
ainetel: ..Berberi tüdruk kaa­meliga"
(pehmelakk,1940), „Noor
araablane" (mezzotinto, 1940), ja
Vaade Atlase mägedele" (ofort).
Edasi järgneb puht eestialane loo­ming:
..Istuv tütariaps" (kuivnõel),
..Istuv naine" (mezzotinto), „Pool-akt"
(kuivnõel). ;,Monika" (mezzo­tinto),
kaks varianti Eesti neiu"—-
..üks pehmelakk ja teine värviline ak-
•vatinta, „Viljandi tamm" (kuivnõel"
ja viimase tööna ..Virve" (kuivnõel).
Loetletud kahes viimases töös on
'kahtlemata sümboolikat. Maastiku
taustal „Viljandi tammes" on kunst­nik
vist-fküll sümboliseerinud Eestit,
millest üle käinud paljud tormid,
kuid jäänud ppsima aastasadu. Väl­japanduna
näitusel Viinis (suvel
1944), kirjutab dr. H. D. Aukwitz-
Kleehoven: ..Selle eesti maapinna
ees on muidu nii kinnine, vaikiva
põhjamaalase siida täielikult vaiki­nud;
see on õnnelikult koju pöördu-nu
tänu kaua puudu olnud isamaa^
le". Meie, oma Hanno Kompus kirju­tab:
..Ta graveeris selle looduse ees
otse plaadile, mõnda kuud igapäeva­ses
töös. Põlvili asendis sai maasti-kust
parima vaate. Põlvitade^s valmis­tas
Wiiralt pildi oma kodumaast".
' ..Virves" — selles väike tütariaps
vaatab peakohal mustendavat äikese­pilve,
mis sümboolselt kujutab väi­kest
eesti rahvast sõja ähvardava pil­vede,
all.
Kodumaal sel lühikesel perioodil
teostatud Wiiralti looming on meile
kõige enam tuntud ja paljudel põge­nikena
kaasa toodud.
tede ja kirjade illustraator, kuid
eestlaskonnas tundmatu. Eha Lauk
asub Lääne-Austraalias, tuntud kui
edukas maastikumaalija, olles võit­nud
terve rida auhindu. Gunnar Nee­me
on eestlaskonna kõige populaar­sem
kunstnik, kelle mitmesuguses
tehnikas maali tuid töid leidub pea
kõikide eestlaste moodsates kodu­des.
On samuti võitnud terve rea au-hiridu,
ning esinenud mitmetel maa­del.
Tiiu Reissar on tuntud kui kuns-ti-
trükise viljeleja. Samuti esinenud
peale Austraalia muudes maades, ol­les
ka kunstiõpetaja.
Linda Aavik tähistas oma 60. sün­nipäeva
sugulaste, lastelaste, sõpra­de
ja Thirimere laulukoori liikmete
keskel. Üheksast lapselapsest oli ko­hal
viis, ning ka neli tütart. Nendest
noorim Epp-Kyllike, saabus Balist.
Linda Aavik'u isa, Andres Reevits
oli omal ajal Viljandis raamatukaup­mees
koQs venna Jaaguga. Nad aita­sid
K. Päts'u ajalehe ..Teataja" asu­tamisele
kaasa. Andrese abikaasa,
Juulie, saabus Eestist 8 aasta eest,
ning tähistas hiljuti 90.a. sünnipäe­va.
rätstp õmbleb
--KOSTÜÜMID
— MANTLID
kvaliteet materjalid
©LD MILL TAILORS
7 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont.M6S 4E4
T(Sl. 416/769-9535
Rudi HvSch^^
Iga UUS HMEIE ELU''tellija Bitab kao-