Meie Elu = Our life, September 30, 1977

              M5' REEDEL, 30. SEPTEMB1UL ^ FRiDAYy S „Meic Elu" isr. 39 (1442) 1977
Protest Eesti
1 (Algus lk. 5) ;
kusagil pole õieti põhjust uhkustada
silmahakkava paranemisega. Meie ei
.märka veel — Jcuigi sooviksime seda
tungivalt — mingit radikaalset muu­datust
praeguses ohtlikus olukorras.
Võib küll öelda, et mitmesuguste abi­nõude
-rakendamise tõttu' keskkonna
kaitseks, on olukord üldiselt pisut
stabiliseerunud.; (kuigi mitte igal
pool), kuid märgatavat pööret pare­musele
pole näha.,
Võidakse küsida, miks? Eestis koos-
.• laiu j ii- 1957. a.. esimene.looduskaitse
seadus >l. Liidus. Tõsi küll,' olemas­olevates
seadustes on palju lünki ja
vasturääkivusi,. kuid peaprobleem
UR.mujal. Seni kui tööstustoodangu
•edendamisele antakse prioriteet kõi-
°gi muude...arvestuste jä hinnangute
'kõrval\, pole tõenaoliselt oodata min-
'.gi; tegelikku ajeiklit maapõuevarade
.ratsiünäalšeks. kasutamiseks' ega IÕ*
husal. mehhanismi' keskkonna kaii-seks.
Praeguse süsteemi juures-on
.'•vr.i kesksed kui kohalikud partei-ja
vaÜisiiseõrsanid Ipuvitatud" ainult
-oma-jü.oks.v,a.le eesmärkide ja .pree­miate
saavuiaimsest,.vaatamata sel­l
e l ; .'mis: see pikapeale, maksma lä-
• hoo 'ja hoolimata: looduse kahjusta-lruVest,;..
nagu möönab, ka ajakiri
..Eesti Loodus",(lk. 28.0-281). ' ' •
KESKKONNA. ^ ' S Ä K J A Ä L ON
HÄDAOHUS. KOGU L Ä Ä N E M E RE
B A S S E I N I S
^Arvestades tõsiasja, et kõik need
'.tööstus-, j a kaeyandiisalad on koon­datud
Soome lahe lõunakaldale,
'peaks olema selge, et uute kivimur­dude,
kaevanduste ja soojusjõujaa-
. mate rajamine (nagu ette nähtud 10,
: viieaasta-piaanis)- toob., vältimatult
kaasa drämaafilisi muudatusi kesk­konna
tasakaalus mitte üksnes Põh-
•ja-Eestis, vaid kogu. Läänemere bas­seinis:
•
. Helsingi lõppdokumendis seisab:
„Iga osavõttev riik peab kooskõlas
. rahvusvahelise õiguse põhimõtetega
ja koostöö vaimus kindlustama, et
tema territooriumil läbi viidud ette­võtted
ei kahjusta, keskkonda teistes
riikides või väljaspool, tema. enda
riikliku1 jurisdiktsiooni piirisid, asu­vatel
aladel/' , \ . •
Seepärast /oleme sunnitud pöördu­ma
teie poole. Me loodame siiralt, et
see tõsine keskkonnaprobleem tuleb
.arutusele rahvusvahelises ajakirjan­duses
ja rahvusvahelistel konverent­sidel,
mis tegelevad keskkonna.kait­sega.
Avameelne ja põhjalik diskus-
..š.iön tuleks kasuks ja abiks kõigile'.
Me loodame ka, et 1'974. a. allakirju­tatud
kokkuleppel Läänemere kait
seks saab olema praktiline .väärtus
kõigile maadele; Lääne mere. ääres.
Pidagem meeles, et 1975. a. Helsingi
konverentsi, juhtsõna oli „koos-töö".
See niida me just praegu tun­givalt
vajame,, on Läänemere piir­konna
• kõigi loodusteadlaste tõeline
koostöö ja solidarsus, et-aidata pääs­ta
Eesti, ainulaadseid loodusvarasid
ja panna piir loodusliku keskkonna
Juhan Käis
ESTI1
12. jaanuaril 1941 toimusid Nõukogude Liidu ülemnõukogu valimised.
Eestist valiti 29, Lätist 32 ja Leedust 35 Moskva Sovjetisse. Leedu NSV
valitsus viidi üle Kaunasest Vilnosse. Balti liiduvabariikidel oli ühine sõja­väeline
ülemjuhatus Riias, milles venelased olid ainuvalitsejad. Samal ajal
Ameerika Suursaatkond Moskvas teatas Washingtoni, et Venemaal ja oku­peeritud
Balti maades värvatakse G.PAJ. agente USA-sse saatmiseks. 1941. a.
äprillis-mäis Moskva saatis sadade miljonite dollarite väärtuses kulla taga­varasid
USA-sse Ameerikast ostetud sõjavarustuse eest maksmiseks.
üha suurenevale,
'reostamisele,. m
laastamisele ning
da Moskva vorm
teostab,- eesti. rahva edaspidiseid hu­visid
kahjustades.
Meie;'arvates on Põhja-Eesti;kesk­konna
dramaatiline seisukord lühi
nägeliku, laiutava koloniaalvõimut-semise
tulemus, mis peaks olema
hoiatavaks eeskujuks naabermaade­l
e ; ..;. . • ..
Meie kiri on - mõeldud .tagasihoid­liku,
kuid siira panusena Euroopa
Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi
otsuste rakendamisel.
Saksa suursaatkond Moskvas aval­das
USA diplomaatidele, et võimalik
Vene-Saksa sõda võiks kesta paar
kuud, kuna Vene väes on. korralage­dus
ja paljud kõrgemad Vene ohvit­serid
mõrvati Stalini käsul peale sõ­da.
Soomega.. Aprillis-mais 1941 USA-s
oli tekkinud avalik meeleolu, peami­selt
senaator koi. Lindbergh'i, kuul­sa
lenduri mõjustusel, et ÜSA ei saa
Inglise hurides seda sõda. võita ega
p o 1 nud huvita t u d sek kurnis es t nagu
London soovis. Lindbergh soovitas:
laske Hitlcr ja Stalin sõdivad, USA-1
pole.tähtis kumb pool võidab, sest
mõlemad on imperialistlikud diktaa­torid
ja hirmuvalitsejad. .' ;
Moskva alustas juba 1941. a. april­lis
mobilisatsiooniga Saksamaa
kallaletungi vastu, mida lähemal
ajal oodati.
Maikuus, toodi suuri Sovjeli väeük­susi
Kauge-Idast Euroopa aladele.
21. juunil 1941 USA suursaadik;Mosk­vas
reisis rongiga. Moskvast Vladi­vostokki
ja luges teel 200—220; rongi
Vene .sõjaväelastega , kiirustamas,
läände. Londonis teati, et Saksamaa
koondab vägesid Petsamost kuni
Musta mereni. Arvati, et see on Ve­nemaa
hirmutamine, rohkema sõja­varustuse
väljapressimiseks.. 18, juu­nil
„Tass" avaldas, et Nõukogude Lii­dul
pole midagi Saksamaa vastu, nad
on sõbrad ja sõja jutud on vaid kapi­talistide,
propaganda:. . _
1 Nagu; teame, puhkes Saksa—Vene
sõda' 22. juunil. 1941. Päikesetõusu
ajal voh Ribbentrop kutsus Vene
suursaadiku Berliinis, DekanosovT
oma juurde ja andis-üle pika rea
süüdistusi: - "salajane Inglismaa toe--
tamine 'Moskva 'poolt, propaganda
Hitleri vastu, Jugoslaaviale relvade
müük ja Balti riikide okupeerimine
ja liitmine N. Liiduga, mis oli vastu­olus
1939. a. Ribbentrop—Molötovi
kokkuleppega. '
Saksa poolel alustasid liitlastena
sõda Venemaa vastu: Slovakkia (sai:
vahepeal iseseisvuse), Ungari, Kroaa­tia,
Rumeenia ja Soome. Hispaaniast
saabus 18,000 vabatahtlikku.
9. juulil' USA... okupeeris Islandi,
selle' valitsuse palvel Saksa okupat­siooni
vältimiseks. . •
Augusti alul Poola valitsus eksiilis,
(Londonis), sõlmis abistamislepin-gu
Moskvaga ja andis Venemaale
suuri rahalisi toetusi ja laene.
1939. a. Ribbentrop-Molotov lepe tü­histati
Poola osas. Kindral .Andres
formeeris Poola;armee Venemaal, lu­bati
Poolale iseseisvust, Andersi vä­gi
formeeriti ; Vene •• orjal a-agri test.
Moskva ei usaldanud poolakaid. Poo­la
üksusi paisati sakslaste vastu i l ­ma
relvadeta, nagu ka Eestist.Puna­armeesse
mobiliseeritud üksusi;saa­deti
rindele ühe püssiga mitme me­he
kohta.. Venemaa vangilaagrites
massiliselt leiduvate poolakatele, kes
olid nõus Venemaal formeelitavates­se
Poola üksustesse astuma, anti
TIIBKLAVERID — PIANIINOD
Petrof, Bluthner, Forster. j.t
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD
Parandus. üürimine.
Siouse of music Ltd.
553 Queen St. W., Toronto 133, OP*
Tel. 363-1966
Ole ustav
Tallinn-Tartu, mais 11977.
18 loodusteadlast Eesti NSV Loo­duskaitse
Seltsist, Eesti NSV Tea­duste
Akadeemiast, Tallinna Polü-tehnilisest
Instituudist, Tartu Riikli­kust
ülikoolist. V
• '(..Teataja")
\\ ••••• : ' •'
siis tuleb kõik liikuvad esemed kaa­sa
tuua, partisanid maha jätta, sillad
õhku- lasta,', varustuse laod, telefon,
jne; hävitada. Ka kõik elumajad põ­letada.
Kõik tulgu appi Venemaa
..demokraatlike vabaduste" kaitseks.
Mii Stalini kui ka 22. juuni Mololovi
kõnes kommunistliku korra kaitseks
ja säilitamiseks, kedagi appi ei kut­sutud.
See jäi- ütlemata arusaadava­tel
põhjustel; märgivad Briti allikad.
President Roösevelfil tekkis 1941.
a., peale ^Atlandi Deklaratsiooni"
avaldamist, raskusi USA Kojigres-siga.
'. ';•'.•.' •'•'•••".••':..':•"•••.•'/!
Roosevelti ja Chiirchilli poolt aval­datud
deklaratsioon on -rahvaste
enesemääramise • õiguse .-ja demo­kraatlike
vabaduste ja ka UN-i põhi-,
korra, „Charteri", alustalaks; Selle
deklaratsiooniga ühines ka.N..,Vene­maa,
kuiia^selle sisu oli mõeldud Hit­leri
Saksamaa vallutuste hukkamõis-miseks
jä. Hitleri käsul vallutatud
riikidele; enesemääramise õiguse
taastamiseks. N. Venemaa poolt val­lutatud
impeeriumi kohta pole. At­landi
Dekl. eeskirja aga senini .suu­detud
rakendada.
USA Kongressi liikme:] leidsid, et
Atlandi Deklaratsioonist öiijd- usu- ja
pressi vabadus välja jäetud. Presi­dent
Roosevelti kahtlustati, kas. nen­de
vabaduste väljajätmine toimus
teadlikult ,selleks et Nõukogude. Lii­tu
mitte deklaratsiooniga ühinemast
eemale peletada. President:oli aga
võimeline. seda' kahtlust pareerima.
.USA, Briti' ja teiste lääneriikide
saatkondade sulgemist Balti riikides
nõuti Moskva direktiivide kohaselt
juba juuli kuu lõpul 1940, s.o. enne
Balti riikide vormilist vägivaldset N.
Liiduga liitmist.
. Washingtoni ähvardused vastukaa­luna
N. Liidu konsulaatide sulgemi­sega,
nagu eespool mainitud, USA-s
kahe-kuise pikenduse saamiseks, ei
andnud; loodetud tagajärgi Moskva
võimumeeste ees. ;'
Nii surutigi lääneriikide diplomaa­tilised
esindused Moskva käsul Balti
riikidest välja augustikuul ja viima­sed,
ranged likviteerimise eeskirjad
viidi lõpule septembri kuus 1940.
Ebanormaalse kiirustamise põli j u-seks
olid ilmselt: et USA valitsus ei
annud üle N. Vene saadikule Wash­ingtonis
Moskva poolt pettusega üri­tatud
Balli riikide hoiuseid Ameeri1
kas ja et sooviti -võimalikult.kiiresti
lõpetada lääneriikide diplomaatide
Balti riikides rakendatud okupanti
de terrori ja vägivalla tunnistajateks
oleku võimalus.
Alates 1940. ä. sügisest USA ja Bri­ti
diplomaatilised dokumendid ei.
avaldanud enam iseseisvaid peatük
ke sündmuste kohta Balti riikides.;.
;• Mõningaid lühemaid andmeid pu­denes
aeg-ajalt sündmuste kohta
1940. a. sügisest, kuni 1.944 eri köide
tes j ä peatükkides „Russia" all.
'Hiiiiiiiiiiiiii^
l!ini!l!ilil!llllllllllHlllllllllJllililllllllilllill!llin!n
Põhja-Ameerika autotööstused bn selja taha jätmas järjekordset edu­kat
äriaastat, vaatamata juttudele suurest tööpuudusest, inflatsioonist; tu­medast
tulevikust ja segastest maailmapolütilistest olukordadest. Eeldä-t
takse, et 1977 mudeliaasta:kujuiieb näiteks General Motors/iie kõige tulu­toovamaks
kogu selle hiigel-tööstuse ajaloo jooksul ja.selle suurim kon^
kurents ;,Ford" ei jää mitte kuigi;kaugele maha. 1977 pani ka autoehita-jaid
uskuma, et USA ja Kanada autosõitja pole kaugeltki nii kõvasti suurte
limusiinide ja võimsate mootorite küljes kinni nagu alul arvati, vaid on
aegapidi kohanemas väiksema ja ökonoomsema sõiduriistaga. Ennustatalc-se,
et 1978. a. 50% autoöstjatest otsustavad kompaktse ja väikeauto kasuks.
1977 mudel-aastal ostsid ca 55% kas siis suuri või keskmise suurusega auto­sid.
Mudelite väiksemaks kujundamisega seoses kulutasid autotööstused
sel aastal vähemalt 2 biljoni dollarit ja peatselt ilniuvad autoäridesse sellei
tohutu summa saavutused.
amnestia. Poola, valitsuse eksiilis
.1.
General Motors on täiesti ümber
vujundaiiLid oma keskmise suuruse­ga
autod: Chevelle.Cutlass, Monte
Carlo, LeMans, Century ja Grand
rix, muutes need 15—24 tolli lühe­maks
ja .600 kuni 900 naela kerge­maks.
Uue kere ehituslaadi tõttu on
.iga nende sisemine ruum avaram ja
ca pakiruum ligi poole kuubik meet-i
võrra suurem. Alghinnaga kaasa-cäiv
mootor on sel aastal veelgi väik­sem
— 200 cu. in V6 ja! suuremat kui
305 cm. in V8 mootorit pole ülalmai­nitud
autode jaoks üldse, saadaval,
jued keskmise suurusega autod
leaksid olema tunduvalt ökonoomse-mad
bensiini osas (kuni 10 km. enam
rallonigaj ja sõidu-käsitluse omadus­te
poolest sama head kui senised mu­delid.
senine, Maverick'u- ja Gometi. Uued
kompakt-mudelid kaaluvad umbes
3000 naela, .neid -ehitatakse nelja,
kuue ja kaheksa tsilindrilisle mooto­ritega
ja võivad ka hinna poolest ku­juneda
tubliks konkurensiks kom­paktsete
turulõigus. •'.
. Chrysler Co. tõi 1977 mudelaasta
keskel turule kaks -Uut luksusautot:.
Dodge Diplomat ja Chrysler LeBa-ron,
millede produktsioon kandub
muutumatult 1978.- mudel-aastasse
Septembris turustab Chrysler kaks
Jaapanis; ehitatud väikeautot— Dod
ge Challenger ja Plymouth Sapporo
ja kunagi 1978. a. jaanuaris veel kaks
väga väikest — Plymouth Horizon ja
Dödge Omni, mõlema^ esi ratta veo
ga, millised ehitatakse siin mandril
American Motors pakub oma äri
Iga asata septembri ja oktoobri
kuu on meile ajaks, mil meil on põh­just
mõtelda sellele, kust me oleme
tulnud; kes meie oleme ja millised .
asjad on tähtsad meie elus. Kõiki­dest
nendest olulistest küsimustest
on muidugi võimalik mööda rutata,
üteldes minevik on minevik ja meil
on küllalt tegemist oma elu oleviku-küsimuste
korraldamisega. Minevik
on aga siiski väga tähtis osa meie
totaalsest eksistentsist, kuna ta on
aluspphjaks meie olevikule ja ka tu­levikule.
Minevik ja mc elukogemu­sed
on tähtis osa meie hingest ja
elust. JViisiis kõigepealt: kust me ole­me
tulnud? Oleme tulnud Euroopa
põhjaosast, ühelt maalt, mis kannab
Eesti nimetust. Seal me sündisime,
kasvasime, hakkasime elama oma
elu, kuni idast sissetungiv punajõud
hakkas ohustama meie elu. Nii me
saime põgenikeks.' Põgenik ei ole ta-
\ aline väljarändaja,; kes lahkub oma
j sünnimaalt; et endale ja oma lastele
mõnel teisel maal otsida paremaid
elamistingimusi. Nii me siis oleme
kristliku maailmavaatega eestlased,
kes lahkusid Kodu-Eestist, kuna rae
leidsime, et meie ei taha elada kom­munistliku
ja ateistliku vägivalla all.
Oma teekonnal vabadusse meie k(>-
gesime merel ja maal hädaohtusid
aga ka suurt Jumala annu, mille lä­bi
meile ja me lastele ja noortele koi­tis
uue elu algus.1 Sellest kõigest võr­sub
vastus küsimusele: millised as­jad
peaksid meile olema vabaduses
elades tähtsad. Parima vastuse selle­le
kolmandale küsimusele annab
meie oina kristlik ja rahvuslik süda­metunnistus.
Aga on hea kui meie
Kodu-Eestist lahkumist meenutades
ja Usupuhastuse pühale vastu min­nes
endale radikaalse selgusega ütle­me:
hoidkem kinni oma rahva süga­vamatest
väärtustest, mis meiega on
võõrastele! maadele meie hinges,
meie usus,, meie kultuuris ja selle
valdustes kaasa tulnud.
Iga aasta septembri ja oktoobri
kuul on midagi väga tõsist ütelda
meie hingele, ja selleks on: Ole ustav
ja hoia oma hinges ja kodus põleva­na
armastus Jumala ja oma Eesti
rahva vastu.
G.M. suurautode (nägu Pontiac, sõpradele sel sügisel uudisena luk-
Esimene jumalateenistus Roches-te;*
is pärast suvist vaheaega toimus
aupäeva!. 17. septembril ühes armu­lauaga!-
Teenis--õp, -Johan -Teras- Chi-
. cagošt. Tuttavasse 1410 ClitTord Ave.
asuvasse Kristuse Kirikusse oli ko­gunenud
kehakene hulk kaasmaala-
>;. Seekordne jumalateenistus oli
-peamiselt mõeldud kodumaalt • lah­kumise
mälestuseks 33 aastat tagasi.
On. J. Teras -oma jutluses tõi esile
•<oiukordi,1944 aastal toimunud.Ema­jõe
kui ka Narva: ri.nj"ie.tel, esitades
-arvusid meie. kodumaa, kaitsjate kao-tuste-.
kohta. - '
Organistiks oli Leo Virkhaus Bos­tonist.
..,-;;•
Pärast jumalateenistust pakuti
-kohvi. '•'.; ; 1;
Lõikuspüha jumalateenistus Röc-
. hesteris peetakse 22. oktoobril kell 7
õhtul samas kirikus. Kõik, nii lisi-
. dalt kui ka. kaueelt. oii: teretulnud'...
saadik akrediteeriti Kremli poolt ja
lubati Poola saatkonna avamiseks
Moskvas.
. B r i t i valitsuse dokumendid kordu­val
t kinnitavad, et Moskva võimu­mehi
ei saa usaldada ja meenutavad
äsjast koostööd Hitleriga.. 22. juunil
Churchill teatas Alamkojas Saksa—
Vene sõja puhkemisest ja deklaree­ris,
et -igaüks kes võitleb natsismi
vastu, -saab Inglismaa abi. Järgmisel
hommikul, oligi; Vene suursaadik
•Maisky A-.. EdeiVi ukse taga abipal­vega.
- . ' - ••';.'• ' , -.
Londonis leiti, et Venemaad, on
Brest-Litovski rahulepingust pea­le
ebaõiglaselt koheldud.
Venemaa olevat, kaotanud I. Maail­masõja
ajal territooriumi koos 60
miljoni; elanikuga-; Balti riigid.olid
Tsaari-Venemaa osa ja neil oleks pa­rem
kuuluda N. Liitu ja Mosk\'a kait-
.s.e-süsteemi. Moskvale:, avati kümne-miljöni
nael-sterlinguline krediit, 3°/o
intressiga. Eesti Vabariik maksis
.1940. a. 7°-o oma võla eest. Londoni
pankadele. ;
Inglise lennuvägi hakkas Saksamaa
sõjatööstuse keskusi pommitama,
ka okupeeritud Prantsuse territoo
-".riumili. ' ' .
Venemaale saadeti peamiselt inglise
lennukeid ja tanke. Stalin võttis .en­dale
ka sõja-rahvakõmissari tiitli ja
moodustas ..State Defense Commit-tee",
mille liikmeteks oli veel kolm
Punaarmee marssalit.
'3. juulil 1941, kui olukord oli pä­ris
täbar, siis Stalin pidas. raadios
kõne ja kuulutas sõja Saksamaaga
venelaste rahvuslikuks sõjaks. Ta
andis käsu, kui Punaarmee taganeb,
..Eelnenud seeria-kirjutuse allikma
terjalide rohkuse tõttu on refereeri­tud
vaid väike osa neist saladoku-mentidest,
lühikese kokkuvõtt'e-ju:
tustuse vormis. Sai .esitatud ka mõ­ned
kohad täpses tõlkes.
Referents-dokumenlide täpsete
viidetega allikmaterjali köite ja lehe­külgede
•loendamisega ei oleks see
sobinud ajalehe jaoks. ;Vajalikud vii­ted
on aga saadaval ja Xerox koo:
piad kogutud, talletatud.
Kasutatud.,ametlike allikmaterjali­de
trükid on kõik .läbi' müüdud] Sel­lega
puudub, praegu võimalus nende
originaal-köidete ostmiseks meie ar­hiividele
ja ka paljud ülikoolid ;ja
hiljem loodud instituudid Ameerikas
ja teistel mandritel on ilma vastava­te
"allikmaterjalideta.. Oleks vajalik
ja praktiline, et meie keskorganisat­sioonid
USA-s ja Kanadas leiaks töö-:
jõudu ja vajalikke summasid.et Bal­ti
riikide ja teiste.Ida-Euroopa ikes-latud
maade kohta sobiva vajaliku
valiku dokumente Valiks ja neist 2000
—3000 lk. eri-väl jaande paaris köites
laseks trükkida...Seda'saaks müüa
iile kogu maailma ülikoolidele, uuri­misasutustele
ja ka kõigile paguluses
asuvatele, organisatsioonidele, insti­tuutidele
ja' teaduslikele uurijatele.
Buick, Gldsmobile, Chevrolet ja Ca-dilac)
kere kuju ja mootorite reastus
on jäänud 1978 .a. mudeli tel täpselt
amaks nasu see oli 1977. a. On teh-tud
ainult värskendavaid muudatusi
teatud kroomosadele, tuledele jne. ja
kasutatud uuemustrelisi polsterdüs-materjale.
Sama on maksev ka kom-pakt-
autoclc osas, väljaarvatud ehk
Pontiac Ventura ümberristimine
Phoenix'iks ja selle „ümberdekorec-r.
imine" nii, et vahe võistleja Nõvaga
oleks rohkem silmapaistev. Umbes
samasse suuruseklassi .kuuluvad
sportautod Firebird ja Camaro on
põhiliselt endised, aga kui keegi ik­kagi
vaga igatseb väledat sõidukit,
on nende ostjatele võimalik saada
6.6 liitrelist (400 cu. in.) V8 mooto­rit,
ostes kallimahinnalise -mudeli
(Trans Am).
Kõik märgid viitavad, et sub-kom-pakt
autode osas on kõigil Ameerika
autotööstustel midagi plaanis impor-teeritiid
väikeautode sissetungi taga­silöömiseks.
Põhj us t on - kerge leida
slatistilislest andmetest, millede ko­haselt
importeeritud autode .'müük
läks- •1977. müdelaastal tunduvalt
iilesse (Kanadas 3% võrra) ja vallu­tas
ligi viiendiku tervest turust. Sel-,
lihe suund tahendab,nii valuuta'kui
ka töökohtade kaotust, mainimata
profiidist, mis võõraste taskutesse
veeres. Henry Ford II ennustas hik
j isu kõige su urema. veendumusega, e t
1978 inudeliaastal langeb, im port eeri
tute müük; tagasi 14%-le ja langeb
veelgi järgmiste aastate jooksul, kui
„kolm suurt" on oma plaanid teosta
hud. -Näiliselt .sellega seoses sai G.M
hakkama teoga, mida pole juba ani
mu enam juhtunud;-— nimelt vähen­das
oma 1978. a. pisiautode Acadiani
ja Chevette hinda''üsna \tunduval
(Kanadas kuni S482.-- võrra) ja tuli
esmakordsel 1 turule 4-ukselise väike
autoga,mis senini oli importeeritute
nionopoliks. Kallimahinnaliste väike
autode Sunbird, Skyhawk, Omega
iaMOTza--juures on tehtud ka ai
null, värskendavaid muudatusi. Nen
de järele oli nõudmine 1977. a. erit
suur Ja selle tagajärjel; müüs id auto
ärid viimased maha juba kesksuvel,
mis kahtlematult aitas teataval mää­ral
kaasa importeeritud väikeautode
edule. Produktsiooni. suurendamise­ga
loodetakse. 1978. a; sellise ebaloo­muliku
olukorra kordumist vältida.
Vcaa ja Astre nimed kaovad G.M. au-
.'de perest ja nende asemel suuren-susliku
kompaktauto Coneord senise
Hornet'1 asemel. ; •
Aiitosõprädel, ostjatel ja asjahuvi­liste!
pakub 'septembri lõpp ja ok­toobri
algus palju uut ja huvitavat,
ükskõik millise; autotööstuse esinda­da
juurde.ta sisse astub. Nagu igaüks
kohe võib märgata, on Suund öko­noomse,
.praktilise ja loogilise suu­rusega
auto poole. Tagasihoidliku­maks
on ka muut umas u u te mu dcl i-te
turulctuleku sündmus • ise. : Kes
meist ei mäleta kuidas veel mõni aaS-a
tagasi sel puhul .suuremates• müü­gikohtades
' mängisid tun tud orkest-rid;
esinesid kuulsad TV/ja filmistaa-id,
pakuti suupisteid ja jooke; loo­siti
'külastajate; vahel välja kalleid
auhindu jne. jne. Kogu P>Ameerika
autotööstus tuli oma uue toodangu­ga
,,Tema Majesteedi" tarbija ette
enamvähem samal aj ai j a. 1 oodud
varnevali-meeleolus katsuti ostjaid
oma poole meelitada. Uute mudelite
urule toomine mudeli-aasta kestel
ja turustamismeelodide muutumine
lakkab seda traditsiooni silmnähta­valt
nõrgestama. Selle mandri auto-maailm
elab praegu perioodis, kus
lööklauseks on: „Vä;ke on suurem"
(Small is bigger) mis sobib kahjuks
ka hindade kohta. On tõsi, et autod
muutuvad väiksemaks,, samal ajal,
kui: hinnad nihkuvad- hoopis vastas
suunas — i kka ül es pool e. ja siu 1
maks. ''':'• "f..' ' '.
RUDOLF KIVIRANNA
ROCH ESTER
Ikestatud Rahvaste Nädala välja­kuulutamine
toimus Rochesteri iin-.
napea Thomas P. RyoiVi poolt Roc­hesteri
City Halli suures koosoleku-,
te saalis kesknädalal 20. juulil kell H
päeval päevakohase proklamatsioo­niga.
. •••'••;;
Vastava tseremooniaga toodi, koos­olekusaali
Ikestatud Rahvaste lipud,
(osa,, kuna kõigi rahvuste lippe ei ol­nud
'kohal) teiste hulgas ka Eesti
lipp, mida hoidis kogu aktuse aja
rahvariides eestlanna Dodi Alang,
kes Abel.Pinlsoni puhkusel oleku pu­hul
esindas ka Rochesteri eestlas­konda.;
Suur koosoleku saal oli : rahvast
tungil. Kuna igal aastal peate teiste
rahvuste, ka Eesti, Leedu ja Läti rah­vuste
.esindajad .esinesid; lühikeste
kõnedega, siis sel aastal oli' kokku­lepitud
ühele kõnelejale kõigi Balti
rahvuste nimel. Selleks oli noorema
põlve aktiivne ja hea kõneleja Läti
rahvusest; Viestovrs Timrod, kes
omas kõnes mainis ka E. V. Presi­dendi
K. Pätsi saatust- pagulusele
vangistusest väljasaadetud • kirjade
elatakse Sunbird'i ja Monza mudelite
arvu.
Teeme uusi ja parandame vanu, sa
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
Lõuna-Florida eestlaste lõikuspüha
jumalateenistus peetakse 2. oktoob­ril
St. John Lutheri kirikus 2919 Van
Buren St. Hollywood. Hollywood St.
j a 195 lõuna-ida nurgas, kell 3 p.l.
Teenib õpetaja Priit Rebane Tarn-past.
\"•••'••.'v .':''•••.' ;.;:;.' ,••-.;
•'; Pärast jumalateenistust küoSviibi:;
mine kohvilauas, kus tuleb arutusele
edaspidised- jumalateenistused, ühi-ne
matusepaiga küsimus ja võimalu­se
leidmine oma koguduse rajami­seks.
'•••.,':.;•• '•';...•.,; :;
Edaspidi kavatsetakse kasutada
selle kiriku Seltskondlikke ruume ka
teisteks üritusteks. :•
Oleks väga; soovitav,.et kõik lõu-na-
Floridas elavad eestlased sellest
jumalateenistusest ja pärastisest,
koosviibimisest osa: võtaksid;.' sest
siine kiriklik elu ja sellega seoses
olevad sündmused on senini toimu­nud
suurte raskustena.
Siin - elavad eestlased on kõrges
vanuses, keskmine üle 70 aasta. Sur­majuhtumid
on sagedased, meie kee­gi
ei tea millal meid ära kutsutakse.
; Eesti Rahvuskomitee Ühendriiki­des
oli saatnud .E. V. Presidendi K. -
Pätsi külm ametliku E. V. Esindaja
Ernst JaaksoiVi poolt tõendatud ära­kirja
Rochesteri • esindajale. Meed
pai j undas Abe 1 Pi n tson siin paa r-
• kümmend tõendatud ärakirja ja saa­tis
need nädal enne IRN ühes pike­ma
' se lelu skaäs«k i r j aga koiiaüke
kongressi liikmeile, linnapeale, aja­lehtedele;
TV neljale jaamale (8, 10,
13 ja. 21) ja Raadio, jaamadele. Ka
kohalike Ikestatud Rahvuste esinda­jaile.
Sellepärast .oii ka tänavune
Rochesleris toimunud IRN teistsu­gune
eelmistest aastatest toimunust
ja-: pearõht \ oli. Bai t l ri i k i de j a rah-avste
saatusel.
Linnapea ' oma ' proklamatsioonis;;
mainib mäletavasli esimest- korda
teiste Ikestatud Rahvaste .--eas ka
Eesti, Läti ja Leedu nimesid; Eelmis­tel
.aastatel on rohkem -rõhutatud
Ukraina, j.t. rahvaid.:Kohalikud aja­lehed,
Democrat & Chronicle avalda­sid
20 ja 21 juulil pikemaid kirjutusi
Ikestatud Rahvuste nädalast; ja. nen­de,
rahvaste traagilisest saatustest.
Kohalikud TV jaamad liim isid koos­olekut
ja andsid sellest ülevaateid
oma õhtustes saadetes. Ka on mõned
vastanud Abel Pintson'i poolt välja­saadetud
kirjadele. : -
Kindlasti \'õib selleaastast Roches-.
teris toimunud Ikestatud Rahvuste
Nädalat kordaläinuks pidada ja on
äratanud suuremat tähelepanu aja­kirjanduses,
raadios ja TV jaaniäde
Ford Motor Co. laskis paar kuud
tagasi turule Euroopas .ehitatud väi­keauto
Fiesta, konstrueeritud -sirat- sellepärast kasutage nüüd võimalust,1 poolt. Seda tuleb l u ^ d ä nende"lC
ta-veov printsiibil. Septembri alul et luua oma eestlaste kogudus ja'sur- Pätsi kirjade tulemuseks mis siin
järgnes sellele kompaktne Ford Fair- nuaed. v ' . laiali saadeti - ..'• :
mont ja Mercury Zephyr, asendades Ajuüne juhatus ' • ' A K