1981-07-23-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\ ,^ele Elu" nr. 29 (1640) |981 Bfl I J B""««»«"B» ---- OB Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto/Oot. • ./^-•/:M4K.2R6 KOGU SOOVITAB IMMIGRATSIOONI ja S. Vei ;is B. Parming, 473 Luhmanii ySA^Tel^(201) ŽOŽ^-OTTS; :-,JMEIE ELU''väljab Asut. A. Weileri ilgatusei 1950; „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, oronto, Oat. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466-095L MALKIN, Canadian $cene'S Ottawa kaastööline vastuvptmme -5 p.l.; esmasp. ja n^ljap. kl. 9 h.-8 õ. ,,MElE ELIJ'^t€^lli^lishinna^^ Kanadas — ! a. ).00, 3 k. 111.00; USA-sse — l a . 132.00, 6 k.$ 17,00, |11.50; Ülemeremaadesse: l a . |36.00, 6 k. $18.00, 3 112.00. Kiripostilis^ 1 a . | 14.50, 6 k. |7.25. Kiri-jä lennüpostilisa USÄ-sse: 1 a; $16.50/6 k. $8.25. Lennii-postilisa ülemeremaadesse: l a . $32.75, 6 k. Xuulutü^hinnad: 1 toll "ühel veerule tekstis ?4.50, kuulutuste küljel 14.25.; > aoacccxsxizQB Mäib, st Eanadas on viimasel ajal midagi tõeliselt liimist laliti. Kanada rahvas „ootab" totmversiaalset uufc jpõhiseadust, kus puuduvad i^gi Mniilisvarade omamiseks vajalikud pormid, kuid sekile asemel on norme, mis teenivad üksikute gruppide kättemaksu ähvardusi. Kanada post ei liigu. Lilduvaütsuse ]a Alberta pro-vintsivalitsuse vahelised õli läbiräa. kimised on jooksnud liiva ja isee seik tuleb õlitarvitajail raske raha eest lunastada. Ottawa valitsus aga tõstis parlamendUiikmete ja nilnist-ritie paikasid koguni Sl % võrra. Selle-ju^ res on postisorteerijate liialdatud lamen4is pead ja konstateeris, et seadub järele on streikijatel streigi õigus iiing parlament ei saa heid õigusi kärpida, Kuid ka kodanikel, kes tasuvad kõrgeid riigimakse on õigus saada korrklikult kätte posti. Streik algas sellega, et postiteeni-jäte ametiühing keeldus oma nõudmisi vähendamast ja oli nõus läbi-rääkiinisi jätkama ainut siis, kui kõik esitatud nõudmised pn rahuldatud. Nüüd tegid nad selles nõudmises kergendusi, kuid nüüd ei ole jälle valitsuse pool nõus läbirääkimisteks. Nii, et kui nokk on lahti, siis jääb saba kinni jne. , kord juhus näha 1924. a. Eesti Vabariigi Irboska „guljanjet". Mõnikümmend meest ühest külast ajasid taga mõn^äkümmet meest i^^st külast. Kivid iendasid, teSbad kerki- §|d ja vajusid, kuni mõlemad ^grupid olid lõpuks koos jä kadusid yihai ses võitluses maanteetolmus. Kui tolm vajus, veeti ühte meest tj vankril, veri nirffsemas sbljal valge /särgi. Pussilöök selga andis vi» halainele „maaühenduse" Ja nüüd võis „guljanje" rahulikult edasi kes-ta, M Inglismaa linnades on samuti vihahoo leevendus noorte pooltl Brixtonis, Londonis, Manchesteris, Liverpoolis ja paljudejs teistes keskustes noored mustad ja valged purustavad ärlaknaid, hüütavad hooneid, piliuvad kivide ja pudelitega politseid ja teevad kahjustusi, milliseid ainult märatsev ja vihane rahvahulk on võimeline tegema. Politsei on võimatu neid hulki taltsutama sest nlipea> kui üks grupp on laiali aetud ja osallseh arreteeritud, kerkib teise nurga tagant uus ja jät» kab' sealt, kus eelmine pooleli jäto' Sellega iihendüses ioii^ub kaupade röövimine äridest üheltpoolt j ^ äride sulgemine *omanikd poolt teiselt-poolt. Ainuke vastus selle nähte põhjuste kohta on ühiskondlik rahulolematus mis on hõõgunud põlevaks vihaks. Kuid märät^emised Inglismaa linnades ei ole Irboska „guljan ja", motiveeritud ainult ühe äriettevõte ja as Kuid: see näide ei ole tüüj na kõikides kohtades märatsesid värvilised ja valged üheskoos ja näilise hävitamise tahtega. Siin jõuamegi järgmise nähte Juurde: tööpuudus ja inflatsioon. Tööta noorus suu» nas oma vaha äride vastu, kus külluses kalleid kaupu, millistele nad ligi ei pääse. Otseselt või kaudselt kandub siit viha Thatcheri valitsuse restriktüvsete vahendite vastu, mille-poiste vihast tiplse küla poiste vastu. Inglismaal on põhjuseid rohkem ja silmapaistvamad n^ist on rassiline sallimatus, tööpuudus koos kaasuva Inflatsiooniga. Võhnalikult ka klassivahed Inglismaa klaš^deühiskon-^ .Ulas. ' ,V y'"';: 1 ' Juured rahutusteks asuvad kaugemal kui peaminister Thatcheri valitsuses. Võibolla varemate valitsuste liberaalses immigratsiooriipoliitikas. Võibolla mõtlemises, et inimene on iramene ja ignoreerimises et iga iiil- ^ menej saab kuuluda ainiilt oma ühiskonda ja ta ei ole kunagi rahul istü-tatuna teise ühiskonda/kuigi faktiks Jääb, et inimene pn inimene, kuid ga V nõudmiste^ jne.;: vastu, tus on suunatud ainult teisale, nähtub,'et ka praegune valitsus Inglismaal ei ole suutnud leevendada sotsiaalseid probleeme, kuigi olukorrad on paranenud. Probleeme on kindlasti palju rohkem. Meist kuuleb vast Inglismaa ja teised loodetavasti Lord Leslle Scarmani aruandest, sest sellele lugupeetud kohtunikuk pn tehtud ülesandeks rahulolematuse põhjused viimseni selgitada. Kphtunik Scarmani uurimus peab andma põhjused rahutusteks ja põhjuste leevendamise võimalused, sest mõistetakse õieti, et ei aita rahutuste mahasurumisest jõuga, vaid tukb kõrvaldada, ka .. Jääb ^'küsida, kas võivad korduda kunagised rahutused USÄ-S ja puhkeda rahuolematus Kanadas, siis vastus saab olla ainult jaatav, ime ei ole, kui rahutused puhkevad, vaid ime on kui need ei puhke. USA värviliste rohkus, pidev inflatsioon la tööpuudus on endisel kohal USA ela-nikkonnas j a USA poolt muuk maailmale pealesunnitud kõrged intressimäärad on lisandunud teistele ruvaame. .. Kõik need raskused on tekkinud sellest, et Kanada rahvas oma viimastel Midupariamendi valimistel andis köntroversiaalsele liberaalide valitsusele absoluutse enamuse. See otsus tuleb nüüjj Kanada iahval raske raha eest lunastada. Kuid näib, et kõik ei ole kulgenud liberaalde valitsusel seniste plaanide kohaselt. Uus kontroversiaalne põhiseadus pidi valmima juba esimeseks juuliks. Kanada Kõrgem Kohus ei ole suutnud seda veel kinnitada. Peaminister P. E. Trudeau ennustas küll, et põhiseadus tuleb mõne päeva pärast, kuid nädalaid on möödunud ja seda ei ole veel siiskj; saabunud, kuigi ei ole teada, et kohtus oleks sellega raskusi. Võibolla tahetakse yiivi-tamisega näidata, et sellele otsusele antakse kõige suuremat kaalu. Kui Üee lõpuks saabubi kas ühel hääielf või sus mõne kohtuniku eriarvamisele jäämisega, siis järgneb järgmine vaatus Briti parlamendis. Peaminister P. E. Trudeau on Kanada põhiseaduse asja arutamist Briti parlamendis kommenteerinud, nagu oleks Briti parlament Kanada peaministri allasutus. On põhiseadus Inglismaalt tagasi^ siis algab uüs heitlus provintsidega. 'Mi tuleb praegusel peaministril veel kaua oodata erruminekuga, mille ta on sidunud põhiseaduse vastuvõtmisega. Kürd mõnelt poolt arvatakse, et tema järglase ajal läheb Kanadas see päris põrgu lahti. Kanada on õnnelik maa, sest nadas leidub küllaldaselt õli, mis rahuldaks Kanada oma õli tarviduse. Kuid vaatamata sellele tuleb praegu ^Kartadal osta niaailmaturult hinge hinna eest õli, mille hind alatasa suureneb. Olgugi, et õli ülejäägid,: maailmaturul on suured. Lii^uvälit-sus Ottawas peab Alberta provintsiga juba mitu kuud läbirääkimisi, kuid ei ole väljavaateid õli hinna suhtes kokkuleppe saamiseks. Selle tulemuseks on, et Alberta provints on korduvat vähendanud oma õli produktsiooni. Kõige viimati teatati, et panriakse seisma õliliivast õli produtseerimine. Selle tulemusena jääb tohutu, hulk töölisi ilma tööta. Oma odava õli toodete hulk väheneb ja kallist välismaa õli tuleb kalli raha eest rohkem osta. • Näib; et selles olukorras sammub kanada suurte sammudega vasakule. UusdemÖkraatide (Kanada sotsialistide) partei pidas Vancouveris konverentsi/ kus rõhuva hääleenamuse-ga võeti äärmiselt < vasakpoolne kurss. Nõutakse, et USA lõpetaks praeguse Salvadori ametliku valitsuse toetamise, mille tõttu Kuubalt juhitud geriljad varsti tuleks oma kommunistliku vaiitšusega võimule. Nõuti, et Kanada ei > toetaks enam MATO-t. See seisukoht toob tuult Euroopa sotsialistide NATO vastasele poliitikale. Sellel tagapõhjal toimuvad ka Eesti ühiskpnnas kummali^- sed sündmused, nagu massiline N. Eesti külastamine, ja ka BKN-nis on käigus arusaamatud üksikute liikmete seisukohad. Kanada tööturu ja immigratsiooni nõuandev kogii soovitab inuriigrat-skwniseadustes ette võtta mitmeid muudatusi, peamiselt perekonna-klassi immigratsiooni osas. Oma 1980. a.rapardisnõukoigu esitab valitsusele järgmised muudatu- ± ••••1 1. Immigrantide arv mitmesugustes immigratsiooni klassides teatud kindlal ajavahemikul tuleb kindlaks määrata iga klassi kohta eraldi ning vastavalt vajadustele, samuti jtuleb silmas pidada selle klassi sisseelamise ja Kanadas kodunemise võimet ning kui palju isikuid teatud klassist Kanada absorbeerida suudab. 2. Praeguse süsteemi järele tuleb sisse lasta esimeses järjekorras neid, kellel siin on sugulased, „et perekonnad, kus osa Uikmeid ort kanada kodanikud või alalised residendid, jälle kokku saaksid". See on liiga laialivalguv sõnastus ning perekondade ühendaniine peaks olema pühalik toiming ning puudutama ainult lähemat "perekonnaliikmeid või siis käendada neid perekonnaliikmeid, keda ta üleval peab. Kõik teised perekonnaliikmed tuleks alajaotada „assiteerivad sugulased" ning nad peaks kuuluma iseseisvate immigrantide klassi. Pruudid ja peigmehed peaksid Kanadasse saama ainult külališviisa ning neile peaks ahtama immigrandi staatus" alles pärast seda kui nad' siin on abiellunud. Seadustikus on ette nähtud küllaldaselt vabadust sisse tuua inMnigran-te hümanitaarseil põhjusil .või teha vajaduse korral erand. . lj 3. Praeguse olukorra juures ei ole abinõusid ette nähtud, mis sunniksid käendajaid oma kohustusi täitma ja enamikul juhtudel need kohustused jäävad täitmata. Need kohustused tuleksid seadusega kindlamalt piiritleda ning peaks määrama ka abinõud, kuidas käendajaid sundida omalt poolt antud lubadusi täitma. Käendajate peale on üles ehitatud perekonna klassi kuuluvate immigrantide ületoomine ning käendami-ne asendab seega kõik tavalised se-- lekteerivad nõuded immigratsiooniks ning seega peaks käendamine . olema väga tõsine asi. .4. Väga paljud immigrandid saavad loa maale jääda erandjuhu alusel. Erandjuhud on aga immigrat-siooniseaduses väga üldsõnaliselt määritletiud, näiteks ei ole täpsustatud mis olukorras tehakse erand ning inimene saab Kanadasse tulla -või 'jääda ministri eriloaga. Väga paljud immigraritidest ei oska taotleda seda eriluba ning nende suhtes , on see ebaõiglane. Siin tuleks korrigeeriv muudatus seaduses ette võtta. 5. Iga külastuse puhul ei nõuta viisat. Seadusesse tuleks sisse võtta, et iga väliskülaline vajab sissesõidu vü^ ' sat. 6. Segane on olukord ka töölubade andmisega. Töölubasid tuleks anda välja kaalutlusel, kas Kanadas on . tööd anda ning see peaks toimuma na valitsuse, tööandja ja kui olukord nõuab, siis. ametiühingute ühisel kokkuleppel. Nõuandev kogu uuris ka* majaabi-liste olukorda Kanadas, kes siin viibivad ajutiselt. Sama küsimust on uurinud ka erikomisjon, mis valitsuse poolt määrati, ning on leitud, et need koduabilised, kes oma töökoha siili mitte oma vea pärast ei ole kaotanud, tohivad siin otsida uut töö-kohlta. Nõukogu kinnitas seda arvamist. Seepärast soovitas nõukogu: Välismaised koduabilised, kes • praegu Kanadas viibijad ajutiselt, tohivad süa vajaduse korral edasi jääda ja uuele töökohale minna -~ seda aga nii kaua kuni nende töö järele on nõudmine. Samuti tuleks ajutise peatusloaga koduabilistele anda võimalus taotleda permanentset residentsi Kanadas olles. Eelmisel aastal koosnes nõukogu 21 liikmest, kes pärinesid Vancou-verist, Torontost, Ottawast, Montrealis t ja Halifaxist või nende linnade lähimast ümbrusest. Liikined on tavalised kodanikud, kes esindavad organisatsioone, mis käsitavad immig-raasiooriiprobleeme. Raport naelutab kinni fakti, et preeria-aladelt puudub . esindaja ning soovitab seda olukorda tulevikus muuta. Maa EUROOPA EESTIGA? ometi oma sünniõigustes. Nii ongi Inglismaial hulgaliselt laä-ne- indialasi, Inglismaa dndistest asu» maadest. On avalik tõde, et Ipglls-maal on jäänud suur vahe värviliste ja valgete vahele mitmesugustel põhjustel: suhtumises töökohtadel, töö saamise võimalustes, eluruumi saamisel jne. Üks löiimhiguid näiteks tekkis vatejuhtjuüinist, kui valgetel poolt süüdati ja jiävitati värvilise Kanada liberaalne immigratsioon nipoliitika on muutnud endise stabiilse ühiskonna Rahutuks. Valitsuse paratamatu inflatsiooniline kaasa» sammumine ÜS^-ga on siin ja yaüt-sus ei näikse midagi tegevat selle pidurdamiseks. Tööpuudus kaugemas perspektiivis pn pigemhü suurene-mas kui vähenemas. Valitsuse kaud» ne maksustamine koos hinnatõusudega, näiteks kütteõlide alal, on en-daahne ja hoolimata. Elanikkonna majandusjiküd aspiratsioonid arengu suunas on tagasi viidud. Trudeau yalitsus4£ majanduslikud reformid jä .poiiiülised: kallakud on maksumaks» jale kü^Snusi tekitavad. Jääb. 1 üle- vaid küsida, mis teeb valitsus ^lis, kui Kanadat üllatavad nähtedj mis aastaid tagasi kummitasid USA-d ja nüüd kummitavad Inglismaad,, kuid osaliselt ka tdsi EE-Kui praegune valitsus isalikult riigipiruka jagamise ja oma rahakoti täitmise eest, siis jääb tahaplaanile kodanike huvide kaitsmine. Kanada ajakirjanduses tuuakse suuri pealkirju erakorralisest palgakõrgendusest parlamendi liikmeteie ja valitsusele. Nad tõstsid palkasid koguni 31H võrra ja see hakkab kehtima tagasiulatavalt 1. juulist 1980. a; Sellele palgale: hsanduvad veel maksuvabad summad ja inflatsioon tasud. Seega naudivad Kanada parlamendi liikmed ja valitsusliikmed raskel ajal erakorralisi luksusi. Neile on antud maksuvabad lennupiletid jä muud soodustused. Palgakõrgendusele olid siiski vastu konservatiivide partei liikmed S. Ste-vens, G. Gilchrist, J. Murta ja G. Tay-lor. Uusdemokraadid S. Knovlesi, W. Blaikie, J. Manley jt. ning ka üks liberaal, meile hästituntud C. Caccia. Palgakõrgenduse poolt hääletasid 159 parlamendi liiget ja 10 liiget olid vastu ning 111" liiget puudusid. Kuid li^ beraalid olid heldekäelised ka oposit-siooni juhtide palkade tõstmisel nii, et käsi peseb kätt ja Kanada parlamendis puudub opositsioon. niniiiiiiiiimHinuinm^^^^ iitiiiiiiiiiiiissiitiiiiiiiiiiJitiitiiitniiiiiKHiiintHniiiiiinim^ Ave. Sõbralik teenindus ja Fütsos Brothers 4 BUiU-INGTOM. OOT. L?L LINE 766-9478 Vaatamata opositsiooni tele nõudmistele veel istungjärgul olevas pariamendis, ei ole ettenäha Kanada majandust ja elu olulisel määral kahjustava postistreigi Iqp. pemist. Seekord streigivad posti so^ teerijad, kuigi nende palk on võrreldes teiste teenistujatega erakorraliselt kõrge, ca 24,000 dollart aastas. Ja \ ega seekord ei olegi raskused palga-määra tõstmises,. Vaid tahetakse era-korralisi soodustusi, nagu pikaajalisi palgalisi puhkusrja muid soodustu-si. kuid seekord ei streigi posti laiali kandjad, kes siis püüavad kohalikku posti laiali kanda, et mitte palgast ilma jääda. Kui lõpuks posti sortee-rijad on onia. streigi lõpetanud, siis on streikimise järjekord posteljõni. de käes. Nii ei ole oodata, et rahvas naudiks korralikku postiliiklust. Pea; •.-minister P; E./Trudeau raputas pa^ YORK — Euroopa Ikestatud Rahvaste Esinduskogu (EIRE) kuueliikmeline delegatsioon külastas 24. juünU USA välisministeeriumi. Delegatsiooni võttis vastu ministri asetäitja abi Euroopa as j uis John E. Scanlon. Delegatsiooni esimees Stefan Kor-bonski (Varssavi ülestõusu juht sakslaste vastu II maailmasõja ajal) tõstis üles eelseisva ikestatud rahvaste nädala deklaratsiooniga ühenduses olevad küsmused. Kõne alla tulid ka teised aktuaalsed küsimused. Delegatsiooni teised lükmed andsid lühikesed ülevaated nend|e maades toimunud sündmustest. Eestipoolsel t; kõneles Leonhard Vahter Eesti olukordadest paaril viimasel aastal. Kõnelused kestsid ligi tunni. Pärast seda toimus kokkusaamine Kongressi ruumides Esindajate koja välisasjade, komisjoni esimehe Cle-ment Zablockiga samades küsimustes. Järgmisel päeval järgnesid delegatsiooni kokkusaamised niitme Senati ja Esindajate koja Jiikmega. Delegatsioon andis üle kokkusaamis^ tel selleks puhuks valmistatud me- Saima Joasalu kirjutab Vancou-verist: „Käesoley aasta on ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt kuulutatud vaba maailma eestlastele eesti keele ja eesti kooli aastaks. Eriti noorte innustamiseks sobiks korrata artiklit Sfiyeitsi leht ,4>ie Tat" 1947. aastast, mis kunagi ilmus ,,Stockholm Tidningenis". Eesti Vabariigi päevil olin kaubalaeval teel Tallhina, kui kuulshi raadiost nais-teadustaja häält. See kõlas kui kauneim muusika. Meilt on võetud nii kohutavalt palju/ kuid tänu Jumalale on meile jäänud meie ilus emakeeL Püüame seda vara siis ka säilitada/' • toome osa artiklist Shveitsi lehes ©estl keele kohta. . . • • \ ' . . ' . _ . Mida -kaotab Euroopa Eestiga? Tahame ainult rõhutada seda kultuurset kaotust, mida läänemaailm kannatab eesti rahva hävinguga — sest asi seisab ju teadlikus ja süstemaatilises hävitamises. Venelaste plaanid ja juba täide viidud abinõud ei lase siin olla mingit kahtlust. Et tänapäeval oii võimalik arvuliselt väikest rahvast r a h vu s e n a hävitada — seda ei saa ka enam pidada liialdamiseks pärast seda, mis viimastel aastate on juhtunud. EESTI ANDED ' Millised on Eesti anded, Euroopa noorima ja ilusaima tütre anded?' Meil ei pruugi järelemõtelda kaua. Kõige ilusaimaks anniks on selle rahva k e e l — keel, millel pole samast omfa fastsineerivas meloodikas, ülevoolavas vokaliteedis ja põhjamaises tagasüioidlikkuses, kõik sulatatud üheks säravaks kiviks, mis puhkeb, kuldsel küpsusel. Me ei imestu, et leidub rahvas, kes oma keelde on niivõrd kiindunud kui eestlased. Eesti keelt rääkida on otse füüsiline nau-dipg, Eestitarid armastavad mängelda kolavate sõnadega nagu säravate helmestega. Juba .ainuüksi eesti keelega saab seletada seda imetlust, mida tuntud prantsuse vaimuinimesed tundsid eesti rahva vastu. Eesti on tänanud üllatuslike kogutõlgetega Comeillest, Racinest ija mitmetest moodsatest autoritest. Selles härrandlikus keeles, mille voolavad sõnalõpud vahenditult kõrvu tungivad, on Eesti rahvas oma ürgsetest aegadest peale loonud künuieid ja kümneid tuhandeid lau- VES le ja muistendeid!, mis o.A säilunud tänaseni. Nende rikkalikkuse ja sisu ees peavad enamik Euroopa rahvaid häbelikult tagasi tõmbuma. On nagu õleks selle rahva^ ürgsest hingepõhjast tulnud otsekui tulemäest laulude sädemetemeri, muistendid ja muinasjutud, mis isegi praegu hiilgavalt helgivad Peipsi ijuures asuva maa kohal, olgugi et olevikuks on morn öö. Vaevalt on ühelgi teisel rahval Euroopas ette näidata oma rahvuseepost, sellist nagu on eestlaste laul Kalevipojast, . mille sisu pärineb va last hallist ajast. Peamie nimetama Islandi saagasid, inglise Beowuifi ning serblaste kangelaslaule meelde tuletama, kui tahame tõm-mata paralleele. 'Kuid kusagil ei haara meid virvendav niasurka-takt, üle-melik eneseiroonia ja äkiline üleminek eelajaloolisesse müsteeriumi selliselt, kui eesti Kalevipojas, ^ kes on vanemaks vennaks tuntud soome Kalevalale. VENESTAMINE Kõige selle üle laotub nüüd vene jääliustik, surmav ja hävitav. N. Liit ei keela eesti keele tarvitamist avalikus elus, koolides, ajalehtedes ja trükistes -— seda tegi juba tsaari rezhiim tagajärjetult — N. Liit on vastupidiselt õppinud tsaari elia-edust venestamisega Eestis. Selle asemel killustab ta rahvast. Tal küü-ditab eestlasi maalt välja ja hajutab' neid sundkolooniatesse Uuralis, Kaukasuses ja Uzbekistanis. Ta kavatseb Baaseli suurusest Tallinnast , teha poolemiljonilist linna ning täidab küüditatutest mahajäetud majad asiaatlike pärismaalastega. Ta annab nendele uustulnukatele küüditatud eestlaste nimed, nagu võib järeldada „eesti" laevameeskondadest, kes käivad maal Saksa, Rootsi ja Soonie sadamates. Need pseudoeestlased osutuvad venelasteks, kes peale oma röövitud nimede ei oska ühtki sõna eesti keelt. Isegi siis, kui Europa kerjusarmee, usub, et ta võib reeta eesti keele-väärtused, nagu juba on mõeldud reeta inimlikkusegi keelt, kas siiski ta saab reeta väikest eesti ralfivast, kes on teistele olnud eeskujuks. Me mõtleme sed^ tõsiasja, et eesti kultuur, mis pole oma avaldusis mitte kasvanud indogermani tüvest, oma põhimises olemuses on n a ise kuK tuur.- Eesti ja Soome on vanimad gy-naekakraatilised, emalikud pinnad, (Jäi^. lk. 3)
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 23, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-07-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810723 |
Description
Title | 1981-07-23-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | \ ,^ele Elu" nr. 29 (1640) |981 Bfl I J B""««»«"B» ---- OB Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto/Oot. • ./^-•/:M4K.2R6 KOGU SOOVITAB IMMIGRATSIOONI ja S. Vei ;is B. Parming, 473 Luhmanii ySA^Tel^(201) ŽOŽ^-OTTS; :-,JMEIE ELU''väljab Asut. A. Weileri ilgatusei 1950; „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, oronto, Oat. M4K 2R6 Canada ~ Tel. 466-095L MALKIN, Canadian $cene'S Ottawa kaastööline vastuvptmme -5 p.l.; esmasp. ja n^ljap. kl. 9 h.-8 õ. ,,MElE ELIJ'^t€^lli^lishinna^^ Kanadas — ! a. ).00, 3 k. 111.00; USA-sse — l a . 132.00, 6 k.$ 17,00, |11.50; Ülemeremaadesse: l a . |36.00, 6 k. $18.00, 3 112.00. Kiripostilis^ 1 a . | 14.50, 6 k. |7.25. Kiri-jä lennüpostilisa USÄ-sse: 1 a; $16.50/6 k. $8.25. Lennii-postilisa ülemeremaadesse: l a . $32.75, 6 k. Xuulutü^hinnad: 1 toll "ühel veerule tekstis ?4.50, kuulutuste küljel 14.25.; > aoacccxsxizQB Mäib, st Eanadas on viimasel ajal midagi tõeliselt liimist laliti. Kanada rahvas „ootab" totmversiaalset uufc jpõhiseadust, kus puuduvad i^gi Mniilisvarade omamiseks vajalikud pormid, kuid sekile asemel on norme, mis teenivad üksikute gruppide kättemaksu ähvardusi. Kanada post ei liigu. Lilduvaütsuse ]a Alberta pro-vintsivalitsuse vahelised õli läbiräa. kimised on jooksnud liiva ja isee seik tuleb õlitarvitajail raske raha eest lunastada. Ottawa valitsus aga tõstis parlamendUiikmete ja nilnist-ritie paikasid koguni Sl % võrra. Selle-ju^ res on postisorteerijate liialdatud lamen4is pead ja konstateeris, et seadub järele on streikijatel streigi õigus iiing parlament ei saa heid õigusi kärpida, Kuid ka kodanikel, kes tasuvad kõrgeid riigimakse on õigus saada korrklikult kätte posti. Streik algas sellega, et postiteeni-jäte ametiühing keeldus oma nõudmisi vähendamast ja oli nõus läbi-rääkiinisi jätkama ainut siis, kui kõik esitatud nõudmised pn rahuldatud. Nüüd tegid nad selles nõudmises kergendusi, kuid nüüd ei ole jälle valitsuse pool nõus läbirääkimisteks. Nii, et kui nokk on lahti, siis jääb saba kinni jne. , kord juhus näha 1924. a. Eesti Vabariigi Irboska „guljanjet". Mõnikümmend meest ühest külast ajasid taga mõn^äkümmet meest i^^st külast. Kivid iendasid, teSbad kerki- §|d ja vajusid, kuni mõlemad ^grupid olid lõpuks koos jä kadusid yihai ses võitluses maanteetolmus. Kui tolm vajus, veeti ühte meest tj vankril, veri nirffsemas sbljal valge /särgi. Pussilöök selga andis vi» halainele „maaühenduse" Ja nüüd võis „guljanje" rahulikult edasi kes-ta, M Inglismaa linnades on samuti vihahoo leevendus noorte pooltl Brixtonis, Londonis, Manchesteris, Liverpoolis ja paljudejs teistes keskustes noored mustad ja valged purustavad ärlaknaid, hüütavad hooneid, piliuvad kivide ja pudelitega politseid ja teevad kahjustusi, milliseid ainult märatsev ja vihane rahvahulk on võimeline tegema. Politsei on võimatu neid hulki taltsutama sest nlipea> kui üks grupp on laiali aetud ja osallseh arreteeritud, kerkib teise nurga tagant uus ja jät» kab' sealt, kus eelmine pooleli jäto' Sellega iihendüses ioii^ub kaupade röövimine äridest üheltpoolt j ^ äride sulgemine *omanikd poolt teiselt-poolt. Ainuke vastus selle nähte põhjuste kohta on ühiskondlik rahulolematus mis on hõõgunud põlevaks vihaks. Kuid märät^emised Inglismaa linnades ei ole Irboska „guljan ja", motiveeritud ainult ühe äriettevõte ja as Kuid: see näide ei ole tüüj na kõikides kohtades märatsesid värvilised ja valged üheskoos ja näilise hävitamise tahtega. Siin jõuamegi järgmise nähte Juurde: tööpuudus ja inflatsioon. Tööta noorus suu» nas oma vaha äride vastu, kus külluses kalleid kaupu, millistele nad ligi ei pääse. Otseselt või kaudselt kandub siit viha Thatcheri valitsuse restriktüvsete vahendite vastu, mille-poiste vihast tiplse küla poiste vastu. Inglismaal on põhjuseid rohkem ja silmapaistvamad n^ist on rassiline sallimatus, tööpuudus koos kaasuva Inflatsiooniga. Võhnalikult ka klassivahed Inglismaa klaš^deühiskon-^ .Ulas. ' ,V y'"';: 1 ' Juured rahutusteks asuvad kaugemal kui peaminister Thatcheri valitsuses. Võibolla varemate valitsuste liberaalses immigratsiooriipoliitikas. Võibolla mõtlemises, et inimene on iramene ja ignoreerimises et iga iiil- ^ menej saab kuuluda ainiilt oma ühiskonda ja ta ei ole kunagi rahul istü-tatuna teise ühiskonda/kuigi faktiks Jääb, et inimene pn inimene, kuid ga V nõudmiste^ jne.;: vastu, tus on suunatud ainult teisale, nähtub,'et ka praegune valitsus Inglismaal ei ole suutnud leevendada sotsiaalseid probleeme, kuigi olukorrad on paranenud. Probleeme on kindlasti palju rohkem. Meist kuuleb vast Inglismaa ja teised loodetavasti Lord Leslle Scarmani aruandest, sest sellele lugupeetud kohtunikuk pn tehtud ülesandeks rahulolematuse põhjused viimseni selgitada. Kphtunik Scarmani uurimus peab andma põhjused rahutusteks ja põhjuste leevendamise võimalused, sest mõistetakse õieti, et ei aita rahutuste mahasurumisest jõuga, vaid tukb kõrvaldada, ka .. Jääb ^'küsida, kas võivad korduda kunagised rahutused USÄ-S ja puhkeda rahuolematus Kanadas, siis vastus saab olla ainult jaatav, ime ei ole, kui rahutused puhkevad, vaid ime on kui need ei puhke. USA värviliste rohkus, pidev inflatsioon la tööpuudus on endisel kohal USA ela-nikkonnas j a USA poolt muuk maailmale pealesunnitud kõrged intressimäärad on lisandunud teistele ruvaame. .. Kõik need raskused on tekkinud sellest, et Kanada rahvas oma viimastel Midupariamendi valimistel andis köntroversiaalsele liberaalide valitsusele absoluutse enamuse. See otsus tuleb nüüjj Kanada iahval raske raha eest lunastada. Kuid näib, et kõik ei ole kulgenud liberaalde valitsusel seniste plaanide kohaselt. Uus kontroversiaalne põhiseadus pidi valmima juba esimeseks juuliks. Kanada Kõrgem Kohus ei ole suutnud seda veel kinnitada. Peaminister P. E. Trudeau ennustas küll, et põhiseadus tuleb mõne päeva pärast, kuid nädalaid on möödunud ja seda ei ole veel siiskj; saabunud, kuigi ei ole teada, et kohtus oleks sellega raskusi. Võibolla tahetakse yiivi-tamisega näidata, et sellele otsusele antakse kõige suuremat kaalu. Kui Üee lõpuks saabubi kas ühel hääielf või sus mõne kohtuniku eriarvamisele jäämisega, siis järgneb järgmine vaatus Briti parlamendis. Peaminister P. E. Trudeau on Kanada põhiseaduse asja arutamist Briti parlamendis kommenteerinud, nagu oleks Briti parlament Kanada peaministri allasutus. On põhiseadus Inglismaalt tagasi^ siis algab uüs heitlus provintsidega. 'Mi tuleb praegusel peaministril veel kaua oodata erruminekuga, mille ta on sidunud põhiseaduse vastuvõtmisega. Kürd mõnelt poolt arvatakse, et tema järglase ajal läheb Kanadas see päris põrgu lahti. Kanada on õnnelik maa, sest nadas leidub küllaldaselt õli, mis rahuldaks Kanada oma õli tarviduse. Kuid vaatamata sellele tuleb praegu ^Kartadal osta niaailmaturult hinge hinna eest õli, mille hind alatasa suureneb. Olgugi, et õli ülejäägid,: maailmaturul on suured. Lii^uvälit-sus Ottawas peab Alberta provintsiga juba mitu kuud läbirääkimisi, kuid ei ole väljavaateid õli hinna suhtes kokkuleppe saamiseks. Selle tulemuseks on, et Alberta provints on korduvat vähendanud oma õli produktsiooni. Kõige viimati teatati, et panriakse seisma õliliivast õli produtseerimine. Selle tulemusena jääb tohutu, hulk töölisi ilma tööta. Oma odava õli toodete hulk väheneb ja kallist välismaa õli tuleb kalli raha eest rohkem osta. • Näib; et selles olukorras sammub kanada suurte sammudega vasakule. UusdemÖkraatide (Kanada sotsialistide) partei pidas Vancouveris konverentsi/ kus rõhuva hääleenamuse-ga võeti äärmiselt < vasakpoolne kurss. Nõutakse, et USA lõpetaks praeguse Salvadori ametliku valitsuse toetamise, mille tõttu Kuubalt juhitud geriljad varsti tuleks oma kommunistliku vaiitšusega võimule. Nõuti, et Kanada ei > toetaks enam MATO-t. See seisukoht toob tuult Euroopa sotsialistide NATO vastasele poliitikale. Sellel tagapõhjal toimuvad ka Eesti ühiskpnnas kummali^- sed sündmused, nagu massiline N. Eesti külastamine, ja ka BKN-nis on käigus arusaamatud üksikute liikmete seisukohad. Kanada tööturu ja immigratsiooni nõuandev kogii soovitab inuriigrat-skwniseadustes ette võtta mitmeid muudatusi, peamiselt perekonna-klassi immigratsiooni osas. Oma 1980. a.rapardisnõukoigu esitab valitsusele järgmised muudatu- ± ••••1 1. Immigrantide arv mitmesugustes immigratsiooni klassides teatud kindlal ajavahemikul tuleb kindlaks määrata iga klassi kohta eraldi ning vastavalt vajadustele, samuti jtuleb silmas pidada selle klassi sisseelamise ja Kanadas kodunemise võimet ning kui palju isikuid teatud klassist Kanada absorbeerida suudab. 2. Praeguse süsteemi järele tuleb sisse lasta esimeses järjekorras neid, kellel siin on sugulased, „et perekonnad, kus osa Uikmeid ort kanada kodanikud või alalised residendid, jälle kokku saaksid". See on liiga laialivalguv sõnastus ning perekondade ühendaniine peaks olema pühalik toiming ning puudutama ainult lähemat "perekonnaliikmeid või siis käendada neid perekonnaliikmeid, keda ta üleval peab. Kõik teised perekonnaliikmed tuleks alajaotada „assiteerivad sugulased" ning nad peaks kuuluma iseseisvate immigrantide klassi. Pruudid ja peigmehed peaksid Kanadasse saama ainult külališviisa ning neile peaks ahtama immigrandi staatus" alles pärast seda kui nad' siin on abiellunud. Seadustikus on ette nähtud küllaldaselt vabadust sisse tuua inMnigran-te hümanitaarseil põhjusil .või teha vajaduse korral erand. . lj 3. Praeguse olukorra juures ei ole abinõusid ette nähtud, mis sunniksid käendajaid oma kohustusi täitma ja enamikul juhtudel need kohustused jäävad täitmata. Need kohustused tuleksid seadusega kindlamalt piiritleda ning peaks määrama ka abinõud, kuidas käendajaid sundida omalt poolt antud lubadusi täitma. Käendajate peale on üles ehitatud perekonna klassi kuuluvate immigrantide ületoomine ning käendami-ne asendab seega kõik tavalised se-- lekteerivad nõuded immigratsiooniks ning seega peaks käendamine . olema väga tõsine asi. .4. Väga paljud immigrandid saavad loa maale jääda erandjuhu alusel. Erandjuhud on aga immigrat-siooniseaduses väga üldsõnaliselt määritletiud, näiteks ei ole täpsustatud mis olukorras tehakse erand ning inimene saab Kanadasse tulla -või 'jääda ministri eriloaga. Väga paljud immigraritidest ei oska taotleda seda eriluba ning nende suhtes , on see ebaõiglane. Siin tuleks korrigeeriv muudatus seaduses ette võtta. 5. Iga külastuse puhul ei nõuta viisat. Seadusesse tuleks sisse võtta, et iga väliskülaline vajab sissesõidu vü^ ' sat. 6. Segane on olukord ka töölubade andmisega. Töölubasid tuleks anda välja kaalutlusel, kas Kanadas on . tööd anda ning see peaks toimuma na valitsuse, tööandja ja kui olukord nõuab, siis. ametiühingute ühisel kokkuleppel. Nõuandev kogu uuris ka* majaabi-liste olukorda Kanadas, kes siin viibivad ajutiselt. Sama küsimust on uurinud ka erikomisjon, mis valitsuse poolt määrati, ning on leitud, et need koduabilised, kes oma töökoha siili mitte oma vea pärast ei ole kaotanud, tohivad siin otsida uut töö-kohlta. Nõukogu kinnitas seda arvamist. Seepärast soovitas nõukogu: Välismaised koduabilised, kes • praegu Kanadas viibijad ajutiselt, tohivad süa vajaduse korral edasi jääda ja uuele töökohale minna -~ seda aga nii kaua kuni nende töö järele on nõudmine. Samuti tuleks ajutise peatusloaga koduabilistele anda võimalus taotleda permanentset residentsi Kanadas olles. Eelmisel aastal koosnes nõukogu 21 liikmest, kes pärinesid Vancou-verist, Torontost, Ottawast, Montrealis t ja Halifaxist või nende linnade lähimast ümbrusest. Liikined on tavalised kodanikud, kes esindavad organisatsioone, mis käsitavad immig-raasiooriiprobleeme. Raport naelutab kinni fakti, et preeria-aladelt puudub . esindaja ning soovitab seda olukorda tulevikus muuta. Maa EUROOPA EESTIGA? ometi oma sünniõigustes. Nii ongi Inglismaial hulgaliselt laä-ne- indialasi, Inglismaa dndistest asu» maadest. On avalik tõde, et Ipglls-maal on jäänud suur vahe värviliste ja valgete vahele mitmesugustel põhjustel: suhtumises töökohtadel, töö saamise võimalustes, eluruumi saamisel jne. Üks löiimhiguid näiteks tekkis vatejuhtjuüinist, kui valgetel poolt süüdati ja jiävitati värvilise Kanada liberaalne immigratsioon nipoliitika on muutnud endise stabiilse ühiskonna Rahutuks. Valitsuse paratamatu inflatsiooniline kaasa» sammumine ÜS^-ga on siin ja yaüt-sus ei näikse midagi tegevat selle pidurdamiseks. Tööpuudus kaugemas perspektiivis pn pigemhü suurene-mas kui vähenemas. Valitsuse kaud» ne maksustamine koos hinnatõusudega, näiteks kütteõlide alal, on en-daahne ja hoolimata. Elanikkonna majandusjiküd aspiratsioonid arengu suunas on tagasi viidud. Trudeau yalitsus4£ majanduslikud reformid jä .poiiiülised: kallakud on maksumaks» jale kü^Snusi tekitavad. Jääb. 1 üle- vaid küsida, mis teeb valitsus ^lis, kui Kanadat üllatavad nähtedj mis aastaid tagasi kummitasid USA-d ja nüüd kummitavad Inglismaad,, kuid osaliselt ka tdsi EE-Kui praegune valitsus isalikult riigipiruka jagamise ja oma rahakoti täitmise eest, siis jääb tahaplaanile kodanike huvide kaitsmine. Kanada ajakirjanduses tuuakse suuri pealkirju erakorralisest palgakõrgendusest parlamendi liikmeteie ja valitsusele. Nad tõstsid palkasid koguni 31H võrra ja see hakkab kehtima tagasiulatavalt 1. juulist 1980. a; Sellele palgale: hsanduvad veel maksuvabad summad ja inflatsioon tasud. Seega naudivad Kanada parlamendi liikmed ja valitsusliikmed raskel ajal erakorralisi luksusi. Neile on antud maksuvabad lennupiletid jä muud soodustused. Palgakõrgendusele olid siiski vastu konservatiivide partei liikmed S. Ste-vens, G. Gilchrist, J. Murta ja G. Tay-lor. Uusdemokraadid S. Knovlesi, W. Blaikie, J. Manley jt. ning ka üks liberaal, meile hästituntud C. Caccia. Palgakõrgenduse poolt hääletasid 159 parlamendi liiget ja 10 liiget olid vastu ning 111" liiget puudusid. Kuid li^ beraalid olid heldekäelised ka oposit-siooni juhtide palkade tõstmisel nii, et käsi peseb kätt ja Kanada parlamendis puudub opositsioon. niniiiiiiiiimHinuinm^^^^ iitiiiiiiiiiiiissiitiiiiiiiiiiJitiitiiitniiiiiKHiiintHniiiiiinim^ Ave. Sõbralik teenindus ja Fütsos Brothers 4 BUiU-INGTOM. OOT. L?L LINE 766-9478 Vaatamata opositsiooni tele nõudmistele veel istungjärgul olevas pariamendis, ei ole ettenäha Kanada majandust ja elu olulisel määral kahjustava postistreigi Iqp. pemist. Seekord streigivad posti so^ teerijad, kuigi nende palk on võrreldes teiste teenistujatega erakorraliselt kõrge, ca 24,000 dollart aastas. Ja \ ega seekord ei olegi raskused palga-määra tõstmises,. Vaid tahetakse era-korralisi soodustusi, nagu pikaajalisi palgalisi puhkusrja muid soodustu-si. kuid seekord ei streigi posti laiali kandjad, kes siis püüavad kohalikku posti laiali kanda, et mitte palgast ilma jääda. Kui lõpuks posti sortee-rijad on onia. streigi lõpetanud, siis on streikimise järjekord posteljõni. de käes. Nii ei ole oodata, et rahvas naudiks korralikku postiliiklust. Pea; •.-minister P; E./Trudeau raputas pa^ YORK — Euroopa Ikestatud Rahvaste Esinduskogu (EIRE) kuueliikmeline delegatsioon külastas 24. juünU USA välisministeeriumi. Delegatsiooni võttis vastu ministri asetäitja abi Euroopa as j uis John E. Scanlon. Delegatsiooni esimees Stefan Kor-bonski (Varssavi ülestõusu juht sakslaste vastu II maailmasõja ajal) tõstis üles eelseisva ikestatud rahvaste nädala deklaratsiooniga ühenduses olevad küsmused. Kõne alla tulid ka teised aktuaalsed küsimused. Delegatsiooni teised lükmed andsid lühikesed ülevaated nend|e maades toimunud sündmustest. Eestipoolsel t; kõneles Leonhard Vahter Eesti olukordadest paaril viimasel aastal. Kõnelused kestsid ligi tunni. Pärast seda toimus kokkusaamine Kongressi ruumides Esindajate koja välisasjade, komisjoni esimehe Cle-ment Zablockiga samades küsimustes. Järgmisel päeval järgnesid delegatsiooni kokkusaamised niitme Senati ja Esindajate koja Jiikmega. Delegatsioon andis üle kokkusaamis^ tel selleks puhuks valmistatud me- Saima Joasalu kirjutab Vancou-verist: „Käesoley aasta on ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt kuulutatud vaba maailma eestlastele eesti keele ja eesti kooli aastaks. Eriti noorte innustamiseks sobiks korrata artiklit Sfiyeitsi leht ,4>ie Tat" 1947. aastast, mis kunagi ilmus ,,Stockholm Tidningenis". Eesti Vabariigi päevil olin kaubalaeval teel Tallhina, kui kuulshi raadiost nais-teadustaja häält. See kõlas kui kauneim muusika. Meilt on võetud nii kohutavalt palju/ kuid tänu Jumalale on meile jäänud meie ilus emakeeL Püüame seda vara siis ka säilitada/' • toome osa artiklist Shveitsi lehes ©estl keele kohta. . . • • \ ' . . ' . _ . Mida -kaotab Euroopa Eestiga? Tahame ainult rõhutada seda kultuurset kaotust, mida läänemaailm kannatab eesti rahva hävinguga — sest asi seisab ju teadlikus ja süstemaatilises hävitamises. Venelaste plaanid ja juba täide viidud abinõud ei lase siin olla mingit kahtlust. Et tänapäeval oii võimalik arvuliselt väikest rahvast r a h vu s e n a hävitada — seda ei saa ka enam pidada liialdamiseks pärast seda, mis viimastel aastate on juhtunud. EESTI ANDED ' Millised on Eesti anded, Euroopa noorima ja ilusaima tütre anded?' Meil ei pruugi järelemõtelda kaua. Kõige ilusaimaks anniks on selle rahva k e e l — keel, millel pole samast omfa fastsineerivas meloodikas, ülevoolavas vokaliteedis ja põhjamaises tagasüioidlikkuses, kõik sulatatud üheks säravaks kiviks, mis puhkeb, kuldsel küpsusel. Me ei imestu, et leidub rahvas, kes oma keelde on niivõrd kiindunud kui eestlased. Eesti keelt rääkida on otse füüsiline nau-dipg, Eestitarid armastavad mängelda kolavate sõnadega nagu säravate helmestega. Juba .ainuüksi eesti keelega saab seletada seda imetlust, mida tuntud prantsuse vaimuinimesed tundsid eesti rahva vastu. Eesti on tänanud üllatuslike kogutõlgetega Comeillest, Racinest ija mitmetest moodsatest autoritest. Selles härrandlikus keeles, mille voolavad sõnalõpud vahenditult kõrvu tungivad, on Eesti rahvas oma ürgsetest aegadest peale loonud künuieid ja kümneid tuhandeid lau- VES le ja muistendeid!, mis o.A säilunud tänaseni. Nende rikkalikkuse ja sisu ees peavad enamik Euroopa rahvaid häbelikult tagasi tõmbuma. On nagu õleks selle rahva^ ürgsest hingepõhjast tulnud otsekui tulemäest laulude sädemetemeri, muistendid ja muinasjutud, mis isegi praegu hiilgavalt helgivad Peipsi ijuures asuva maa kohal, olgugi et olevikuks on morn öö. Vaevalt on ühelgi teisel rahval Euroopas ette näidata oma rahvuseepost, sellist nagu on eestlaste laul Kalevipojast, . mille sisu pärineb va last hallist ajast. Peamie nimetama Islandi saagasid, inglise Beowuifi ning serblaste kangelaslaule meelde tuletama, kui tahame tõm-mata paralleele. 'Kuid kusagil ei haara meid virvendav niasurka-takt, üle-melik eneseiroonia ja äkiline üleminek eelajaloolisesse müsteeriumi selliselt, kui eesti Kalevipojas, ^ kes on vanemaks vennaks tuntud soome Kalevalale. VENESTAMINE Kõige selle üle laotub nüüd vene jääliustik, surmav ja hävitav. N. Liit ei keela eesti keele tarvitamist avalikus elus, koolides, ajalehtedes ja trükistes -— seda tegi juba tsaari rezhiim tagajärjetult — N. Liit on vastupidiselt õppinud tsaari elia-edust venestamisega Eestis. Selle asemel killustab ta rahvast. Tal küü-ditab eestlasi maalt välja ja hajutab' neid sundkolooniatesse Uuralis, Kaukasuses ja Uzbekistanis. Ta kavatseb Baaseli suurusest Tallinnast , teha poolemiljonilist linna ning täidab küüditatutest mahajäetud majad asiaatlike pärismaalastega. Ta annab nendele uustulnukatele küüditatud eestlaste nimed, nagu võib järeldada „eesti" laevameeskondadest, kes käivad maal Saksa, Rootsi ja Soonie sadamates. Need pseudoeestlased osutuvad venelasteks, kes peale oma röövitud nimede ei oska ühtki sõna eesti keelt. Isegi siis, kui Europa kerjusarmee, usub, et ta võib reeta eesti keele-väärtused, nagu juba on mõeldud reeta inimlikkusegi keelt, kas siiski ta saab reeta väikest eesti ralfivast, kes on teistele olnud eeskujuks. Me mõtleme sed^ tõsiasja, et eesti kultuur, mis pole oma avaldusis mitte kasvanud indogermani tüvest, oma põhimises olemuses on n a ise kuK tuur.- Eesti ja Soome on vanimad gy-naekakraatilised, emalikud pinnad, (Jäi^. lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-23-02