Meie Elu = Our life, May 22, 1986

              22. , MAY 22 „Meie Elu" nr. 21 (1889)
Lakewoociis toimunud EELK USÄ
esimese praostkonna sinodi kooso­lekut,
: " jpidamisi ja praostkonna
otsusi hülmas üksmeel ja kristlik
osadus.
Sinodist, kus oli esitatud 18 ee^ti
kogudust, võttis osa ka peapiiskop
K. Veem koos assessor V. MändMga
Stockholmist. Praost Rudolf Reina-ru
valiti tagasi järgmiseks viieks
Esimeseks teadaolevaks Põhja-
Ameerika läänepoolse rannajoone
kaardistajaks ja merde ulatuvaile
maanukkidele nimedeandjaks oli
hispaania päritoluga „Santa Sa-turnina''
piloot-kapten jose Maria
Narväez a, 1791. Jõudes praegusse
Point Grey tipu ümbrusse, arvas ta,
et tegemist on saarega Fraseri jõe
suudmes ja pani sellele tipule ni
meks „lsla de Langara"! Aasta ^'^^
jem jõudis kohale veel kaks hispaa­nia
laeva „Sutil" ja„Mexicana",
mille kaptenid Dionisiq Alcala Ga-liano
ja Cayenio Valciezolidnatuke
täpsemad kaarüistajad ja jõudsid
välja praeguse Prospect Pointini,
kuld ei osanud sisened^ läbi First
Narrow lahe. Sellega sai hakkama
inglane, kapjien George Vancouver,
kes koos kapten Cook'iga olid rist-lenud
lõunapoolsel rannajoonel.
. 2 6 . aprillil, 1792 sisenes kapten
Vancouver Jupn de Fuca lahte, siir­dudes
läbi saarestiku väiksemate
paatidega, jagades inglispäraseid
nimesid teel ettejuhtuvaiie' paikade­le.
Nii sai Seattle'isse viiv laht ni­meks
Puget Sound ühe ta ohvitseri
nime järgi; Mount Bakep jne. First
Narrow'st sõudis kapten Vancouver
läbi 13. juunil, 1792. aastal. Teda
võtsid, vastu pidulikult rõivastatud
kohalikud indiaanlased, puistates
,,külalisi" üle valgete linnusulgede­ga!
See sõbralik vastuvõtt (tänapäe­vani
Vancouveri omapära!) andis
meeskonnale julguse püstitada telk
ja veeta öö maal praeguse Lumber-man'
s Arch'i kohal, mida indiaanla­sed
nimetasid „Whoi-whoi"' külaks.
Mitmed magasid lausa rannas, tead­mata
tõusude-mõõnade ajast ja ärka­sid
hommikul met^s! Kapten Van­couver
pani sellele lahele nimeks
inglise mereväelase Sir Harry Bur-rard'i
järgi Burrard Channel. Teel
tagasi.Point Grey juures peatudes, ei
meeldinud talle hispaanlaste kelki­mine,
et nad olid siiski esimesed
kaardistajad. Ta lahkus ja kaardistas
Vancouveri saare, nimetades selle
oma nime kandvaks saareks.
ESIMESED. ELANIKUD • .
Pärast kapten Vancouveri lahku-m
i st jä i va st leitud m a a-a 1 a 7 0- ks a a s-taks
asustamata. Küll sai asustatud|
Point Grey ja praegune New West-:
minster, mida tollal tunti Queens^
börough nime all ja millest sai Briti-
Columbiale esimlene pealinn. Alles
kulla leidmisega Ifraseri jõesängis ja
mujal Briti-i.olumbias' (1858) algas
tihe asustamine. Rajati teerajad läbi
tihnikute ja metsade ja nimetati need.
Eestlasi huvitab võib-olla kõige roh­kem
maa-ala, mis on piiratud läänest
Stanley Pargi, idast Burrardi tänava,
lõunast English Bay ja põhjast Bur­rard
Inlefiga. Kui maamõõtjad saa­busid^
Inglismaalt, mõõdeti maa ja
kutsuti ellu Granville'i küla, mis
koosnes platSjidest nr. 181-185. Plats
185 oli eelnimetatud ala numbriks ja
selle ostsid ära kolm seiklejat — John
Morton,' Sam Brjghouse ja William
;Hailstone. Plats hr. 185 oli 550 aakrit
suur ja aakrihinnaks oli 11,01. John
Morton oli pottsepp Yorkshire'ist ja
teadis, et kõige paremat savi leidub
söekaevanduste ligidal. Kui aga savi
asemel leiti kruusa, mõjutas Morton
oma kaaslasi hakata maa-alal põldu
harima. Nii ehitasid nad 1862-63.
aasta talvel väikese hüti, millest sai
praegusele Vancouverije esimene
ehitus. Seö asus praegusest Marine-ehitusest
liatuke lääne pool. Põllu­harimisest
ei tulnud midagi välja ja
seiklejad üürisid maa ja läksid pare­mat
onne otsima lõuna suunas. Maa
üürilised aga põletasid nende hüti ja
teised hooned, ning ehitasid omad
hütid, ning sellest maa-alast sai vaes­tele
uus asula. Umbes lOO a. hiljem
asusid siia — West End'i Eesti põge­nikud
ja ehitasid üles mitmekürnne-kordseid
kõrgüürimaju, mis neile
miljoneid sisse tõid. Plats 185 põhja­poolsest
osast kasvas välja moodne
Vancouveri südalinn.
VANGOUVERI SÜND
Ajast, mil kolm seiklejat ehitasid
Granville'i külla esimese maja, möö­dus
25 aastat, kui George Brown tõi
Torontost käsi-trükimasina ja asutas
Carrairi tänavale esimese Granville'!
ajalehe,, Herald*'.,,Heraldi" esimene
number ilmus 15. jaanuaril; 1886.
Selles numbris olika teade, etküla on
andnud sooviavalduse inkorporeeri­da
Granville Vancouveri linnaks. Sa­ma
teade oli naelutatud suurele vaht­rapuule
Granville'i kultuurikeskuses
Maple Tree SquareH, mis asus Wa-ter'i
tänaval Carrairi tänava juures.
Sellele esimesele koosolekule ilmus
240 Granville'i kodanikku. Vancou­veri
linnaisaks võiks pidada tegeli­kult
John Robsoni, kes tegi koosole­kul
ettepaneku inkorporeerida Gran­ville
Vancouveri linnaks. Moodus­tati
lO-liikmeline komitee, eesotsas
Richard H. Alexandriga, Hastings'!
saeveski mänedzher, kelle hooleks
jäi koostada inkorporeerimise põhi­kiri.
Komitee pöördus teiste linnade
poole Ida-Kanadas, et koostada nen­de
linnade põhikirjadest parim kom­binatsioon
Vancouveri linnale. Sel­lest
tuli palju tüli, sest kohalikud
elanikud soovisid, et põhikiri oleks
ainulaadne Vancouverile. Tüli teki­tas
ka nime valik, sest kohta, mida
Vancouveriks rahva suus nimetati,
oli vaeste tööliste rajoon. Seal elasid^
enamuses metsamehed, kalamehed
ja saeveski töölised. Ette pandud oli
kolm nime: Granville, Vancouver ja
Higginsville. Vancouveri vastu olika
arvamine, et see on Ameerika-Hol-landi
päritoluga nimi (ajaloolase'
Tom Macinnese järgi). Võitis siiski
Vancouver, millest pidi kasvama Ka­nada
uhkeim linn. Koosolek lasi kü­barat
ringi käia ja korjas raha, et
saata saadik, noor advokaat Jack
Boultbee, Victoriasse linna inkorpo­reerimist
läbi viima. 18. veebruaril
esitas J. Orr valitsusele seaduseelnõu
„Vancouveri linna inkorporeerimise
akt". Pärast vaikest opositsiooni ni­me
suhtes (Vancouveri vastu) loeti
seaduseelnõu kolmandat korda 2.
aprillil ja kindralleitnant andis sea­duseelnõule
kuningliku nõusoleku 6.
aprillil, 1888. a. Selle kuupäevaga
algas Vancouveris toi:miline suvi.
Elanikud kogunesid selle suure vana
vahtrapuu alla Water'i tänaval ja
esitasid kandidaate esimeseks linna­valitsuse
valimiseks.
Nagu saatuse nöögil, põles Van­couveri
linn maani 13. juunil samal
aastal, — kuupäeval, mil kapten
Vancouver vastloodud Vancouveri
asukoha avastas. See kuupäev jäi
Vancouveri mitteametlikuks sünni­päevaks
ja kuulutati ametlikuks a.
1925.
Kinnitamisele pandi praost R. Rei-naru
poolt järgmine ettepanek:
„Aasta tagasi EELK USA esimesse
praostkondavastuvõetud Lõüna-FlO"
rida Pauluse kogudus jäädavalt kin­nitada
praostkonda kuuluvaks kogu­duseks."
Kõik kohalolevad kogu­duste
õpetajad-ja esindajad hääleta­sid
eelpool mainitud kinnitamise
poolt.
Järgnesid asjalikud ja kristlikke
põhitõdesid kaitsvad sõnavõtud mit­me
koguduse esindaja ja esimehe
EELK põhimäärustes on kordu­valt
toonitatud, et oleme EESTI VA­BA
RAHVAKIRIK. Sellel tõel võttis
sõna prof. dr. Arthur Võõbus, kes
jõuliselt rõhutas eestlaste vaimulik­ku
vabadust teenida Jumalat sellises
eesti luteri koguduses, mis on meile
südamelähedane.
Järgnes peapiiskop K. Veemi poolt
omapoolne suusõnaline kinnitus
Lõuna-Florida Pauluse kogudusele,'
mille ta esitab konsistooriumile kir­jalikuks
kinnitamiseks.
Pühapäeval toimus piiskoplik ju­malateenistus,
mille peapiiskop K.
Veem avas tervitusega pühakirjast ja
lisas sinna juurde tõe, et me kõik
oleme ekslikud inimesed ja vajame
järjest armu Jumalah ja ka andestust.
Praost R. Reinaru tervitas peapiis-koppi
ja külalisi ja kinnitas kiriku-lisi
Jumalasõnaga. Jutlustas prof. dr.
A. Võõbus Kristuse ülestõusmise väe
teemal, tuues esile Jeesuse üteluse:
„Rahu olgu teile!" Algus- ja lõpu-liturgias
teenis õp. H. Rüdmik. Juma­lateenistus
lõppes õnnistusõnadega
peapiiskopi poolt. Kristlik osadus
eesti kirikus on tugev ja Kristuses
purustamatu! Seda kogesid eestla­sed,
kes rohkearvuliselt võtsid osa
Lakewoodi sinodist.
Õp. H. RÜDMIK
KIRIKLIKKE
TEATEID
e
nakatavad ja surmatoovad, vaid ka
psühholoogiliselt masendava loi°
me ja seltskondlikult kahjustavate
Chartered Äccountant
Suäte 1802,. 181 Uneversity Ave., TocoffTi^toVOntairäo.MBH 3M7
Tel 864-0099
Lawrence Ave.E.,261'2238^
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rnkM-leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaits®» v
lised pagaris£|adused. © Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel-
Umjise peale! ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusim-gid,
suitsuribld ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
Pidalitõbi on vana, laialt levinud ja
kaua aega ravimatu tõbi. Moosese
kolmandas raamatus on antud pikad
ja üksikasjalikud ettekirjutused, kui­das
pidalitõbe kindlaks teha ja paha­loomulise
pidalitõbisega talitada.
Preesterpeab tema roojaseks kuulu­tama.
Ta elagu üksinda, ta eluase
olgu väljaspoolleeri. Tal olgu rebitud
riided ja lahtised juuksed, ja ta peab
hüüdma: ,,Roojane! Roojai^e!"
(3. Mo., 13.14] Uuem arstiteadus on
aga teinud pidälitõve ravitavaks ja
uurimused kinnitavad, et pidalitõl}!
polegi nii nakatav kui kord arvati.
' , " • •
Laialt levinud, paljudel n^aadel
veel tänapäevalgi, on ka tuberku­loos.
Ka meie kodumaal oli tuberku­loos
leviv haigus ja viis paljusid, eriti
noori, enneaegu mulda. Vanemad
inimesed mäletavad, kui hirmul oldi
tuberkuloosi pärast ja kui kaugele
hoiti tuberkuloosihaigetest. Arstitea-.
dus on nüüd ka sellele tõvele.piiri
pannud. Tuberkuloos on nüüd ravi­tav
ja mõnel maal noored ei teagi
enam, mis TB on?
AIDS (tõvekindluse puudumi
kriis) on pärit Kesk-Aafrika maadelt
ja sealt kõigile mandritele levinud.
Kanadas on AIDS esmakordselt
1982. - a." registreeritud. Käesoleval
, aastal on registreeritud 369 juhtu ja
see arv kasvab iga päevaga. AlDS-i
viirus antakse edasi vere ja seemne-vedeliku
kaudu..See hävitab inimese
keha tõvekindluse süsteemi ja teeb
keha kaitsetuks nakkushaiguste vas­tu,
mis omakorda paratamatu surma
põhjustavad mõne kuu või paari aas­ta
jooksul. AIDS ei kandu edasi ega
ole omandatav igapäevases läbikäi­mises
kodus või töökohal. Seda
omandatakse vaid intiimse kokku­puute
kaudu. Leviv on AIDS oma-sooiharust
ja kaksik-iharust prakti­seerivate
(bi-sexuals) meeste hulgas.
AIDS-i ohugruppi kuuluvad prosti­tuudid,
uimastusrohtude nõelu ja
süstleid kasutajad ja ka sisserända­jad
maadelt, kus AIDS on rändtaüd.
Vahel on tõbi aastaid haudejärgus,
enne kui välispidised tunnused esi­nevad
ja'põdeja isegi ennast halvasti
tunneb. - :
Filminäitleja Rock Hudsoni sur­majuhtum
on äratanud massilist
AIDS-i hirmu, hämmeldust ja paha­meelt.
Paljud ütlevad, et AIDS-i oh­vrid
on ise oma õnnetuse põhjusta­jad,
AIDS on Jumala karistus ja oma-sooiharust
praktiseerijate ja droogi­de
tarvitajate patu palk.
Ka pidalitõbi kandis kord patu hä-^
bimärki ja peeti Jumala karistuseks
mõne hirmsa pahateo pärast.
Uues Testamendis loeme, et ka
Jeesuse juurde tuli pidalitõbiseid,
küll üksikult, küll hulgakaupa. Ühte
Jeesuse kohtumist pidalitõbisega kir­jeldab
evangelist Luukas: „Kui ta
ühes linnas viibis, siis oli seal mees
täis pidalitõbe. Kui ta Jeesust nägi.
heitis ta silmili maha, palus teda ning
ütles: „Issarid, kui sa tahad, võid sa
mind terveks teha." (Luuk. 5,12) Too
mees oli „täis pidalitõbe"; võimalik,
et tõbi oli ta kätelt või jalgadeh liha
ära söönud, oli kaotanud korvad, ega
olnud tal nina, vaid ainuh võigäd
augud ta näos. Sellise tõbise puudu-tamine
võinuks kurjasti saatuslikuks
saada kõigile. ,,Igaüks, kes roojast
puudutab, saab ise roojaseks.^' Põh­jendamatud
eelarvamused ja hirm ei
kohutanud Jeesust. Ta sirutas oma
käe mehele, kellest teised läksid kau­gelt
mööda. Tema jumalik hoolikus
ja kaastunne tegid tervistamätu ter­veks!
Ta ütles: ,,Ma tahan, saa puh­taks!"
Ja sedamaid lahkus pidalitõbi
temast.
Meile jättis ta pärandi: Puudutada
puudutamatuid, armastada eba-armastusväärseid,
andestada an-deksandmatuid.
Ja ootab meilt enes­telt
kõlblat kasinust ja ettevaatlik­kust,
mitte parastamist.
E. LOOTSMA
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2L1
Praost Andres Taul. Tel.483-4103
Kantselei teL 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman Toi
PÜHAPÄEVAKOOLI LÕPU JU-MALATEENISTUS
pühapäeval. 25.
mail kell 11 hommikul. Teenib õp. A.
Taul. Laulab laste ansambel M. Viia
juhatusel. Pärast jumalateenistust
KOOSVIIBIMINE all seltskondlikes
ruumes — laste ettekandeid ja kohvi­laud.
JUMALATEENISTUS pühapäe­val,
1. juunil kell 11 hommikul. Tee­nib
õp. E. Heinsoo. Pärast jumalatee­nistust
PIIBLITUND kirikus.
INGLISKEELSED JUMALATEE­NISTUSED
ja pühapäevakool igal
pühapäeval kell 9.30 hommikul.
Õpetaja E. Heinsoo on puhkusel
14. maist kuni 28. maini. Õp. A.
Tauri kõnetunnid kolmapäeviti kl.
9.30 -12 päeval ja neljapäeviti kl. 6-8
õhtul, muul ajal telefoni teel*
ÕPETAJATE KÕNETUNNID koi-mapäeviti
kl. 9.30-12 hommikul ja
neljapäeviti kl. 6-8 õhtul. KANTSE-LEITUNNID
teisipäeviti kl. 10 h.-6
õ. ja neljapäeviti kl. 12-3 päeval.
EEIK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
Torontos, 12. mail 1986
TÄNUAVALDUS
„Helis-rütmis kevadega" 3. mail
1986 — Peetri koguduses; lõbusa
laupäeva pealelõuna toimkond aval­dab
südamlikku tänu rohkearvulisele
osavötjaskonnale, kordamineku kind-lustajaina.
Tänu kõigile toimkonna tragidatele
liikmete|e, abilistele, loterii ja kohvi­laua
annetajaile.
Eriline tänu Nelly Lind'ile, kelle õl­gadel
lasus terve pealelõuna korral­damise
vastutus: eeskava, loterii ja
kohvilaud.;
Palju tänu „Leelo" koorile, selle
juhile Eerik PurjeMe; Ritmika võimle­jatele
Siina Kasekamp'i juhatusel; so­listidele
Estra Väli-Toompuu ja noor­tele
Rita ja Trina Läte ning kogu kava
klaverisaatjale Margit Viia'le. Tänu
õpetaja Andres Taulile sissejuhatava
palve eest ja õp. Edgar Heinsoo'le
jagatud lõbusate lugude eest ning Ee­rik
Purje'le toreda humoreski eest,
ning väikestele lilleneidudele: Karin
Marley, Ingrid Randsalu ja Monika
Medri.
Tänu loterii eestvedajale Karl Jõksi'-
• le ja teistele abilistele: Adelaide Kriisa,
Adele Reitav, Benita Kalju, Nora Val­ter,
Helmi Vik^ten, Lydia Poolma, Paul
Kalju, Lembit Valter, Helmut Paju ja
Tõnis Lind.
Eesti küla 0 0 9
Algus Ihk..4)
pandi nende nimed esialgu kirja araa­bia:
tähestikuga. L
• • • • * "J
Kaua aega ei teatud nende saatu­sest
midagi - kuni Eesti Vabariigi
peakonsul Türgis, Ernst Vebermann
a. 1930 saatis nendest s õ n u m i P ä e ­valehele".
Välismaalasena tal ei ol­nud
aga luba neid ise külastada. A.
1960 avaldasid okup. Eestis ilmuvas
ajakirjas ,,Keel jä Kirjandus" kaks
endist Karsi-eestlast, et,,tänapäeval
Uus-Estonia külas eestlasi arvata­vasti
enam ei ole".
A. 1966 kuulis Türgis viibiv arheo­loog
Paavo Roos (Rootsist), et Karsi
ümbruses elab eestlasi. Pärast asja
uurimist ja mitmesuguseid seiklusi
leidis ta nad sõjaväepiirkonnast, ku­nagises
eesti külas, kus nüüd elas
peamiselt türklasi. Tuli välja, et
grupp koosnes umbes 50 inimesest,
kelledest pooled rääkisid eesti keeh,
nendest ka mitmed lapsed. Võime
kujutleda kokkusaamise elevust ja
rõõmu!
Järgmisel aastal külastas neid nen­de
ridade kirjutaja ja me informeeri-sinie
eestlaskonda. Pärast seda olen
neid külastanud veel viiel korral, vii­mati
a. 1961, mil oli külasse jäänud
üksainus eesti perekond kolme lap­sega.
Teised olid vahepeal üksteise
järel asunud Lääne-Saksamaale töö­le,
esialgu nn. külalistöölistena, hil­jem
juba sisserändaja staatusega.
Enamik on siirdunud Baden-Würt-tembergi,
eemal eestlaste keskustest,
mõned aga suurlinnadesse nagu Ber­liin
ja München. Nad on olnud mõne­võrra
kontaktis organiseeritud eest­lusega,
osa võttes eestlaste suurema­test
üritustest Geislingenis ja Müns­teris
ja mõned nende lastest.on viibi­nud
Keskkomitee poolt korraldatud
suvekodus.
Vaevalt tähistatakse Uus-Estonia
ehk Novestonka 100-a. "juubelit ka
Lääne-Saksamaal, nende uues kodu­kohas.
Türgi-periood koos sealt su­gupõlvede
mällu sööbinud raskuste­ga
võõra rahva ja võõra kultuuri
keskel, sõdade ja rahutuste, maaväri-semiste
ja ikaldustega ei»toogi süda­messe
juubeldamise tunnet. Eesti
kultuuriajalukku kuulub Kars aga
kindlasti, samuti see väike rahvus-grupp,
kes pidas seal eestikeelsena ja
eestimeelsena vastu sada aastat.
AARAND ROOS.
EELK TORONTO VANA-ÄNDRESE
KOGUDUS ,
383 Järvis St. Toronto, Ont
M5B2C7
öp. Udo Petersoo
3714 BeechoIIow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-5930
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühapäeval, 25. mail kell 4 p.l.
KÜLMAINU-JUMALAPÜHA JU­MALATEENISTUS.
•
Pühapäeval, 1. juunil kell 11 hom­mikul
pühapäevane JUMALATEE­NISTUS.
Pühapäeval, 8. juunil' SURNU­AIAPÜHA
JUMALATEENISTU­SED:
Mt. Pleasant kalmistul kell 3
p.l. York kalmistul , , N " osas kell 5
p.l. Muusikalises osas esineb Esto­nia
orkester.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: Teisi­päeviti
kella 6-8 õhtul. Neljapäeviti
keU 2-8 õhtul.
KIRIKU KANTSELEI on avatud
neljapäeviti kell 10-4.
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave.
Tel 698-5645
Jutlustaja Allan Laui-
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R 4L2
Tel. 477-6248
Pühapäeval, 25. mail kell 2 p.l. PÜ­HAPÄEVAKOOL
lastele, PIIBLI­TUND
täiskasvanuile. Kell3p.L JU­MALATEENISTUS,
kõneleb A.
Laur. Issanda surma mälestamine.
Muusikalises osas Ingrid ja Evert
Söderholmid. (Buss Eesti Kodust kell
1.15 p.l.). Kell 6 õ. ingliskeelne JU­MALATEENISTUS.
PEREKONNA­ÕHTU.
27. mail kell 11 h. vabade ja pen­sionäride
PALVE-KOOSOLEK.
Kolmapäeval, 28. mail kell 6 õ.
PALVEÕHTU.
S(
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Lut. Kirik,
Bloor & Indian kd.
Õp. T. Nõmmik
Davisville Ave., Toronto M4S 1J2
Tel: 483-2478 ja 1-527-0410
Pühapäeval, 1. juunil kell 17.00
JUMALATEENISTUS ja PÜHA­PÄEVAKOOL.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Davisville Ave., Toronto,
ning iga esmaspäeval kell 18.00—
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave., Hamilton, tel. 527-0410.
TORONTO EESTI
aP. ADVENTKOGUDUS
804 Broadview Ave<
maaraudtee vastas, Eesti
poole)
TeL 626-3417
Laupäeval, 24. mail 9.30 hommi­kul
JUMALATEENISTUS. Jutlustab
pastor Aka. Laulab jaapanlaste ad-ventkvartett.
Kell 11 hommikul PIIB-LIKLASS.
Kõik teretulnud.
ELEKTRIK
f
Igasugusod elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
HALUNG
Tel. 762-9190
Lic. E1044
Eesti arst valvekorras
24. ja 25. mail
dr. T. Maimets . . . . . . . 469-1322
31. mail ja 1. juunil
dr. R. Pahapill 921-777'}
Teen igasuguseid
KEMONT-TÖm MAJADELE
(tasuta eelarve)
Tel. 759-3975 igal ajal
E. VERDER
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
2© Thorncliffe Ave. Tel. 463-6223
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik: S62 Jones Ave. Tel. 461-2077
Pühapäeval, 25. mail kell 11 hm.
JUMALATEENISTUS. Teenib E.
Saraoja.
Kolmapäeval, 28. mail kell 6 õhtul
PIIBLI-PALVETUND..
TORONTO EESTI AP.-ÖIGEUSU
KOGUDUS
Praost E. Lepik. Tel. 1-519-941-4309
MR 5. Orangeville, Ontario
Pühapäeval, 1. juunil kell 2 p.l.
. JUMALATEENISTUS Peetri kiri­kus,
Teenib ja jutlustab praost E.
Lepik. Laulab koguduse segakoor
Guri Raagi juhatusel.
Pühapäeval, 8. juunil kell 11 e.l.
Vapcouveri ja Toronto Eesti Ap.-
Õigeusu koguduste ühine jumalatee­nistus
Eesti Kirikus, 6520 Oak St.
Vancouvris. Teenivad ülempreester
dr. E. Ruus, õpetaja T. Vaga ja praost
E. Lepik. Laulavad Toronto ja Van­couveri
koguduste koorid G. Raagi ja
K. Rannaoja juhatusel. Orelil Ülo
Valdma. Laululehed.
Jumalateenistusele järgneb ühine
koosviibimine kohvilauas.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
) Juti. Kaljo Raid
U Bards Walkway, Wlllowdale,
Ontario M2J 4T9
499-6488
P.VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
Ml 3-330 p.l.
Laupäeval, 24. mail kell 3 p.l. VA-BAKOGUDUSTE
LAUDKONNA
VESTLUS, küsimused-vastused.
Pühapäeval, 25. mail kell 10.15
homm. PÜHAPÄEVAKOOL täis­kasvanuile
ja noortele. Kell 11 hom­mikul
lastele. Kell 11 hommikul JU­MALATEENISTUS,
kõneleb dr. A.
Laur, solist V. Puu - viiul. Kell 6
õhtul kõneleb pastor J. Smits teemal
nPUHASTUS VAIMU PÜHITSU-SES",
kitarrikoor.