1986-05-22-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• >•. V (1889) 1986 , , M e i e E l u " i j r . 21 5. gaidi ja lisipäey, 12. iapäev, 13. leljapäev, yäev; reede, lläupäev, l ö . Ihapäey, 17. l a l esinevad )mäkayaga, lisel. Peale laste abi veel ^rräldamisel, maal, kuid Ühendriiki-litmeid lõk-jriie Ja küla-igustil. Ühel lanuüretkele. las. Jtavaid noori jgri ,,hind". läksab koos Idikuluga 200 [reldes sama-je jamboree fiud suvel on lest summast ja $50 on. vemetsale ja istega varus-irüurn) pika-ite suur ma-; Icildab sellise on ühöst peajaid kui uks, ^l.iige maksiab Buss väljub Irest reede, 8'. il põhjusil ei |spordist (näi-gris viibijad e laupäeval, ega ühe laagiga toimuma lisel esindüs-ja mälestusse eest hoolit- Ised. Selle kolb eriveokiga |?oiste'ja tüd-m. ahub bussi. )äevaks on 1. lendusse oma fdüda esindus-ngcjr. Ingrid la ns:lfcm. Endel tevade tl e.s. on; tal abiks kohalike äri- ^a.: Peasekretär |on • Alar Suur-töötas insene-poolsäarel, ja |ja-Briti-Colum- Mekti läbiviimi" JH Päevade juh-liikuvad. Kuid le ^ttevalmista- ;uba 8 juhatuse liteedi säilitami-ia aseesimehed Hilja;Maism.a-olnud kauemat onnajuhatajaks estiPäevadel on rimine ning si- Vancouveriga". u tuuriprogram- |d moodustavad Päevade juha-juba tööle asu-ipijuhti ja toim-sellele et Eesti le aasta aega! ' jestlased kauge- |iiüd Lääneranni" t'ancouveris juu- A.H.>' ^ROMISSI - lÜNISTIDEGA 1918. ttawasse iskkooli ja Güm-le väljasõit tuimasse, kuhu sÕB-luss väljub Eesti peva, 24. mai va- [gasi Toroniossis ^a, 25e mai Ülikoolis. NELJAFÄEVAi, 22. IV^^SL - THURSDAY, MAY 22 onservatooriumi meenutades „Studies in the History of the Estonian People" pealkirja all om professor Võõbus inglise ' keelt valdajate lauale toonud kümme köidet, 2000 ik., eestlaste ajalugu ürgajast kuni tänapäevani. Sed on põhjalik .dokumentatsioon nieie maal käinud sõdadest, kanifatus-test ja saavutustest. Nii ulatuslikkui eesti kultuurilugu pole meil isegi eesti keeles ilmunud ega ole teada, et midagi sellist oleks tulema^. Esimesed 7 köidet käsitasid ajalugu selle mitmetahulistes ilmingutes, nagu ajalugu ilcka. Siis tõusis vajadus eriteemade ikä^itamiseks. iSIii ilmus VIII köide Tartu ülikooli 350. aastapäevaks, pdasi, IX köide eesti iseseisvusaegsest kirjandusest, sest eelmine ingliskeelne teos oli 15 aastat vana ja seegi õhukene,.Siis X köide, iseseisvusaegsest muusikast, millest inglise keeles õieti midagi pole näidata, kui mitte arvestac(a üht Stockholmis Kremli eeskirjade järele kirjutatut. Trükikojas on veel 11', köide - kujutavkunst, ja 12.- — lavakunsti- . dest. Kriitiline vajadus uue teose järele tõusis skandaalsete nn, ,,uurimiskomisjonide" tegeviisse astumisel USA-s ja Kanadas, köit^d-13; 14 ja 15 mahutavad ülevaate eestlaste kaitselahinguist Teise maailmasõja ajal, kuni Tšehhi põrguni ja yangi-aagriteni. Nende kolmp teose all-pealkiri on ,,The Tragedy of the Estonian P e o p l e . m i s mõni aeg fagasi välja kuulutati üheköitelisena, kuid nüüd on see mahukamaks paisunud, uute andmete lisamijiega. 3000 t E H E K Ü L G E : , Teiste sõnadega: — rneie ajaloo 3000-leheküljelise ülevaate ja dokumentatsiooni lõpetamseks on veel vaja trükikojast välja tuua viis köidet ^ 11 kunilö. * I See projekt on käinud 1969.a. alates, 17 pikka aastat, ühest rahapuudusest teise. On leidunud suuremeelseid annetajaid, aga mitte nii palju kui oleks vaja ja mitte nii ruttu kui vaja, Ühtegi teaduslikku raamatut ei anta tänapäeval välja loetuseta, sest n^üügihind oleks Ipotuisetult kõrge. Kui alul muret oli, kas käsikirjad valmis saavad, siis seda muret meil enam ei ole. , Prof. Võõbusel onyalmis kõik.kä-sikirjad kuni viimase 15. köiteni. Vaja on need vaid trükkida ja köita. Kolme raamatu ladumine ja korrektuurid ori juba lõpetatud. Ühe või kahe trükkimine on ^ka lõpeitatud. ja esimese ek/semplari saabumist on oodata n.ö. iga päev. lAga ainult ainust eksemplari, sest raha pole küllalt tefste väljaostmiseks. Nagu pole raha välja osta juba möödunud aasta juunis valminud raamatut kirikute ja vaimulike hävitamisest venelaste poolt. Pealkiri sellele on ,iThe Pviar-tyrs of E s t o n i a . . ." 18.000 DOLLARIT Prof. Võõbus ütlns, et kui saaks kokku küllalt raha, et tasuda trükikojale vajaliku US $18.000 (iga köite trükikulu), on tehniliselt võimalik kõik 5 köidet juba^sel (1986) aastal valmis saada. Kas saab selleks raha kokku? Peab saama, sest meil on vaja oma, eestlaste kirjutatud kultuurilugu. Ja selle saanljine on käegakatsutavas kauguses. xMeifjtšeki-^aamatu kauguses. Mitmele fondile on toetuse saamise palved esitatud, aga on suur lootus, et asjaolude teatavakssaamisel kõik senised,, Studiesin the History of the- Estonian People" ostjad nüüd oma eeltellimise jätkavad kuni 15. köiteni pluss „The Martyrs o f . . . " j a telli-misraha kohe ära saadavad. Toronto piirkonnast üksipäini saaksime niimoodi,finantseerida ühe köite väljaostmise. ' Teiseks, tahaks loota et ka need, kes seni kahevahel olid, et nad kasutaksid juhust tellida kas kõik 15-16 teost, või üksikuid köiteid. Mõne .<öite ladu on madal (III ja IV juba trükiti piiratud arvul juurde) ja seepärast mõned hilised soovijad võivad pettuda.. Kolmandaks, peale ilmumist tõuseb hind tunduvalt. Sellepärast on kõigil kasulik ette tellida. Neljandaks, nende köidetega lõpeb raamatusari ja sellega ka raha-palumine. On viimane aeg aidata oma ajaloo kirjutamisega ja levitamisega! EUTAGE TELLIP^ISEGA Loodan, et see on minupoolne viimane üleskutse. Palun rutake tellimisega. Iga köide maksab Can. 129,00, v.a. „The M a r t y r s . " , mis maksab Gan. $26,00. Postikulu esimeselt köitelt Kanadas $1,50, järgmised köited $0,75,tükk. Väljaspool Kanadat on köite hind US $20,00 The M a r t y r s . . . US 119,00) ja saatekulu esimeselt köitelt US $3,50, järgmised US $1,25 tükk. Annetused, kas suur või väike, aitaksid ka palju kaasa vana võla vähendamiseks. Kanadast ja USA-st on isiklik pangatšekk vastuvõetav; mujalt palun panga või posti rahatähte (draft VÕI Money Order), mis on maksev mõnes Kanada pangas. Tšekid.kirjutada:;Dr. E. Aruja nimele ja saata aadressil 37 Groveland Creseent, Don xMills, Ont. M3A 3C4. Telefon (416) 447-8958. Samast saab ka üksikasjalikumat informatsiooni. ENDEL ARUJA Toronto laohoidja TENOR HEINZ RO VALD, kes leiti Emadepäeval surnult oma suvekodus St. Croix' saarel, maetakse 1. juunil Lakewoodis. Teenivad praostid R. Kiviranna l a R. Reinaru. Montreali Eesti. Pens. Klubi hiljutisel ettekandekoosolekul kõnelesid abielupaar Dagmar ja Erik Kokker Tallinna Konservatooriumi saamisloost ja oma kogemusist sel° le õppeasutuse õpilasina. Allpool toogem peajooni ettekandest. Kõrgema muusikalise hariduse peamiseks lätteks enneiseseisvus-aegseile eestlasUe oli olnud Peterburi Konservatoorium. Eesti iseseisvumisega pidi loomulikult kaasuma ka kultuuriline sõltumatus, ja selle elluviimiseks mitmesugustel kultuurialadel algasid eeltööd juba 1918. Kõrgema muusikalise hariduse korraldamise võimalused olid kaalumisel samaaegselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Aug. Topman oli küsimuse algatajaks Tallinnas, kus Mihkel Lüdig, Aug, Topman, Raimund Kull ja arhitekt Georg Hellat „Estonia seltsi" nimel esitasid Kõrgema Muusikakooli põhikirja häridusministeeriu-mile, kus see kinnitati 19. septembril 1919. Kooti direktoriks kinnitati M. Lüdig ja inspektoriks Samuel Lindpere. Sama aasta sügissemestril immatrikuleeriti 452 sisseastujat, kaasaarvatud D. jaE. Kokker, kellel tollal üksteise olemasolust veel aimu polnud. Dagmar ja Erik Kokker.kõnele§id Montreali Eesti Pensionäride Klubis Tallinna Konservatooriu-su II laupäeviti suletud juuni, juuli ja augusti kuudel. 9 J ii uut ja PROF A VÕÕBUS SOLISTIKS AARNE TAMMISAAR Teisipäeval, 27. mail astub segakoor „Leelo" taas publdku ette kinnitama, et möödunud aastal toimunud juubelikontsert ei olnud lõplik hüvastijätt, vaid uue laulumaratoni stardipauk. Koor on jälle aastakont^. serdiks valmis ning asukohaks on sedapuhku Eesti Maja. Kava on eht-leelolikult värske ja huvitav. Kuigi kodumaiste helimeistrite nimed on tuttavad, ei saa sama öelda kõigi nende tööde kohta, vc\\s ettekandele tulevad, Fagulasheliloojaist on esindatud Salme Purre, Jüri Mandre ja Arnold Taimre. Solistiks on seekord viiuldaja Aarne Tammisaar, keda klaveril saadab Elizabeth Acker: Aarne Tammisaar on Torontos varemgi külalisena.esinenud, kui nüüd on temast saanud Toronto elanik ja tahab end ,,oma mehena" tutvustada. ,,Oma mees" on Tammisaar laulurahvale veel teiseski tähenduses, sest ta on omal aja Glevelandi segakoori koosseisus kaasa laulnud. Viiul meelitas ta küll laulust eemale, kuid eks ,,Leelo" hooleks jää ta jälle tagasi meelitada. Oma muusikalise hariduse sai tänavune solist BdwlingGreen,Qhios ja 1974. a. saavutas ta Indiana ülikooli juures magistrikraadi. Praegu tegutseb Torontos vabakutselisena, mängides Scarborough Filharrnoonikas ja Kitchener-WateEloo sümfooniaorkestris. Ta abikaasa on samuti kutseline muusik, kelle instrumendiks ori oboe, mida ta mängib National Ballet' juures. Kooritöö ettevalmistused on jõudnud sellesse faasi, kus koorijuht muutub järjest nõudlikumaks, lauljad järjest tähelepanelikumaks ja akordid järjest puhtamaks.Jääb vaid loota, et publik on sama hoolsalt aplodeerimist harjutanud. Kui mitte, siis saab neile kohapeal antud väike sõbralik järeleaitamistund. Näge-misekuulmiseni, kontserdil! Gustav Suitsu surma 30.:'aastapäevaks' ^: Tartu ülikooli Eesti ja maailma-kirjanduseprofessorGusta^ f Suits oli nende meie nimekate kirjanike ja vaimuinimeste keskel, kes protestiks meie maale tungiva ateistliku kommunismi eest lahkusid ja leidsid varju Rootsis. 1944. a. sügisel oli G. Suits 61-aastane. Stockholmis ta jätkas oma loomingulist tegevust luule ala,' ja ka oma elutöö teisel tööpõllul, milleks talle noorusaastaist alates oli kirjandusteadus. 1953. a. ilmus Stockholmis tema sisutihe ja elavalt kirjutatud ,,Eesti kirjanduse ajalugu I". Igavikukutse tuli väsimatule töömehele ja rahvuslasele keset, põhjamaist kevadet Stockholmis 23. mail 1956. Kirjanik oli surres 72-aastane. " Gustav Suitsu sünnist Võnnus, Tartumaal möödus a.l9i83 100 aastat. Ta paistis varakult silma oma andekusega ja loominguliste võimetega. 1905. a. sündmuste taustal ta sür-dub Soome, lõpetab Helsingi Ülikooli, abiellub soomlannaga ja jääb töötama Helsingi. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool rakendab teda alates 1919. aastast suurte võimetega kirjandusteadlasena. Tema loenguid tuli kuulama üliõpilasi ka teistest teaduskondadest. Oma otseseid õpilasi ta rakendas eesti jahva kirjanduse uurimise töödele. Teftia oma peahuvi oli pühendatud eesti rahva vanimale kirjandusele, mida oli vähe uuritud, kuigi see oli suure tähtsusega meie keelele ja vaimsele elule. Soomes elades ta jäi tihedasse ühendusse eesti rahva kirjandusliku elu ja rahvuslike püüdlusiga. TaoH uut loomingulist värskust toova „Noor-Eesti" liikumise juhte ja ,,Noor-Eesti" Vananematu sisuga ,,Albumite" toimetaja kümne tähtsa aasta jooksul (1905-1915). Eesti rahva südamesse on Gustav Suitsu nimi kirjutatud eelkõige luuletajana, nagu seda on tema kaasaegsete Marie Underi ja Henrik Visnapuu omad. Ta esikkogu^ on nooruslik ja dünaamiline tolleaegseid eesti noori inspireeriv „Elu tuli" (1905). Suure Sõja algul valmis tema ,,Tuulemaa" (1913). 1922 a. ilmus temä„Kõik on kokku unenägu". Kirjanik otsib selles teed.murranguliste ajasündmuste taustal. Eluküpse ja paljukogenud luuletaja „Tuli ja tuur' sisaldas pagulaspõlve mõtteid, mälestusi ja ideaale kajastavana a. 1950 Stockholmis. Ta loominguline tegevus oli siis kestnud 45 sündmusterohket aastat, millele kirjanik oli kaasa elanud Soomes, 'Eesti Vabariigi aastail ja siis seal, kus eestlased alles hoiavad vanas k^ininglikus Stockholmis eestluse Väärtusi ja ideaale. Gustav Suits ja Marie Under lõpetasid oma maise teerännaku Stockholmis, mis meie rahva Rootsi kuningriiki kuulumise' ajal oli ka eestlaste pealinn. Henrik Visnapuu suri USA-s 35 aastat tagasi a. 1951.ja tema igavikuteele saatmine toimus lei-najumalateenistusega New Yorgi Le-xington Ave. kirikust. Kolm suurt on lahkunud, aga nad on jätnud meile rikkaliku vaimse pärandi, mille kasutamisele me oleme kutsutud. RUDOLF KIVIRANNA . . Oma ruumide puudusel toimus õppetöö Estonia teatri ja kontserthoone ruumides, E.Lenderi eragümnaasiumis ja suurel määral ka õppejõudude kodudes. Puudus oli õppevahendeist. Klavereid, näiteks, oli vaid 2. See puudus lahenes oluliselt kui kohe pärast sõja lõppu Venemaalt saadi osta 12 klaverit. Direktor Lüdigipilk ulatus kaugemale päevast päeva esilekerkivaist küsimusist, kui ta eesmärgiks püstitas oma maja , muretsemise koolile. Esimeseks sammukfe selles suunas oli krundi saamine kingitusena linna poolt. Ehituškapitali soetamiseks pöördus ta kohalike majandustegelaste poole. ,,Mis see teile ikka maksab, kui teie kooli heaks annetaksite-kas te veel küllalt pole teeninud oma äritegevusega!" Umbes nii olevat ta küsinud koosolekule kutsutud eesti äri-mehilt. Ja need võtsidki tuld. Kohapeal pandi kokku 1.600.000 marka (S.O.- 16.000 krooni pärast 1927. a. •vääringureformi], millest üks miljon tuli tuntud kirjastaja ja raamatuäri omanik Gustav Pihlakalt. Koos hilisemate annetustega ja laenudega saadi kokku seevõrra, et alata ehitustööga. A.1927 oli maja valmis, lihtne ja mitte kuigi avar, kuid oma ülesannet enam-vähem täitev. Eesti-Vene rahulepingu kohaselt oli Venemaal asuvail eestlasil õigus Eestisse ümber asuda. Seda eesõigust kasutati ohtrasti ja kojutulijate hülgas oli, ka mitmeid silmapaistvaid helikunstnikke, kelledest mitmed Tall. Muusikakooli õppejõududena määravat osa selle arengus mängima hakkasid: Jaan Tamm, Peterburi Konservatooriumi õpetaja a.l899 saadik, ja professor 1908. a. peale, ühtlasi inspektor; Artur Kapp, 1904» a. saadik Keiserliku Muusikakooli direktor Astrahanis; Theodor Lemba, 1910 - 1914 Riia Muusikakooli direktor, 1915. saadik professor Pe-terb. Konservatooriumis; Artur Lemba, sealsamas õpetaja 1908-1915 ja edasi professor; Peeter Ramul, jurist Morkva ülikoolist (1906) ja pianist sealsest, konservatooriumist (1911), . üle kümne aasta toiminud muusikaõpetajana Venemaal. Tallinna I<õrgem Muusikakool, mis oli saavutanud kõrge akadeemilise taseme, nimetati 1923 ümber Konservatooriumiks. Kooli ainelised raskused aga jätkusid—ajuti koguni, selle määrani, et õpetajail mitme kuu palgad saamata olid. 1923 asub Konservatooriumi direktoriks- J. Tamm, kelle juhtin)isel olukord mõnevõrra paraneb, kuni maja laiendamise kulud võlakoormat suurendavad. Pärast Tamme enneaegset surma 1933 saab direktoriks prof. J. Aavik, kes 1921. a-st kuni Tallinna siirdumiseni 1925 Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor oli olnud. Direktoriks jääb ta kuni kodumaalt lahkumiseni 1944, välja arvatud Vene okupatsiooniaeg 1940 - 41. 1944.a. 9. märtsi pommitamisel sai Konservatoorium rängasti kannatada. MÄLESTUS! Oma mälestusist ühenduses Konservatooriumiga kõneles Dagmar Kokker, kelle klaveriõpingud olid alanud juba viieaastasena. Kui ta 6-aastaselt läks Konservatooriumi sisseastumise katseile, oli tal veel raskusi noodi lugemisega. Kuna aga mängitav pala oli talle hästi meelde jäänud, siis mängis ta seda peast. Talle oli soovitatud hakata prl. Hörschelmanniõpilaseks. Tema pettumuseks aga selgus, et prl. Hörschelmanni klass oli ainult edasijõudnuile. KuiväikseltDagyltnüüd küsiti, millise õpetaja ta omale valib, siis'polnud tal aimugi. Asi mis. otsustada ja tä näitas näpuga ühe valges kleidis ilusa tädi poole. Nii saigi temast Helmi Mohrfeldt-Viitoli õpilane ja ta pole kunagi kahetsenud seda spontaanset valikut. Prl. Hörschelmanni, hiljem pr. Antropov- Hörschelmanni kohta, kes praegu Hamburgis ühes vanadekodus elab, oliD. Kokker hiljuti kuulnud, et seel aprillil s.a. oma saja-aastast sünnipäeva tähistades hea tervise juures olevat olnud. Pühapäeviti toovat teda omaksed enda juurde koju, kus vana helikunstnik endise andumusega klaverimängu harrastavat. Õpilasõhtuid, millised kujunesid popu-laarseiks kontsertideks täismajale, peeti üks kord kuus Estonia kontsertsaalis. Dagmar Kokkerisuurpaev saabus, kui ta 14-aastasena õpilasõhtul mängis Charles C. Saint- Saensi II klaverikontserdi I osa sümfooniaorkestri saatel prof. J. Paulseni juhtimisel. Kinniseid õpilasõhtuid peeti igal nädalal ja seal valiti välja ka solistid, kes väärisid juba esinema igakuistel õpilasõhtuil. Erik Kokker oma muljeist kõneldes meenutas suure lugupidamisega ja soojusega oma õpetajat, prof. Johannes Karl Paulsenit, kes staazhi-ka violinistina konservatooriumi asutajate hulka kuulus, alul õpetajana, 1925. a. saadik professorina. Pärast Moskva Konservatooriumi lõpetamist 1908 oli ta Viinis dirigeerimist õppinud ja sealt I maailmasõja puhkemisel Tallinna siirdunud. Oma tööd oli ta teinud suure andumusega. Ta ei säästnud oma aega ja sageli võis ühestainsast tunnist saada kolm, eriti kui õpetus tema kodus toimus. Oma mõne ,,star" - õpilase puhul võis Paulseni ohvrimeel minna äärmusteni. Hubert Aume.re't, näit., treenis ta ka suvevaheajal ja võttis ta selleks kaasa oma suvilasse nagu oma perekonnaliikme. Paulsen vahendas ka stipendiumi saamist Aumerele riigivanema poolt. Tema õ-petusel arenes Aumere talent rahvusvahelise tunnustuse vääriliseks ja Aumere oli üks vähestest maailmas, kellele Münchenis haruldast (seifis • hoitavat) stradivaariust kasutada anti, kui ta Bogotäst sinna kontsertee-rima oli kutsutud. ISELOOMUSTUSI Nagu Ramül üks generatsioon varem, nii kehastab ka E. Kokker ühes isikus muusikut ja juristi, selle va-< hega et esimesele sai muusika tema eluülesandeks, teisele aga intellektuaalseks harrastuseks, mille üheks väljendusvormiks kujunes viiuli-mängimine ühes trios, mis reeglipäraselt musitseeris küll mängijate e-neste südamerõõmuks, kuid ka avalikel esinemisil. Pianistiks selles trios oli Dagmar Kokker ja tshellistiks Udu Topman. Õppejõudude iseloomustusi: Prof. Jaan Tamm — soliidne, auväärne, inimlik; tema teravas pilgus tundus midagi röntgenikiirguse taolist. Prof. Juhan Aavik — pehmeloomuline, alati abivalmis. Prof. Theodor Lemba — klaverivirtuoos, rõõmsameelne, huumori-lembeline, vaimukate anekdootide jutustaja. • Prof. Artur Lemba — oma vane-. mast vennast pikem ja saledam; lüüriline, delikaatne. Tihti mängis õpilastele ette, näitamaks kuidas pala tõlgitseda. Prof. Artur Kapp — väärikas ja oma piibust lahutamatu; vastutulelik ja helde, tehes sageli kingitusi j a. makstes õpilaste eest nende õppemakse. Prof. Aug. Topman — paistis Välja oma oskuse poolest muuta keerukaid probleeme lihtseiks oma õpilastele.. Prof. Joh. Paulsen — Kremen tshu-gis, Ukrainas, sündinuna ja kasva-nuna polnud ta eestikeelset haridust saanud ja see andis ta kõnele erilise värvingu, kui ta näit. käskis pille ..hääletada" või viiuldajal oma „küü-narnoka" asendit muuta. Prof. Raymond Bööcke — silmapaistvalt viisakate maneeridega. . . . ja anekdoote: Kord ühel ülemeelikuvõitu olengul olid 2 professorit ühe muusikalise küsimuse üle vaieldes nii ummikusse sattunud, et tõe jaluleseadmine ainult oreli varal võimalikuks osutus, ja peagi hakkas läbi koidueelse öövaikuse kajama vägevaid helisid konservatooriumi orelist. See äratas konservatooriumi as,jaajaja, prl. Pee-teni, kes sama katuse all elas. Meeleheites äratas ta ka inspektor Lindpere ja kutsus kohale politsei, kaitseks röövlite vastu.' Prof. Artur Käpil olevat olnud kombeks öelda, et 3 silmapaistvamat eesti organisti on R. Tobias, P. Süda ja kolmanda isiku kuulaja mõistatada. Kord Suure-Jaani kirikus orelil improviseerides oli Kapp nii'hoogu sattunud, et tema hiilgavale ettekandele enne lõppu ei tulnud kui vennapoeg Villem Kapp, kes lõõtsa tallas, väsimusel nõrkedes minestas. Muusikalistesse ,,ismidesse" suhtus Kapp sallivalt, kui ta selle taga tõelist talenti nägi peituvat, öeldes: ,,Las" müravad, küllap nad aru pähe võtavad!" Põhja-Ameerikas asuvad endised Tall. Konservatooriumi õpilased tähistasid oma Alma Materi 50. aastapäeva kontsertaktustega New Yorgis ja Torontos. Eeskavas õlid K. Rai-. di ,,Ööpala" triole ja F. Mendels-sohni trio d-moll. Etlejad, kõik Tall. Konservatooriumi vilistlased, olid: Viiul — Valdeko Kangro(New-Yorgi aktusel), Carmen Prii (Torontos); tshello - Kaljo Raid; klaver - Dagmar Kokker. Heliülesvõtted kõigist ülalmainitud helitöödest esitas E. Kokker. Arvukas kuulajaskond avaldas kõnelejatele rohket kiitust. - t s - II. I 11 — • • • • , li I I Kaks kulda, üks hõbe Alar Kivilole Kord aastas toimub Kanada telereklaamide festival, kus selle ala kunstilisi saavutusi kitsamaleasjahuviliö-te kogule esüatakse. Tänavusel festivali banketil Toronto Sheraton hotellis jagas vastaval taidealal üldtuntud isikuist koosnev žürii välja hulga ,,Bessi" nimelisi auhindu reklaamidele, mis kõige veenvamalt ja kupstipärasemalt mõnd produkti või teenust tutvustasid. Ligemale 500 esildise hulgast mää-' rati kõiki alasid hõlmav kuld McCann-Erickson reklaamiagentuuri poolt loodud Ikea produktide reklaamile. Mittealkohoolsete jookide kategoorias jagasid esimest kohta kaks Maxwell House kohvi reklaami - mõlemad Ogilvy & Mather agentuuri loodud ja Alar Kivilo poolt lavastatud ja filmitud. Mõlemat varianti hinnati ka veel kutsemeisterlikkuse auhinnaga režii alal. Maiustuste kategoorias anti kuld futuristliku, filmi ,,Maailmaruumi eksirännak 2001" ainetel loodud Cadbury šokolaadi reklaamile; ka sellegi lavastaja ja kinematograaf on Alar Kivilo. Filmiliste eriefektide a-lal tõi see reklaam Kivilole teise kutsemeisterlikkuse auhinna. xMaksuli-se TV spordikanali T SN tutvustamist Alar Kivilo režiis vääristati.hõbedaga ja paaris teises kategoorias sai ta kaks tunnustuskirja. Arve.stades et 66-st auhinnast ja tunnustuskirjast anti 6 reklaamidele, mille lavastaja ja filmija on üks meie noorema põlvkonna liikmeid, võib eestlaste panust Kanada telejaamade käigushoidmisel täiesti rahuldavaks pidada. Toronto koor laulab Vancouveri kirikus Toronto Eesti Ap.-Õigeusu Koguduse segakoor koos oma juhi Guri Raagiga lendavad 5. juuni hommikul Vancouverisse. Kooriga sõidavad kaasa koguduse vaimulik, praost Emmanuel Lepik, mõned naisringi-, nõukogu- ja juhatuse liikmed, kokku 33 isikut. VanccTuveris koor esineb Peetri Koguduse kirikus toimuval jumalateenistusel 8. juunil kell 11.00, kus teenivad Peetri koguduse, õpetaja Toomas Vaga ja praost Lepik. Muusikalises osas esinevad veel organist Ülö Valdma ja kohaliku koguduse koor Konstantin Rannaoja juhatusel. Vancouyeris olles kasutatakse aega EXPO-36 külastuseks, tehakse ringsõite linnas ja Victoriasse ning saadakse kokku sugulaste ja sõpradega. Tagasi Torontosse jõutakse 12. juuni õhtul.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 22, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-05-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860522 |
Description
Title | 1986-05-22-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | • >•. V (1889) 1986 , , M e i e E l u " i j r . 21 5. gaidi ja lisipäey, 12. iapäev, 13. leljapäev, yäev; reede, lläupäev, l ö . Ihapäey, 17. l a l esinevad )mäkayaga, lisel. Peale laste abi veel ^rräldamisel, maal, kuid Ühendriiki-litmeid lõk-jriie Ja küla-igustil. Ühel lanuüretkele. las. Jtavaid noori jgri ,,hind". läksab koos Idikuluga 200 [reldes sama-je jamboree fiud suvel on lest summast ja $50 on. vemetsale ja istega varus-irüurn) pika-ite suur ma-; Icildab sellise on ühöst peajaid kui uks, ^l.iige maksiab Buss väljub Irest reede, 8'. il põhjusil ei |spordist (näi-gris viibijad e laupäeval, ega ühe laagiga toimuma lisel esindüs-ja mälestusse eest hoolit- Ised. Selle kolb eriveokiga |?oiste'ja tüd-m. ahub bussi. )äevaks on 1. lendusse oma fdüda esindus-ngcjr. Ingrid la ns:lfcm. Endel tevade tl e.s. on; tal abiks kohalike äri- ^a.: Peasekretär |on • Alar Suur-töötas insene-poolsäarel, ja |ja-Briti-Colum- Mekti läbiviimi" JH Päevade juh-liikuvad. Kuid le ^ttevalmista- ;uba 8 juhatuse liteedi säilitami-ia aseesimehed Hilja;Maism.a-olnud kauemat onnajuhatajaks estiPäevadel on rimine ning si- Vancouveriga". u tuuriprogram- |d moodustavad Päevade juha-juba tööle asu-ipijuhti ja toim-sellele et Eesti le aasta aega! ' jestlased kauge- |iiüd Lääneranni" t'ancouveris juu- A.H.>' ^ROMISSI - lÜNISTIDEGA 1918. ttawasse iskkooli ja Güm-le väljasõit tuimasse, kuhu sÕB-luss väljub Eesti peva, 24. mai va- [gasi Toroniossis ^a, 25e mai Ülikoolis. NELJAFÄEVAi, 22. IV^^SL - THURSDAY, MAY 22 onservatooriumi meenutades „Studies in the History of the Estonian People" pealkirja all om professor Võõbus inglise ' keelt valdajate lauale toonud kümme köidet, 2000 ik., eestlaste ajalugu ürgajast kuni tänapäevani. Sed on põhjalik .dokumentatsioon nieie maal käinud sõdadest, kanifatus-test ja saavutustest. Nii ulatuslikkui eesti kultuurilugu pole meil isegi eesti keeles ilmunud ega ole teada, et midagi sellist oleks tulema^. Esimesed 7 köidet käsitasid ajalugu selle mitmetahulistes ilmingutes, nagu ajalugu ilcka. Siis tõusis vajadus eriteemade ikä^itamiseks. iSIii ilmus VIII köide Tartu ülikooli 350. aastapäevaks, pdasi, IX köide eesti iseseisvusaegsest kirjandusest, sest eelmine ingliskeelne teos oli 15 aastat vana ja seegi õhukene,.Siis X köide, iseseisvusaegsest muusikast, millest inglise keeles õieti midagi pole näidata, kui mitte arvestac(a üht Stockholmis Kremli eeskirjade järele kirjutatut. Trükikojas on veel 11', köide - kujutavkunst, ja 12.- — lavakunsti- . dest. Kriitiline vajadus uue teose järele tõusis skandaalsete nn, ,,uurimiskomisjonide" tegeviisse astumisel USA-s ja Kanadas, köit^d-13; 14 ja 15 mahutavad ülevaate eestlaste kaitselahinguist Teise maailmasõja ajal, kuni Tšehhi põrguni ja yangi-aagriteni. Nende kolmp teose all-pealkiri on ,,The Tragedy of the Estonian P e o p l e . m i s mõni aeg fagasi välja kuulutati üheköitelisena, kuid nüüd on see mahukamaks paisunud, uute andmete lisamijiega. 3000 t E H E K Ü L G E : , Teiste sõnadega: — rneie ajaloo 3000-leheküljelise ülevaate ja dokumentatsiooni lõpetamseks on veel vaja trükikojast välja tuua viis köidet ^ 11 kunilö. * I See projekt on käinud 1969.a. alates, 17 pikka aastat, ühest rahapuudusest teise. On leidunud suuremeelseid annetajaid, aga mitte nii palju kui oleks vaja ja mitte nii ruttu kui vaja, Ühtegi teaduslikku raamatut ei anta tänapäeval välja loetuseta, sest n^üügihind oleks Ipotuisetult kõrge. Kui alul muret oli, kas käsikirjad valmis saavad, siis seda muret meil enam ei ole. , Prof. Võõbusel onyalmis kõik.kä-sikirjad kuni viimase 15. köiteni. Vaja on need vaid trükkida ja köita. Kolme raamatu ladumine ja korrektuurid ori juba lõpetatud. Ühe või kahe trükkimine on ^ka lõpeitatud. ja esimese ek/semplari saabumist on oodata n.ö. iga päev. lAga ainult ainust eksemplari, sest raha pole küllalt tefste väljaostmiseks. Nagu pole raha välja osta juba möödunud aasta juunis valminud raamatut kirikute ja vaimulike hävitamisest venelaste poolt. Pealkiri sellele on ,iThe Pviar-tyrs of E s t o n i a . . ." 18.000 DOLLARIT Prof. Võõbus ütlns, et kui saaks kokku küllalt raha, et tasuda trükikojale vajaliku US $18.000 (iga köite trükikulu), on tehniliselt võimalik kõik 5 köidet juba^sel (1986) aastal valmis saada. Kas saab selleks raha kokku? Peab saama, sest meil on vaja oma, eestlaste kirjutatud kultuurilugu. Ja selle saanljine on käegakatsutavas kauguses. xMeifjtšeki-^aamatu kauguses. Mitmele fondile on toetuse saamise palved esitatud, aga on suur lootus, et asjaolude teatavakssaamisel kõik senised,, Studiesin the History of the- Estonian People" ostjad nüüd oma eeltellimise jätkavad kuni 15. köiteni pluss „The Martyrs o f . . . " j a telli-misraha kohe ära saadavad. Toronto piirkonnast üksipäini saaksime niimoodi,finantseerida ühe köite väljaostmise. ' Teiseks, tahaks loota et ka need, kes seni kahevahel olid, et nad kasutaksid juhust tellida kas kõik 15-16 teost, või üksikuid köiteid. Mõne .<öite ladu on madal (III ja IV juba trükiti piiratud arvul juurde) ja seepärast mõned hilised soovijad võivad pettuda.. Kolmandaks, peale ilmumist tõuseb hind tunduvalt. Sellepärast on kõigil kasulik ette tellida. Neljandaks, nende köidetega lõpeb raamatusari ja sellega ka raha-palumine. On viimane aeg aidata oma ajaloo kirjutamisega ja levitamisega! EUTAGE TELLIP^ISEGA Loodan, et see on minupoolne viimane üleskutse. Palun rutake tellimisega. Iga köide maksab Can. 129,00, v.a. „The M a r t y r s . " , mis maksab Gan. $26,00. Postikulu esimeselt köitelt Kanadas $1,50, järgmised köited $0,75,tükk. Väljaspool Kanadat on köite hind US $20,00 The M a r t y r s . . . US 119,00) ja saatekulu esimeselt köitelt US $3,50, järgmised US $1,25 tükk. Annetused, kas suur või väike, aitaksid ka palju kaasa vana võla vähendamiseks. Kanadast ja USA-st on isiklik pangatšekk vastuvõetav; mujalt palun panga või posti rahatähte (draft VÕI Money Order), mis on maksev mõnes Kanada pangas. Tšekid.kirjutada:;Dr. E. Aruja nimele ja saata aadressil 37 Groveland Creseent, Don xMills, Ont. M3A 3C4. Telefon (416) 447-8958. Samast saab ka üksikasjalikumat informatsiooni. ENDEL ARUJA Toronto laohoidja TENOR HEINZ RO VALD, kes leiti Emadepäeval surnult oma suvekodus St. Croix' saarel, maetakse 1. juunil Lakewoodis. Teenivad praostid R. Kiviranna l a R. Reinaru. Montreali Eesti. Pens. Klubi hiljutisel ettekandekoosolekul kõnelesid abielupaar Dagmar ja Erik Kokker Tallinna Konservatooriumi saamisloost ja oma kogemusist sel° le õppeasutuse õpilasina. Allpool toogem peajooni ettekandest. Kõrgema muusikalise hariduse peamiseks lätteks enneiseseisvus-aegseile eestlasUe oli olnud Peterburi Konservatoorium. Eesti iseseisvumisega pidi loomulikult kaasuma ka kultuuriline sõltumatus, ja selle elluviimiseks mitmesugustel kultuurialadel algasid eeltööd juba 1918. Kõrgema muusikalise hariduse korraldamise võimalused olid kaalumisel samaaegselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Aug. Topman oli küsimuse algatajaks Tallinnas, kus Mihkel Lüdig, Aug, Topman, Raimund Kull ja arhitekt Georg Hellat „Estonia seltsi" nimel esitasid Kõrgema Muusikakooli põhikirja häridusministeeriu-mile, kus see kinnitati 19. septembril 1919. Kooti direktoriks kinnitati M. Lüdig ja inspektoriks Samuel Lindpere. Sama aasta sügissemestril immatrikuleeriti 452 sisseastujat, kaasaarvatud D. jaE. Kokker, kellel tollal üksteise olemasolust veel aimu polnud. Dagmar ja Erik Kokker.kõnele§id Montreali Eesti Pensionäride Klubis Tallinna Konservatooriu-su II laupäeviti suletud juuni, juuli ja augusti kuudel. 9 J ii uut ja PROF A VÕÕBUS SOLISTIKS AARNE TAMMISAAR Teisipäeval, 27. mail astub segakoor „Leelo" taas publdku ette kinnitama, et möödunud aastal toimunud juubelikontsert ei olnud lõplik hüvastijätt, vaid uue laulumaratoni stardipauk. Koor on jälle aastakont^. serdiks valmis ning asukohaks on sedapuhku Eesti Maja. Kava on eht-leelolikult värske ja huvitav. Kuigi kodumaiste helimeistrite nimed on tuttavad, ei saa sama öelda kõigi nende tööde kohta, vc\\s ettekandele tulevad, Fagulasheliloojaist on esindatud Salme Purre, Jüri Mandre ja Arnold Taimre. Solistiks on seekord viiuldaja Aarne Tammisaar, keda klaveril saadab Elizabeth Acker: Aarne Tammisaar on Torontos varemgi külalisena.esinenud, kui nüüd on temast saanud Toronto elanik ja tahab end ,,oma mehena" tutvustada. ,,Oma mees" on Tammisaar laulurahvale veel teiseski tähenduses, sest ta on omal aja Glevelandi segakoori koosseisus kaasa laulnud. Viiul meelitas ta küll laulust eemale, kuid eks ,,Leelo" hooleks jää ta jälle tagasi meelitada. Oma muusikalise hariduse sai tänavune solist BdwlingGreen,Qhios ja 1974. a. saavutas ta Indiana ülikooli juures magistrikraadi. Praegu tegutseb Torontos vabakutselisena, mängides Scarborough Filharrnoonikas ja Kitchener-WateEloo sümfooniaorkestris. Ta abikaasa on samuti kutseline muusik, kelle instrumendiks ori oboe, mida ta mängib National Ballet' juures. Kooritöö ettevalmistused on jõudnud sellesse faasi, kus koorijuht muutub järjest nõudlikumaks, lauljad järjest tähelepanelikumaks ja akordid järjest puhtamaks.Jääb vaid loota, et publik on sama hoolsalt aplodeerimist harjutanud. Kui mitte, siis saab neile kohapeal antud väike sõbralik järeleaitamistund. Näge-misekuulmiseni, kontserdil! Gustav Suitsu surma 30.:'aastapäevaks' ^: Tartu ülikooli Eesti ja maailma-kirjanduseprofessorGusta^ f Suits oli nende meie nimekate kirjanike ja vaimuinimeste keskel, kes protestiks meie maale tungiva ateistliku kommunismi eest lahkusid ja leidsid varju Rootsis. 1944. a. sügisel oli G. Suits 61-aastane. Stockholmis ta jätkas oma loomingulist tegevust luule ala,' ja ka oma elutöö teisel tööpõllul, milleks talle noorusaastaist alates oli kirjandusteadus. 1953. a. ilmus Stockholmis tema sisutihe ja elavalt kirjutatud ,,Eesti kirjanduse ajalugu I". Igavikukutse tuli väsimatule töömehele ja rahvuslasele keset, põhjamaist kevadet Stockholmis 23. mail 1956. Kirjanik oli surres 72-aastane. " Gustav Suitsu sünnist Võnnus, Tartumaal möödus a.l9i83 100 aastat. Ta paistis varakult silma oma andekusega ja loominguliste võimetega. 1905. a. sündmuste taustal ta sür-dub Soome, lõpetab Helsingi Ülikooli, abiellub soomlannaga ja jääb töötama Helsingi. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool rakendab teda alates 1919. aastast suurte võimetega kirjandusteadlasena. Tema loenguid tuli kuulama üliõpilasi ka teistest teaduskondadest. Oma otseseid õpilasi ta rakendas eesti jahva kirjanduse uurimise töödele. Teftia oma peahuvi oli pühendatud eesti rahva vanimale kirjandusele, mida oli vähe uuritud, kuigi see oli suure tähtsusega meie keelele ja vaimsele elule. Soomes elades ta jäi tihedasse ühendusse eesti rahva kirjandusliku elu ja rahvuslike püüdlusiga. TaoH uut loomingulist värskust toova „Noor-Eesti" liikumise juhte ja ,,Noor-Eesti" Vananematu sisuga ,,Albumite" toimetaja kümne tähtsa aasta jooksul (1905-1915). Eesti rahva südamesse on Gustav Suitsu nimi kirjutatud eelkõige luuletajana, nagu seda on tema kaasaegsete Marie Underi ja Henrik Visnapuu omad. Ta esikkogu^ on nooruslik ja dünaamiline tolleaegseid eesti noori inspireeriv „Elu tuli" (1905). Suure Sõja algul valmis tema ,,Tuulemaa" (1913). 1922 a. ilmus temä„Kõik on kokku unenägu". Kirjanik otsib selles teed.murranguliste ajasündmuste taustal. Eluküpse ja paljukogenud luuletaja „Tuli ja tuur' sisaldas pagulaspõlve mõtteid, mälestusi ja ideaale kajastavana a. 1950 Stockholmis. Ta loominguline tegevus oli siis kestnud 45 sündmusterohket aastat, millele kirjanik oli kaasa elanud Soomes, 'Eesti Vabariigi aastail ja siis seal, kus eestlased alles hoiavad vanas k^ininglikus Stockholmis eestluse Väärtusi ja ideaale. Gustav Suits ja Marie Under lõpetasid oma maise teerännaku Stockholmis, mis meie rahva Rootsi kuningriiki kuulumise' ajal oli ka eestlaste pealinn. Henrik Visnapuu suri USA-s 35 aastat tagasi a. 1951.ja tema igavikuteele saatmine toimus lei-najumalateenistusega New Yorgi Le-xington Ave. kirikust. Kolm suurt on lahkunud, aga nad on jätnud meile rikkaliku vaimse pärandi, mille kasutamisele me oleme kutsutud. RUDOLF KIVIRANNA . . Oma ruumide puudusel toimus õppetöö Estonia teatri ja kontserthoone ruumides, E.Lenderi eragümnaasiumis ja suurel määral ka õppejõudude kodudes. Puudus oli õppevahendeist. Klavereid, näiteks, oli vaid 2. See puudus lahenes oluliselt kui kohe pärast sõja lõppu Venemaalt saadi osta 12 klaverit. Direktor Lüdigipilk ulatus kaugemale päevast päeva esilekerkivaist küsimusist, kui ta eesmärgiks püstitas oma maja , muretsemise koolile. Esimeseks sammukfe selles suunas oli krundi saamine kingitusena linna poolt. Ehituškapitali soetamiseks pöördus ta kohalike majandustegelaste poole. ,,Mis see teile ikka maksab, kui teie kooli heaks annetaksite-kas te veel küllalt pole teeninud oma äritegevusega!" Umbes nii olevat ta küsinud koosolekule kutsutud eesti äri-mehilt. Ja need võtsidki tuld. Kohapeal pandi kokku 1.600.000 marka (S.O.- 16.000 krooni pärast 1927. a. •vääringureformi], millest üks miljon tuli tuntud kirjastaja ja raamatuäri omanik Gustav Pihlakalt. Koos hilisemate annetustega ja laenudega saadi kokku seevõrra, et alata ehitustööga. A.1927 oli maja valmis, lihtne ja mitte kuigi avar, kuid oma ülesannet enam-vähem täitev. Eesti-Vene rahulepingu kohaselt oli Venemaal asuvail eestlasil õigus Eestisse ümber asuda. Seda eesõigust kasutati ohtrasti ja kojutulijate hülgas oli, ka mitmeid silmapaistvaid helikunstnikke, kelledest mitmed Tall. Muusikakooli õppejõududena määravat osa selle arengus mängima hakkasid: Jaan Tamm, Peterburi Konservatooriumi õpetaja a.l899 saadik, ja professor 1908. a. peale, ühtlasi inspektor; Artur Kapp, 1904» a. saadik Keiserliku Muusikakooli direktor Astrahanis; Theodor Lemba, 1910 - 1914 Riia Muusikakooli direktor, 1915. saadik professor Pe-terb. Konservatooriumis; Artur Lemba, sealsamas õpetaja 1908-1915 ja edasi professor; Peeter Ramul, jurist Morkva ülikoolist (1906) ja pianist sealsest, konservatooriumist (1911), . üle kümne aasta toiminud muusikaõpetajana Venemaal. Tallinna I<õrgem Muusikakool, mis oli saavutanud kõrge akadeemilise taseme, nimetati 1923 ümber Konservatooriumiks. Kooli ainelised raskused aga jätkusid—ajuti koguni, selle määrani, et õpetajail mitme kuu palgad saamata olid. 1923 asub Konservatooriumi direktoriks- J. Tamm, kelle juhtin)isel olukord mõnevõrra paraneb, kuni maja laiendamise kulud võlakoormat suurendavad. Pärast Tamme enneaegset surma 1933 saab direktoriks prof. J. Aavik, kes 1921. a-st kuni Tallinna siirdumiseni 1925 Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor oli olnud. Direktoriks jääb ta kuni kodumaalt lahkumiseni 1944, välja arvatud Vene okupatsiooniaeg 1940 - 41. 1944.a. 9. märtsi pommitamisel sai Konservatoorium rängasti kannatada. MÄLESTUS! Oma mälestusist ühenduses Konservatooriumiga kõneles Dagmar Kokker, kelle klaveriõpingud olid alanud juba viieaastasena. Kui ta 6-aastaselt läks Konservatooriumi sisseastumise katseile, oli tal veel raskusi noodi lugemisega. Kuna aga mängitav pala oli talle hästi meelde jäänud, siis mängis ta seda peast. Talle oli soovitatud hakata prl. Hörschelmanniõpilaseks. Tema pettumuseks aga selgus, et prl. Hörschelmanni klass oli ainult edasijõudnuile. KuiväikseltDagyltnüüd küsiti, millise õpetaja ta omale valib, siis'polnud tal aimugi. Asi mis. otsustada ja tä näitas näpuga ühe valges kleidis ilusa tädi poole. Nii saigi temast Helmi Mohrfeldt-Viitoli õpilane ja ta pole kunagi kahetsenud seda spontaanset valikut. Prl. Hörschelmanni, hiljem pr. Antropov- Hörschelmanni kohta, kes praegu Hamburgis ühes vanadekodus elab, oliD. Kokker hiljuti kuulnud, et seel aprillil s.a. oma saja-aastast sünnipäeva tähistades hea tervise juures olevat olnud. Pühapäeviti toovat teda omaksed enda juurde koju, kus vana helikunstnik endise andumusega klaverimängu harrastavat. Õpilasõhtuid, millised kujunesid popu-laarseiks kontsertideks täismajale, peeti üks kord kuus Estonia kontsertsaalis. Dagmar Kokkerisuurpaev saabus, kui ta 14-aastasena õpilasõhtul mängis Charles C. Saint- Saensi II klaverikontserdi I osa sümfooniaorkestri saatel prof. J. Paulseni juhtimisel. Kinniseid õpilasõhtuid peeti igal nädalal ja seal valiti välja ka solistid, kes väärisid juba esinema igakuistel õpilasõhtuil. Erik Kokker oma muljeist kõneldes meenutas suure lugupidamisega ja soojusega oma õpetajat, prof. Johannes Karl Paulsenit, kes staazhi-ka violinistina konservatooriumi asutajate hulka kuulus, alul õpetajana, 1925. a. saadik professorina. Pärast Moskva Konservatooriumi lõpetamist 1908 oli ta Viinis dirigeerimist õppinud ja sealt I maailmasõja puhkemisel Tallinna siirdunud. Oma tööd oli ta teinud suure andumusega. Ta ei säästnud oma aega ja sageli võis ühestainsast tunnist saada kolm, eriti kui õpetus tema kodus toimus. Oma mõne ,,star" - õpilase puhul võis Paulseni ohvrimeel minna äärmusteni. Hubert Aume.re't, näit., treenis ta ka suvevaheajal ja võttis ta selleks kaasa oma suvilasse nagu oma perekonnaliikme. Paulsen vahendas ka stipendiumi saamist Aumerele riigivanema poolt. Tema õ-petusel arenes Aumere talent rahvusvahelise tunnustuse vääriliseks ja Aumere oli üks vähestest maailmas, kellele Münchenis haruldast (seifis • hoitavat) stradivaariust kasutada anti, kui ta Bogotäst sinna kontsertee-rima oli kutsutud. ISELOOMUSTUSI Nagu Ramül üks generatsioon varem, nii kehastab ka E. Kokker ühes isikus muusikut ja juristi, selle va-< hega et esimesele sai muusika tema eluülesandeks, teisele aga intellektuaalseks harrastuseks, mille üheks väljendusvormiks kujunes viiuli-mängimine ühes trios, mis reeglipäraselt musitseeris küll mängijate e-neste südamerõõmuks, kuid ka avalikel esinemisil. Pianistiks selles trios oli Dagmar Kokker ja tshellistiks Udu Topman. Õppejõudude iseloomustusi: Prof. Jaan Tamm — soliidne, auväärne, inimlik; tema teravas pilgus tundus midagi röntgenikiirguse taolist. Prof. Juhan Aavik — pehmeloomuline, alati abivalmis. Prof. Theodor Lemba — klaverivirtuoos, rõõmsameelne, huumori-lembeline, vaimukate anekdootide jutustaja. • Prof. Artur Lemba — oma vane-. mast vennast pikem ja saledam; lüüriline, delikaatne. Tihti mängis õpilastele ette, näitamaks kuidas pala tõlgitseda. Prof. Artur Kapp — väärikas ja oma piibust lahutamatu; vastutulelik ja helde, tehes sageli kingitusi j a. makstes õpilaste eest nende õppemakse. Prof. Aug. Topman — paistis Välja oma oskuse poolest muuta keerukaid probleeme lihtseiks oma õpilastele.. Prof. Joh. Paulsen — Kremen tshu-gis, Ukrainas, sündinuna ja kasva-nuna polnud ta eestikeelset haridust saanud ja see andis ta kõnele erilise värvingu, kui ta näit. käskis pille ..hääletada" või viiuldajal oma „küü-narnoka" asendit muuta. Prof. Raymond Bööcke — silmapaistvalt viisakate maneeridega. . . . ja anekdoote: Kord ühel ülemeelikuvõitu olengul olid 2 professorit ühe muusikalise küsimuse üle vaieldes nii ummikusse sattunud, et tõe jaluleseadmine ainult oreli varal võimalikuks osutus, ja peagi hakkas läbi koidueelse öövaikuse kajama vägevaid helisid konservatooriumi orelist. See äratas konservatooriumi as,jaajaja, prl. Pee-teni, kes sama katuse all elas. Meeleheites äratas ta ka inspektor Lindpere ja kutsus kohale politsei, kaitseks röövlite vastu.' Prof. Artur Käpil olevat olnud kombeks öelda, et 3 silmapaistvamat eesti organisti on R. Tobias, P. Süda ja kolmanda isiku kuulaja mõistatada. Kord Suure-Jaani kirikus orelil improviseerides oli Kapp nii'hoogu sattunud, et tema hiilgavale ettekandele enne lõppu ei tulnud kui vennapoeg Villem Kapp, kes lõõtsa tallas, väsimusel nõrkedes minestas. Muusikalistesse ,,ismidesse" suhtus Kapp sallivalt, kui ta selle taga tõelist talenti nägi peituvat, öeldes: ,,Las" müravad, küllap nad aru pähe võtavad!" Põhja-Ameerikas asuvad endised Tall. Konservatooriumi õpilased tähistasid oma Alma Materi 50. aastapäeva kontsertaktustega New Yorgis ja Torontos. Eeskavas õlid K. Rai-. di ,,Ööpala" triole ja F. Mendels-sohni trio d-moll. Etlejad, kõik Tall. Konservatooriumi vilistlased, olid: Viiul — Valdeko Kangro(New-Yorgi aktusel), Carmen Prii (Torontos); tshello - Kaljo Raid; klaver - Dagmar Kokker. Heliülesvõtted kõigist ülalmainitud helitöödest esitas E. Kokker. Arvukas kuulajaskond avaldas kõnelejatele rohket kiitust. - t s - II. I 11 — • • • • , li I I Kaks kulda, üks hõbe Alar Kivilole Kord aastas toimub Kanada telereklaamide festival, kus selle ala kunstilisi saavutusi kitsamaleasjahuviliö-te kogule esüatakse. Tänavusel festivali banketil Toronto Sheraton hotellis jagas vastaval taidealal üldtuntud isikuist koosnev žürii välja hulga ,,Bessi" nimelisi auhindu reklaamidele, mis kõige veenvamalt ja kupstipärasemalt mõnd produkti või teenust tutvustasid. Ligemale 500 esildise hulgast mää-' rati kõiki alasid hõlmav kuld McCann-Erickson reklaamiagentuuri poolt loodud Ikea produktide reklaamile. Mittealkohoolsete jookide kategoorias jagasid esimest kohta kaks Maxwell House kohvi reklaami - mõlemad Ogilvy & Mather agentuuri loodud ja Alar Kivilo poolt lavastatud ja filmitud. Mõlemat varianti hinnati ka veel kutsemeisterlikkuse auhinnaga režii alal. Maiustuste kategoorias anti kuld futuristliku, filmi ,,Maailmaruumi eksirännak 2001" ainetel loodud Cadbury šokolaadi reklaamile; ka sellegi lavastaja ja kinematograaf on Alar Kivilo. Filmiliste eriefektide a-lal tõi see reklaam Kivilole teise kutsemeisterlikkuse auhinna. xMaksuli-se TV spordikanali T SN tutvustamist Alar Kivilo režiis vääristati.hõbedaga ja paaris teises kategoorias sai ta kaks tunnustuskirja. Arve.stades et 66-st auhinnast ja tunnustuskirjast anti 6 reklaamidele, mille lavastaja ja filmija on üks meie noorema põlvkonna liikmeid, võib eestlaste panust Kanada telejaamade käigushoidmisel täiesti rahuldavaks pidada. Toronto koor laulab Vancouveri kirikus Toronto Eesti Ap.-Õigeusu Koguduse segakoor koos oma juhi Guri Raagiga lendavad 5. juuni hommikul Vancouverisse. Kooriga sõidavad kaasa koguduse vaimulik, praost Emmanuel Lepik, mõned naisringi-, nõukogu- ja juhatuse liikmed, kokku 33 isikut. VanccTuveris koor esineb Peetri Koguduse kirikus toimuval jumalateenistusel 8. juunil kell 11.00, kus teenivad Peetri koguduse, õpetaja Toomas Vaga ja praost Lepik. Muusikalises osas esinevad veel organist Ülö Valdma ja kohaliku koguduse koor Konstantin Rannaoja juhatusel. Vancouyeris olles kasutatakse aega EXPO-36 külastuseks, tehakse ringsõite linnas ja Victoriasse ning saadakse kokku sugulaste ja sõpradega. Tagasi Torontosse jõutakse 12. juuni õhtul. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-22-05