Meie Elu = Our life, May 2, 1985

              )
r. 18 (1833) 198g
e
„Meie Elu" nr. 18 (183S) 1985 N E L J A P Ä E V A L , 2. M A I L— , MA¥ 2
jntrolliks, et nen^
ladressid valijate
l k s palume otse-ilikuitEKN.
958
Ironto, Ont M4K
lil 465-2219.
ISA
tei EKN ra^
|4 andis üle oma
je valijate nime-ielleks
võetakse
ittav raalide kä­ida
ebaõnnestu-
^It kergelt võib '
Idatakse esiteks
Iniseks. Selleks
raal ise kõik ni-järjekorda,
mis
tiksik-korduvate
liks. Kui nimistu;
litee poolt kat-
Isaab seda käsu-
[jalide väljasaat-lisi
on võimalik
[te postipiirkon-•
ese säästa posti-
[õimalik eralda-ibrikud
ja pere-
Imisel tuleb raal
Nimelt, peale
Ibivaatamist ja-itrõllimist,
ka-
?emine üle anda
3s loevad hääle-
Ihääletused raa-itilisele
salves-^
lii, kasutatakse
|ite lugemiseks.
lOBRIKS
jaseltpeabhää-lidüd
oktoobri
liste Peakomi-l
augustist kuni
la. Sellega loo-komitee
rohke-mvõttu.
See on
puhkused on
gi^ene tegevu-ija
alguseks on
limised.
jd peaksid ole-oktoobrikuu
ai"
tuleksid tule-
|. ok;toobri näda-
I küllalt aega, et
XII koosseisu
Iseks kuupäe-ks
laupäevaks.
isaks kombeks
mto täiendus-
|'J5. korda ema-
:ooli algaastail
loma vanemate
lale — nii mõni-iva
südamega,
|u või salmiga
la mängida või
faga hakkama
nüüd omakor-
[ale ja jälgivad
Kõik kordub,
tuvad.
)oli emadepäe-ieval,
12. mail
[ai Eesti Maja
roadview Ave.
on tuntud
skkooli lõpeta--
Õpilaste poolt
Ivakohaseid et~
, soololaule,
ja akordioni
me ja muud.
Isineb TERR
fonika Kase ja
Itusel. Pillime-lloodah,
et kõik
lad ja lastesõb-pühapäeval
|et: koos jällegi
,,Ema süda" ja
liiste laste esi-lEALI
'
kooli ja Güm-
Iljasõit toimub
Ihu sõidetakse
iesti Maja juu­beli
6 õhtul ja
irde tagasi jõu-
Itul Ööbitakse
lire'is, mis asub
fiy ääres. Lau-
[akse sega-ees-li
kiriku saalis,
iuskooli küla-aasiumi
[eval, 16. mail
Maja suures
I koosviibimine
|on teisipäeval,
tui Eesti Maja
Ijägneb samuti
atele, vanema-
JKOMITEE
nduslikku
ettekannet
ud aasta 3. septemnbril
lahkus meie ringist Asta Willmann-
Linnolt 68 aasta vanuses ja kuu aega
hiljem, 5. jaanuaril 1985 lahkus Alek-sis
Rannit. Mõlemad olid tuntud kir­janikud
üle tosina teosega, mõlemad
olid aktiivsed rahvusvahelisel aree­nil,
eriti P!E.N, kirjanduslikus klubis.^
Tartu Instituut korraldab mäles-tusõhtud
neile mõlemile ka lähestik­ku,
1, ja 6. mail. Toronto Ülikooli
professor Galina Krüberg on kaua­aegne
Ranniti luule austaja ja kõne­leb
temast kolmapäevani, mail kell
19.30. Rannitite lemmikmuusikat
esitatakse helilindilt.
Esmaspäeval, 6. mail kell 19.3,0
mälestame Asta Willmanni tema lä­hedase,
sõbra dr. Kersti Linask'i sõ-nastuses,
milleks kaasa aitab proua
Hilja Viirlaid. Kersti Linask on tun­tud
pedagoogjkes korduvalt osa võt­nud
Toronto elust, eriti Jõekääru su­vekodust.
•
Loodame rohket osavõttu neist kir-janduslil<
u sisuga ettekannetest, tee­ma
mida viimasel ajal Torontos kah­juks
nii vähe on käsitatud.
E.A.
„Esto Macho" osalisfed. Istuvad, vasakult — Heli Kivilaht, Elmar
Maripuu, Linda Lõhmus. Seisavad — Alan Teder, Tõnu Naelapea,
Ilmar Soom, Ingvar Liitoja, Alar Aedma. Foto — S. Preem
Esto Macho" arva ara
krunt ja kablil?
9
926-9711 mis see on?
Kultuuripäevade peakorraldajaid New Yorgis. Seisavad, vasemalt — Evi Evart-Vellenurm, dr. Valdar
Oinas (päevade teadustaja) ja Liivi Jõe, ees Silvia Vaher ja Reet Värnik. Vasakul üks kaugemaid külalisi —
Erik Soovere Ohiost osavõtuks Foto — Salme Parming
jaleht „Meie Elu" vajaid
osalise tööjõuga
Torontos ja ümbruskonnas
ostke ja müüge läbi
H E I N O PÄRNSALU
•; Broker
469-5118
Tal. 466-0951
REAL E S T A T E ITD . RCOlfOn
sada osavõtjat Torontost
NEW YORK (M.E.) - Traditsioo­niliselt
kevadpühadele langevad
Kultuuripäevad, seekord 6. aprilli
nädalalõpul New Yorgi Edsti Ma­jas,
tõid taas siia kultiiurihuvilisS
kokku ülemandriliselt. K^ugqist
võõraist oli ülekaalus poolesajane
Toronto rahvas, eesotsas „£stode
vanaisa" Robert Kreemi ja ta abi­kaasa
ning Esto '84 esimehe Too­mas
Metsala ja tä abikaasaga, nen­de
kõrval suur hulk noori.
Vaimustust ja furoori külvasid
üleaedsetelt küll eestkätt vaimukas
Elmar Maripuu oma „Töron^o La-vatehasega"
(„Armujoök'- ja „Esto-
Macho"), Lindaude muusikalsest
sugupuust nooruslik Roosi L. oma
tõmbavalt mõjuvate kabareelike
ettekannetega, Ja teised, — kelle­dele
ÜSA-st sekundeerisid vääri­kalt
Linda Pakri Kunstiklubi Teat­riga
j t. Teater, kas „kahemehe"
või suurema ansambliga, oligi kahe
õhtu peamise osa täitja. Et kavali­ses
skaalas selle lindisüsteemi läbi
tekkis vahest äkilisi stiilikontraste.
see siiski kultuurijanusele ja t ä n i -
likule publikule palju tagasilöö-vaks
ei kujunenud.
on oma
nägu", — ;ü4les nende üks ja kaua°
aegseid peakorraldajaid Liivi ]õe
{Uba varemalt„Meie Elu'le", nii­siis
seekordseks oli „tbatrite-nä-gu"!
See ei olnud ka mitte ülepak-kumine,
kui arvestada, et New York
ise kui eestlaste suurem keskus
nagu nii kannatab tugevalt teatri­etenduste
puuduse all. Peale mai­nitud
liigi olid veel mõned loengud,
koomikat, luulet, Esto-Disco, mui­dugi
ka seltskondlikku laadi ühine
lõuna- ja õhtusöök ning intiimsema
miljööga kõnedeta avamisel kohast
muusikat, luulet, vahuveini ja
värskeid maasikaid.. .Peale oma­kandi
rahva ja märgitud torontolas-te
oli Kultuuripäevadele saabunud
osavõtjaid isegi Floridast ja Kali-forniast,
kõnelemata kesk-läänest
või idaranniku eestlaste keskus­test.
¥ancouven„Meie Kodus" esita- Traijlitsioonilise vahepalana siir-i
l r" _**• 1& • T*Tl_ • tr J 1 I* ''\ 1 IM 11 1 1 1 1 1 «1 • 1 ti Eesti Kultuuri Ühing Kanadas duti rl
(EKÜK) korraldusel 19. a|)rillil mille
uudne programm „Vancouveri ees­ti
kunst", mis tõi kokku hialga kuu­lajaid.
kkalikult kaetud kohvilauda,
eest oli hoolitsenud Helga
Paakspuu abilistega.
. KUNSfT KODUDEST
Teine osa õhtust tituleeritud,,Eesti
Esimene osa „Loovad taidurid sõ- kunst meie kodude seinal" oli ehita-nas
ja pildis" algas õhtu korraldaja tud jishow-and-tell" põhimõttele.
Hilja Hanssoni sissejuhatusega, mil- Märtskuu loenguöhtul eelteates pa-les
ta toonitas fakti, et siinses eest- luskorraldaja kuulajaskonda kaasa
laskonnas on suur hulk kunstiga te- tuua oma lemmikpilte demonstrat-
Kas tähendab see eesti mehelik­kust,
meie mõistes kergatsit? E i!
Kas on see lugu või luule mõnest
eesti sangarist? Ei ole! On ta siis
mõni kuulus isik Eesti ajaloost? E i
ole ka seda! No, mida see siis tä­hendab?
Ei tea isegi, kuigi nägiini
oma silmaga.
,,Esto macho", pealkirja all esines
Elmar Maripuu teatrigrupp Toronto
Eesti Maja kohvikus 13. aprillil. Sel
põhjusel peaks see olema teatrilavas­tus,
kuid seda see pole mitte tavalises
mõttes. Nimetaksin seda üksikute
seosetute piltide või stseenide mo­saiigiks,
esitatuna enamuses üksiku
osalise poolt.
Esineti kokku 14 üksteistele järg­nenud
pildiga. Tekkis paratamatult
küsimus, miks? Mida tahtis lavasta­ja
sellega saavutada? Kas see kõik
õigustas tööd ja esinemistki? Vastu­se
neile küsimusile leidsin hiljem.
Lavastajaiks olid osalised ise, kõik
8, kes lavalt läbi käisid. Igaühel oli
vaba ideevalik, lavaseade, tekst ja
selle väljendus. Ja selles see mõista­tus
seisiski. Alljärgnevalt lühid-alt
need 14 ideepilti.
1. Tõnu Naelapea laulis Elmar Ma­ripuu
tehtud viisil ja sõnadel sisse­juhatuseks,
end ise kitarril saates.
2. Ingvar Liitoja esitas satiirliku
mõnituse rõivastuse kohta, sealjuu­res
enda kehakatteid vähehaaval ee-
Kultuuripäeyade 1985 — New York kaks prominentset täatrimeest —
autor ja lavastaja-näitleja EWar Maripuu Torontost koos teatrikriiti­ku
ja New Yorgi Eesti Teatri dramaturgi prof. dr. Mardi Valgemäega
etendijste vaheajal vestlemas^ Viimane esines ka päevadel kirjandus­alase
l|oenguga. Maripuu on oma uudselt algupäraste ja teravmeel­sete
laVatükkidegä ning oma noorte näitlejatega olnud Kultuuripäe-vadel
uks oodatumaid esinejaid. Foto — Salme Parming
g.TtTCTrtooa
Seedriöm Suvekodu vajab
METELPAA:
Rusumee palun saata nii vara kui võimalik enne mai.24.1985
aadressil: Pr. Linda Montgomery,
Apt. 6 1 1 / 5 5 Hickory St. E.
Waterloo, Ont. •
M2J 3J5
gelevaid professionaale ja asjaar­mastajaid.
Ajalise piiratuse tõttu sai
ta valida ainult 4 erinevaid stiile
esindavat kunstnikku.
Tähestikulises järjekorras algas
esimesena meie tuntud portreetmaa-lia,
Vancouveri ainuke kunstikooli
,,Pallase" lõpetanu,Ene Falkenberg,
tagaplaanil ,,omameeste" Maldus
Maritsa, ArturProosi ja August Saa­re
naeratavad näod, samuti lapse­portree
näitena kadunud Eero Muna
pojapoeg suures ovaalses formaadis.
Humoorikas ettekandes /kirjeldas
kunstnik portreemaali tehnikat ja
kaasuvaid probleeme, mis andis
täiesti uue.arusaama sellest kunsti­alast;
Teisena esines esmakordselt Van­couveri
eesti, ühiskonnale Linda Pat-zold
(sünd. Raudsepp) akvarellistina.
Ta andis hea ülevaate ajaloost ja teh­nikast,
mainides ühtlasi, et akvarell
on nägu luuletus ja õlimaal — ro­maan.
Tema kolmest esitatud tööst
„Alpikannikesed", „Vesi kividel" ja
„Udune päeVCrescent Beachis" pae­lus
eriti viimane meisterlikult töödel­dud
hallides toonides.
Abstraktse maali esindajana võttis
järgmiseks sõna vanameister Walter
Saks. Lühike ülevaade eesti kunsti
arengust jõudis lõpuks moodsate
vooludeni, peatudes eriti abstraktse
kunsti loomusel, ka internatsionaal­ses
ulatuses. Sõnavõtu selgituseks
olid esitatud „Unenägu", „Oktoo­ber"
ja pool-abstraktne„Merepõhi".
Otse haruldastes värvides sööbis
mällu esimene nendest akrüühehni-kas.
Meie nägemistaju arendamiseks
oleks üldiselt tähtis palju rohkem,
näha abstraktset kunsti.
Viimaseks ettekandeks astus esile
meie üldtuntud graafik Luule Sova,
kellelt olid laval suuremõõtmelised
nRealiteet ja illusioon" (söövitus ja
akvatinta) ja„Seemnetest 1" (mono­tüüpia),
samuti eraldi söövitustehni-ka
selgituseks plaadid.
Kuna kõne graafikast võtaks tun­de,
siis oli referendile antud ülesanne
käsitleda kunsti olemust filosoofili­sest
seisukohast, eriti kuna ta kohali­ku
„VancouverSun'i" lugejakirjades
neid probleeme puudutanud on. Sü­gavat
kunstitunnetusest mõjustatud
arutelu lõi otsekohe kontakti kuu­lajaskonnaga
ja selles kõrgpunktis
lõppes õhtu esimene osa.
siboniks ja analüüsiks. Tundes aga. maldades ning tutvustades: profes-eestlase
tagasihoidlikkust, palus ta sorMagismus, ülikondis lapsus. Ma-siiski
isiklikult mõnda suurema koU
lektsiooni omanikku enda kunstitöid
näidata. a oligi hea nii, sest spon­taanselt
oli ainult 2 julget! Järgmisel
korral on asi kindlasti kergem.
Alguse tegi Hilja Hansson ise (Au­gust
Mölder, Linda Patzold, Erich
Leps). Temale järgnesid Paul Lepik
Joann Saarniit, Enn Erisalu, Abel
Lee, Oskar Timmas), Ando Kallas
Kodu-Eesti tuntuima graafiku Viive
' Tolli 4 tõmmist, 2 nendest Katrin
Maritsa kogust), Liisa Kann (kadu­nud
abikaasa Lüi maal ja enda hu­vitav
'kollaazh kuivatatud lilledöst),
Marje Suurkask (Luule Sova-Kalevi-pojaaineline,,
Salme kosimine"). Eri­list
hüvi tekitas Siiri. Kalbuse esita­tud
suuremSõtmeline ripplõuend ba-tika
tehnikas Tallinna motiividel,
mille loojaks on Tacomas, Washing­tonis
elav Klaus v. Wrangeli.
Õhtu viimase kunstitööna esitas
Hilja Hansson oma kogust Kodu-
Eesti kunstniku Kalju Nagel'i realis-tiku
õlimaali, lõuna-eestilise maasti­ku
nKüpsevad põllud", meenutades
sellega ka kodumaad ja meie kohus­tusi
ta vastu.
lärgnevalt võttis sõna EKÜK pre-sideht
|"ta Kitching, tänades kõiki -
osalejaid perenaistest alates, samuti
kuulajaid, kes jälle töid onia toetuse
meie tööle. Ta teatas ühtlasi järgmise
loenguõhtu, mis toimub 24. mail
Meie Kodus", kus referendiks on,
Linda Aug teemal ,,Keskaegne Tal­linn'/
koos valguspiltidega nähtud
arhitekti silma läbi. Teine ettekanne
selgub hiljem. . .
Simon Fraseri ülikooli kursus sel­lel
toestril lõppes ja 250-dollarilise
stipendiumi'sai parima üliõpilasena
May-Liz Vähi. Meie programm üli­koolis
jätkub sügissemestril.
EKÜK asepresident Lembit Püt-sep.
rahalubaduste kogumisaktsioo-ni
korraldajana andis ülevaate oma
senisest tegevusest-..
Kuulajaskonna kommentaare ar­vestades
võib kunstiõhtut õnnestu­nuks
pidada ja soovitati samalaadili­si
veel tulevikuski ette võtta. Korral­dajale
oli suurimaks rõõmuks, kui
üks kohalolija lausus: ,,Küll need,
kes jäid kojuBallast" vaatama, kao­tasid
palju!"
HMH .
gismus vulgaris ja lõpuks jokuse
võrkpallus. Tekst oli kirjutatud And­res
Truuverfi poolt.
3. Alan Teder ja Ilmar Soom esi­tasid
Lembit Tork'i poolt kirjutatud
kahekõne viinajoomise rituaalist
rahvapeol, kus mees ei tunne meest,
kuid ülilõbus rüüpamine toimub kõi­ge
sõbralikumas vaimus. Leidlikult
kirjutatud tekst sobivas esituses.
4. Elmar Maripuu esitas väga te­rava
satiiri suitsetamisest, selle,,me­helikkusest"
ja selle läbi naistele
meeldimisest. Hea tekst ja esitus kõi­kide
suitsetajate naeruvääristami­seks.
5. Heli Kivilaht esitas läbimõel­dult
meelemuutuse ballile minekuks
mitmete sammustiilide läbiproovi-misega,
kuni leidis naiselikult ele­gantse
kõnnaku, mille järel otsustas
siiski ballile minna. Hiilgav idee heas
esituses sobivalt napisõnalise enda
pooh kirjutatud tekstiga.
6. Linda Lõhnius esitas enda teks­tile
rajatud mõtte, kuidas inimese
enesetunne oleneb rõivastusest.
Maiballile minekuks riietus kleidi,
asemel mehe ülikonda.
7. Alan Teder esitas samalaadse
> mõtte vastupidi. „Mehed kui metsa-pullid"
hõiskas ta sisenedes ja end
õhtuülikonda riietudes. Kuid siis
muutis ta meelt ning lõpuks jäigi särk
selga kleidina ja lahkus lavalt naise­likult
edvistades. Hea väljendus suju­va
üleminekuga ,,metsapullist" ede­vaks
naiseks. Tekst tema enda kir­jutatud.
,
^. Tõnu Naelapea esitas pikema
endakirjutatud monoloogi joodiku
kõnelusest olematu partneriga. See
oli üks õnnestunumaid stseene nii
teksti kui ka esituse poolest. Teksti
erakordne sobivus eeldab nooreme­he
kirjanduslikku andekust.
9. Ilmar Soom esines lauluga oma­tehtud
sõnadel John LennonM viisile,
end ise kitarril saates. Sõnad käsita­sid
illusioone ja fantaasiaid, et käi­tuda
.mehena.
10. Ingvar Liitoja esines tüüpilise
telefonikõnega sõbra juurest emale
emadepäeval, mille.oli leidlikult ise
kirjutanud.
11. Ilmar Soom esines skaudina
Isamaa heaks: ,,veekottidega harime
põlde, veekottidega ehitame kind­lust".
Tema enda kirjutatud tekst
jättis mõtte arusaamatuks.
12. Heli Kivilaht esitas tõlkkatke
Margaret Atwood'i romaanist, mis
oma sisult jättis rõveda järelmaigu.
Tema lavaline andekus ei vaja jäme­dat
stigulist tuge.
13. Elmar Maripuu esines dünäa-miliseh
endakirjutatud tekstigaeesti
keele säilitamise suhtes, Põhiline
mõte seisnes selles, et karmi käsu ja
kategoorilisusega ei ole võimalik
päästa ununemisele kalduvat eesti
keelt. Tema tekst oli tabav ja esitus-vns
jõuline, kui sellest osati ainult
aru saada. ,
14. Alar Aedjinia esines lauluga en­da
tehtud/viisil ja sõnadel, end ise
• kitarril saates. Laulu teemaks olid
reaktsioonid eesti ühiskonnale, õr­nad
ja ka kurjad.
Kas ja milleks on selline esinemi­ne
vajalik? Teatrikoolis oleks see
täiesti omal kohal. Elmar Maripuu
noorte lavajõudude tutvustamisena
on see kah mõeldav, kuid enamus
selle teatrigrupi sõpru tunnevad neid'
juba päris hästi. Võibolla soovis Ma­ripuu
selle lavastusega tõestada, et
iga tema grupi liige on võimeline ise
looma ja lavastama. Seda ta kindlasti
saavutas, kuna eeskava sisaldas mit­meid
meeldivaid üllatusi. See oli na­gu
vahelüliks mõnele tõsisemale la­vatükile
tulevikus.
Toronto ' tulevikuplaanis seisab
luuleõhtu Hando RunnelM ja Artur
Alliksaar'e loomungust ja lühinäide­nd
,,Armujook". Kavas on ka küla­lisetendused
Rootsis koos Heli Kivi-lahfiga
s.a. maikuu lõpu).
S. PREEM
,3Aeie Elu" hilinenud kättesaamise puhul palume allolev kupong välja
lõigata Ja täidetult saata ,^ele Elu" aadressile. ,
To: Estonian Publishing Co. Toronto Ltd. "1
Estonian Weekly ,^eie Elu"
938 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K2R6
COMPLAINT TO THE POSTMASTER GENERAL OF CANADA
We subscribe to the Estonian Weekly ,,Meie Elu" — „Our Life"
Subscnber s name •••>•••!• ••tti»t>ii<<i< » M o o o < » i i t < • • • . . . . . . . . . . l o.
Address (please type or print)
j
Fostal Gode
Estonian" Weekly ,;Meie Elu" number .., dated on
1985 and mailed one day earlier from Toronto, was
delivered by mail to my address on 1(^85.This is
days after pošting.
Usually issues of the "Meie Elu" have been delivered in days.
Please inquire as to the cause of this delay. We would appreciatc
more rapid and normalpostal service in the future.
Yours truly,
•V««t*t»«ta«»t(«»»»tge«oo«ao«i«a
• • • • • • • • t t t t t a t i t t t ti
(Date of complaint) (Signature)