Meie Elu = Our life, May 2, 1985

              nr 18 (1835) 198S
[üte tõele." Tuntud
danWatts väidab
ised pole taibanud
letuslausete ja ida-
[,supreme identity",
Isõnastuses, jumala-
[Id aga tunnistavad,
kd sama vaimset ja
|, keda kristlased ni-
Istuse sõna kaudu."
pole Jumala sõna*
|sku, on vaid välja-lusk.
Algristikogu-cse:„
Nemad võtsid
lieameelega ja uuri-lee
on nõnda, nagu
]7,11. Mõnedkogu-lüteri
kogudused /
leni tuhinal kirikus-litmest
kaarest ja
lonist. Meie kodu-
|ekalt Jumala sõna­tai
a Martin Luther,
latest kaugele hoid-iUTAB
.
[usod on tulusad ja
it, eita oh lasknud
Ihet tuleb aga teha
jcli rakendamine, ja
^•aheldust saavuta-kastuse
ja alterna-
(vitamise teel õpe-ergutab
ja äratab
line varjab, õõnes-bistab
tõde.
(a tunnistab, et õige
imala sõnal, ei oo-ludatusi
õpetuses,
sõna ei muutu,
üks ja muutmatu'
keegi, isegi ingel
[lutama evangeeli- '
mida meie oleme
ilgu neetud." Gali
leniyad nad mind
mis on inimeste
|5,9.
evangeehum on
Iseda muuta. Tema
5t see, mis inimese
ljumala inimeseks
litsiöonide ori ega
inimlikele juhen-
|t ja rõõmsalt Juma­lale.
.inimest hukatu-festa
oma ainusün-ise
Kristuse läbi,
muudetav. Tema
itamine ja surm
|KS on ainulaadne,
V. Jeesiisisekinni-täitumist,
kui ta
|rj lõpetatud." Just
jpuhkelD aegajalt
Imis põleb näh ta-üdamikus,
nõnda
listil inimsoo aja-
Jäkimatu, igavene
Itusjaonkättesaa-i
järele igatsevad.
|mus Kolgatal'ja
{ostame, mõista-tuhat
aastat on
jüdametunnistus,
*/äel, sellele ainu-jle
suunatud ja
lepitust, on õnne,
;". jeesusKristus
ina ja igavesti!
te, LOOTSMA
it osa võtma, eriti
Isid eestlasi, nii
1, üheks suureks •
nud kaebusi, et
|;ja, ei ole huvita-ji
tegevusest. Kui
ri, kes on huvita­sus
kuhu meie
meie neid meist
tvusgrupist era!"
viimane aeg, et
lõpetanud, kes
rdist on,, vanuse
[ud, nüüd Eesti
|id sel seltskond-
[ema gen. raken-ikudEšindusko-lhendasmeie
va
grupid,
šanne olema
?mategajanoor-tireksühendada.
et
|av, et härra Vih-looremast
gene -
metlikuks abil -
laakonnast abi-varakult
selle
ja selle idee
stajaks oleks al-
)lel] vanemasse
lv isik, kes siis
[ses kutsuks tea-
|ka maakondade
[üllaldaselt häid
Ihk. 8)
„Meie Elu" nr. jl835) 198^ N E L J A P Ä E V A L , 2. M A I L - ^ ^ U R S D A Y , M A Y 2
DISPLACED PERSONS CÖMMISSION
WASHINGTON 25,D.Co
iwm TOO opc- 320
ActingConsul General of Estonia
In charge of Legation .
9 Eockefeller Plaza
Tork^ Neir loyk
to your telegram of August 23, I950
conpirdtatioa of ,3L, 1950 irith aemorandoia froa th®
Sstonian Comnittee in the United States swne of Germny on
the qnestiön of foraer Estonian legioi^ros seeking admissiosi
to th® United State® under Displaced Pereons JLct^ as
^Äanded©''::
In this connection^ I shouldliketo infona you that
the CoEadsöion on Septeiaber 1^ 1950 adop^^ follo^ng
poücyg
Kin,
Torontos.
(Tõlge)
9,Me tuleme
uhandest tuulest'
IKEIS A U S K A S S E { A L Ä Ä N E=
^ N N I K U E E S T I P Ä E V A D E L E
Viimasel Alaskasse sõitjate koos­olekul,
millest ka reisi korraldava
büroo omanik Bob Pettes osa võttis,
tehti kaasasõitjatele teatavaks, et
vaatamata Kanada dollari langusele
jääb reisihind samaks ning reis teos­tub,
vaatamata sellele, et bussis on
veel vabu kohti. Samas selgus veel, et
viibime Alaskas just suve ilusamal ja
soojemal ajal, mil ööd on kõige lü­hemad.
Külmem osa reisil on kahe­päevane
sõit parvelaeval, kui möö­dume
jäämägedest ja selleks peab
kaasa võtma soojemat riietust. Reisi
kogupikkus on üle 10,000 miili ja
jääb kindlasti rekordina püsima kui
Eesti rahva pikem bussisõit Ameeri­ka
kontinendil. Pikk tee on täis vaa­tamisväärsusi,
millest kindlasti
võiks raamatu kirjutada. Reisiselts-kond
koosneb enamuses Toronto
ümbruse kaasmaalastest ning kau­geim
kaasasõitja lendab selleks ko­hale
Kaliforniast. Rudolf Orav võtab
caasa video aparaadi ja nii saame
üleelatud reisist ka hiljem mõnu tun­da.
Ka lauluraamatud on reisiks ole­mas
— meil puudub aga pillimees.
Tavahselt jõuame ööbimiskohta õh­tul
kella 5 - 6 vahel. See annab või­maluse
ka sõpradega kohtamiseks.
Peatused toimuvad järgmistes Unna-des
kus asub eestlasi:
10* juunil — Empire Motor Inn,
Sauh Ste. Marie, 11. juunil - Land-marklnn,
ThunderBay, 12. juunil -
Charter House Hotel,> Winnipeg, 13.
juunil - Park Town Motor Hotel,
Saskatoon, 14. juunil — Sheratpn-
Garavan Hotel, Edmonton, 30. juunil
ja 1. juulil - The Blue Horizon, Van
couver, 2. juulil - Loyal Inn Motor
Hotel, Seattle, 3., 4. & 5. juulil, Mar­riott
Hotel, Portland, 11. juulil -
Shorev^ood Inn, Joliefis Chicago kül-jeall.
Ärasõit Toronto Eesti Maja õuelt
10. juunil kell 8.00 hommikul. Tagasi
samas 12. juuli õhtul.'
Kaasmaalased, kes soovivad veel
ia esitas EKN esimees koos oma esitisega Sõjasäüdlaste.UiirSmiskomisjonile 25. aprillil J^IgüS
i ^ ju logiga, telefonil (416) 487-2094 või
kirjutades aadressil: 55 Duggan Ave..
Toronto, Ont. Canada M4V l Y l .
PERSONS COMMISSION
25, D . G . /
Eesti õpetlased
oo Ühendriikidest
Kalevala-pidustustel
Soomes
F. J. Oinase jutuajamine
„Meie Elule' .66
[«^liö Baltic laffen So S, IM te (Balti© •Legion8)ar®
eoasidered as aeparate and dLstinot In ptxrpose^ ideoldgr
actiTiti^es, and qiiaHfications f or tho' Qenaan
5,S«, and therefore/the Goiaidssion hoida
©oToment hostile W the Qoverriiaeiit of tbe United Stat^s.under
13 of thi Displaced P®rsons Act^ as amended.''
n thö future^ therefore, the caees of applicants for
admiesi^on^into the United States underihe Diaplaced Peraons
Ict, aa amended, ^ 0 hare been a®abers of the Baltic ITaffen
S;S.y inclttding the Bstoniaxx Legion^ 'd>ll b@ eoasidered on
LnyH, Rosenfiel
13, 1950
IN REPLY, REFER T O :
- 3 2 0
Hr. Johannes K^iv'
Eesti tegevpeakonsul
Saatkonna ülem '
9 Rockefeller Plaza
New York, New York.
ae va
Ees seisab vajalik võitlus
Lp. hr. Kaiv:
eie Elu" märkis Saupäeval, 27. hingestatud „Siberi laulu", mille
oma 35. aastapäeva Eesti . kandis ette mõjuvalt Mai Järve. Kõ-
Maja väikses saalis. Pärast lühikest neleja jätkas: „Meie ei tohi leppida
^, , 1. . 1 . r aastakoosolekut oli kagunenud kir- surnüaia-rahuga ja vaikimisega
Oleme lugenud teie telegrammi (23. aug. 1950).ja kirja (31. aug. 1950) jastuse aktsionäre, juhatuse liik- iseendi hulga. Peame arendama ja
koos Saksamaa amee',rika tsooni Eesti Komitee selgituskirjaga endiste meid, kaastöölisi ja nende daame, hoidma võitlusvaimu. Peame protes-
Eesti leegionäride kohta, kes taotlevad immigratsiooni Ühendriikidesse umbes 50 inimest pidulikult kaetud teerima valeprohvetite sissetungi
parandatud DP-Seadusakti alusel, laudade ümber. vastu. Peame reageerima avaliku elu
Selles seoses teatan teile, et Komisjon otsustas 1. sept. 1950 tarvitusele valepoliitika vastu. Kui meid ei kuul-võtta
järgmise tegutsemisviisi: Koosolijaid tervitas kirjastuse ju- da, peame demonstreerima, ka ki-
UnUi D« u , o cc .r-Ar.^Hi m..ui T • A * 1 u 'J 1 o 1 on«. \ hatuse esimees Albert Irs ja märkis sendama ja hambaid ragistama ja üha
MÜalti Relva-SS väeosi Balti Leegione tuleb pidada' Saksa SS ist rahniHavaf m a i a n r i „ o o . o t o * V- «X^A L„ t • 1 1
, j . . . , , M .. 1 . J .1 , . . J^anuiüavat majandusaastat. Kinnitas, nõudma, sest meie poolel on oigus.
eraldisiks ja eristatayaiks oma eesmärkide, ideoloogia, tegevuse ja et leht oleks kaastöö poolest võimeli- Kuid ka sellepärast, et eestlane kõn-liikmeks-
astumise nõuete tõttu; järelikult Komisjon ei loe neid Ühendrii-gele
vaenuliseks liikumiseks parandatud DP-Seadusakti paragraaf 13
;alusel.". •; ' ,| •
Sel põhjusel kaalutletakse edaspidi neid, kes on kuulunud Balti Relva-
SS'!, kaasa arvatud Eesti Leegioni, ja kes parandatud DP-Seadusakti alu­sel
Ühendriikidesse imriigreerida taotlevad, üksikisikuliste palvete (vää-rivuse)
alusel. |'
- > Austavalt,
Harry N. Rosenfield
Esimehe kohusetäitja
Tartu College'!.
(Algus esiküljel)
<3ZM>fitO0ai>0«a»n<B>O«3>4><II»04Em>«n^
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond'
i@ seisab eesti ühiskonna teenlstu°
ses.,
Läbirääkimiste punk!t| all infor­meeris
Tampõld õppetooliga seoses
olevaid probleeme. Ta ütles,,,et kõik
edeneb, aga väga aeglaselt. Kõik,
mida möödunud aastaga saavutati, ei
ole kadunud. Senini on arutatud õp­petooliga
ühenduses olevaid küsi­musi
Ja probleeme 17-nes komisjo­nis,
kus sõnavõtud On olnud võrdle­misi
pikad ja võtnud palju aega.
Lahkunud .valitsus teatas; et meie.
oleme järjekorras kolmandal kohal.
Uus valitus aga teatas, et oleme hoo­pis
viiendal kohal. Meie tublid kon-taktimehed,
eesotsas Mehis Vahtra­ga
võtsid selle küsimuse luubi alla ja
selgus, et oleme hoopis 1. või 2. ko­hal
selle $300,000 suuruse toetuse
saamise järjekorras, kui mitte see •
programm ei tühistaja enntem,kui me
selleni jõuame! '][uli omakorda üle-elada
akadeemilise komisjoni juures
küsimus, kes otsastab föderaalvali-tuse
juures, kas kandidaat on sobiv.
Ka siin oli abiks Mehis Vahtra/Le­ping
(Trust agreement) on käinud
• edasitagasi ülikooli ja meie advokaa­di
vahel ja meie pooh läks välja
korraldus sellele lähemal ajal alla
kirjutada. Mõlemad pobled püüavad
ennast kaitsta niifjalju, kui nendele
kummalegi paistab vajalik olevat.
ne ilmuma ka suuremas kaustas, Sel- nib endiseh Siberi teid.'
leks on tarvis aga laiemattellijaskon- Koosviibimisel laulis sarmikalt
da, et õigustada suuremat kausta Silvia Preem Aino Kure klaverisaa-
(rohkem lehekülgi). Õpetaja ja kir- tel. Koosviibimisest võttis osa ka kir­jastuse
aktsionäär Edgar Heinsoo jastuse aktsionär, aupeakonsul Ilmar
meenutas kirjastuse asutamise ai- Heinsoo koos abikaasaga,
gaastaid, mil aktiivselt veel tegev oli
Aleksander Weiler ja ütles söögipal-vuse.
Kirjastuse asutajatest ainsana jär-giolev
S.-Veidenbaum kahetses kol­me
asutaja liikme varajast lahkumist
surma läbi ja need olid: Aleksander
Weiler, Endel Kareda ja Paul Truu-pere
sen. Omas vestluse stiilis sõna-'
võtus märksio kõneleja eriti uue töö­perioodi
algust, mis on raskem ja
kriitilisem möödunust. Esiteks on
eesti ühiskond võõrsil tugevama pea­letungi
all kommunistlikult /kodu­maalt.
Teiseks on meie oma ühiskond
elamas oma külluslikku ja mugavat
elu ja võitlusrindeilt kostab ainult
häiriv vaikus.
Kõneleja meenutas, et kodumaa
valitsevat olukorda praegu võrrel­dakse
Stalini ajastuga. Usuvabadust
iseloomustab Lfrvaste õpetaja Harri
Mõtsniku arreteerimine ja kadumine
teadmatusse. Juba see on üks põhjus
võitluse aktiviseerimiseks. Kuid
VEKSA grupi külaskäik läinud aasta
sügisel Kanadasse võimaldas meie
Trusti-leping on ametlik dokument,
mis määrab ametliku vahekorra üli­kooli
ja meie vahel. Niipea,*kui see
allakirjutatakse, kanname üle
^700,000 ja puuduv $400,000, mida
oleme lubanud tasuda 3-e aasta jook­sul.
Sellest loodame valitsuselt $300,
000 ja ülejäänud $100,000 koguda vii.
Raiendi ettepanekul. On tõenäoline,
et niipea, kui leping on allakirjuta­tud,
võime alustada külalisprofesso­ritega.
Uudised on niisugused, et ei
tea, kas need homme paika peavad,
sellepärast on tänased uudised endi eriarusaamised, eriti Vancoüve- '
Ka N/Liidu 0 o ,
(Algus esiküljel)
nimega ja kuritegude üksikasjalise
kirjeldusega.
uutide kaitseliidu direktor Kana­das
Meir Hale vi lubas esitada 8 või 10
Rumeenia Raudse Valve (Iron Guard)
liikme nimed, kes elavad Kanadas.
See kommunismivastane organisat­sioon
koos natsidega võttis osa juuti­de
massilisest mõrvamisest Rumee­nias.
-
Sabina Citron, juutide massmõrvu
mälestava organisatsiooni koossei­sust,
lubas esitada vähemalt ühe tun­tud
isiku Kanadas, kes abistas natse
juutide mõrvamisel Slovakkias.
head."
Järgnes nõukogu . kopslek, kus
risi Meilt on nõutud vaikivat olukor­da,
mis toob vaid kardetavaid kuu­lujutte.
Selle grupi politruk, aurahades
Meri ise raporteerib: Pühitsesime
jaotati ametid järgmiselt: Elmar ^^"^^^s oktoobri revolutsiooni aas-
Tampõld, esimees; Laine Pant ja tapäeva ja Eesti „vabastamise"nel-aan
Timusk, abiesimehed; Ülle iakümnendat aastapäeva. Andsime
Toomver, sekretär; Asta Toppi, abi- ^4 kontserti ja külastasime paljuid
sekretär ja Gunnar Mitt, laekur. kodusid. Kõneleja tsiteeris piirkop K.
Järgens õhtusöök, kus pikema kõ- Raudsepa sõnu: Meil ei oleühtegi
nega esines dr. Endel Aruja, tutvus- tarvidust siin vastu võtta parteilist
tades Eesti Vabariigi välisesinduste kaastöölisi ja neile oma külalislah-vorku
45 riigis ja rõhutas eriti tungi- kust näidata, sest siis muutume ka ise
vat vajadust, korda seada Londoni parteilisteks kaastöölisteks.®
saatkonnahoone. Kõneleja lülitas oma sõnavõttu
V.J toh Eliaseri mälestusraamatust
EI AVALDATA
Uurimiskomisjoni esimees Jules
Deschenes ei lubanud avaliku selgi­tuse
andmise juures kellelgi aval­dada
süüdistatavate nimesid, luba­des
komisjoni töö otsekohe katkes­tada,
kui keegi peaks hakkama nime­sid
ette lugema.
Kanada immigratsiooniseaduse ko­haselt
pidi iga Kanadasse tulija and­ma
üksikasjalise seletuse selle koh­ta,
mida ta tegi sakslaste okupatsioo­ni
ajal kodumaal ja hiljem. Saksa­maal
olles. Ülekuulamise dokumen­did
selle kohta hoiti alal kuni 1982.
aastani ja hävitati siis. Sol Littman
kahetseb väga, et need dokumendid
on hävitatud. Nüüd on raskusi selgi­tamisega,
kas kõik immigrandid olid
oma seletuse andmisel küllalt üksik­asjalised.
Toronto suuremad ajalehed, tuues
ära ülevaateid uurimiskomisjoni ees
antud seletustest, ei maininud üldse
ukrainlaste ja Laas Leivati esinemist.
kuulutatud
Soomes Kalevala aastaks. Sellega
seoses toimuvad seal kogu aasta
jooksul sümpoosionid, kontserdid,
näitused ja näidendite ettekanded
eri paikades üle kogu maa. Samuti
toimuvad KalevBl£midustused pal­judes
välismaades!, ka Kanadas.
Kalevala 150-a. juubeli-ürituste
haripunkt tegelikult on aga juba
möödas. Selle moodustasid süm­poosionid
Turus ja Pariisis ning
aktus-pidu Helsingis. Neist võttis
koos abikaasaga osa prof. dr. Felix
Oinas Indiana ülikoolist. Peale te­ma
esindas Eestit Soome pidustus­tel
prof. dr. Jaan Pühvel Kalifornia
ülikoolist Los Angelesist. Kutsutud
kuid tulemata jäi prof. Ed. Laugaste
Tartust. Prof. Oinase Euroopast ta­gasi
jõudnud avanes „Meie Elu"
esindajal võimalus esitada talle
mõningaid sündmustega seostu­vaid
küsimusi.
ME: Ennekõike kas ja kuidas
olete seotud eepos Kalevala 150-a.
juubeli tähistamisega Kanadas ja
Ühendriikides?
' FO: Siin algas Kalevala juubeli
pühitsemine juba jaanuaris arutlus­tega
Washingtonis Smithsonian Ins­tituudis,
Columbia Ülikoolis jä hil­jem
Torontos. Ma võtsin osa Colum­bia
sümpoosionist ja pidasin ettekan­de
Kalevalast kui shamanistlikust
eeposest. Mind on kutsutud Kalevala
juubeli pühitsemisele ettekannetega
veel Montreali, Stockholmi, Dublini
Ülikooli Iirimaal, Simon Frazeri Üli­kooli
Vancouverisja mujale, kui mu
aeg välja annab.
ME: Nii võimaldab Kalevala juu­bel
viia soome rahva saavutusi ja
rahva saatust laia maailma tead­vusse,
kuid meile see vist palju
kasu ei too?
FO:- Aga siiski. Kõneldes soome
eeposest tuleb ikka ja jälle võrdle­valt
käsitleda ka meie Kalevipoega.
Mitmeil konverentsidel — Stokhol-mis,
Bloomingtonis ja Simon Fra-zeris
— esitan ma muu hulgas ka ette­kande
nii Kalevalast kui Kalevipo­jast.
ME: Pöördudes tagasi peasünd­muste
juurde: kas oli esindatud
Soomes kä teisi rahvaid ja milli­seks
kujunes seal eestlaste osa?
FO: Sümpoosionist Turus oli kut­sutud
osa võtma umbes 30 eepose
uurijat üle kogu.maailma. Esindatud
oli rida Euroopa riike 1—3 teadlase­ga,
neile lisaks Hiina, Jaapan, India
ja USA. Korraldajate soovil esitasin
Kalevala laulude ja slaavi eepiliste
laulude, võrdluse. Pühvel andis üle­vaate
iraani Kuningate Raamatust
komparatiivsest vaatepinktist. Oli­me
mõlemad Puhvetiga ka konve­rentsi
esimese päeva koosolekute ju­hata
j aiks.
ME: Oli sümpoosion ainukeseks
juubeli-ürituseks Turus ja millised
on sellest mälestused?
FO: Sümpoosioni vaheldasid kont­serdid,
vastuvõtud ja näüused, andes
võimalusi ka osavõtjaile omavahe­listeks
vestlusteks. On huvitav, et
näit. ühendatud üliõpilaskooride
kontsert algas V. Tormise „Loomise"
lauluga. Esitati ka tema ,,Pulma­laul".
Soome heliloojaist domineeris
loomulikult Sibelius. Meeldesööbi-vah
huvitavaks kujunes bankett Tu­ru
lossis, mille „andis" 16. sajandi
Soome hertsog John koos oma abi­kaasa
Catharine Jagellonicaga.
ME: Nii siis 1563-67-ndate8 aas­tates,
koos Erik XIV poolvenna jäta
Poola kuninga õest abikaasaga,
Seitsmeaastase Põhjamaade sõja
õhkkonnas ja Rootsi järgmise ku­ninga
vastuvõtul! Kuidas läks?
FO: Kohal oli kogu hoovkond ja
hertsogi armuke. Pidusöök toimus
autentses ajaloolises vaimus ja Jälgis
sel ajal kasutatud rituaali kõigi peen­sustega.
ME: Muljed Turust ja sealsest
osast seega head. Ja Helsingi ning
üldmulje?
FO: Juubelipidustused Soomes,
mille peakorraldajaiks olid prof.
Lauri Honko ja komitee Helsingis,
õnnestusid hästi.,,Naelaks" kujunes
aktus-pidu Finlandia Hallis Helsin­gis
Kalevala päeval, 28. veebruaril.
Mitmetuhande-istmeline hall oli täi­detud
viimase kohani; pidukõne pi­das
president Mauno Koivisto. L i ­saks
ulatuslikule kontsertosale esita­ti
lühistseene Elias Lönnroti — Kale­vala
koostaja — noorpõlvest, panto­miim
muinaspardi lennust ja pesate-gemisest
Väinämöise põlvele ning
deklamatsioone Kalevalast. Chaplini
laadi stseenid noorest Lönnrotist,
milledes näidati, kuidas teised noo-
PROF. DR. FELIX OINAS
red ja erüi tüdrukud teda kiusasid,
andsid nii aktusel kui hiljem ajakir­janduses
põhjust kriitikaks.
ME: Meil on põhjust õnnitleda
teid Kalevala medali puhul.
FO: See anti mulle üle pidustuste
lõpul — „teenete eest soome kultuuri .
edendamisel", nagu dokument lau­sub.
ME: Saksamaal ilmunud R.F.
Feldsteini poolt koostatud F.J. Oi­nase
bibliograafiast selgub, et^olete
töötanud mitme stipendiumiga
(Fulbright, Guggenheim j t.) Ja pal­ju
aega Soomes. Samast allikast
selgub, et olete valitud Soome Tea­duste
Akadeemia välisliikmeks ja
kirjavahetaja-liikmeks Kalevala
Seltsis, Soome-Ugri Sjeltsis ja Soo­me
Kirjanduse Seltsis. Ka omate
medali äopme valitsuselt juba 1968
aastast. Kahtlemata ei ole kõik sel­line
tunnustus tulnud ilma töö ja
saavutusteta. Ka on Teil vist Soo­mes
praegu midagi ilmumas.
FO: Soome eepos Kalevala ja eriti
laulud, millest see on kokku pandud,
on olnud, kauemat aega minu inten­siivse
uurimise objektiks. Samuti
soome rahvaluule ja mütoloogia üldi­selt.
Olen stipendiaadina veetnud
palju aega Soomes, töötades sealseis
raamatukogudes ja arhiivides. Olen
teinud mõningaid avastusi soome-karjala
rahvaluule algupära alal. Mis
puutub ligemal ajal mu Soome Kirj.
Seltsi väljaandel ilmuvasse raama­tusse
„Studies in Finnic Folklore",
siis on see pühendatud rahvaluule ja
mütoloogia küsimustele ja Kalevala­le,
aga selles leidub mitmeid kirjutu­si
ka eesti rahvaluulest. Sõna
Finnic" tarvitan ma siin „lääneme-re-
soome" tähenduses.
ME: Lõpuks ehk mõni sõna
sümpoosionist Pariisis.
FO: Kalevala sümpoosione Parii­sis
oli koguni kaks. Ühe neist korral­das
Pariisi ülikool, teise Teadusliku
Uurimise Rahvuslik Keskus Pariisis
(Centre National de la Reserche
Scientifique). Neist esimene toimus
märtsi alul ja teine lõpul. Ülikooli
üritus kestis paar päeva ja kesken­dus
Kalevala ümber. Uurimiskesku­se
sümpoosion, millest mina osa võt­sin,
kestis 5 päeva ja selle peaprob­leemiks
oli Kalevala kõrvalSuuline
rahvatraditsioon ja tänapäev". Sel­lest
oli umbes 60 osavõtjat maailma
eri pooltelt. Konverentsi keelteks
olid inglise* prantsuse ja soome keel.
Võis märgata, kuidas prantsuse keele
tähtsus rahvusvahelise keelena on
alla käinud, isegi Prantsusmaal.
Prantsus- ja soomekeelsed ettekan­ded
tõlgiti simultaanselt mikrofoni­desse.
Minu ettekanne oli Kalevala
peakangelastest Väinämöisest, Vi-pusest
ja Lemminkäisest kui sha-maanidest
ja disputeerisin teiste ette­kandeid
konverentsil. Sain tuua sisse
ka meieirahvaluulet, niida tegi samu­ti
ka Pariisis töötav eesti teadlane
Fanny de Sivers.
Konverentsi peakorraldajad dr. Jo-celyne
Fernandez ja dr. de Sivers olid
teinud väga tubli töö ja konverents
õnnestus suurepäraselt. Oli kontser­te,
vastuvõtt Soome saatkonna pooh,
näüusi jne. Eraviisil jäi mul aegr
külastada ja käia ka oma leriimikkoh-tades
Louvre'is, Invalide'is, Monet*
muuseumis ja mujal, lõpetas prof.
Oinas täie rahuldustundega ja heade
muljetega reisilt.
JoKa
KALEVAIA 18:i.'>-l98.'>