Meie Elu = Our life, September 6, 1979

              6 NELJAPÄEVAL, 6. SEPTEMBRIL — THURSBÄY, SEPTEMBER 6. „Meie Elu" nr. 36 (1543) 1979
iaw-lkitibero
25. augustil sai .ajakirjanik, „Pos-( | Armast
timehe". toimetaja ja „Ämeerika
Hääle" eestikeelsete saadete end. ju­hataja
Jaan. Kitzberg 75-äastaseks.
Juubilar on meie tuntud draama-m.
eistri August Kitzbergi;poeg. Võr­sunud
kodust, kus vaimne töö ja
vaimsed huvid'(olid esiplaanil on sün­nipäevalaps
; juba oma /varakatest
eluaastatest vaimuvaraga : mitmes
keeles kokku puutunud ja oma isalt
pärinud; nobeda suleosavuse. 1923. a.
kevadel lõpetanud H. Treffneri güm­naasiumi
ja süsisel astunud Tartu
ülikooli õigusteaduskonda,, asus- ta
samal immatrikuleerimise päeval te-gevusse
,.Postimehe" toimetuses vä­lismaa
uudiste' tõlkijana ning redi­geerijana.
Kitzbergile omane, erksus aitas tal
lühikese aja |kestel oma töös orien­teeruda-
ning süveneda nii, €t tast
peagi kujunes iseseisev välispoliitili-
; se osakonna toimetaja. Temale oli
omane- algusest peale küsimustesse
süvenemjne ja võimalikult kõigi pro
ja ; kontra asjaolude arvestamine,
mine tõttu artiklid kujunesid iga­külgselt
ülevaatlikuks. Kui Jaan Lat-tik
oli välisministriks, siis oli ta kord
..Postimehe" . peatoimetajalt Jaan
Tõnissonilt küsinud, kes kirjutab
,Postimehes" nii häid artikleid, mi­da
tema huviga lugevat. Tõnisson,
kes kiitmisega oli võrdlemisi, napi­sõnaline,
ei •saanud ometi jätta .Kitz­bergile
ütlemata, et, tema artiklid pii
leidnud kiitust. .:
Aastad läksid/toimetuse koosseis;
muutus ja Jaan, Kitzbergil ituli asu­da
toimetuse ^sekretäri ülesandeid
täitma. Siin tuli peale tehnilise too
teinekord ka muudelt aladelt, peami­sel
t sisepoliitilistest sektorist ärtik-
; leid kirjutada, milles ta osutus sama
kaalukust kui välisküsimusis.
•Kui „Postimees" 1935. a. suvel „vai-
. kiya oleku" ajal sisekaitseülema K.
tenpalu poolt sekvestri alla võeti ja
Kitzberg.vastutavaks peatoimetajaks
määrati, siis. oli tema nõue, et ta võ­tab
selle: koha vaistu ainult siis, kui
läidetakse >kaks tingimust: 1. „Posti-mehes"
ei kirjutata midagi lehe se­nise
suuna vastu ja ^midagi halvus­tavat
senise peatoimetaja Jaan Tõ-
; hissoni -kohta;;; Eenpalu. aktsepteeris
\need juhtmõtted ja töö läks edasi
mõningate- pahandustega 1938. a. Rii­givolikogu
valimise ajal, mii Tõnis­son
i kohta Riiki iku Propagariela Ta­lituse
poolt inetu insinuatsioou lehte
suruti., kuid .loodetud tulemusi saa­vutamata.
Jaan; Kitzbergi .asudes vastutava
p ja toi metaja kohale, tuli mul haka-ta
toimetuse sekretäriks, kuni 1940.
aasta,21. junnil kohalikud .kommu-
:ni<t:d lehe üle võtsid; Mind vallan­da
ti kui ajakirjariikuks kõlbmatut
/.inimest, sest. minu; raamatud, mis
oiid ilmunud iseseisvuse • ajal, olid
; punaste, poolt korifiskeeritud ja hä­vitatud.
Kitzberg; jäi toimetusse: teh­nilise
tööjõuna, sest'punastel oli aja­lehetööd'
t.imdvatest inimestest puu­dus.
Kui. punaste võimj varises 1941. a
. suvel ja lõunapoolne Tartu oli eest
omakaitse;; võimuses,.: siis 'saadeti
Kitzbergile omakaitse staabist teade
et organiseerigu ajakirjanikke ja
. pangu „Postimees" ilmuma. Kitzberg
.tegi seda ja.leht hakkas lahingu olu
korras võimaluste kohaselt ilmuma
Valmisküljendatud lehekülgede ära
tõmmetega käis tai kohalejõudnud
••:';--•; "•' : { ' m ä l e s t a b kurbuses
^[C- ;--V^''^-V:V-':.;.--EEŠTi KODU PERE
Ametlike teadete kohaselt;on ela­nikkond
Tshehhoslovakkias haara­tud
paanilisest ostupalavikust. Pra­ha
raadio teatas-' 24. aug., ct. elanik­kond
on muutunud oravaiks ja os­tab
omale talveks kokku naeruväär­selt
suurel hulgal jahu ja teiste.toit­ainete
tagavara.;..'.';.-. - ;
Kuuldused toitainete vähesusest
hakkasid levima 12. juulil, kui Pra­ha
raadio teatas, et lõikus sellel aas­tal
on 10% vähem kui eelmisel aas­tal,
tööstustest 40% ei ole täitnud et
tenähtud norme ja kauplustes - oh
puudus ..paljudest tarbekaupadest
Mõni päev hiljem, riikliku' plaaniko
misjoni liige Vaclav Vertelar seletas,
et mitte üksi halb. ilmastik ei ole
süüdi. Kaassüüdlased ön halb töö ar-garfiseerimiiie
ja halb töödistsipliin
Ostupalavikule lisa andis kuuldus,
et valitsus tõstab toidu- ja tarbekau­pade
hindu. See saigi teoks vähe hil­jem.
Uued hinnad on endistega võr­reldes
50% kõrgemad. c
Hindade tõusu põhjendatakse osa­liselt
sellega, et M. Liit tõstis tsheh-hoslovakkiale
müüdava õli hinda
ning vähendas õli hulka. Puuduva
osa õli saamiseks Tshehhoslovakkial
tuleb pöörduda Araabia riikide poo
ARSTID
Tel.: 489-0562
212 Diniück Cr.
YÄSTWOTT
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS •:
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid.
10.Lamport Ave.,,Apt. 307
Toronto 5, Ont
ARMAST SUGULAST'
sügavas imas
ILIA ja FRED ESCHHOLZ
Tel.961-8391
.VABADUSE KUULUTUS".
; RAADIOSAATED IGAL;
v PÜHAPÄEVAL .
kl. 3 p,l. WHLB 1270 kc.
Pühapäeval, 9. septembril, kell 11
le ja maksta nendele rahvusvahelist IIlom- • JUMALATEENISTUS.
Kell 6 õhtul KUULUTUS KOOS­OLEKU
,
hinda välisvaluutas, mida Tshehho­slovakkial
ei ole. Tema tööstuskau­padest
N. Liit ostab 94% ja maksab
oma rahas. Selleks, et saada välisva­luutat
tuleb Tshehlpslovakkial ha­kata
tootma parema kvaliteediga
kaupa, millest riigid läänes oleks hu­vitatud.
See omakorda nõuab töös­tuste
moderniseerimist, mis praegu­ses
olukorras on peagu võimatu,
Mark Gayn ön arvamisel, et Tsheh­hoslovakkias'
tuleb enne kõike läbi
viia tööstuslik- revolutsioon, vabasta-1 Pühapäeval, 9. septembril, kell .5.
da tööstused poliitilistest komissari- p.l. JUMALATEENISTUS.:. V
dest ning anda tööstuste juhatajate- Järgneb koguduse Täiskogu era
õigus kõvendada töödistsipliini, korraline koosolek. Päevakorras ju-ajaköhästada
produktsioon,, et see malateenistuste koha muutmise ku­uleks
võimeline võistlemiseks valis-1 simus
turui Lääneriikide saadustega "ta, . . n r ™ , . T J , T , . , t p r r n „ v T m - ... ..
'*™;Ä* nt fx-vf ,o+ ix' J FC
4
nouda, et tööstustele saadetav to1o r- . Õ. PETAJA KÕNETUNNID teisipae- x viti. kl. 6, —~7 .3™0 o~. ,k od,u s, muul, aj.a ,l
vastavalt kokkuleppele. 1
TORONTO -EELK JA&QBlf
KOGUDUS '
Kirik: Redeemer Luti Kirik,
Bloor & Iridian Rd.
••"õp. T. Nõmmik •
Davisville Ave., Toronto- M4S1J2
- Tel:
MEIE ARMAST EMA M VANAEMA
sündinud 23. jaanuaril 1892 Tartus
surnud 30. augustil 1979 Calgary's
mälestavad leinas
: FEEtER ja AINO '
lapselapsed TIINA ja PEETER
ARMAST; TÄDIPOEGA
materjal oleks kõrge kvaliteediga. .;.-'
Niikaua,.kui see ei ole teostatud,
elanikkonnal tuleb leppida vähem
väärtuslike kaupadega ja tunda nen-1 EEST! E¥. LUTERI' USU PEETRI
destki kroonilist puudust.
sündinud 19. märtsil 1929 Viljandis
surnud 9. augustil 1979 Göteborgis
li mv iestis
suureneb
STOKHOLM (M. E.) — Eestis on
ametil kult arvel juba rohkem kui
KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd.,
Toronto M4P2L1
Kiriku telefon 483-5847
Õp, Oskar Puhm
84 Diimick Gres., Toronto M4N 1L8-.
telefon 4834103
JUMALATEENISTUS pühapäeval,
9. septembril kell 11 hommikul..
KALMISTUPÜHA pühapäeval, 9.
s
ALMI METS abikaasaga
BERNHARD LAHT perekormaga
LUDVIG LAHT perekonnaga
13 000 kroonilist alkohoolikut. Tartus
on neid muide tuhat, kuid suurem I septembril kell 2^p.l. York kalmistul
sakslaste;l|föman^antuuris, kus. lehte osa on siiski arvele võtmata. Kõigist Mälestusteenistus toimub kalmistu
mullu sooritatud kuritegudest pandi u u e s osas. Teenib koguduse õpetaja
toime alkoholiuimas 41%,; kõneleb j a mängib Vaimulik- Orkester Inga
ametlik statistika. Tartus on see arv I Korjuse juhatusel
tsenseeriti.' Ühel sellisel käigul tul­nud
komandantuurist üle Toome, sai
ta seal vene kahunmürsust rängalt
põrutada, et lebas hulga aega meele-i5Ü% ja Võru rajoonis koguni 51 %. I JUMALATEENISTUS pühapäeval,
märkuseta. Kuid ta toibus mõne
tunni järel. '
Kui Eesti oli punastest puhastatud
ja sakslaste poolt okupeeritud, tea­tas
Eesti vabariigi aegne postime­he"
juhatuse liige prof. E. Kant, et
need, kes punaste ajal toimetuses
töötanud, pejavad nüüd Saksa Sü
nõudel "toimetusest lahkuma. Üks
; neist oli. Kitzberg. Ta läks kohe sak­sa
SD-sse järele pärima. Seal seleta­tud,
et neil. ei ole midagi tema vastu,
see on puhtal kujul eesti julgeoleku
.politsei asi. Kitzberg läks Tallinna ja
sai ringhäälingusse päevauudiste toi­metaja
koha. Kui 1944. aasta 20. ap­rillil
saksa SD tegi massilise eesti ha­ritlaste
vangistamise, oli Kitzberg ka:
nende hulgas. Pärast ülekuulamisi
sai ta kahe kuu parast vabaks ja
asus jälle oma endisele töökohale.
Sellega koos siirdus ta sügisel suure
põgenemise ajal Saksamaale. Kui
lääneliitlased I.ääne-Saksamaa oku­peerisid,
oli Kitzberg. tegev -Briti
• tsoonis põgenike elu korraldamisel.:
^EmigreerunudlUSA-ssev kui siin
..Ameerika Hääle" eestikeelsed saa­ted.
pand;i käiku, säi temast nende
toimetuse liige ja hiljem vastava osa­konna
juhataja, kellena ta töötas
• juil-k aastaid. Nii on ta kutselise aja­kirjanikuna
üle 50 aasta töötanud.
Alles mõne aasta eest läks ta pensio­nile
ja elab nüüd Worcester'is, Mass.,
. kus ta lähikonnas töötab ta. tütar
ülikooli õppejõuna.
; Eesti •ajakirjanduse' '.patriarh An­ton
Jürgenstein ori ütelnud:, kui aja­kirjanik
täidab 9111a ülesandeid, siis
Statistika kõneleb, et ainuüksi116. septembril kell' 11 hommikul.
Tartus raisati 1977. aastal 219 rubla Mängib Vaimulik Orkestri ; trio I
alkoholile Iga elaniku kohta. Kesk- Korjuse juhatusel. Piiblitund kell 10
mine kuupalk okupeeritud Eestis on hommikul.
aga vaid ligi 150 rubla. KOGUDUSE 31. AASTAPÄEVA
Valga. Veinitehas vaid toodab JUMALATEENISTUS pühapäeval,
kuue/ sekundiga -kasti piiritusveini, 23. septembril kell l i hommikul
mis 011 kõige kahjulikum ja mida Teenivad piiskop Karl Raudsepp, ja
enim juuakse. Aastas viilib see tehas koguduse õpetaja. Laulab Cantate
iga Eestis elava kodaniku jaoks 28 Domino koor Charles Kipperi juha-pudelit
veini. Alkoholismi raviks Itusel
puuduvad seni tõhusad vahendid.
Alkoholi läbimüük aga muudkui ÕPETAJA KÕNETUNNID teisipäe-suureneb.
Inimene otsib vastikult I v i t i ja neljapäeviti kl. 6-8 õhtul,
raskes elus kas või ajutistki unus­tust..
.
LAHKUS MEIE HEA SÕBER JA NAABER
ja VOLDEMAR AVARLAID
HEDVIG ja RUDOLF KORP
Franhuše. paruni seikiusei
EELK TORONTO VÄNA-ANDRESE
•' ;KOGUDUS •
Varia-Mdrese kirik Carltoni ja:
Järvise nurgal.
õp. Andres Taul
.17 Frank Cres., Toronto M6G 3K6
Tel. 656-5248, kirikus: 923-5172
Pühapäeval, 9. septembril JUMAr
LATEENISTÜS kell.4 p.l. Solist Lii­na
Purje. '1
Pühapäeval, 16. septembril SUR-kuid
puudus viisa N. Liitu paäsemi-! NUÄIA PÜHAD - Jumalateenistus Mt.
seks. Prantsuse ja USA saatkonnad | pleasant kalmistul eestlaste osas
. EESTI VABAKOGUDUS
- TORONTOS
20 Thorncliffe Ave. Tel. 463-6223.
Jutlustaja E. Saraoja
Kirik:- 562 Jones Ave. Tel. 461-2077.
Pühapäeval, 9. septembril, kell 11
hom. JUMALATEENISTUS. Kõnele­vad
"A. Ehasoo ja jutlustaja E. Sara­oja,
;;,,;;•.;-••'•'•• ..;.;/•'
Prantsuse parun Armaud de Ros-nay
ületas 9 jala pikkuse parvega
65-e miili laiuse Beringi väina kan­des
ainult märga ülikonda; Vene pii­ril
võttis vene ristleja- paruni oma
pardale, ja viis venepoolsele kaldale.
Parunil oli küll kaasas kirjavahetus
M. Liidu võimudega oma seiklusest,
lahendavad A. de Rosnay küsimust
Moskvaga;
peab ta alati olema.võimeline igasu­guseks
reageeringuks, olgu- suu või
sulega. Ükski ootamatus ei tohi teda
reast .välja lüüa. Jaan Kitzberg on
seda olnud sajaprotsendiliselt. \
kell 3 p.l. York kalmistul vanas osas
kell 5 p.l..
/ Pühapäeval, 23. septembril KODU­MAALT
LAHKUMISE AASTAPÄEVA
JUMALATEENISTUS kell 4 p.l. Jut­lustab
õpetaja Elmar Pähn.
; ÕPETAJA KÕNETUNNID teisipäe­val
ja • neljapäeval kl. 6—8 õ. kiriku
käärkambris.
'TORONTO EESTI
• EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Churcli,
' 45 Davenport Rd. ;. '•'-...'.'••.
Pastor Allan Laur
; |41 Clark Äve. Unit..#5©; -
Thornhill, Ontario
L3T4P4 •
Tel. 889-8173 :;'V-I
aupäeval, 8. septembril kell 4 p.l
JUMALATEENISTUS Lodu talus -
UdoL:a's. Kõneleb A. Laur. Lauluette-kandeid.
; ' ;
Pühapäeval, 9. septembril kell 3 p.l
JUMALATEENISTUS,: Kõneleb A
Laur. Lauluettekandeid. Issända sur
ma mälestamine, ; ; "-•
Meie keskelt lahkus unustamata armas emakene
:vie:
Surnud 25. augustil 1979, ä. Torontos
leinas mälestavad
TÜTAR, POEG1 ja ABIKAASA
Armast sugulast
lÄlSCHHOm
mälestavad leinas
KARIN- ja; DAGMAR ESCHHOLZ
Puhka rahus!